2-18-15396/54 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 29. august 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-15396

Kohtuasi

X (pankrotis) pankrotihalduri Andres Hermeti hagi

OSAÜHINGU

MINXER

INVEST

vastu

käenduslepingu kehtetuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju

Maakohtu

27. augusti

2021.

a

määrus

(menetluskulude kindlaksmääramine)

Kaebuse esitaja ja liik

OSAÜHINGU MINXER INVEST määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (pankrotis) pankrotihaldur Andres Hermet,

lepingulised esindajad vandeadvokaadid Madis Saar ja

Marko Kaevando

Kostja OSAÜHING MINXER INVEST (registrikood

12301511), lepinguline esindaja Kerli Kaasik

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OSAÜHINGU MINXER INVEST määruskaebus osaliselt.

2. Tühistada Harju Maakohtu 27. augusti 2021 a määrus osas, millega maakohus

määras, et määrus kuulub viivitamata täitmisele (määruse resolutsiooni p 4). Muus

osas jääb maakohtu määrus muutmata.

3. Sõnastada kohtumääruse resolutsioon tervikuna järgmiselt:

3.1. Rahuldada X (pankrotis) pankrotihalduri Andres Hermeti menetluskulude

kindlaksmääramise avaldus osaliselt.

3.2. Määrata

kindlaks

X

(pankrotis)

pankrotihalduri

Andres

Hermeti

menetluskulude suurus ning mõista OSAÜHINGULT MINXER INVEST X

(pankrotis) pankrotihalduri Andres Hermeti kasuks välja menetluskulud 5179

eurot 20 senti.

3.3. Hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt

tuleb

tasuda

viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

3.4. Jätta rahuldamata X (pankrotis) pankrotihalduri Andres Hermeti hagi

tagamise avaldus.

2-18-15396

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib menetluskulude kindlaksmääramist

taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul

alates määruse kättesaamisest määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. Kui

menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel

lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (pankrotis) (võlgnik) pankrotihaldur Andres Hermet (hageja) esitas 13. oktoobril 2018

Harju Maakohtule OSAÜHINGU MINXER INVEST (kostja) vastu hagi, milles palus

tunnistada kehtetuks võlgniku ja kostja vahel 16. mail 2016 sõlmitud käenduslepingu.

2. Harju Maakohus rahuldas 17. novembri 2020. a otsusega hagi ning jättis menetluskulud

kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 17. märtsi 2021. a otsusega maakohtu otsuse

muutmata ning apellatsiooniastme menetluskulud kostja kanda. Riigikohus keeldus 3. augusti

2021. a määrusega ringkonnakohtu otsuse peale esitatud kassatsioonkaebuse menetlusse

võtmisest ning jättis kassatsiooniastme menetluskulud kostja kanda.

3. Hageja esitas 20. oktoobril 2020 maakohtule, 8. märtsil 2021 ringkonnakohtule ning

26. augustil 2021 maakohtule menetluskulude nimekirjad, milles palub mõista kostjalt enda

kasuks välja menetluskulude hüvitise kokku 6361 eurot 60 senti, sh lepingulise esindaja kulud

5991 eurot 60 senti, hagiavalduselt tasutud riigilõivu 300 eurot, hagi tagamise avaluselt tasutud

riigilõivu 50 eurot ning äriregistri ja kinnistusraamatu päringute kulud 20 eurot. Hageja palus

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja mõista ka seadusjärgses määras viivise.

Menetluskulude nimekirjade järgi tegi hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Ljudmila

Tamar tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuga) hagejat esindades kokku toiminguid 9 tunni

30 minuti ulatuses. Toimingud ja neile kulunud aeg on järgmised:

-

asja materjalidega tutvumine ja hagiavalduse koostamine – 4 tundi 30 minutit;

-

kostja 20. novembri 2018. a taotlusega tutvumine ja 10. detsembri 2018. a seisukoha

koostamine – 1 tund;

-

kostja 23. jaanuari 2019. a taotlusega tutvumine ja 25. veebruari 2019. a arvamuse

koostamine – 4 tundi.

Menetluskulude nimekirjade järgi tegid hageja lepingulised esindajad vandeadvokaadid Madis

Saare ja Marko Kaevando tunnihinnaga 156 eurot (käibemaksuga) hagejat esindades kokku

toiminguid 31 tunni 6 minuti ulatuses. Toimingud, nende tegemise kuupäev ja neile kulunud

aeg on järgmised:

-

20. jaanuar 2020 – asja materjalidega tutvumine – 57 minutit;

-

21. jaanuar 2020 – asja materjalidega tutvumine, menetlusliku olukorra analüüs – 1 tund

20 minutit;

-

21. jaanuar 2020 – taotluste koostamine – 3 tundi 38 minutit;

-

29. jaanuar 2020 – eelistungil osalemine – 1 tund 25 minutit;

-

29. jaanuar 2020 – kohtuistungil osalemine, istungijärgne nõupidamine kliendiga –

3 tundi;

-

27. veebruar 2020 – telefonivestlus kostja esindajaga – 16 minutit;

2-18-15396

-

10. märts 2020 – seisukoha ja taotluse koostamine – 2 tundi 29 minutit;

-

13. märts 2020 – e-kiri kohtule – 21 minutit;

-

16. aprill 2020 – kostja 15. aprilli 2020. a menetlusdokumendiga tutvumine ja selle

analüüs – 21 minutit;

-

2. juuni 2020 – AS-i Päit Kaubandus 22. mai 2020. a dokumendiga tutvumine –

13 minutit;

-

16. juuni 2020 – e-kiri kohtule – 47 minutit;

-

21. juuli 2020 – hageja täiendava seisukoha koostamine – 2 tundi 16 minutit;

-

14. oktoober 2020 – materjalide analüüs, ettevalmistus istungiks – 3 tundi 13 minutit;

-

15. oktoober 2020 – esindus kohtuistungil – 1 tund 10 minutit;

-

19. oktoober 2020 – menetluskulude nimekirja koostamine – 32 minutit;

-

8. veebruar 2021 – vastuse koostamine apellatsioonkaebusele – 4 tundi 34 minutit;

-

4. märts 2021 – kohtuistungiks ettevalmistumine – 1 tund 12 minutit;

-

4. märts 2021 – kohtuistungil osalemine – 41 minutit;

-

8. märts 2021 – menetluskulude nimekirja koostamine – 24 minutit;

-

17. märts 2021 – ringkonnakohtu otsusega tutvumine – 17 minutit;

-

25. august 2021 – menetluskulude nimekirja tervikteksti ja hagi tagamise avalduse

koostamine – 2 tundi 12 minutit.

Koos 26. augusti 2021. a menetluskulude nimekirjaga esitas hageja ka hagi tagamise avalduse,

milles palus hageja menetluskulude nõude tagamiseks arestida kostjale kuuluvad AS-i Päit

Kaubandus 28 800 aktsiat.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus rahuldas 27. augusti 2021. a määrusega hageja menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude

hüvitise 5179 eurot 20 senti koos kohustusega tasuda sellelt alates määruse jõustumisest kuni

selle täitmiseni seadusjärgses määras viivist. Maakohus määras, et määrus kuulub viivitamata

täitmisele. Hageja hagi tagamise avalduse jättis maakohus rahuldamata.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb hageja menetluskulude kindlaksmääramise

avaldus rahuldada osaliselt. Hagiavalduselt tasutud riigilõiv 300 eurot on põhjendatud kulu.

Põhjendatud on ka hageja lepinguliste esindajate tunnitasu. Samas on hageja lepinguliste

esindajate ajakulu osaliselt põhjendamatu. Arvestades, et hageja esialgne lepinguline esindaja

juba tutvus asja materjalidega ja hageja ei ole põhjendanud lepingulise esindaja vahetamise

vajadust, ei ole põhjendatud tema uute lepinguliste esindajate asja materjalidega tutvumisele

kulunud aeg 2 tundi 17 minutit. Hageja lepinguliste esindajate 29. jaanuari 2020. a

kohtuistungil osalemise ja kliendiga istungijärgse nõupidamise ajakulu ei ole põhjendatud

2 tunni 45 minuti ulatuses, sest istungil osalemise ajakulu on märgitud korduvalt ja kliendiga

istungijärgse nõupidamise mõistlik ajakulu on 15 minutit. Menetluskulude nimekirja

tervikteksti koostamise ajakulu ei ole vajalik, sest menetluskulude nimekirjad on juba varem

esitatud ja nende koostamise ajakulu märgitud. Kuivõrd hageja hagi tagamise avaldus jääb

rahuldamata, ei ole põhjendatud selle koostamise kulu, sellelt tasutud riigilõivu 50 euro ega

sellega seoses tehtud äriregistri päringute kulu 4 euro väljamõistmine kostjalt. Ülejäänud, s.o 16

euro osas, on hageja registripäringute kulu põhjendatud ja vajalik. Hageja põhjendatud ja

vajalikud menetluskulud on seega riigilõiv 300 eurot, lepinguliste esindajate 33 tunni 22 minuti

ajakulule vastav 4863 eurot 20 senti ja registripäringute kulu 16 eurot.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 467 lg-le 5 kuulub määrus viivitamatule

täitmisele.

2-18-15396

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

5. Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse,

millega jätta hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata.

Määruskaebuse väidete kohaselt ei ole võlausaldajate üldkoosolek pankrotimenetluses vastu

võtnud otsust halduri õigusalase nõustamise kulude hüvitamiseks pankrotivara arvel. Hageja ei

ole tõendanud, mis alusel on ta menetluskulusid kandnud pankrotivara arvel. Kostja palub

kohtul kontrollida, kas võlausaldajad on andnud nõusoleku hageja menetluskulude kandmiseks

pankrotivara arvel ja nõuda välja kulude kandmist tõendavad dokumendid.

Hageja lepinguliste esindajate kulu ei ole põhjendatud, sest hagejaks on juriidilise hariduse ja

põhjalike õigusteadmistega pankrotihaldur, kes saanuks end ise esindada. Tegu oli tavapärase

kohtuvaidlusega, milles osalemiseks olid hagejal kõik teadmised, kogemused ja oskused.

Hageja võttis otsuse täiendavate menetluskulude kandmiseks ja peaks kandma sellega seotud

riski. See ei tohiks tuua teistele menetlusosalistele täiendavaid kulusid.

Riigikohus on pidanud mõistlikuks ja keskmiseks lepingulise esindaja tunnitasuks 120 eurot

käibemaksuga või -maksuta. Sellest suurem tunnitasu ei ole mh siinse asja keerukust arvestades

põhjendatud.

Hageja lepinguliste esindajate kulud on ilmselgelt ülepaisutatud ja ebavajalikud. Kostja palub

kohtul hinnata hageja menetluskulude suurust ja vajalikkust.

Menetluskulude kindlaksmääramise määrus ei saa olla viivitamata täidetav, kui seda ei ole

taotletud. Maakohtu määrus tuleb selles osas tühistada.

6. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata.

Kostja vaidlustab maakohtu määrust sisuliselt ainult hageja lepinguliste esindajate kulude osas.

Samas ei esitanud ta hageja lepinguliste esindajate kuludele kohtumenetluse ajal vastuväiteid,

st ta nõustus, et hageja lepinguliste esindajate kulud on tervikuna vajalikud ja põhjendatud.

Kostja ei saa määruskaebuses tugineda vastuväidetele, mida ta kohtumenetluse ajal ei esitanud.

Kostja tegevus on käsitatav ka menetlusõiguste kuritarvitamisena.

Kostja kohustus hüvitada hageja menetluskulud ei sõltu sellest, kas pankrotitoimkond või

võlausaldajate üldkoosolek on andnud hagejale nõusoleku menetluskulude kandmiseks

pankrotivara arvel.

Menetlusosalisel on õigus lepingulist esindajat kasutada ka siis, kui ta oleks võimeline ennast

ise esindama, ning lepingulist esindajat kasutanud menetlusosalisel on õigus nõuda

vastaspoolelt vajalike ja põhjendatud lepingulise esindaja kulude hüvitamist. Hagejal olnuks

võimalik pankrotiseaduse alusel nõuda õigusabikulude hüvitamist ka juhul, kui ta oleks ennast

asjas ise esindanud. Arvestades, et kostja õigusharidusega lepinguline esindaja on ühtlasi kostja

juhatuse liige, on kostja vastuväited ka arusaamatud.

Hageja lepinguliste esindajate tunnitasud on kohtupraktikaga kooskõlas ja põhjendatud.

Kostja ei ole esitanud vastuväiteid ühelegi hageja lepinguliste esindajate toimingule ega ühegi

toimingu ajakulule.

2-18-15396

Menetluse edasine käik

7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus

TsMS §-ga 659 osaliselt rahuldada ja vaidlustatud määrus tühistada osas, millega maakohus

määras, et määrus kuulub viivitamata täitmisele (määruse resolutsiooni p 4). Muus osas ei anna

määruskaebuse väited alust maakohtu määrust muuta.

9. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651

lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Maakohus määras vaidlustatud määrusega kindlaks hageja menetluskulude rahalise suuruse ja

mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise koos kohustusega tasuda sellelt

seadusjärgses määras viivist (määruse resolutsiooni p-d 1–3), määras, et määrus kuulub

viivitamata täitmisele (määruse resolutsiooni p 4) ning jättis hageja hagi tagamise avalduse

rahuldamata (määruse resolutsiooni p 5).

Kuigi kostja palub maakohtu määruse tervikuna tühistada, on ta märkinud, et ei vaidlusta

maakohtu määrust temalt hageja kasuks välja mõistetud riigilõivu 300 euro osas. Lisaks, kostjal

ei saa olla huvi ja tal ei ole ka õigust vaidlustada maakohtu määrust osas, millega maakohus

jättis hageja hagi tagamise avalduse rahuldamata. Kolleegium lähtub seega kostja

määruskaebuse lahendamisel sellest, et ta vaidlustab maakohtu määrust hageja lepinguliste

esindajate kulu, registripäringute kulu, hageja menetluskuludelt viivise tasumise kohustuse ja

määruse viivitamata täitmisele kuulumise määramise osas.

10. Kolleegiumi arvates ei anna määruskaebuse väited alust muuta maakohtu määrust hageja

lepinguliste esindajate kulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise osas, sest maakohus ei ole

ületanud kaalumispiire.

10.1. Kolleegium selgitab, et TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude

jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Selle

sätte järgi menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja

keerukust arvestades. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada

mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu

ja mahuga. Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja

tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei ole põhjendatud ja vajalik tunnitasu, mis

ületab oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda. Esindatava huvides konkreetse

toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava

toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest.

Seejuures sekkub kõrgema astme kohus kohtu kaalutlusotsusesse üksnes juhul, kui kohus on

ületanud kaalumispiire (vt Riigikohtu 29. septembri 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-63261,

p 14; 21. juuni 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-13164, p-d 9 ja 10; 14. aprilli 2021. a määrus

tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 17; 3. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 18).

2-18-15396

10.2. Hageja õigus panna maksma tsiviilkohtumenetluse seadustikus sisalduv menetluskulude

hüvitamise nõue ei sõltu sellest, kas pankrotitoimkond või võlausaldajate üldkoosolek on

nõustunud tema poolt menetluskulude, sh lepingulise esindaja kulude kandmisega pankrotivara

arvel. Sel põhjusel ei ole kohtul ka alust kontrollida, kas pankrotitoimkond või võlausaldajate

üldkoosolek on selle küsimuse üle otsustanud. Kohus ei hinda siinses asjas, kas hageja on

pankrotihaldurina täitnud pankrotiseadusest tulenevaid nõudeid.

10.3. Kostja on esitanud määruskaebuses esimest korda taotluse nõuda hagejalt välja

menetluskulude kandmist tõendavad dokumendid. Kostja ei ole seda taotlust põhjendanud.

Kolleegium märgib, et menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks ei ole asjaolu,

et menetlusosaline on kulu kandnud, st menetlusosaline ei pea tõendama, et ta on õigusteenuse

eest esindajale maksnud (vt nt Riigikohtu 3. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p

18). Kolleegium ei pea eelnevat arvestades vajalikuks ega võimalikuks kohustada hagejat

esitama menetluskulude kandmist tõendavaid dokumente. Ka ei pea kolleegium vajalikuks

kohustada hagejat esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente laiemalt.

10.4. Maakohus ei ületanud kaalumispiire, kui ei jätnud hageja lepinguliste esindajate kulusid

kindlaks määramata põhjusel, et hagejal on õigusteadmised. Asjaolu, et menetlusosalisel on

õigusteadmised, ei võta temalt võimalust kasutada menetluses osalemiseks lepingulist

esindajat. Tsiviilkohtumenetluse seadustik sellist piirangut ei sätesta (vt nt Riigikohtu

19. oktoobri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-86-16, p 11).

10.5. Kostja arvates on mõistlik lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või

-maksuta. Kostja on seejuures viidanud ka Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrusele

tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, mille p-s 14 on Riigikohus pidanud põhjendatuks lepingulise

esindaja tunnitasu 153 eurot käibemaksuta. Hilisemas praktikas on Riigikohus pidanud

vandeadvokaadi põhjendatud tunnitasuks ka 200 eurot käibemaksuta (vt Riigikohtu 3. aprilli

2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-3785, p 31.4). Arvestades viidatud kohtupraktikat ja seda, et

siinne asi oli tavapärase keerukusega ja kõik hageja lepingulised esindajad on olnud

vandeadvokaadid, ei ole alust asuda seisukohale, et nende tunnitasu (120 eurot käibemaksuga

ja 156 eurot käibemaksuga) ületaks oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda, ega heita

seega maakohtule ette kaalumispiiride ületamist tunnitasude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamisel.

10.6. Kostja on esitanud määruskaebuses ka üldise väite, et hageja lepinguliste esindajate kulud

on ülepaisutatud ja ebavajalikud. Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei saa maakohtu

kaalutlusotsusesse sekkuda ainuüksi sellise üldise väite alusel. Ringkonnakohtu ülesanne ei ole

uuesti hinnata kõigi menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust,

vaid seda, kas maakohus on nende kindlaksmääramisel väljunud kaalumispiiridest. Seda saab

ringkonnakohus teha üksnes juhul, kui menetluskulusid vaidlustav pool toob ka esile, milles

seisneb mingi konkreetse kulu hindamisel maakohtupoolne kaalumispiiridest väljumine.

Kuivõrd kostja ei ole seda teinud, ei ole ringkonnakohtul alust muuta maakohtu

kindlaksmääratud hageja lepinguliste esindajate kulude suurust.

11. Kostja on vaidlustanud maakohtu määrust ka registripäringute kulu 16 euro

kindlaksmääramise ja väljamõistmise ning menetluskulude hüvitiselt viivise väljamõistmise

osas. Samas ei ole kostja määruskaebuses esitanud ühtegi põhjendust nende vaidlustamise

kohta. Kolleegiumile ka ei nähtu, et maakohus oleks selles osas rikkunud menetlusõigust või

ületanud kaalumispiire, mistõttu ei ole alust maakohtu määrust selles osas muuta.

2-18-15396

12. Kolleegium nõustub aga kostjaga, et menetluskulude kindlaksmääramise ja nende

väljamõistmise määrus ei ole viivitamata täidetav.

Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine on küsimus, mille kohus peab lahendama

tsiviilkohtumenetluse seadustiku 18 ptk 5. jao sätete alusel. Seejuures on menetluskulude

kindlaksmääramine TsMS § 174 lg-te 1–4 ja § 177 lg-te 1 ja 2 kohaselt võimalik kahel viisil,

s.o kas kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses koos menetluskulude jaotusega või

hiljem pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Eeldatakse, et kohus

määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses ning üksnes TsMS § 174 lg-s 2 sätestatud juhul, s.o kui menetluskulude rahalise

suuruse kindlaksmääramine takistaks kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist,

võib kohus jätta otsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks määramata.

Kolleegiumi arvates ei saa kohtu valik määrata menetluskulud kindlaks TsMS § 177 lg 1 p-s 1

või p-s 2 ette nähtud viisil viia erineva tulemuseni lahendi täidetavuse osas. Kui maakohus oleks

menetluskulud kindlaks määranud TsMS § 177 lg 1 p 1 kui üldreegli järgi, s.o kohtuotsuses, ei

oleks saanud tekkida küsimust selle kohta, kas see on menetluskulude kindlaksmääramise ja

väljamõistmise osas viivitamata täidetav, kuivõrd TsMS § 461 lg 1 järgi täidetakse kohtuotsus

pärast jõustumist. Seetõttu leiab kolleegium, et antud juhul ei kohaldu TsMS § 467 lg 5, mille

järgi kuulub kohtumäärus viivitamatule täitmisele, kui seadusest ei tulene teisiti. Seda toetab ka

TsMS § 177 lg 4, mille järgi tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist

alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest.

13. Ülaltoodud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus kostja määruskaebuse osaliselt ning

tühistab vaidlustatud määruse osas, millega maakohus määras, et määrus kuulub viivitamata

täitmisele. Ülejäänud osas jääb vaidlustatud määrus muutmata.

14. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Gea Lepik