2-22-9277/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Määruse tegemise aeg ja koht

29. august 2022, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-22-9277

Tsiviilasi

O. H.-L. hagi L. E. O. vastu võla väljamõistmiseks

Menetlustoiming

hagi menetlusse võtmise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: o. H.-L, registrikood XXX, asukoht XXX.

Hageja seaduslik esindaja: juhatuse liige S. L. e-post XXX

Kostja: L. E. O., registrikood XXX, asukoht XXX

Kostja seaduslik esindaja: juhatuse liige R. K.

RESOLUTSIOON

1. Jätta o. H.-L hagi L.E. O. vastu võla väljamõistmiseks menetlusse võtmata.

2. Jätta menetluskulud osaühing H.-L kanda.

3. Määrus toimetada kätte hageja esindajale.

4. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. O. H.-L (hageja) esitas 22. juunil 2022 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi L. E. O.

(kostja) vastu võla väljamõistmiseks.

2. Kohus jättis 19. juuli 2022 määrusega hagi käiguta ja andis hagejale 14 päeva määruse

kättetoimetamisest alates puuduste kõrvaldamiseks, s.o selge nõude esitamiseks; nõude aluseks

olevate asjaolude välja toomiseks; täiendava riigilõivu 680 euro tasumiseks ning kohtualluvuse

põhjendamiseks. Hageja sai 19. juuli 2022 määruse e-toimiku vahendusel kätte 21. juulil 2022.

3. Hageja esitas 1. augustil 2022 puuduste kõrvaldamiseks avalduse.

4. Kohus andis 12. augusti 2022 kirjaga hagejale uue tähtaja 19. juuli 2022 määruses nimetatud

puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva alates kirja kätte saamisest. Hageja sai 12. augusti 2022 kirja

e-toimiku vahendusel kätte 15. augustil 2022.

KOHTU SEISUKOHT

5. Hagiavalduses tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 363 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi

välja tuua hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese) ning hagi aluseks olevad faktilised asjaolud

(hagi alus). Hageja märgib hagiavalduses, et kostja on hagejale võlas veel 8088 eurot. Hageja

ei märkinud kohtu poolt antud täiendavatele tähtaegadele vaatamata, kas hageja soovib, et

kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja 8088 eurot. Hageja ei esitanud seega selget nõuet.

Selge nõude esitamata jätmine on hagiavalduse vorminõude oluline rikkumine. Hagi tuleb jätta

TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel menetlusse võtmata.

6. Hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 järgi riigilõivu lähtuvalt

hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana. Raha maksmisele suunatud hagi puhul

määratakse hagihind TsMS § 124 lg 1 järgi nõutava rahasummaga. Hagihind arvutatakse

TsMS § 133 lg 1 kohaselt põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. Hagihinda arvutades liidetakse

TsMS § 134 lg 1 järgi ühes hagis sisalduvad nõuded. Kui nõuded on alternatiivsed, määratakse

hagihind suurema nõude järgi. Hageja ei esitanud selget nõuet. Hageja maksis riigilõivu

20 eurot, s.o 80 eurot vähem kui hagiavalduselt tasuda tulev minimaalne riigilõiv. Kui hageja

oleks soovinud kostjalt hageja kasuks 8088 eurot välja mõista, oleks hagi hind 8088 eurot.

RLS lisa 1 järgi tuleb alates 8001 kuni 9000 euro suuruse hagi hinnaga hagilt tasuda riigilõivu

700 eurot. Kui hageja oleks soovinud kostjalt hageja kasuks 8088 eurot välja mõista, on ta

tasunud riigilõivu 680 eurot ettenähtust vähem. Hagi tuleb jätta TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel

menetlusse võtmata.

7. Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik