2-21-2643/13 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. august 2022, Tartu

Tsiviilasja number

2-21-2643

Tsiviilasi

Salva Kindlustuse AS hagi Rain Raali vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

4900 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 10. detsembri 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Rain Raali apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant/kostja: Rain Raal, ik XXXXXXXXXXX,

lepinguline esindaja advokaat Allar Laugesaar;

Vastustaja/hageja:

Salva

Kindlustuse

AS,

rk 10284984, lepinguline esindaja Katrin Leppik

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 10. detsembri 2021. a otsus ja teha uus otsus, millega

jätta Salva Kindlustuse AS-i hagi rahuldamata.

2. Rahuldada apellatsioonkaebus.

3. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Salva Kindlustuse AS-i kanda.

4. Mõista maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks Salva

Kindlustuse AS-lt Rain Raali kasuks välja 1840 eurot ning väljamõistetud

menetluskuludelt viivis alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Salva Kindlustuse AS (hageja) esitas 18. veebruaril 2021 Tartu Maakohtule hagi Rain Raali

(kostja) vastu 4900 euro väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Energy OÜ (õigusjärglane Tezoz OÜ) ja Salva Kindlustuse AS

22. märtsil 2017 garantiikindlustuse lepingu (leping) (poliis nr XXXXXXXX). Poliisi kohaselt

on kindlustusvõtjaks Energy OÜ, kindlustatuks Metropoli Ehitus OÜ, kindlustussummaks

4900 eurot, kindlustusobjektiks kindlustusvõtja kohustused, mis tulenevad kindlustusvõtja ja

kindlustatu vahel 20. mail 2016 sõlmitud ehitustöövõtulepingust nr XXXXXXXX ning

kindlustusperioodiks 22. märtsist 2017 – 21. märtsini 2019. Vastavalt hageja ja kostja vahel

23. märtsil 2017 sõlmitud käenduslepingule nr XXXXXXXX on kostja võtnud endale

käendajana kohustuse vastutada garantiikindlustuse lepingust nr XXXXXXXX tuleneva

Energy OÜ kohustuste kohase täitmise eest solidaarselt Energy OÜ-ga.

7. detsembril 2018 (hagiavalduses ekslikult märgitud 2019) esitas Metropoli Ehitus OÜ nõude

Salva Kindlustuse AS-le kindlustuslepingust tulenevate kohustuste täitmiseks, kuna

garantiiperioodil tulid ilmsiks vead, puudused ja muud lepingule mittevastavused. Salva

Kindlustuse AS hüvitas Metropoli Ehitus OÜ-le 4900 eurot.

Hageja esitas kostjale 2. juulil 2019 tagasinõude tulenevalt garantiikindlustuse lepingu p-st 11,

mille kohaselt on kindlustusvõtja kohustatud pärast kindlustusandja poolt kindlustushüvitise

väljamaksmist 5 päeva jooksul alates vastavasisulise kirjakiku teate saamisest kindlustusandjale

tagasi maksma kindlustatule hüvitatud summa. Kostja ei ole tagasinõuet tasunud.

Vastuseks kostja seisukohale märkis hageja, et kostja esitas 21. märtsil 2017 hagejale

sooviavalduse garantiikindlustuse sõlmimiseks piiratud rahasummaga 4900 eurot. Ka

garantiikindlustuse poliisile on märgitud kindlustussummana 4900 eurot. Seega määrasid

hageja ja kostja kindlaks käendaja vastutuse rahalise maksimumsumma. Käenduslepingu

nr XXXXXXXX p-s 1 kohustus käendaja vastutama hageja ees garantiikindlustuse poliisist

nr XXXXXXXX tuleneva Energy OÜ kohustuste kohase täitmise eest solidaarselt Energy OÜ-

ga. Seega oli kostja 23. märtsil 2017 nii garantiikindlustuse poliisi nr XXXXXXXX kui ka

käenduslepingut

nr XXXXXXXX

digiallkirjastades

teadlik

vastutuse

rahalisest

maksimumsummast, milleks oli 4900 eurot.

Kostja vastuväited, et käendajale ei ole antud võimalust Metropoli Ehitus OÜ nõudele vastu

vaielda, on alusetud. Metropoli Ehitus OÜ teavitas kostjat 13. märtsil 2018 ja 21. märtsil 2018

puudustest, paludes need kõrvaldada.11. aprillil 2018 esitas Metropoli Ehitus OÜ täiendava

nimekirja ilmnenud puudustest. Kuna Energy OÜ ei vastanud, pöördus Metropoli Ehitus OÜ

uuesti Energy OÜ poole. Energy OÜ ei likvideerinud garantiiperioodi jooksul ilmnenud

puudusi, samuti ei esitanud omapoolseid seisukohti. Metropoli Ehitus OÜ nõuded on saadetud

ka kostja e-mailile XXXXXXXXXXX

Hageja hinnangul on paljasõnalised kostja väited, et Metropoli Ehitus OÜ on esitanud nõudeid,

mis ei olnud põhjendatud ega tulenenud ehitustööettevõtulepingust nr XXXXXXXX. Kuna

Energy OÜ garantiitöid ei teostanud, oli Metropoli Ehitus OÜ sunnitud puuduste

kõrvaldamiseks tellima tööd kolmandatelt isikutelt.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja hinnangul oli kindlustussumma väljamaksmine alusetu, kuna Metropoli Ehitus OÜ

esitas nõudeid, mis ei olnud põhjendatud ega tulenenud ehitustöövõtulepingust

nr XXXXXXXX. Käendajale ei ole antud võimalust Metropoli Ehitus OÜ nõudele vastu

vaielda.

Käendaja on füüsiline isik, mis tähendab, et tegemist on tarbijakäenduslepinguga. Kuna

käenduslepingus ei ole käendaja vastutuse rahalist maksimumsummat kokku lepitud, on leping

tühine.

Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et poolte kokkuleppeks või kostja tahteavalduseks

käenduse kohta saab lugeda Energy OÜ juhatajana saadetud kirja hagejale. Nimetatud kirjas on

selgesõnaliselt väljendatud soov saada Energy OÜ-le garantiikindlustus, selles ei ole mainitud

käenduslepingut ega selle tingimusi. Lisaks vaidleb kostja vastu hageja seisukohale, et

garantiikindlustuse poliisist tuleneb käenduse maksimumsumma 4900 eurot. Kindlustuspoliisi

punktides 5, 8, 9.3. ja 11 on kirjas erinevad makstavad summad, leppetrahvid ja viivised, mis

pole kindlaksmääratavad ega seega maksimumsummana käsitletavad.

MAAKOHTU OTSUS

3. Tartu Maakohus rahuldas 10. detsembri 2021. a otsusega Salva Kindlustuse AS hagi ja

mõistis Rain Raalilt Salva Kindlustuse AS kasuks välja 4900 eurot. Maakohus jättis

menetluskulud kostja kanda, mõistis hageja menetluskulude suuruseks 400 eurot ning mõistis

hageja menetluskulud 400 eurot kostjalt välja.

Hageja nõude aluseks on käendusleping, mis tagab hageja ja kindlustusvõtja/põhivõlgniku

(Energy OÜ) vahelist garantiikindlustuse lepingut ning VÕS § 108 lg 1 ja § 145 lg 1.

Pooled ei vaidle selle üle, et nad sõlmisid käenduslepingu ja et selle alusel käendas kostja

kindlustusvõtja/põhivõlgniku garantiikindlustuse lepingust nr XXXXXXXX tulenevat Energy

OÜ kohustuse kohase täitmise eest.

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et 22. märtsil 2017 sõlmitud garantiikindlustuse lepingu

kohaselt olid kindlustusobjektiks kindlustusvõtja kohustused, mis tulenevad kindlustusvõtja ja

kindlustatu vahel 20. mail 2016 sõlmitud ehitustöövõtulepingust nr XXXXXXXX.

Kindlustusperioodiks oli 22. märts 2017-21. märts 2019. 7. detsembril 2018 esitas Metropoli

Ehitus OÜ nõude Salva Kindlustuse AS-ile kindlustuslepingust tulenevate kohustuste

täitmiseks tulenevalt asjaolust, et Energy OÜ oli jätnud täitmata ehitustöövõtulepingust

nr XXXXXXXX tulenevad kohustused kõrvaldada garantiiperioodil ilmsiks tulnud vead,

puudused ja muud lepingule mittevastavused.

Alusetud on kostja vastuväited, et käendajale ei ole antud võimalust Metropoli Ehitus OÜ

nõudele vastu vaielda.

Maakohus selgitas, et käendaja võib esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida

põhivõlgnikuga solidaarselt vastutav käendaja saab kasutada võlausaldaja nõude vastu.

Käesolevalt saaks käendaja esitada üksnes garantiist tulenevaid, mitte aga töövõtulepingust

tulenevaid vastuväiteid, sest kostja käendajana ei ole taganud töövõtulepingu täitmist.

Kostja on seisukohal, et hageja on jätnud kontrollimata, kas garantiikindlustuse lepingust

tulenevad makse tegemise eeldused on täidetud.

Garantiist tuleneva nõude esitamise juhtumil peab õigustatud isik tõendama üksnes puuduse

ilmnemise garantiiperioodil, garantii järgi kohustatud isikule jääb tavaliselt üksnes võimalus

tõendada, et puudus on tekkinud asja mittenõuetekohasest kasutamisest ja seega hilisema välise

mõjutuse tulemusena, mitte asja algse lepingutingimustele mittevastavuse tõttu. Garantiist

tuleneva nõude maksmapaneku eelduseks on garantiis sätestatud kindlustusjuhtumi esinemine

(punkt 7) ja soodustatud isiku poolt vorminõuetele vastava nõude esitamine garandi vastu.

Garantiilepingu sisuks on garandi abstraktne lubadus täita garantiis nimetatud eelduste täitmisel

võlausaldajale kindla sisuga kohustus ning garantiileping ja sellest tulenevad nõuded on

sõltumatud tagatud võlasuhtest. Garantiileping ja sellest tulenev nõue ei sõltu sellest, kas

kohustus, mille täitmist garantii tagab, on üldse olemas (vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-49-

12, p 10). Garantiinõude suurus on sõltumatu tagatava kohustuse suurusest. Seega ei ole

vaidluse lahendamise seisukohalt tähtsust kostja neil väidetel, mis puudutavad töövõtulepingut,

sest VÕS § 155 lg 3 järgi ei sõltu garantiist tulenev kohustus sellega tagatavast võlgniku

kohustusest ega selle kohustuse kehtivusest, isegi kui garantiis on viide sellele kohustusele.

Seega ei pidanud hageja enne Metropoli Ehitus OÜ-le garantiisumma väljamaksmist ega

tagasinõude esitamist läbi viima kahjukäsitlust, st tegema kindlaks Energy OÜ poolt tellijale

tekitatud kahju olemasolu ja selle suurust. Teistsuguse käsitluse korral ei oleks tegemist

esimesel nõudmisel väljamakstava garantiiga, milles leppisid kokku Energy OÜ ja hageja ning

mida kostja käendas.

Maakohtu hinnangul ei saanud hageja keelduda garantiisumma väljamaksmisest soodustatud

isikule. Garantiikindlustuse lepingust nähtuvalt on kostjal käenduslepingu alusel kohustus

tasuda kindlustusandjale kindlustusvõtjaga solidaarselt kindlustatule hüvitatud summa 5 päeva

jooksul alates kindlustusandja poolt vastavasisulise kirjaliku teate saatmisest.

Maakohus märkis, et on tuvastatud, et käendusleping ei sisalda hageja kokkulepet käendajaga

tema vastutuse rahalise maksimumsumma kohta. Samas ei välista eeltoodud asjaolu, et

olukorras, kus võlausaldaja ja põhivõlgnik lepivad kokku, et põhivõlgnik võlgneb

võlausaldajale teatud summa ja kohustub selle teatud tähtpäevaks tasuma ning samale

dokumendile kirjutab alla käendaja, kes saab aru käenduskohustuse olemusest ja soovib sellega

seotud tagajärgi, dokumendis väljendatud võlasumma pidamist käendaja vastutuse

maksimumsummaks (Riigikohtu 30.09.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-14, p 25). Maakohus

leidis, et on tuvastatud, et kostja äriühingu juhatuse liikmena on esitanud hagejale

sooviavalduse garantiikindlustuse sõlmimiseks piiratud rahasummas 4900 eurot, samuti

asjaolu, et 23. märtsil 2017 allkirjastas Rain Raal garantiikindlustuse poliisi kui ka

käenduslepingu nr XXXXXXXX, millega kohustus vastutama hageja ees 22. märtsil 2017

väljastatud garantiikindlustuspoliisist nr XXXXXXXX tuleneva Energy OÜ kohustuste kohase

täitmise eest solidaarselt Energy OÜ-ga. Seega on tõendatud, et Rain Raal sai pidada

garantiikindlustuse

poliisis

väljendatud

garantiisummat

käendaja

vastutuse

maksimumsummaks.

Eeltoodust tulenevalt mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja 4900 eurot ning jättis

menetluskulud hagi rahuldamise tõttu kostja kanda.

Maakohus leidis, et hageja tasutud riigilõiv 400 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu, kuna selle

tasumise kohustus tuleneb seadusest. Hageja ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja,

samuti ei nähtu hageja muid kulusid tsiviilasja materjalidest. Sellest tulenevalt määras

maakohus hageja menetluskulude suuruseks 400 eurot.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas 10. jaanuaril 2022 apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu

10. detsembri 2021. a otsus ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

Kostja hinnangul on maakohtu otsus tehtud õigusnorme rikkudes ja tõendeid ebaõigesti

hinnates.

Kostja on menetluses läbivalt tuginenud asjaolule, et käendusleping on tühine, kuna selles ei

ole märgitud vastutuse rahalist maksimumsummat. Maakohtu otsus, et hagi tuleb rahuldada,

kuna käendusleping on kehtiv vaatamata VÕS § 143 lg-s 2 sätestatule, on kostja jaoks

üllatuslik.

Kostja hinnangul ei saa poolte kokkuleppeks vastutuse maksimumsumma kohta või kostja

tahteavalduseks käenduse kohta lugeda Energy OÜ juhatajana kostja poolt saadetud kirja

hagejale. Nimetatud kirjas on selgesõnaliselt väljendatud soov saada Energy OÜ-le

garantiikindlustus. Käenduslepingut või selle tingimusi pole kirjas sõnagagi mainitud.

Kostja leiab, et maakohus rikkus otsuse põhjendamise kohustust, kuna osad kostja vastuväited

on täiesti tähelepanuta jäetud. Kostja viitas seoses vastutuse maksimumsumma

kohustuslikkusega käenduslepingus võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse eelnõu

seletuskirjale. Maakohus pole sellele tähelepanu pööranud, kuigi seletuskirjast selgub

seadusemuudatuse eesmärk. Samuti on maakohus jätnud tähelepanuta kostja väite, et tal on

õigus esitada hagejale vastuväiteid hageja ja kostja sisesuhtest tulenevalt.

Kostja hinnangul on hageja maksnud Metropoli Ehitus OÜ-le tööde ja teenuste eest, mis ei

vasta garantiikindlustuspoliisi tingimustele. Metropoli Ehitus OÜ esitas nõudeid, millised ei

olnud põhjendatud ega tulenenud ehitustöövõtulepingust nr XXXXXXXX. Hageja on

kergekäeliselt pidanud kindlustusjuhtumiks selliseid juhtumeid, mis ei olnud mitte ühegi

ehituslepingu punkti kohaselt kindlustusvõtja Energy OÜ kohustuseks.

5. Hageja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.

Hageja hinnangul on maakohtu otsus seaduslik ja õige.

Antud juhul kohustus kostja käenduslepinguga vastutama Energy OÜ kohustuse täitmise eest.

Käenduslepingu iseloomulikuks tunnuseks on käendaja tahe vastutada võlausaldajale tagatise

andmise eesmärgil teise kohustuse täitmise eest. Kostja esitas hagejale sooviavalduse sõlmida

garantiikindlustus

piiratud

rahasummaga

4900 eurot.

Garantiikindlustuse

poliisile

nr XXXXXXXX on märgitud ka kindlustussumma 4900 eurot. Seega määrasid hageja ja kostja

käendaja vastutuse rahalise maksimumsumma. Käenduslepingu nr XXXXXXXX punktis 1

kohustus käendaja vastutama hageja ees garantiikindlustuspoliisi nr XXXXXXXX tuleneva

Energy OÜ kohustuste kohase täitmise eest solidaarselt Energy OÜ-ga. Seega oli kostja

garantiikindlustuse poliisi ja käenduslepingut allkirjastades teadlik vastutuse rahalisest

maksimumsummast 4900 eurost.

Hageja leiab, et Metropoli Ehitus OÜ poolt tellitud garantiitööde tegemine oli Energy OÜ

kohustus, mida see ei täitnud. Vastavalt kostja ja hageja vahel sõlmitud käenduslepingule on

kostja võtnud endale kohustuse vastutada käendajana hageja ees garantiikindlustuslepingust

tuleneva Energy OÜ kohustuste kohase täitmise eest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu

otsus tuleb materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ning menetlusõiguse normide rikkumise tõttu

tühistada. Ringkonnakohus teeb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel asja esimesele astme kohtule uueks

läbivaatamiseks

saatmata

uue

otsuse,

millega

jätab

hagi

rahuldamata.

Kostja

apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.

7. Kostja vaidlustab maakohtu otsuse eelkõige põhjusel, et maakohus hindas ebaõigesti hageja

esitatud tõendeid – käenduslepingut (tlk 24) ja garantiikindlustuspoliisi (tlk 21) ning kohaldas

ebaõigesti VÕS § 143 lg 2, kui tuvastas, et garantiikindlustuse poliisis väljendatud

garantiisumma on käendaja vastutuse maksimumsummaks.

8. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohtu otsus on üllatuslik. Asja materjalidest

nähtub, et kostja märkis vastuses, et tegemist on tarbijakäendusega, kuna käenduslepingu

sõlmis füüsiline isik (VÕS § 143 lg 1) ning käendusleping on tühine, kuna lepingus puudub

maksimumsumma. Maakohus lahendas asja kirjalikus menetluses, määrates eelmenetluses

pooltele tähtaja kohtu esitatud selgitavatele küsimustele vastamiseks (tlk 73-76). Nimetatud

kirjas selgitas kohus kostjale eksitavalt vajadust tõendada, et ta tegutses käenduslepingut

sõlmides tarbijana, kuid kohus ei käsitlenud mingilgi moel käenduse tühisust maksimumsumma

märkimata jätmise tõttu. Esmakordselt märkis maakohus lahendis, et kostja, digiallkirjastades

23. märtsil 2017 nii garantiikindlustuse poliisi nr XXXXXXXX kui ka käenduslepingu

nr XXXXXXXX, oli teadlik vastutuse rahalisest maksimumsummast 4900 eurost.

9. Ringkonnakohus märgib, et kuna kostja on füüsiline isik, saab käenduslepingut pidada

VÕS § 143 lg 1 järgi tarbijakäenduslepinguks. Sellise lepingu kehtivuse eelduseks on

VÕS § 143 lg 2 järgi käendaja vastutuse rahalise maksimumsumma kokkulepe, s.o kokkulepe

selle kohta, millises ulatuses saab võlausaldaja nõuda käendajalt põhivõlgniku kohustuste

täitmist. Kokkuleppe eesmärgiks on piirata tarbijast käendaja vastutust, aga ka hoiatada

käendajat selle eest, et tema vastutus võib põhivõlgniku algse võla suurust intresside, viiviste

ja leppetrahvide tõttu mitmekordselt ületada.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus hindas tõendeid valesti ja kohaldas VÕS § 143 lg 2

ebaõigesti, kui tuvastas, et kindlustuspoliisis nimetatud kindlustussummat 4900 eurot on alus

lugeda ka käenduslepingu maksimumsummaks, kuna kostja oli ka kindlustusvõtja esindaja.

Maakohtu põhjendustest ei nähtu, mille alusel sai kostja üheselt aru, et kindlustuspoliisis

nimetatud kindlustussumma on käenduslepingu maksimumsummaks.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus tõlgendas ebaõigesti Riigikohtu lahendit, mille kohaselt

võib vähemalt üldjuhul olukorras, kus võlausaldaja ja põhivõlgnik lepivad kokku, et

põhivõlgnik võlgneb võlausaldajale teatud summa ja kohustub selle kindlaks määratud

tähtpäevaks tasuma, ning samale dokumendile kirjutab alla käendaja, kes saab aru

käenduskohustuse olemusest ja soovib sellega seotud tagajärgi, pidada dokumendis väljendatud

võlasummat käendaja vastutuse maksimumsummaks (vt Riigikohtu 30. septembri 2014. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-66-14, p 25).

Kindlustuspoliisis märgitud kindlustussummat saaks pidada kostja kui käendaja vastutuse

maksimumsummaks üksnes juhul, kui kostja sai dokumenti allkirjastades aru, et ta võtab sellega

kohustuse käendada põhivõlgniku kohustust dokumendis märgitud summa ulatuses, ja ta soovis

sellega seotud tagajärgi (vt ka Riigikohtu 17. märtsi 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-6362,

p 15.3). Kostja on sellist tahet eitanud ning ringkonnakohtu arvates ei ole kostja sellekohane

tahe käesolevas vaidluses esitatud asjaolude alusel tuvastatav.

10. Kuna hagi jääb rahuldamata eelpooltoodud põhjendustel käenduslepingu tühisuse tõttu, siis

ei vasta ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebuse väidetele selles osas, et hageja maksis

tööde ja teenuste eest, mis ei vastanud garantiikindlustuspoliisi tingimustele.

11. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda.

Kostja esitatud menetluskulude nimekirja järgi oli õigusabile kulunud ajakulu maakohtu

menetluses 7 tundi 40 minutit, tunnihind 100 eurot (lisandub käibemaks), kokku 920 eurot (sh

käibemaks). Õigusabi osutamine seisnes kulude nimekirja järgi: hagi materjalidega tutvumises

30 minutit, hagile vastuse koostamises ja esitamises 2 tundi 10 minutit, hageja seisukoha ja

lisaga tutvumises 20 minutit, nõupidamistes kliendiga 10 minutit, kahel korral kostja seisukoha

esitamises kokku 3 tundi 45 minutit ning kokkuvõtlike seisukohtade ja menetluskulude

nimekirja koostamises ja esitamises 45 minutit.

Ringkonnakohtus taotles kostja õigusabikulude hüvitamist 3 tunni eest summas 360 eurot (sh

käibemaks) ja tasutud riigilõivu 560 euro hüvitamist, kokku 920 euro hüvitamist. Õigusabi

osutamine seisnes kulude nimekirja järgi: maakohtu otsuse analüüsimises 25 minutit,

apellatsioonkaebuse koostamises ja esitamises 2 tundi 20 minutit ning menetluskulude

nimekirja koostamises ja esitamises 15 minutit.

TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus välja menetluskulud vajalikus ja põhjendatud ulatuses.

Ringkonnakohus loeb põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks kostja õigusabile kulunud

ajakulu maakohtus 7 tundi 40 minutit ja ringkonnakohtus 3 tundi. Hüvitamisele kuulub ka

ringkonnakohtus tasutud riigilõiv 560 eurot. Kokku tuleb hagejal kostjale maa- ja

ringkonnakohtus kantud menetluskulude hüvitusena välja mõista 1840 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/