2-22-115142/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Anna Liiv

Kohtujurist

Lii Zerel

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. august 2022. a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-115142

Tsiviilasi

Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi JEF Innovations

OÜ vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

100 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490; aadress Estonia pst 9, 10143 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja: Piret Muinast, EFTA Legal OÜ (e-

post piret.muinast@eftalegal.ee)

Kostja: JEF Innovations OÜ (registrikood 12910210; aadress

Rataskaevu tn 2-3, 10123 Tallinn)

Kostja seaduslik esindaja: J. T. H. (isikukood xxxx; aadress

xxxx)

Asja läbivaatamise viis

Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi JEF Innovations OÜ vastu.

2. Välja mõista kostjalt JEF Innovations OÜ (registrikood 12910210) hageja Osaühing

EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490) kasuks põhivõlgnevus summas 60

eurot ning sissenõudmiskulu summas 40 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

3. Jätta menetluskulud kostja JEF Innovations OÜ kanda.

4. Rahuldada hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning

mõista välja kostjalt JEF Innovations OÜ (registrikood 12910210) hageja Osaühing

EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490) kasuks hageja menetluskulud

summas 212 eurot (s.o hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 100 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot ning lepingulise esindaja kulu summas 92 eurot).

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude hüvitamiseni tasumata

summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks

või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK, ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded

1. Osaühing Europark Estonia (hageja) esitas 15.06.2022 hagi JEF Innovations OÜ (kostja) vastu

võlgnevuse nõudes.

2. Hagiavalduse kohaselt parkis sõiduk xxxx numbrimärgiga Xxxx 28.11.2019 hageja

opereeritaval parkimisalal aadressil Telliskivi 60, Tallinn, ning 19.01.2022 hageja opereeritaval

parkimisalal aadressil Ülemiste Põhja-Lõuna, Tallinn. Sõiduki omanikuks / vastutavaks kasutajaks

oli eeltoodud kuupäevadel kostja. Kontrollimise käigus leidis tuvastamist, et eelnimetatud sõiduk

oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval

alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti/-piletit, parkimise algusaeg ei olnud fikseeritud

(parkimiskell) ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud

alustatud ka mobiilset parkimist. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist

kostjale kui sõiduki omanikule / vastutavale kasutajale leppetrahvinõuded (leppetrahv nr 1202

8111 9161 0201 summas 30 eurot, maksetähtajaga 12.12.2019 ning leppetrahv nr 1951 9012 2154

41074 summas 30 eurot, maksetähtajaga 02.02.2022), paigutades need sõiduki kojamehe vahele,

kuid kostja on jätnud leppetrahvid tasumata. Kostja leppetrahvinõuetele vastuväiteid ei esitanud.

3. Hageja selgitab, et hageja on parkimisteenust osutav ettevõte, mille iga parkla sissesõidu juurde

on paigaldatud vastav infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus

tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks.

Täiendavalt on parkla sissesõidu juurde, sh parkimisalale, paigaldatud rida liiklus- ja

teavitusmärke, mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja et eraparkla

operaatoriks on hageja, kes on kehtestanud parkimiseks tingimused. Eeltoodu tõendamiseks on

hagiavalduse lisades 3 ja 4 esitatud fotod parkimistingimustega seotud aladel asuvatest

tingimustest ja liiklus- ning teabemärkidest, sh nende paigutusest parkimisala suhtes. Hageja leiab,

et kostjale pidid liiklus- ja teavitusmärgid olema nähtavad ja kostjal oli võimalik

parkimistingimustega tutvuda enne, kui ta võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks sõiduki

parkimise näol.

4. Ühtlasi leiab hageja, et kuivõrd tüüptingimustest tuleneb hageja selgesõnaline tahe lepingu

sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja pargib oma sõiduki hageja parklasse, tuleb seda lugeda

hagejapoolseks pakkumuseks leping sõlmida. Hageja hinnangul on isikul õigus esitatud

lepingutingimustega tutvuda ning juhul, kui talle parkimislepingu tingimused ei sobi või tal

puudub nõutav parkimisõigust andev parkimiskaart/-luba, on tal õigus vastavalt parkimisalalt

lahkuda ja oma sõiduk mujale parkida. Juhul kui sõiduki kasutajale parkimistingimused sobivad

ja/või ta omab nõutavat parkimisõigust andvat parkimiskaarti/-luba ning ta pargib sõiduki, annab

ta sellega ühtlasi nõusoleku lepingu sõlmimiseks. Hageja leiab, et antud juhul on kostja sõidukite

parkimisega avaldanud lepingu sõlmimiseks nõustumuse. Sõiduki parkimisega avaldas sõiduki

kasutaja lepingu sõlmimiseks nõustumuse ning seega oli poolte vahel sõlmitud leping.

5. Hageja on seisukohal, et parkimise operaatoril oli õigus eeldada, et sõidukeid kasutas, sh parkis

hageja parkimisalale, sõidukite omanik / vastutav kasutaja, kelleks antud juhul on kostja, kuivõrd

kostja ei ole tõendanud vastupidist. Seega on parkimislepingu pooleks kostja.

6. Kostja on lepingut rikkunud, kuna ta parkis sõiduki hageja poolt opereeritavale parkimisalale

parkimistingimusi rikkudes, st kuna parkides ei olnud sõidukite armatuurlaual vastaval alal

parkimisõigust andvat parkimiskaarti/-luba ning samuti ei oldud alustatud mobiilset parkimist.

Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral tuleb tasuda

leppetrahvi. Seega parkis kostja hageja hallatavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes, mis

andis hagejale õiguse nõuda leppetrahvi. Hageja esitas leppetrahvinõuded koheselt pärast

parkimistingimuste rikkumise tuvastamist, täites leppetrahvinõude mõistliku aja jooksul esitamise

kohustuse. Sellest tulenevalt on hagejal kostja vastu leppetrahvinõuded kogusummas 60 eurot

(30 + 30), mis on kostjal tasumata.

7. Kohtueelselt

saatis

hageja

kostjale

nõudekirja

äriregistris

märgitud

kostja

elektronpostiaadressile xxxx. Kostja ei reageerinud hageja saadetud nõudekirjale ega muudele

võlgnevusega seotud meeldetuletustele. Seetõttu nõuab hageja kostjalt võla sissenõudekulude

hüvitamist summas 40 eurot (VÕS § 1131 lg 1). Tegemist on seadusest tuleneva nõudeõigusega,

mis kohaldub erikokkulepete puudumisel. Kindlaksmääratud hüvitise suurus ei sõltu otseselt

võlausaldaja konkreetsetest pingutustest ega tegelikest kuludest võla sissenõudmisel ehk siis

tegelikust kahjust. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt

lepingule täitnud.

8. Seega nõuab hageja kostjalt kokku 100 eurot, millest 60 eurot on leppetrahvivõlgnevus ning

40 eurot on sissenõudmiskulu.

Kostja vastuväited

9. Kostja on esitanud 05.07.2022 hagile vastuse, milles ta haginõuet ei tunnista. Kostja selgitab

oma vastuses, et tema ei sõitnud parkimisaladesse ning seega Osaühing Europark Estoniaga

parkimislepingut ei sõlminud. Kostja selgitab, et autot kasutas ning sõidukit nimetatud aegadel

parkis R. L., kellega kostja elas ühes korteris. Auto kasutamise osas oli poolte vahel suuline leping.

10. Kostja on 05.07.2022 vastuses kompromissina nõustunud maksma maksimaalselt kahe tunni

parkimistasu ning leiab, et lepingurikkumisest tingitud lisakulud peab kandma R. L..

Edasine menetlus

11. Hageja esitas 06.07.2022 menetluskulude nimekirja.

12. Kohus teatas 11.08.2022 kohtu selgitustes, et lahendab asja lihtmenetluses ning leiab, et asi on

lahendamiseks valmis. Kohus määras ühtlasi tähtaja täiendavate menetluskulude nimekirjade ja

nende osas seisukohtade esitamiseks ning teatas lahendi avalikult teatavaks tegemise aja.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

13. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab

vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444

lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb

käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning

piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud

kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus

lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses

sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas

menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas

kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja

põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.

14. Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse

võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras,

järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on

varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3 500

eurole ja koos kõrvalnõuetega 7 000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.

15. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada

ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja

tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool

ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka

poole muudest avaldustest.

16. Riigikohus on 26.01.2017 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 22 leidnud, et

parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele võlaõigusseaduse

(VÕS) § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist

vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala.

17. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2

järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise

korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult

kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS § 108. VÕS § 158 lg 1 on

leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud

lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 2 kohaselt kohaldatakse leppetrahvi kohta

sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides

tegema.

18. Kohus selgitab, et leppetrahvinõude edukaks esitamiseks peavad olema täidetud järgmised

üldised eeldused:

a) poolte vahel on kehtiv leping, sh peab olema poolte vahel sõlmitud kehtiv

leppetrahvikokkulepe (VÕS §-d 9, 16 ja 20);

b) võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100);

c) võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku

teistsugune vastutusstandard (VÕS § d 103 ja 160);

d) võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise

avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2);

Kõigi nende asjaolude tõendamise koormis on TsMS § 230 lg 1 esimese lause alusel hagejal.

19. Käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus asjaolus, et kostja oli vaidlusaluse sõiduki xxxx

numbrimärgiga xxxx omanik / vastutav kasutaja parkimistrahvide tegemise ajal, s.o 28.11.2019 ja

19.01.2022. Kohus loeb tsiviilasja materjalidega tuvastatuks, et sõiduk numbrimärgiga xxxx

parkis vastavalt 28.11.2019 ja 19.01.2022 hageja poolt opereeritavatel parkimisaladel

parkimistingimusi rikkudes, st parkimistasu maksmata jättes. Selles osas ei ole vaidlust ka poolte

vahel.

20. Poolte vahel on eelkõige vaidlus selle üle, kas kostja JEF Innovations OÜ on lepingu

osapooleks. Seega on asja lahendamisel keskseks küsimuseks see, kas poolte vahel oli kehtiv

leping, sh kas poolte vahel oli sõlmitud kehtiv leppetrahvikokkulepe.

21. Hageja leiab, et tema leppetrahvinõue kostja vastu on põhjendatud, kuivõrd kostja sõiduk oli

pargitud 28.11.2019 hageja opereeritaval parkimisalal aadressil Telliskivi 60, Tallinn, ning

19.01.2022 hageja opereeritaval parkimisalal aadressil Ülemiste Põhja-Lõuna, Tallinn. Sõiduk oli

pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal

parkimisõigust andvat parkimiskaarti/-piletit, parkimise algusaeg ei olnud fikseeritud

(parkimiskell) ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud

alustatud ka mobiilset parkimist. Hageja esitas koheselt kostjale kui sõiduki omanikule /

vastutavale kasutajale leppetrahvinõuded, paigutades need sõiduki kojamehe vahele, kuid kostja

on jätnud leppetrahvid tasumata. Hageja hinnangul oli poolte vahel sõlmitud leping liiklus- ja

teavitusmärkidel toodud tingimustel, kuivõrd oli olemas hagejapoolne pakkumus (s.o liiklus- ja

teavitusmärkide tüüptingimustest tulenev hageja selgesõnaline tahe lepingu sõlmimiseks) ja

sõiduki kasutaja (kostja) nõustumus (s.o sõiduki parkimine hageja hallatavale parkimisalale hageja

tingimustel) lepingu sõlmimiseks. Hageja selgitab, et hageja on hagi lisadega 3 ja 4 tõendanud, et

hageja poolt hallatavates parklates Telliskivi 60, Tallinn, ning Ülemiste Põhja-Lõuna, Tallinn, olid

vastavad märked ja infotahvlid olemas. Hageja on seisukohal, et parkimise operaatoril oli õigus

eeldada, et sõidukit kasutas, sh parkis hageja parkimisalale, sõiduki omanik / vastutav kasutaja,

kelleks antud juhul on kostja, kuivõrd kostja ei ole tõendanud vastupidist. Seega on

parkimislepingu pooleks kostja.

22. Kostja on aga seisukohal, et kuivõrd tema ei sõitnud nimetatud sõidukiga 28.11.2019 ning

19.01.2022 hageja opereeritavatesse parkimisaladesse, siis

kostjal puudub hagejaga

parkimisleping.

23. Kohus nõustub siinkohal hageja käsitlusega ning selgitab, et kuigi üldjuhul peab tulenevalt

TsMS § 230 lg-st 1 kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja

vastuväited, siis Riigikohus on 26.01.2017 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 p-s 24 leidnud,

et autojuhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine on hageja kui auto vastutava kasutaja

kontrolli all ja kostjal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta

tõendeid esitada. Seega kehtib eeldus, et parkimislepingu pooleks saab lugeda sõiduki omanikku /

vastutavat kasutajat kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik. See tähendab, et parkimise korraldajal

on õigus eeldada, et sõiduki juhiks ja seega ka parkimislepingu pooleks on sõiduki omanik /

vastutav kasutaja ning selle eelduse saab sõiduki omanik / vastutav kasutaja ümber lükata

(Riigikohtu 23.03.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-16, p 11). Kohtu hinnangul ei ole kostja

esitanud tõendeid selle kohta, et sõiduki juhiks 28.11.2019 ning 19.01.2022 oli ning

parkimislepingu hagejaga sõlmis muu isik. Kostja on küll oma 05.07.2022 hagi vastuses

selgitanud, et autot kasutas ning sõidukit nimetatud aegadel parkis R. L., kellega kostja juhatuse

liige elas ühes korteris. Samas on kostja ka ise välja toonud, et väidetav auto kasutamise leping oli

kostja ja R. L.i vahel sõlmitud suuliselt ning kostjal ei ole õnnestunud selle tõenduseks leida

mobiiltelefonist ühtegi sõnumit või muud nimetatud asjaolu kinnitavat tõendit. Kostja poolt

esitatud Tallinna Kesklinna Valitsuse rahvastikuregistri e-kiri R. L.i registrijärgse elukoha osas ei

tõenda nimetatud isiku poolt sõiduki xxxx numbrimärgiga xxxx kasutamist ning selle parkimist

kuupäevadel 28.11.2019 ning 19.01.2022.

24. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et poolte vahel olid sõlmitud parkimislepingud VÕS § 8 lg

1 mõttes, kuivõrd kostja ei ole tõendanud, et sõiduki juhiks 28.11.2019 ning 19.01.2022 oli muu

isik. Kuivõrd poolte vahel olid sõlmitud kehtivad parkimislepingud, olid kehtivad ka poolte vahel

sõlmitud leppetrahvikokkulepped ning hagejal on õigus nõuda kostjalt VÕS § 158 sätestatud

leppetrahvi, mille tasumise kohustust on kostja rikkunud (VÕS § 100). Seega kuuluvad kostja

poolt tasumisele hageja poolt esitatud leppetrahvinõuded kogusummas 60 eurot.

25. Järgnevalt analüüsib kohus, kas hageja nõuded kostja vastu leppetrahvide summat ületavas

osas, s.o võla sissenõudekulud summas 40 eurot, on põhjendatud.

26. Hageja selgitab, et kohtueelselt saatis hageja kostjale nõudekirja äriregistris märgitud kostja

elektronpostiaadressile xxxx. Kostja ei reageerinud hageja saadetud nõudekirjale ega muudele

võlgnevusega seotud meeldetuletustele. Seetõttu nõuab hageja kostjalt võla sissenõudekulude

hüvitamist summas 40 eurot (VÕS § 1131 lg 1). Tegemist on seadusest tuleneva nõudeõigusega,

mis kohaldub erikokkulepete puudumisel. Kindlaksmääratud hüvitise suurus ei sõltu otseselt

võlausaldaja konkreetsetest pingutustest ega tegelikest kuludest võla sissenõudmisel ehk siis

tegelikust kahjust. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt

lepingule täitnud.

27. Kohus nõustub hagejaga, et VÕS § 1131 lg 1 alusel on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult

võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Tegemist on minimaalse hüvitise

suurusega, mille nõudmiseks ei pea võlausaldaja tõendama tegeliku kahju tekkimist. Nõude

eelduseks on võlausaldaja õigus nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus

nõuda viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral, arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja ka

sissenõudmiskulu summas 40 eurot.

28. Ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja tuleb

rahuldada VÕS § 108 lg 1 alusel täies ulatuses. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks

välja mõista leppetrahvid kogusummas 60 eurot (30 + 30) ja vastavalt VÕS § 1131 lg-le 1

sissenõudmiskulu summas 40 eurot, kokku 100 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

29. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS

§ 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab

hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

30. TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline

peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

31. Hageja esindaja esitas 06.07.2022 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja

tsiviilasja nr 2-22-115142 raames kandnud järgmisi menetluskulusid: hagiavalduselt tasutud

riigilõiv summas 100 eurot, õigusabikulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ning lepingulise

esindaja õigusabikulu 184 eurot (s.o 2 tundi tööd tunnihinnaga 92 eurot).

32. Kostja ei ole esitanud vastuväidet hageja menetluskuludele.

33. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud

ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis

on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-

s 218 sätestatu kohaselt.

34. Hagejat esindas lepingulise esindajana EFTA Legal OÜ jurist. Menetluskulude hüvitamist

nõuab hageja lisaks riigilõivule ja maksekäsu kiirmenetluse kulule ka lepingulise esindaja töö eest.

Esindaja õigusabikulud on põhimõtteliselt hüvitatavad.

35. Hageja esindaja tasumäär oli maakohtus 92 eurot (ilma käibemaksuta). Tunnihinna

põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu

11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14.). Kohus leiab, et asja mahtu ja keerukust

arvestades võib TsMS § 175 lg 1 järgseks esindaja põhjendatud ja vajalikuks tunnitasuks pidada

92 eurot käibemaksuta. Seega kohtu hinnangul vastab hageja esindaja tasumäär kohtupraktikas

mõistlikuks peetud tasemele, asja sisule ja keerukusele ning sellist tasumäära saab Eesti

õigusteenuse turu keskmist hinda ja Riigikohtu senist praktikat arvestades pidada mõistlikuks.

36. TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab

menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud

kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada,

mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (vt ka Riigikohtu määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Kuivõrd hageja ei ole kohtule kinnitanud, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane ja et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud

tema kasuks välja ilma käibemaksuta.

37. Hageja lepingulise esindaja ajakuluna on näidatud 2 tundi. Riigikohus on varasemalt leidnud,

et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja

hinda. Riigikohus on 14.04.2021. a määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324/42 muutnud varasemaid

seisukohti ja leidnud, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud

menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid

lähtuda tuleb eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses

esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku

menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja

kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise

esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja

põhjendatud tunnitasu määra korrutisele.

38. Käesolev tsiviilasi on pigem vähemahukas ning õiguslikult vähese keerukusega. Lisaks on

tegemist n-ö tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu

kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides

erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on

esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi lisad.

Eeltoodust tulenevalt võib kohtu hinnangul tsiviilasja mahtu ja keerukust ning hageja

menetlusdokumentide ja kostja esitatud vastuväidete sisu arvestades pidada põhjendatud ajakuluks

kokku 1 tund. Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik

õigusabikulu on käesolevas menetluses kokku 92 eurot (1 x 92).

39. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu 100 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja

2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on

põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga.

Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada avalduselt tasutud riigilõiv summas 100

eurot.

40. Kooskõlas TsMS§ 144 punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud.

Vastavalt TsMS § 172 lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise

korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse

hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses

arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kohtu hinnangul on

maksekäsu kiirmenetluse menetluskulu hüvitamise nõue summas 20 eurot põhjendatud vastavalt

TsMS §-le 4842.

41. Kohus rahuldab hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Kohus

määrab hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal 212

eurot (ilma käibemaksuta), mille moodustavad hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 100 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse kulud summas 20 eurot ning lepingulise esindaja tasu summas 92 eurot

(s.o 1 töötund tasumääraga 92 eurot). Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hageja

menetluskulud summas 212 eurot. Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul

vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust.

42. Hageja taotlusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus, et otsuse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb hagejal tasuda tema poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

43. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anna Liiv

kohtunik