2-14-51896/326 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 29. august 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-14-51896

Kohtuasi

AKTSIASELTSI MORPHEUS (pankrotis) pankroti-

halduri Tiina Miti hagi Y ja X vastu kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24. augusti 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Y ja X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

AKTSIASELTSI

MORPHEUS

(pankrotis)

pankrotihaldur Tiina Mitt, lepingulised esindajad Jaanus

Silm ja vandeadvokaat Tarmo Peterson

Kostjad Y (isikukood XXXXXXXXXXX) ja X (isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepingulised

esindajad

Mihkel

Eikner ja vandeadvokaat Erik Lepikson

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Y ja X määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Harju Maakohtu 24. augusti 2021. a määrus muutmata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

2-14-51896

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AKTSIASELTSI MORPHEUS (pankrotis) pankrotihaldur Tiina Mitt (hageja) esitas 9. mail

2014 Harju Maakohtule Y (kostja I), X (kostja II), C (kostja III) ja F (kostja IV) vastu hagi,

milles palus mõista kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja kahjuhüvitise 68 705 eurot.

2. Harju Maakohtu 20. märtsi 2015. a määrusega jäid kostja IV vastu esitatud hagiga seotud

menetluskulud hageja ja kostja IV kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 15. novembri 2017. a

otsusega jäid kostja III vastu esitatud hagiga seotud esimese ja teise astme menetluskulud

hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohtu 30. septembri 2020. a otsusega jäid kostjate I ja II vastu

esitatud hagiga seotud kõigi kohtuastmete menetluskulud 33% ulatuses hageja kanda ja

67% ulatuses solidaarselt kostjate I ja II kanda.

3. Kostja III esitas 17. aprillil 2015 ja 25. septembril 2018 maakohtule ning 8. veebruaril 2016

ringkonnakohtule ja 17. oktoobril 2017 ringkonnakohtule menetluskulude nimekirjad, mille

järgi on tema menetluskulude suuruseks 4817 eurot 75 senti, sh lepingulise esindaja kulud

3717 eurot 75 senti ja riigilõiv 1100 eurot. Arvestades Tallinna Ringkonnakohtu 15. novembri

2017. a menetluskulude jaotust, palus kostja III mõista hagejalt enda kasuks välja

menetluskulude hüvitise 4817 eurot 75 senti. Kostja III palus hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt välja mõista ka seadusjärgses määras viivise.

4. Hageja esitas 17. aprillil 2015 ja 4. juunil 2021 maakohtule, 8. veebruaril 2016, 17. oktoobril

2017, 4. oktoobril 2018, 8. septembril 2020 ringkonnakohtule ning 16. jaanuaril 2017, 28. mail

2018 ja 11. märtsil 2019 Riigikohtule menetluskulude nimekirjad, mille järgi on tema

menetluskulude suuruseks kõigis kohtuastmetes 25 978 eurot 25 senti, sh lepingulise esindaja

kulud 17 779 eurot 20 senti, riigilõivud 1050 eurot, kassatsioonikautsjon 687 eurot 5 senti,

ekspertiisitasud 6450 eurot ja kinnistusraamatu väljavõtte kulu 12 eurot. Arvestades Tallinna

Ringkonnakohtu 15. novembri 2017. a otsuse menetluskulude jaotust, palus hageja mõista

kostjatelt I ja II solidaarselt enda kasuks välja menetluskulude hüvitise 17 405 eurot 42 senti

(67%). Hageja palus hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja mõista ka seadusjärgses

määras viivise.

5. Kostja I vaidles hageja menetluskuludele vastu. Hageja menetluskulud on ülepaisutatud.

Hageja lepinguliste esindajate ajakulu on põhjendamatult suur. Arvestades, et hageja

lepinguline esindaja Jaanus Silm on jurist ja hageja teise, vandeadvokaadist lepingulise esindaja

Tarmo Petersoni tunnitasu oli 120 eurot (käibemaksuta), on Jaanus Silma tunnitasu 120 eurot

(käibemaksuta) põhjendamatult suur. Jaanus Silma põhjendatud tunnitasu ei saa olla rohkem

kui 80 eurot, millele lisandub käibemaks.

6. Kostja II vaidles hageja menetluskuludele vastu. Hageja menetluskulud on ülepaisutatud.

Sama tulemuse oleks saavutanud oluliselt väiksema ajakuluga. Arvestades, et hageja

lepinguline esindaja Jaanus Silm on jurist ja hageja teise, vandeadvokaadist lepingulise esindaja

Tarmo Petersoni tunnitasu oli 120 eurot (käibemaksuta), on Jaanus Silma tunnitasu 120 eurot

(käibemaksuta) täielikult põhjendamatu. Isegi kui juristi tunnitasu 120 eurot on praegu

põhjendatud, ei olnud see nii menetluse alguses. Jaanus Silma põhjendatud tunnitasuks saab

pidada 2/3 vandeadvokaadi tunnitasust, s.o 80 eurot, millele lisandub käibemaks.

Maakohtu määrus ja põhjendused

7. Harju Maakohus rahuldas 24. augusti 2021. a määrusega kostja III menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse, määras kostja III menetluskulude suuruseks 4817 eurot 75 senti,

2-14-51896

mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 4817 eurot 75 senti koos

kohustusega tasuda menetluskulude hüvitiselt alates määruse jõustumisest kuni selle täitmiseni

seadusjärgses määras viivist ning määras, et hageja menetluskulude hüvitis tuleb kanda OÜ

Advokaadibüroo Kasak & Missik LHV panga arveldusarvele EE157700771001938536

(määruse resolutsiooni p-d 1–5). Lisaks rahuldas maakohus hageja menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse, määras hageja menetluskulude suuruseks 25 978 eurot 25 senti

ning mõistis kostjatelt I ja II solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise

17 405 eurot 42 senti koos kohustusega tasuda menetluskulude hüvitiselt alates määruse

jõustumisest kuni selle täitmiseni seadusjärgses määras viivist (määruse resolutsiooni p-d 6–9).

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt kuuluvad nii kostja III kui ka hageja menetluskulude

kindlaksmääramise avaldused rahuldamisele täies ulatuses.

Kostja III lepingulise esindaja tunnitasud 120 ja 125 eurot vastavad turuolukorrale. Kostja III

tasutud riigilõiv ja tema lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Hagejalt tuleb

seega kostja III kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis 4817 eurot 75 senti.

Hageja juristist lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot ei ole liiga kõrge. Asjaolu, et

menetlusosalise lepinguline esindaja ei ole advokaat, ei tähenda, et tema tunnitasu oleks

automaatselt turuhinnast madalam. Oluline on vaadata vaidluse sisulist keerukust ja lepingulise

esindaja võimekust sellega toime tulla. Hageja juristist lepinguline esindaja on praegu toime

tulnud keskmisest keerukama vaidlusega ning tema teenuse kvaliteedile ei ole etteheiteid

tehtud. Sel põhjusel saab hageja juristist lepingulisele esindajale kohaldada sama tunnitasu nagu

advokaadile. Tunnitasu 120 eurot vastab ka turuolukorrale. Hageja tasutud riigilõive,

kautsjonit, eksperdikulusid ja dokumentaalse tõendi saamise kulusid saab pidada põhjendatuks.

Hageja lepingulise esindaja kulud ei ole vaidluse erakordset keerukust ja mahtu arvestades

ülepaisutatud ning neid saab pidada tervikuna põhjendatuks. Kokku on seega hageja

põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 25 978 eurot 25 senti, millest kostjatelt I ja II tuleb

solidaarselt hageja kasuks välja mõista 17 405 eurot 42 senti (67%).

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

8. Kostjad I ja II esitasid määruskaebuse, milles paluvad tühistada maakohtu määruse

resolutsiooni p-d 6–9 ning teha uue määruse, millega jätta hageja menetluskulude

kindlaksmääramise avaldus rahuldamata.

Kostjad I ja II jäävad hageja menetluskuludele maakohtus esitatud vastuväidete juurde.

Maakohus ei hinnanud hageja lepinguliste esindajate ajakulu põhjendatust, vaid märkis

lakooniliselt, et peab hageja lepinguliste esindajate kulu põhjendatuks.

Hageja juristist lepinguline esindaja ei tulnud vaidlusega toime selliselt, et tema tunnitasu saaks

võrdsustada vandeadvokaadi tunnitasuga. Hageja hagi kostjate I ja II vastu rahuldati lõppastmes

ainult osaliselt, s.o tema kahjunõue jäi rahuldamata ligi paarikümne tuhande euro ulatuses.

Hageja hagi kostja III vastu jäi aga täies ulatuses rahuldamata. Hageja kaasas menetluse kestel

täiendavaks esindajaks vandeadvokaadi Tarmo Petersoni, kes kandis keskset rolli vähemalt

kohtuistungitel. See näitab, et hageja ei pidanud juristi poolt osutatud õigusabi piisavaks.

2014. a-l said tunnitasu 120 eurot küsida parimad vandeadvokaadid.

9. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata.

2-14-51896

Hageja kindlaksmääratud menetluskulud koosnesid mh ekspertiisitasudest, riigilõivudest ja

kassatsioonkautsjonist kokku 8187 eurot 50 senti ning lepingulise esindaja vandeadvokaadi

Tarmo Petersoni tasust 4603 eurot 20 senti. Nende kulude osas ei ole kostjad I ja II esitanud

ühtegi vastuväidet, mistõttu ei ole alust maakohtu määrust nende kulude kindlaksmääramise ja

väljamõistmise osas tühistada.

Maakohus hindas talle antud kaalutlusõiguse piires nii hageja lepinguliste esindajate ajakulu

kui ka hageja juristist lepingulise esindaja tunnitasu ning pidas mõlemaid põhjendatuks. Hageja

juristist lepingulise esindaja ajakulu on samas suurusjärgus kostjate I ja II endi ajakuluga ning

tema tunnitasu on samas suurusjärgus kostja I juristist lepingulise esindaja tunnitasuga, erinedes

sellest 20%. 20% kõikumine on tunnitasu puhul tavaline ega anna alust asuda seisukohale, et

hageja juristist lepingulise esindaja tunnitasu on oluliselt kõrgem turul tavaliselt makstavast

tasust. Juristi tunnitasu ei pea olema tingimata madalam advokaadi tunnitasust.

Menetluse edasine käik

10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659

jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata, sest määruskaebuse väited ei anna alust

kahelda maakohtu määruse seaduslikkuses ja põhjendatuses.

12. Kolleegium kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust

TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas.

Kostjad I ja II vaidlustavad maakohtu määrust üksnes hageja menetluskulude

kindlaksmääramise ja väljamõistmise osas (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 6–9). Seda

arvestades kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes nimetatud osas.

13. Kostjad I ja II vaidlustavad maakohtu määruse resolutsiooni punkte 6–9 tervikuna ja

taotlevad uue määruse tegemist, millega jätta hageja menetluskulude kindlaksmääramise

avaldused rahuldamata. Samas ei ole nad määruskaebuses esitanud ühtegi vastuväidet hageja

kantud riigilõivude, kassatsioonikautsjoni, kinnistusraamatu väljavõtte kulu ja ekspertiisitasude

põhjendatusele. Ringkonnakohtul ei ole sellises olukorras alust maakohtu määrust muuta osas,

millega maakohus määras hageja menetluskuludena kindlaks riigilõivud kokku 1050 eurot,

kassatsioonikautsjoni 687 eurot 5 senti, kinnistusraamatu väljavõtte kulu 12 eurot ja

ekspertiisitasud 6450 eurot, ning mõistis need kostjatelt I ja II solidaarselt hageja kasuks 67%

ulatuses välja.

14. Kostjad I ja II leiavad, et hageja juristist lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot

(käibemaksuta) on põhjendamatult suur ning hageja lepinguliste esindajate kulud on

ülepaisutatud. Kolleegiumi arvates ei anna need väited alust maakohtu määrust hageja

lepinguliste esindajate kulude kindlaksmääramise ja väljamõistmise osas muuta, sest maakohus

ei ole ületanud kaalumispiire.

14.1. Kolleegium selgitab, et TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude

jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Selle

sätte järgi menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

2-14-51896

hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja

keerukust arvestades. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada

mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu

ja mahuga. Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja

tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei ole põhjendatud ja vajalik tunnitasu, mis

ületab oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda. Esindatava huvides konkreetse

toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava

toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest.

Seejuures sekkub kõrgema astme kohus kohtu kaalutlusotsusesse üksnes juhul, kui kohus on

ületanud kaalumispiire (vt Riigikohtu 29. septembri 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-63261,

p 14; 21. juuni 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-13164, p-d 9 ja 10; 14. aprilli 2021. a määrus

tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 17; 3. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 18).

14.2. Kuigi võib nõustuda, et hageja juristist lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot

(käibemaksuta) ületas menetluse algusaastatel mõnevõrra sarnase kvalifikatsiooniga isiku poolt

osutatava õigusteenuse turuhinda, on maakohus põhjendanud, miks ta peab siinsel juhul

vastavat tunnitasu põhjendatuks ja vajalikuks. Kolleegiumi ei leia, et hageja juristist lepingulise

esindaja tunnitasu oleks sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda ületanud sedavõrd oluliselt,

et see annaks aluse sekkuda maakohtu kaalutlusotsusesse. Kostja I enda juristist lepinguline

esindaja osutas talle menetluse alguses õigusteenust tunnitasuga 100 eurot (käibemaksuta), mis

ei ole oluliselt madalam tunnitasu. Lisaks tuleb märkida, et Riigikohus on pidanud samal ajal

vandeadvokaadi puhul põhjendatuks ka tunnitasu 153 eurot (käibemaksuta) (vt Riigikohtu

11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14).

14.3. Kostjad I ja II on esitanud määruskaebuses ka üldise väite, et hageja kulud on

ülepaisutatud. Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei saa maakohtu kaalutlusotsusesse

sekkuda ainuüksi sellise üldise väite alusel. Ringkonnakohtu ülesanne ei ole uuesti hinnata

kõigi menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust, vaid seda, kas

maakohus on nende kindlaksmääramisel väljunud kaalumispiiridest. Seda saab ringkonnakohus

teha üksnes juhul, kui menetluskulusid vaidlustav pool toob esile, milles seisneb mingi

konkreetse kulu hindamisel maakohtupoolne kaalumispiiridest väljumine. Kuivõrd kostjad I

ja II ei ole seda teinud, ei ole ringkonnakohtul alust muuta maakohtu kindlaksmääratud hageja

lepinguliste esindajate kulude suurust.

15. Ülaltoodud põhjendustel jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu

määruse muutmata.

16. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Gea Lepik