3-22-651/20 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(18)

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. august 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-651

Haldusasi

X kaebus Eesti Töötukassa 13.12.2021 otsuse nr

TVH/21/050174, 14.12.2021 otsuse nr TVT/21/064575 ja

17.02.2022 vaideotsuse nr VO/22/97 tühistamiseks ning

Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata tema 12.11.2021

esitatud taotlus uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Eesti Töötukassa, seaduslik esindaja Meelis

Paavel

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata X 22.04.2022 avalduses esitatud taotlus nõuda perearstilt välja täies

mahus tema haiguslugu ja 16.08.2022 avalduses esitatud taotlus, et kohus nõuaks välja või

kohustaks Eesti Töötukassat esitama asjaomased lepingud ja töövõime hindamise

pädevust kinnitavad tõendid (lepingud vms) isikute ja asutuste osas, kes on osalenud

kaebaja töövõime hindamisel.

2. Rahuldada kaebus.

3. Tühistada Eesti Töötukassa 13.12.2021 otsus nr TVH/21/050174, 14.12.2021 otsus nr

TVT/21/064575 ja 17.02.2022 vaideotsus nr VO/22/97 ning kohustada Eesti Töötukassat

vaatama X 12.11.2021 esitatud taotlus uuesti läbi.

4. Jätta menetluskulud poolte enda kanda.

5. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 26.09.2022.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 12.11.2021 Eesti Töötukassale taotluse töövõime hindamiseks.

2. Eesti Töötukassa kaasas eksperdiarvamuse saamiseks tervishoiuteenuse osutaja AS Põhja-Eesti

Taastusravikeskus. Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst Andreas-Christian Hade koostas

10.12.2021 kuupäevaga eksperdiarvamuse, mille kohaselt on kaebajal osaline töövõime.

2(18)

3. Eesti Töötukassa tegi 13.12.2021 otsuse nr TVH/21/050174, millega tuvastas kaebajal osalise

töövõime kestusega 5 aastat (16.11.2021-15.11.2026).

Otsuse kohaselt on isikul töövõimetoetuse seaduse § 5 lg 3 p 2 kohaselt osaline töövõime, kuna

isiku töötamine on tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid,

nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes osaliselt takistatud. Taotlejal on mõõdukas

tegutsemispiirang

liikumise

valdkonnas,

mille

põhjuseks

on

peavalud,

põletikulised

polüartropaatiad, dorsopaatiad ja pehmete kudede haigusseisundid. Taotlejal on mõõdukas

tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on nahahaigused ja põletikulised

polüartropaatiad. Taotlejal on kerge tegutsemispiirang teadvusel püsimise ja enesehoolduse

valdkonnas, mille põhjuseks on nahahaigused. Taotlejal on kerge tegutsemispiirang õppimise ja

tegevuste sooritamise valdkonnas ja mõõdukad tegutsemispiirangud muutustega kohanemise ja ohu

tajumise ning suhtlemise valdkondades, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Taotleja

kirjeldatud piiranguid teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas on arvestatud suhtlemise

valdkonda hinnates. Taotleja kirjeldatud piiranguid muude tervisehäirete osas on arvestatud

liikumise, käelise tegevuse, teadvusel püsimise ja enesehoolduse, õppimise ja tegevuste sooritamise,

muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondi hinnates. Taotleja kirjeldatud

piirangud ravimite kõrvaltoimete osas ei leidnud tervise infosüsteemi (TIS) andmetel kinnitust.

Taotlejal on ägenemiste ja taandumistega kulgeva alajäsemete liigesvalu, jäikuse ning

liikuvuspiirangu, seljavalu ning episoodiliste peavalude tõttu piiratud pikkade vahemaade läbimine

ja treppidest käimine, pikemaajaline seismine, sagedane istuvast asendist püstitõusmine ning

kummardumine. Taotlejal on ägenemiste ja taandumistega kulgeva õlgade ja ülajäsemete liigesvalu,

jäikuse ning liikuvuspiirangu tõttu piiratud käte ülestõstmine ja kõrgemal tasapinnal hoidmine,

esemete tõstmine ja ümberpaigutamine ning käte täppisliigutused. Taotlejal on ägenemiste ja

taandumistega kulgeva ketendava ja sügeleva nahahaiguse tõttu häiritud enese eest hoolitsemine.

Taotlejal on meeleolu ja tahteaktiivsuse languse, unehäirete ning liigse ärevuse tõttu piiratud

õppimine ja teadmiste rakendamine, tegevuste planeerimine ja sooritamine, emotsionaalse

takistuseta väljaskäimine, muutustega kohanemine, võõrastega suhtlemine ja sotsiaalsetes

situatsioonides toimetulek. Arvestades taotleja tervisekahjustuse iseloomu, on tema töövõime 5

aasta jooksul tõenäoliselt vähemuutuv.

4. Eesti Töötukassa tegi 14.12.2021 otsuse nr TVT/21/064575, millega määras töövõimetoetuse

suuruseks ühe kalendripäeva eest 9,6073 eurot perioodiks 16.11.2021-15.11.2026.

5. Kaebaja esitas otsuse peale 10.01.2022 vaide. Kaebaja märkis vaides, et ei nõustu

eksperthinnanguga, kuna kolm aastat tagasi oli kaebajale määratud puuduv töövõime. Kaebaja

leidis, et kindlasti on vajalik 12.11.2021 taotluse uuesti üle vaatamine ja hindamine. Kaebaja ei

nõustunud ka osalise töövõimetoetuse määramisega. Kaebaja esitas vaides 29 küsimust, millele ta

pidas vajalikuks vastused saada.

6. Eesti Töötukassa tegi 17.02.2022 vaideotsuse nr VO/22/97, millega jättis vaide rahuldamata.

Vaideotsuse kohaselt võetakse töövõime ulatuse määramiseks aluseks kõigi võtmetegevuste

arvväärtuste summa, kus hindamisel antud arvväärtused 2, 3 ja 4 liidetakse ning arvväärtusi 0 ja 1

ei liideta. Vaide esitaja töövõime ulatuse tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste

summa on 16. Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst hindas kaalutlusõigust kasutades vaide esitaja

töövõime osaliseks, kuna vaide esitaja igapäevategevused ei ole täielikult takistatud.

Eksperdiarvamuse koostanud ekspertarst analüüsis veel kord vaide esitaja TIS terviseandmeid,

töövõime hindamise taotlust ja vaides kirjeldatud asjaolusid ning jääb oma esialgse

eksperdiarvamuse juurde. Eesti Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst analüüsis samuti

vaidemenetluses vaide esitaja töövõime hindamise taotlust, TIS terviseandmeid ja vaides kirjeldatud

asjaolusid ning tervishoiuteenuse osutaja ekspertarsti koostatud eksperdiarvamust ning leiab, et

eksperdiarvamuse põhjendused ja hinnangud vastavad määrusele, töövõime hindamise metoodikale

3(18)

ning faktilistele asjaoludele, eksperdiarvamus on kaalutlusvigadeta ja õige. Terviseandmed ei

kinnita ka terviseseisundist tingitud erijuhtumi vajadust.

Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst selgitab täiendavalt, et vaide esitaja töövõime on hinnatud

osaliseks, sest tegemist on terviseseisundist tingitud piirangutega, mis on suures osas ägenemiste ja

taandumistega kulgevad ning ülekoormusel tekkivad, mille osas on vaide esitajale määratud ravi,

kuid millest tingitud piirangud osaliselt püsivad, terviseandmetel ei ole käesolevalt täiendava

püsiravi vajadust, püsivat abivahenditega liikumise ning kõrvalise abi vajadust esinenud. Vaide

esitaja piirangute ning töövõime ulatuse hindamisel on arvestatud vaide esitaja kõiki terviseinfo

sissekandeid ja neis kajastuvate tervisehäirete osas määratud ravi ning terviseinfo andmetel vaide

esitajal täiendavaid püsivaid piiranguid põhjustavaid kehalisi ega vaimseid piiranguid ei esine.

Ekspertarsti hinnangul sobib vaide esitajale osalist koormust või muutlikke ülesandeid võimaldav

töö, mis ei eelda rasket füüsilist koormust, võimaldab kestval koormusel puhkepause ning kestval

seismisel end toestada. Vaide esitajale ei sobi rasket käelist koormust, valdavalt käte sundasendis

hoidmist nõudvaid käelisi sundliigutusi ega suurt emotsionaalset pinget ning inimestega suhtlemist

nõudvate keeruliste probleemide lahendamist eeldav töö. Töövõime toetamiseks on vajalik

funktsioone toetav taastusravi.

Vaideotsuses on täiendavalt selgitatud, et eelmise töövõime hindamise käigus hinnati vaide esitaja

töövõime puuduvaks kolmeks aastaks, nüüd aga tuvastati, et vaide esitaja töövõime on osaline.

Töövõimet hinnatakse arvestades hetkeseisu, st 2018. aastal esitatud töövõime hindamise taotluse

menetlemisel võeti arvesse sel hetkel olemasolevaid TIS andmeid, mille alusel anti hinnangud

tegevuspiirangutele vastavalt metoodikale. Seega iga menetluse korral arvestatakse selle hetke TIS

andmeid, mistõttu ei anna varasem tulemus järgmiseks hindamiseks ootust samale tulemusele.

Kokkuvõtlikult hinnatakse töövõimet vastavalt esitatud taotlusele ja andmetele ning hindamine ei

ole seotud varem hinnatud töövõime ulatusega. Hetkel ei ole terviseseisundist tulenevad piirangud

väljendunud ulatuses, et oleks tuvastatav puuduv töövõime. Kuna vaide esitaja töövõime on

vaidlustatud töötukassa töövõime hindamise otsuse kohaselt vähenenud (osaline töövõime), on talle

töövõimetoetus määratud õiguspäraselt.

Vaideotsuses on eraldi välja toodud tervishoiuteenuse osutaja vastused kaebaja küsimustele.

7. Kaebaja esitas 17.03.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse töövõime hindamise otsuse nr

TVH/21/050174 ja vaideotsuse nr VO/22/97 tühistamiseks.

8. Tartu Halduskohus edastas 18.03.2022 määrusega kaebuse lahendamiseks Tallinna

Halduskohtule. Määrus jõustus 06.04.2022.

9. Kaebaja esitas kohtule 22.04.2022 avalduse, milles palus kohtul tühistada ka Eesti Töötukassa

otsuse nr TVT/21/064575 põhjusel, et antud otsus ei ole vastavuses kaebaja tegeliku tervisliku

olukorraga.

10. Kohus võttis 02.05.2022 määrusega menetlusse kaebuse Eesti Töötukassa 13.12.2021 otsuse nr

TVH/21/050174, 14.12.2021 otsuse nr TVT/21/064575 ja 17.02.2022 vaideotsuse nr VO/22/97

tühistamiseks ning Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata kaebaja 12.11.2021 esitatud taotlus

uuesti läbi.

11. 16.08.2022 esitas kaebaja taotluse, et kohus nõuaks välja või kohustaks Eesti Töötukassat

esitama asjaomased lepingud ja töövõime hindamise pädevust kinnitavad tõendid (lepingud vms)

isikute ja asutuste osas, kes on osalenud kaebaja töövõime hindamisel.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

12. Kaebaja ei nõustu töövõime hindamise otsusega ja vaideotsusega, kuna korduvekspertiisi

käigus ei ole menetletud kõiki terviseandmeid viimase 6 kuu alusel. Korduvekspertiisi menetlemise

4(18)

käigus ei ole leitud vajadust pöörduda terviseandmete täpsustamiseks raviarstide poole ega kutsutud

visiidipõhisele hindamisele.

13. Töövõime hindamise otsus on pealiskaudne ning tähelepanuta on jäetud olulisimad selgitused

tervise kohta. Kolm aastat tagasi tuvastati kaebuse esitajal täielikult puuduv töövõime. Kaebaja

tervis ei ole vahepealsel perioodil paranenud, pigem on tervis veelgi halvenenud.

14. Kaebaja terviseandmetest eemaldatud varasema 04.12.2018 töövõime hindamise otsuse nr

TVH/18/057418 päring on Eesti Töötukassale edastatud. Otsuse nr TVH/18/057418 alusel tuvastas

Sotsiaalkindlustusamet 06.12.2018 keskmise puude raskusastme.

15. Kaebaja esitas 12.11.2021 Eesti Töötukassale taotluse töövõime hindamiseks põhjusel, et

väljakannatamatult raske tervisliku olukorra tõttu ei ole ta võimeline töötama ega iseseisvalt elatist

teenima. Kaebaja kannatab igapäevaselt krooniliseks muutunud talumatut valu enam kui 36 aastat,

saamata abi või kasvõi leevendust vaatamata kuid ja aastaid tarbitud tugevatoimeliste ja raskesti

talutavate kõrvaltoimetega ravimitele, mitmete erialaarstide poolt koostatud erinevatele

raviskeemidele ja erinevatele taastusraviprogrammidele. Uinumine on kaebajal võimalik ainult

unerohu abil juba aastakümneid. Hommikuti tõusta ei jaksa ega suuda. Raviarstide sõnul peab

kaebaja paratamatusega leppima, sest nende sõnul akadeemilise meditsiini poolt pakutav

ravipotentsiaal olevat kaebaja puhul ammendunud.

16. Igapäevane krooniliseks muutunud talumatu valu muudab võimatuks ka kerge töö tegemise.

Kaebajal ei ole võimalik sooritada vähimatki liigutust kõikides liigestes ja erinevates

kehapiirkondades valuaistinguid tundmata. Kaebaja ei jaksa püsida üheski sundasendis üle 5 minuti

põhjusel, et kogu keha lihased on pidevas pinges, mistõttu tõmbuvad krampi. Kaebajal ei ole

võimalik viibida ka mitte üheski puhkeasendis valu tundmata, mistõttu peab kaebaja ka

puhkeasendis pidevalt asendeid muutma. Kaebajal on võimatu hingata roiete piirkonnas valu

tundmata, kõneleda rindkeres valu tundmata. Kaebajal ei ole võimalik toetuda ühelegi seljatoele

vasaku abaluu piirkonnas paikneva närvikahjustusest tingitud lakkamatult kõrvetava ja terava

talumatu valu tõttu. Närvikahjustusest tingitud nahaalustesse närviretseptoritesse kiirguvate

valuaistingute tõttu ei suuda kaebaja taluda tihedalt vastu nahka hõõrduvate rõivaste kandmist.

Tahtele allumatud lihastõmblused üle kogu keha on nähtavad visuaalselt.

17. Igasugune tööülesannete täitmine on välistatud igapäevaselt esinevate vaimsetest probleemidest

tulenevate takistuste tõttu. Pidevast pingeseisundist tulenevalt kogu keha vibreerib, käed värisevad,

süda peksleb. Kaebaja ei talu vähimatki müra ega suuda inimestega suhelda. Kaebaja ei tea iial ette

arvata lämbumistunnet tekitava paanikahoo vallandumist, kuna väikseimgi ärritus või erutus kutsub

selle esile. Välistatud on tugiisikuta kodust lahkumine põhjusel, et alalise pearingluse tõttu võib

tasakaalu kaotada ja kukkuda. Nii vaimsest kui füüsilisest seisundist tulenevast kurnatusest on

kaebaja pidevalt jõuetu ja nõrk, kaebaja on pidevalt hajameelne ja unustab. Vaatamata

psüühikahäirete raviks määratud vaimse tervise parandamiseks erinevate raskesti talutavate ja

täielikult talumatute kõrvaltoimetega antidepressantide tarbimisele, ei ole kaebaja tänaseni

leevendust saanud.

18. Kaebaja põeb ka ravimatut autoimmunhaigust psoriaasi enam kui 36 aastat. Kaebaja on

30.06.2020 määratud bioloogilisest ravist haigusele saanud osalist leevendust, ent vaatamata sellele

ei ole nahk terve ja kolded sügelevad, mistõttu peab kaebaja igapäevaselt lisaks kasutama ka

lokaalset ravi.

19. Lähtudes olukorrast, et kaebaja tervislik seisund ei ole viimasel kolmel aastal paranenud, vaid

olulisel määral halvenenud, ei nõustu kaebaja 10.12.2021 Eesti Töötukassa ekspertkomisjoni

otsusega.

20. Eesti Töötukassa AS Põhja-Eesti Taastusravikeskuse ekspertarst ei ole otsuste langetamisel

pidanud vajalikuks konsulteerida kaebaja raviarstidega ega kaebaja endaga, arvesse ei ole võtnud

kaebaja enda poolt antud ütlusi tervisliku seisukorra kohta. On esitanud mitmeid vastuolulisi

5(18)

valeväiteid kaebaja terviseandmete menetlemisel ja andnud tõele mittevastavaid hinnanguid.

Subjektiivselt lähenedes on kaebaja mitmeid kroonilisteks muutunud igapäevaseid talumatuid

terviseprobleeme alahinnates ekspertarst langetanud ülekohtuselt ebaõiglase otsuse.

21. Eksperthinnangus on kajastatud vaid kahe raviarsti poolt antud ütlusi. Kaebaja ei nõustu, et

saadud eksperthinnagus olid kõik kaebaja terviseprobleemid, mis on osutunud ületamatuteks

takistusteks kaebaja igapäevaelus toimetulekul ja ühiskonnaelus osalemisel võrdsetel alustel,

hinnatud eranditult vaid kergeteks ja mõõdukateks. Kaebaja ei nõustu eksperthinnangu väidetega,

et terviseandmetest ei leitud kinnitusi kaebaja endapoolsetele ütlustele oma igapäevaselt

talumatutest terviseprobleemidest, püsiva ravi vajadust ei ole esinenud ja püsiva ravi vajadus

puudub, terviseandmed ei kinnita ravimite kõrvaltoimetest tekkinud kõrvalmõjusid ning et kaebaja

on oma terviseprobleemidega osaliselt kohanenud. Tõele mittevastav on eksperthinnangus väide, et

kehalise võimekuse parandamiseks on määratud vajalik ravi. Tõele mittevastav on eksperthinnangus

väide, et bioloogiline ravi on määratud liikumispiirangute vähendamiseks, sest bioloogiline ravi on

kaebajale määratud psoriaasi raviks. Tõele mittevastav on ka väide, et kaebajale on määratud ravi

vaimse võimekuse parandamiseks. Arvestades varasemalt tarbitud erinevate psühhotroopsete

ravimite hulka, ei ole tänaseni leitud vastavaid võimalusi kaebajale uusi ravimeid määrata.

Arusaamatu on eksperthinnangus väide, et piiranguid põhjustavate haiguste kulg on raskesti

hinnatav.

22. Tõele mittevastav on vaideotsuse väide, et varasemalt määratud valuravi oli suures osas välja

ostmata. Kaebaja on alates 1986. aastast tarbinud erinevate raviarstide poolt määratud opioidseid

valuvaigisteid, põletikuvastase toimega valuvaigisteid, kroonilise valu raviks määratud

psühhotroopseid ravimeid ja antidepressante, lisaks hulgaliselt muid retseptiravimeid. Valuravi

kabineti poole pöördumise järgselt aastatel 2012-2016 kujunes kaebajal ülisuurtes kogustes tarbitud

opioidsetest

valuvaigistitest,

põletikuvastastest

kangetest

valuvaigistest

ja

erinevatest

psühhotroopsetest ravimitest välja krooniline ravimisõltuvus. Pärast taoliselt eluohtlikuks

muutunud olukorda keelduvad raviarstid kaebajale kangete opioidsete valuvaigistite ja

psühhotroopseid aineid sisaldavate kangete retseptiravimite määramisest tänaseni.

23. Tõele mittevastav on vaideotsuse väide, et kaebaja terviseseisundist tulenevalt füsioteraapia

vajadust ei ole esinenud. Erialaarstide sõnul akadeemilise meditsiini poolt pakutavad võimalused

kroonilise talumatu valu ja krooniliseks muutunud psüühikahäirete osas täna pidavat kaebaja puhul

ammendunuks osutuma, mistõttu ainsateks soovitusteks ongi nimelt käsimassaž, nõelravi,

hüpnoteraapia, psühhoteraapia ja füsioteraapia, mis on terviseandmetes tõendatud.

24. Tõele mittevastav on väide, et ravimi kõrvaltoime mõjul tekkinud jäävad nahaarmistumised ei

pruugi olla tekkinud ravimaine manustamisest. 2021 veebruaris määras neuroloog tema enda sõnul

viimase ravivõimalusena selja ülaosas paiknevatesse valulikesse trigger-punktidesse manustada

Kenalog süstelahuse. Selle järgselt tekkisid, hiljem raviarstide sõnul tõenäoliselt kogu eluks jäävad

nahakahjustused ravimi kõrvaltoime tõttu.

25. Terviseandmed kajastavad erinevate raviarstide korraldusi ravi viivitamatuks katkestamiseks

mitmel korral kuna mitmete määratud retseptiravimite kõrvalmõjud on osutunud tervisele

talumatuteks. Kaebaja ei nõustu väitega, et COVID-19 vaktsiini manustamisest püsivate

kõrvaltoimete ega vaktsiinikahjustuste esinemist ei ole tuvastatud põhjusel, et kaebaja

terviseandmetes on olemas kinnitus sellekohasest kahtlusest.

26. Kaebaja

ei

nõustu

väitega,

et

sobiva

antidepressiivse,

antipsühhootilise

ja/või

mittefarmakoloogilise raviga (nt elekterkrampravi) võivad piirangud väheneda ja ka mööduda.

Loetletud ravivõtete tulemusel varasematel aastatel mingeid ravitulemusi ei ole saavutatud.

27. Kaebaja ei nõustu väitega, et omafinantseeringuga läbi viidud alternatiivseid valuravivõtteid ei

saa võtta arvesse kroonilise valu ravina. Kaebaja puhul on adekvaatse püsiva valuravi võimalused

ammendunud, mis on terviseandmetes tõendatud. Retseptikeskuses kajastuvate andmete põhjal on

kõik kroonilise valu raviks vajalikul hulgal määratud esmavajalikud ravimid välja ostetud.

6(18)

28. Kaebaja märkas menetluse käigus, et ei pannud töövõime hindamise mahuka taotlusvormi

täitmisel tähele ohutu liikumise ja teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas ära märkida

parema silma nägemishäiret, mis tegelikult nähtus vastustaja poolt kohtule edastatud

terviseandmetest oftamoloog dr Jan Voronini epikriisist.

29. Kaebaja tarvitab unerohuks rahustit, naharaviks bioloogist ravi, mis on tõepoolest ka

liigesekahjustuste puhul näidustatud, aga mille osas on selgunud mõistagi, et valuaistinguid ei ole

vähendanud. Kahjuks ei järginud bioloogilise püsiravi jälgimise eest vastutav nahaarst dr Maire

Karelson ametialaseid tööülesandeid nõuetekohaselt, ignoreeris pidevalt kaebaja tegeliku tervisliku

olukorra kajastamist terviseandmetes objektiivselt ja jättis teostamata ravimi kasu/kahju suhte

määramiseks ettenähtud õigeagse seire, mistõttu viimaks kaebaja tungival soovil antud analüüsi

tulemusel ka selgus, et kaebaja organismis ravim terapeutilisele tasemele ei vastanud ja

ravimivastaste antikehade produktsioon oli lubatust kõrgem 40 korda.

30. Eksperthinnangu saamisse kaasati Andreas-Christian Hade. Nimetatud isik ei ole aga Eesti

Töötukassa ekspertarstide nimistus. Samuti ei ole antud isiku töötamine leitav AS Põhja-Eesti

Taastusravikeskuses. Lisaks ei ole AS Põhja-Eesti Taastusravikeskus töövõime hindamisel

ekspertiisiarvamust andvate töötukassa lepingupartnerite nimistus. Siit tekib küsimus, kas

töötukassa poolt tehtud otsuse koostamiseks kasutatud algandmed on üldse koostatud pädevate

isikute poolt ning kaebaja hinnangul peab halduskohus andma sellele hinnangu.

31. Antud juhul vaatas vaidemenetluses kõik eeltoodud andmed üle töötukassa töövõime hindamise

ekspertarst dr Pille Tommingas. Tervishoiutöötajate registri andmetel on Pille Tommingase eriala

pediaatria. Ilmselgelt ei saa töövõime hindamise ekspertiisi adekvaatselt läbi viia pediaater, mis juba

iseenesest viitab ebaõigele arvamusele. Pille Tommingas on küll töötukassa kodulehel märgitud

töövõime hindamise ekspertarstina, aga kui lähtuda sellest, et töövõime hindamise lepingupartneriks

saamiseks peab tervishoiuteenuse osutaja täitma teatud põhitingimused (tervishoiuteenuse üld- või

eriarstiabi

osutamise

tegevusluba;

ekspertarstidel

peab

olema

kehtiv

registreering

tervishoiutöötajate riiklikus registris; ekspertarstid peavad töötama arstina ning neil peab olema

arstina töötamise kogemust vähemalt 2 aastat viimase 5 aasta jooksul või nad peavad olema läbinud

residentuuris vähemalt kaks aastat), siis Pille Tommingas kohta ei leia andmeid, et ta mõnes

tervishoiuasutuses töötaks.

32. Logiraamatu andmetel on ekspertarst Pille Tommingas teinud päringud alles 27.05.2022, kuigi

otsuse tegemisel peaks võtma arvesse olemasolevaid andmeid otsuse tegemise seisuga.

33. Kaebaja igapäevategevused on väga tugevalt häiritud ning enamikel päevadel ka täielikult

takistatud. Taoline olukord muudab võimatuks omada töökohta, mis tähendaks igapäevast

regulaarset tööl käimist, sest kaebaja ei tea kunagi, kas ta järgmisel hommikul ärgates on suuteline

oma igapäevategevustega tegelema ja tööle minema või mitte. Vastustaja ei ole kordagi

kaalutlusõigust kasutades leidnud ühtegi rasket piirangut, mis ei ole usutav ja kooskõlas

olemasolevate dokumentidega. Eesti Töötukassa eksperthindaja Pille Tommingas kordab ja rõhutab

iga valdkonna juures, et kaebajal ei esine täielikku piirangut, terviseandmed ei kinnita

eneseisolatsioonis viibimist, ei ole suitsidiaalne, kaebaja suhtleb perekonnaga, käib arsti juures jne.

Samas on küsimus kaebaja võimekuses käia igapäevaselt kellast-kellani tööl.

Vastustaja seisukohad

34. Vastustaja on seisukohal, et Eesti Töötukassa 13.12.2021 otsus nr TVH/21/050174, 14.12.2021

otsus nr TVT/21/064575 ja vaideotsus nr VO/22/97 on õiguspärased.

35. Töövõime hindamisel lähtutakse töövõime hindamise metoodikast, milles on kirjeldatud

töövõime hindamise põhimõtted, st kuidas tuvastada pikaajalise tervisekahjustusega inimese

töövõime ulatus, tegutsemise ja osalemise piirangud ning anda soovitusi töötingimuste, töövõime

toetamise ja abivahendite vajaduse kohta. Metoodika on välja töötatud kooskõlas rahvusvaheliste

7(18)

soovitustega

ja

tugineb

rahvusvahelisele

funktsioneerimisvõime,

vaeguste

ja

tervise

klassifikatsioonile.

36. Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust võttes aluseks tema enda poolt 12.11.2021 esitatud

töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisele ja tervise infosüsteemi (edaspidi

TIS) kantud terviseandmed. Kaebaja ise on 12.11.2021 esitatud töövõime hindamise taotluses

märkinud, et tal esinevad piirangud kõikides kehalise võimekuse (liikumine, käeline tegevus, teabe

edasiandmine ja vastuvõtmine, teadvusel püsimine ja enesehooldus) ja vaimse võimekuse

(õppimine ja tegevuste sooritamine, muutustega kohanemine ja ohu tajumine, suhtlemine)

valdkondades. Lisaks on kaebaja taotluses kirjeldanud ravimite kõrvaltoimetest ning muudest

tervisehäiretest tingitud piiranguid.

37. Tervishoiuteenuse osutaja AS Põhja-Eesti Taastusravikeskus ekspertarst dr Andreas-Christian

Hade, võttes aluseks kaebaja poolt esitatud töövõime hindamise taotluses märgitud hinnangud oma

tervisest

tulenevate

piirangute

kohta

ja

kaebaja

terviseandmed,

koostas

10.12.2021

eksperdiarvamuse, mille vastustaja võttis töövõime hindamise otsuse koostamisel aluseks. Eesti

Töötukassa 13.12.2021 otsusega nr TVH/21/050174 tuvastati, et kaebaja töövõime on osaline

kestusega viis aastat. Ekspertarst analüüsis vaidemenetluse raames veel kord kaebaja

terviseandmeid, kaebaja töövõime hindamise taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest

tulenevatele piirangutele ja vaides kirjeldatud asjaolusid ning jäi vaidemenetluse raames oma

esialgselt koostatud eksperdiarvamuses toodud hinnangu juurde, mille kohaselt kaebaja töövõime

on osaline. Ekspertarsti seisukoha vaatas üle ja nõustus sellega ka töötukassa töövõime hindamise

ekspertarst. Juhul, kui isik vaidlustab töövõime hindamise otsuse töötukassas, vaatab kehtiva

praktika kohaselt vaidemenetluses isiku taotluse, TIS-i terviseandmed, vaide ja tervishoiuteenuse

osutaja ekspertarsti eksperdiarvamuse alati üle ka töötukassa ekspertarst. Antud juhul vaatas

vaidemenetluses kõik eeltoodud andmed üle töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr Pille

Tommingas. Töötukassa töövõime hindamise ekspertarst dr Pille Tommingas on ka käesoleva

kohtuasja raames kõik kaebaja terviseandmed ja kaebaja kaebuses kirjeldatud tegutsemispiirangud

veelkord üle vaadanud ning koostanud 31.05.2022 oma seisukoha.

38. Kuna võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja 1 määruse kohaselt ei liideta, on kaebaja töövõime ulatuse

tuvastamise aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa 16. Määruse nr 39 § 8 lg 1 kohaselt

hindab eksperdiarvamuse andja töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades kaalutlusõigust,

kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on neli või suurem. Sama

paragrahvi lg 2 kohaselt töövõime ulatuse tuvastamisel § 8 lg 1 nimetatud kaalutlusõiguse

kasutamisel, arvestab eksperdiarvamuse andja eelkõige isiku tegutsemisvõimet mõjutavate

järgnevate asjaoludega: erinevates valdkondades isikul esinevate piirangute koosmõju,

tervisekahjustuse või haiguse ulatus, kulg, raskusaste ja esinemise sagedus, isiku haiguskriitika ja -

teadlikkus, ravisoostumus ning piirangute mõju igapäevategevustele. Ekspertarst hindas

kaalutlusõigust kasutades kaebaja töövõime osaliseks, kuna kaebaja igapäevategevused ei ole

täielikult takistatud.

39. Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst leidis, et arvestades kaebaja tervisekahjustuse iseloomu,

on tema töövõime viie aasta jooksul tõenäoliselt vähemuutuv. Tegemist on terviseseisundist tingitud

piirangutega, mille osas on vajalik järgida määratud ravi, kuid millest tingitud töövõimepiirang

tõenäoliselt suures osas püsib.

40. Vaidele vastamisel vastas tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst kõigile vaides esitatud

küsimustele ning selgitas täiendavalt, et kaebaja töövõime on hinnatud osaliseks, sest tegemist on

terviseseisundist tingitud piirangutega, mis on suures osas ägenemiste ja taandumistega kulgevad

ning ülekoormused tekkivad, mille osas on kaebajale määratud ravi, kuid millest tingitud piirangud

osaliselt püsivad, terviseandmetel ei ole käesolevalt täiendava püsiravi vajadust, püsivat

abivahenditega liikumise ning kõrvalise abi vajadust esinenud.

8(18)

41. Kaebajale sobib osalist koormust või muutlike ülesandeid võimaldav töö, mis ei eelda rasket

füüsilist koormust, võimaldab kestval koormusel puhkepause ning kestval seismisel end toestada.

Kaebajale ei sobi rasket käelist koormust, valdavalt käte sundasendis hoidmist nõudvaid käelisi

sundliigutusi ega suurt emotsionaalset pinget ning inimestega suhtlemist nõudvate keeruliste

probleemide lahendamist eeldav töö.

42. Vastuseks kaebaja väitele, et tema varasem töövõime hindamise otsus oli terviseandmetest

eemdaldatud, selgitab vastustaja, et enne 01.01.2019 ei edastatud töövõime hindamisel antud

eksperdiarvamusi TIS-i. Eksperdiarvamused olid olemas vastustaja vastavas andmebaasis ning neid

väljastati isiku taotlusel. 01.01.2019 jõustus Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr

138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ § 6 lõike 6 punkt 4, mille alusel tekkis Eesti Töötukassal

uue andmeandjana kohustus edastada eksperdiarvamus TIS-i. Nimetatud punkt jõustus 01.01.2019,

sest siis valmis vastav tehniline lahendus eksperdiarvamuse ja eksperdiarvamuse andja andmete

kuvamiseks.

43. Vastustaja peab vajalikuks selgitada, et töövõime hindamisel lähtutakse hindamise hetkel isikul

esinevatest haigustest põhjustatud reaalsetest tegutsemispiirangutest. Hindamisel võetakse arvesse

isiku enda poolt kirjeldatud enesehinnangulised tegutsemispiirangud, mida seostatakse

olemasolevate objektiivsete terviseandmetega. Siinkohal ei ole olulised ainuüksi diagnoositud

haigused, vaid neist põhjustatud objektiivselt kinnitust leidnud tegutsemispiirangud. Töövõime

hindamise metoodika kohaselt hinnatakse isiku töövõime ulatust mitte otseselt meditsiinilise

diagnoosi, vaid sellest põhjustatud ja hindamise ajal olemasolevate reaalsete tegutsemispiirangute

põhjal. Lisaks võetakse arvesse kas isiku haigus on talle määratud raviga kompenseeritud.

44. Eesti Töötukassa ekspertarst dr Pille Tommingas on oma 31.05.2022 seisukohas märkinud, et

eksperdiarvamuses tuuakse valdkondade juures „Objektiivne staatus ja uuringutulemused“ kastis

välja valikuliselt ja vajadusel lühendatult vaid need andmed, mis põhjendavad antud piirangute

hindamist. Sealjuures välditakse sisu kordamist ning eelistatakse kokkuvõtlikke ja/või värskemaid

terviseandmeid.

45. Samuti on vaideotsuses selgitatud, et visiidipõhise hindamise käigus on võimalik hinnata

kaebaja funktsioone, kuid see ei võimalda diagnoosida täiendavaid tervisehäireid ega muuta nende

osas määratud ravi, mistõttu ei olnud antud juhul visiidipõhine hindamine näidustatud.

46. Asjaolu, et vastustaja tuvastas 04.12.2018 otsusega nr TVH/18/057418 kaebajal puuduva

töövõime, ei tähenda, et ka 12.11.2021 taotluse kohta tuleks teha samasugune otsus. Ekspertarstid

ja töötukassa ei ole otsuse tegemisel seotud varasemate töövõime hindamise otsustega. Lisaks võib

inimese tegutsemisvõime sõltuvalt diagnoosist ajas muutuda ning seetõttu tuleb ka tema töövõimet

iga kord uuesti hinnata. Vastustaja märgib, et uue töövõime hindamise taotluse alusel toimub uus

töövõime hindamine ning uue taotluse esitamisel ei saa isikul tekkida õiguspärast ootust, et

varasemalt hinnatud töövõime ulatus on tagatud ka järgmise otsusega.

47. Töötukassa ekspertarst on oma 31.05.2022 seisukohas selgitanud, et ei ole alust väita, et kaebaja

terviseseisund on viimastel aasatel halvenenud. Terviseandmete alusel on kaebaja terviseseisund

paranenud. 2020. aastal alustatud psoriaasi bioloogiline ravi on andnud raviarsti objektiivsel

hinnangul hea raviefekti. Samuti ei kinnitunud eelnevalt püstitatud psoriaatilise liigeskahjustuse

olemasolu. Valuravi ei ole tõhustatud, psühhiaatriline medikamentoosne ravi on eelkõige

sümptomaatiline, kasutusel on psühhoteraapilised võtted. Haiglaravi vajadust pole ilmnenud.

48. Töötukassa sõlmis AS Põhja-Eesti Taastusravikeskusega (tegevusluba olemas) lepingu

perioodiks 01.01.2019 kuni 31.12.2021 (k.a), kusjuures lepingu tingimuste kohaselt on

tervishoiuteenuse osutaja kohustatud pärast lepingu tähtaja saabumist tegema lõpuni kõik

pooleliolevad eksperdiarvamuste andmise tellimused, sh täitma lepingust tulenevaid kohustusi

vaide- ja kohtumenetluste lõppemiseni, vajadusel ka hiljem. Eksperdiarvamuse andmise tellimus on

esitatud lepingu kestvuse jooksul, seega ei oma tähtsust, et vaidemenetluseks oli lepingu tähtaeg

saabunud. Vastustaja selgitab, et töötukassa tellib eksperdiarvamuse koostamise oma

9(18)

lepingupartneritelt – tervishoiuteenuse osutajatelt, kes on palganud endale ekspertarstid. Ekspertarst

võib töötada mitme tervishoiuteenuse osutaja juures ja teha ekspertiise, aga raviarstina võib ta olla

tööl hoopis mujal. Kuskil ei ole avalikult üleval nimekirju ekspertarstidest. Andreas-Christian Hade

vastab tervishoiuteenuse osutaja ekspertarstidele esitatavatele tingimustele – omab kehtivat

registreeringut tervishoiutöötajate riiklikus registris ning töötab arstina. Lisaks on ekspertarst

läbinud TVTS § 5 lõike 4 kohaselt töövõime hindamise metoodika kasutamise koolituse.

49. TVTS § 7 lõike 4 järgi on isiku nõusolekul juurdepääs TIS-is olevatele töövõime hindamiseks

vajalikele isikuandmetele lisaks töövõime hindamisse kaasatud tervishoiuteenuse osutajale ka

töövõimet hindaval arstiõppe läbinud töötukassa töötajal. Erinevalt tervishoiuteenuse osutaja

ekspertarstile esitatavatest nõuetest, ei ole arstiõppe läbinud töötukassa töötajal kohustust omada

kehtivat registreeringut tervisehoiutöötajate riiklikus registris ega töötada raviarstina. Kõik Eesti

Töötukassa ekspertarstid on arstiõppe läbinud ja õigustatud isiku nõusolekul töötlema töövõime

hindamiseks vajalikke TIS-i andmeid. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et dr Pille

Tommingas ei ole pädev töövõime hindamiseks. TVTS § 6 lõikes 3 viidatud määruse nr 39 § 2

punkti 3 järgi annab eksperdiarvamuse kas tervishoiuteenuse osutaja või arstiõppe läbinud Eesti

Töötukassa töötaja. Kohus on varasemalt leidnud, et eksperdiarvamuse andja ei pea olema mingi

kindla arstiteaduse eriala esindaja, ekspertarsti varasem tegevus ei saanud mõjutada praegust

tegevust töövõime hindamisel (Tallinna Halduskohus, 08.02.2022 nr 3-21-2247, p 41). Töötukassa

ekspertarstil ei ole kohustust töötada samal ajal arstina tervishoiuasutuses.

50. Vastustaja selgitab, et päringud TIS-i on tehtud järgmiselt: dr Andreas-Christian Hade

10.12.2021 ja 26.01.2022, dr Pille Tommingas 17.02.2022 ja 25.05.2022. Kuna vaidemenetluses on

dr Pille Tommingas teinud päringu 17.02.2022 hommikul, vahetult enne vaideotsuse koostamist, on

ta teinud uue päringu kohtumenetluse käigus, kuna 17.02.2022 kuupäeva jooksul võib olla

lisandunud uusi terviseandmeid. Hilisem päringu kuupäev ei oma tähendust, kuna päring on

koostatud kuni 17.02.2022 andmete saamiseks. Seega on otsuse tegemisel üle vaadatud ja arvesse

võetud sel hetkel olemasolevad andmed.

51. Kaebaja on oma täiendavas seisukohas välja toonud, et vastustaja ei ole hindamisel arvestanud

temal esinevat nägemishäiret. Vastustaja selgitab, et kaebaja ei ole eelnevalt töövõime hindamise

taotluses ega vaides välja toonud enesehinnangulisi piiranguid, mis oleksid seotud

nägemisfunktsiooni langusega. TIS-i andmetel on kaebaja viimase viie aasta jooksul silmaarsti

poole pöördunud ühel korral 09.12.2020, pöördumise põhjusena on välja toodud plaaniline kontroll

ja kaebusena hiljutine valuaisting vasaku silma taga. Prillidega on nägemisteravus kompenseeritud

ulatuses, mis ei põhjusta piiranguid üldise püsiva töövõime seisukohast, samuti ei esine olulist

vaateväljade puudulikkust. Juhtudel, kui isik ei esita enesehinnangulisi kaebusi ning ekspertarst ei

tuvasta piiranguid ka terviseandmete alusel, piiranguid ei hinnata ning vastavatele terviseandmetele

ekspertiisis ei viidata.

52. Kuna kaebaja osaline töövõime kestusega viis aastat on Eesti Töötukassa 13.12.2021 otsuse nr

TVH/21/050174 kohaselt õigesti tuvastatud, on ka Eesti Töötukassa 14.12.2021 otsus nr

TVT/21/064575 õiguspärane.

KOHTU PÕHJENDUSED

53. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 162 lg 1 kohaselt lahendab kohus otsuse

resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata

taotlused.

Kohus märgib, et menetluse käigus on jäänud tähelepanuta kaebaja 22.04.2022 esitatud kaebuse

täienduses sisalduv taotlus, et kohus nõuaks kaebaja väidete paikapidavuse kontrollimiseks

perearstilt välja täies mahus tema haigusloo. HKMS § 59 lg 1 kohaselt peab menetlusosaline

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu

10(18)

nõudmisel neid asjaolusid, mille puhul võib eeldada, et just temal on vastavatele tõenditele

juurdepääs. Kui tõendite esitamine ei ole võimalik, tuleb näidata põhjused, miks neid esitada ei saa,

ja teatada, kus tõendid asuvad või võivad asuda. Kaebaja ei ole põhjendanud, miks ta ei saanud

haiguslugu ise perearstilt välja nõuda ja seejärel kohtule esitada. Samas ei oleks terve haigusloo

väljanõudmine ka asja õige lahendamise jaoks vajalik olnud, sest kaebus on lahendatav

olemasolevate tõendite põhjal. HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja

korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on

asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või

see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Töövõime hindamist puudutavate kaebuste

lahendamiseks piisab üldjuhul töövõime hindamise menetluse käigus kogutud tõenditest.

Tavapäraselt ei vaja kohus sarnaste vaidluste lahendamiseks raviarstidelt patsientide haiguslugusid.

Kohus kontrollib Eesti Töötukassa haldusaktide õiguspärasust, mitte ei analüüsi ise terviseandmeid,

et vajadusel töövõime ümber hinnata. Kohus leiab, et ka praeguses asjas on kaebuse lahendamiseks

piisavad tõendid juba toimikus olemas. Sealjuures leiab kohus, et kaebuse saab rahuldada. Seega

jätab kohus rahuldamata kaebaja 22.04.2022 avalduses esitatud taotluse nõuda perearstilt välja täies

mahus kaebaja haiguslugu.

Kaebaja on 16.08.2022 menetlusdokumendis esitanud taotluse, et kohus nõuaks välja või kohustaks

Eesti Töötukassat esitama asjaomased lepingud ja töövõime hindamise pädevust kinnitavad tõendid

(lepingud vms) isikute ja asutuste osas, kes on osalenud kaebaja töövõime hindamisel.

Tulenevalt Tallinna Halduskohtu 07.07.2022 määrusest oli täiendavate tõendite ja taotluste

esitamise tähtaeg 25.07.2022. Seega on taotlus esitatud tähtaja rikkumisega. Kuivõrd kohus oli juba

määranud kindlaks otsuse kuulutamise aja ning taotlus esitati vaid üheksa päeva enne otsuse

kuulutamist, siis tingiks taotluse rahuldamine vaieldamatult menetluse venimise HKMS § 51 lg 4

tähenduses, kuivõrd tühistada tuleks otsuse kuulutamise aeg ning määrata uued menetlustähtajad.

Kaebaja ei ole kuidagi põhjendanud, miks ta ei ole taotlust esitanud õigeaegselt. Seega tuleb taotlus

jätta HKMS § 51 lg 4 kohaselt rahuldamata, kuivõrd see põhjustaks menetluse venimise. Taotlus ei

ole ka sisuliselt põhjendatud, kuna kaebaja ei ole kahtluse alla seadnud seda, et Andreas-Christian

Hade ja Pille Tommingas on läbinud arstiõppe. Andreas-Christian Hade ja Pille Tommingas on

kantud avalikku tervishoiutöötajate registrisse. Andreas-Christian Hade eriala on kohtuarstiteadus.

Pille Tomminga eriala on pediaatria. Küsimuses sellest, kas isikud olid oma ametist tulenevalt

pädevad töövõime hindamist läbi viima on asjas juba esitatud tõendeid, mida kohus saab asjas

hinnata ning täiendavate tõendite kogumist kohus vajalikuks ei pea. Seega jääb kaebaja taotlus

rahuldamata.

54. Kohus leiab, olles tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja

vastastikuses seoses, et kaebus tuleb rahuldada.

55. Kaebaja nõuab Eesti Töötukassa 13.12.2021 otsuse nr TVH/21/050174, 14.12.2021 otsuse nr

TVT/21/064575 ja 17.02.2022 vaideotsuse nr VO/22/97 tühistamist ning Eesti Töötukassa

kohustamist vaadata tema 12.11.2021 esitatud taotlus uuesti läbi. Eesti Töötukassa 13.12.2021

otsusega tuvastati kaebajal osaline töövõime ja 14.12.2021 otsusega määrati osalisele töövõimele

vastav töövõimetoetus. 17.02.2022 vaideotsusega jättis Eesti Töötukassa eelnevalt nimetatud

otsuste peale esitatud vaide rahuldamata. Kaebaja leiab, et tema töövõime peaks olema puuduv ja

on seadnud kahtluse alla Eesti Töötukassa otsuse põhjendatuse. Seega vaidlevad pooled selle üle,

kas kaebaja töövõime ulatus tuvastati ja töövõimetoetus määrati vastustaja poolt õiguspäraselt.

56. Vaidlus puudub selles, et Eesti Töötukassa oli vaidlustatud haldusaktide tegemiseks pädev

haldusorgan. Kaebaja on tööealine isik. Kaebajal tuvastati 2018. aastal Eesti Töötukassa poolt

puuduv töövõime. Kohus nõudis kaebaja soovil varasema töövõime hindamise eksperthinnangu

Eesti Töötukassalt välja.

57. Menetluse käigus on selgunud, et kaebaja 2018. aasta töövõime hindamise otsust ja selle aluseks

olnud eksperthinnangut ei olnud TIS-s sellepärast, et tol ajal kehtinud korra järgi ei olnudki ette

11(18)

nähtud töövõime hindamise ekspertiiside TIS-i lisamist. Vastav tehniline lahendus on töös alates

01.01.2019. Enne seda olid eksperdiarvamused olemas vastustaja vastavas andmebaasis ning neid

väljastati isiku taotlusel. Seega puudub alus arvata, et 2018. aasta töövõime hindamise andmeid

oleks kaebaja eest pahatahtlikult varjatud.

58. HKMS § 158 lg 2 sätestab, et kui seadus ei sätesta teisiti, teeb kohus asjaolud kindlaks

kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti

andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Seega saab kohus vaidlustatud Eesti Töötukassa

haldusaktide õiguspärasuse hindamisel võtta arvesse ainult neid asjaolusid, mis olid vastustajale

nende tegemise ajal teada. Kaebaja 20.07.2022 täiendava seisukoha lisadena esitatud 2022. aasta

epikriisid ja kirjad arstidelt ei saa Eesti Töötukassa otsuste õiguspärasust tagantjärgi mõjutada juba

sellepärast, et neid polnud otsuste tegemise ajal veel olemas. Asjaolude muutumise korral on

töövõime hindamise taotlejale ette nähtud õigus esitada Eesti Töötukassale uus töövõime hindamise

taotlus enne kordushindamise tähtaega või pensioniikka jõudmist.

59. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud

pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,

proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

60. Töövõime hindamist reguleerivad töövõimetoetuse seadus (TVTS) ning tervise- ja tööministri

07.09.2015 määrus nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime

hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39). Töövõimet

hindab

ning

töövõimetoetust

määrab

ja

maksab

Eesti

Töötukassa

(TVTS

§

3).

Töövõime hindamisega tuvastatakse pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus

(TVTS § 5 lg 1). Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest

tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust (TVTS § 5 lg

2).

61. Töövõime hindamiseks koostatakse eksperdiarvamus järgmiste andmete alusel: taotlusel olevad

andmed, TVTS § 7 lg 5 alusel sätestatud terviseandmed, taotleja tegutsemisvõime täpsustamise

vajaduse korral täiendavad terviseandmed taotlusel nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt ning

tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt

(määrus nr 39 § 5 lg 1). Töövõime hindamisel arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate või

säilitavate abivahendite kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate

piirangute avaldumist, põhjuseid ja mõju tegevusvõimele ning isiku kohanemist piiranguga (määrus

nr 39 § 5 lg 3). Eelnev tähendab, et töövõime hindamine ei toimu mitte isikul diagnoositud haiguste

põhjal, vaid selle põhjal, kuidas isikul diagnoositud haigused tema tegutsemisvõimet tegelikkuses

mõjutavad, kui ta kasutab ettenähtud abivahendeid ja järgib määratud ravi.

62. Töötukassa hindab isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral

tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte (TVTS § 7 lg 1). Eksperdiarvamus koostatakse lähtudes

isiku enda taotlusel olevatest andmetest, TVTS § 7 lg 5 alusel sätestatud terviseandmetest

(TIS andmed) ning taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral arstidelt ja spetsialistidelt

ning

tervishoiuteenuse

osutaja

poolt

eksperdiarvamuse

koostamisse

kaasatud

ekspertiisimeeskonnalt saadud andmetest (määrus nr 39 § 5 lg 1).

63. Eksperdiarvamus antakse isiku tegutsemisvõime kohta määruse nr 39 § 3 lg-s 2 nimetatud

valdkondade võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4 nimetatud töövõimet välistava seisundi

kinnitamisel (määrus nr 39 § 6 lg 1). Valdkondade võtmetegevused on: 1) liikumine – liikumine eri

tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine, liikumisega seotud muud piirangud; 2)

käeline tegevus – käte sirutamine, asjade liigutamine, käteosavus, käelise tegevusega seotud muud

piirangud; 3) teabe edasiandmine ja vastuvõtmine – teabe edasiandmine, teabe vastuvõtmine,

teabevahetusega seotud muud piirangud; 4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel

püsimine, tualettruumi toimingud, söömine ja joomine, teadvusel püsimise ja enesehooldusega

seotud muud piirangud; 5) õppimine ja tegevuste sooritamine – tegevuste õppimine, tegevuste

12(18)

alustamine

ja

lõpetamine,

õppimise

ja

tegevuste

sooritamisega

seotud

muud

piirangud; 6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, riski või ohu tajumine,

toimetulek muutustega, muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud;

7) suhtlemine – suhtlemisega hakkamasaamine, kohane käitumine, suhtlemisega seotud muud

piirangud. Töövõime hindamise taotleja annab taotlusel hinnangu nimetatud valdkondades

piiranguid mõjutavate järgmiste asjaolude kohta: sõltuvust tekitavate ainete mõju ja ravimite

kõrvaltoimed ning muud tervisehäired (määruse nr 39 § 3 lg 3). Võtmetegevuste raskusastmetele

antakse arvväärtused skaalal 0-4. Arvväärtuste tähendused on määruse nr 39 § 6 lg 3 kohaselt

järgnevad:

0 – piiranguid ei tuvastatud;

1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast;

2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast;

tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel;

3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt;

tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav;

4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik

sooritada, vastav funktsioon puudub.

64. Võtmetegevuste arvväärtusi 0 ja 1 määruse nr 39 § 6 lg 6 kohaselt ei liideta. Muud

võtmetegevuste raskusastmed summeeritakse.

65. Eksperdiarvamuse andja hindab töövõime kas osaliseks või puuduvaks, kasutades

kaalutlusõigust, kui võtmetegevuste piirangute raskusastmete arvväärtuste summa on neli või

suurem või erijuhtumi esinemisel või kui teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonna

võtmetegevuse piirangu raskusaste on hinnatud arvväärtusega neli (määrus nr 39 § 8 lg 1).

Töövõime ulatuse tuvastamisel määruse nr 39 § 8 lõikes 1 nimetatud kaalutlusõiguse kasutamisel,

arvestab eksperdiarvamuse andja eelkõige taotleja tegutsemisvõimet mõjutavate järgnevate

asjaoludega: erinevates valdkondades isikul esinevate piirangute koosmõju, tervisekahjustuse või

haiguse ulatus, kulg, raskusaste ja esinemise sagedus, isiku haiguskriitika ja -teadlikkus,

ravisoostumus ning piirangute mõju igapäevategevustele (määrus nr 39 § 8 lg 2).

66. Eksperdiarvamuse andja hindab määruse nr 39 § 8 lg 3 kohaselt isiku töövõime puuduvaks, kui:

1) on tuvastatud määruse nr 39 §-s 4 nimetatud töövõimet välistav seisund; 2) mistahes

võtmetegevuse raskusaste, välja arvatud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas, on

hinnatud arvväärtusega neli. Eksperdiarvamuse andja hindab määruse nr 39 § 8 lg 4 kohaselt isiku

töövõime osaliseks, kasutades kaalutlusõigust arvestades määruse nr 39 § 8 lõikes 2 sätestatut, kui

isik ei suuda mis tahes võtmetegevust sooritada iseseisvalt. Kuna kaebaja puhul ei esinenud

kohustuslikke puuduva töövõime tuvastamise aluseid, pidi vastustaja langetama kaalutlusotsuse

osalise ja puuduve töövõime vahel määruse nr 39 § 8 lg-te 1-2 kohaselt.

67. Töötukassa tuvastab isiku töövõime ulatuse töövõime hindamisel tehtud eksperdiarvamuse

alusel (määrus nr 39 § 8 lg 6). Töövõime hindamise menetluses koostas eksperthinnangu AS Põhja-

Eesti Taastusravikeskus ekspertarst Andreas-Christian Hade. Kaebaja töövõime ulatuse tuvastamise

aluseks võetav võtmetegevuste arvväärtuste summa oli 16. Ekspertarst leidis, et kaebaja töövõime

on osaline. Täiendavalt on kohtumenetluses esitanud oma arvamuse ka Pille Tommingas, kes on

samuti seisukohal, et kaebajal on osaline töövõime.

68. Kaebaja on 20.07.2022 seisukohas tõstatanud küsimuse ekspertarstide Andreas-Christian Hade

ja Pille Tomminga pädevusest. TVTS § 7 lg 1 kohaselt kaasab Eesti Töötukassa töövõime

hindamisse eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi

eksperte. TVTS § 7 lg 2 esimese lause kohaselt sõlmib Töötukassa tervishoiuteenuse osutajaga

tsiviilõigusliku lepingu. Määruse nr 39 § 2 punkti 3 kohaselt annab töövõime hindamise menetluses

13(18)

eksperdiarvamuse tervishoiuteenuse osutaja või arstiõppe läbinud Eesti Töötukassa töötaja.

Andreas-Christian Hade osales menetluses tervishoiuteenuse osutaja ekspertarstina ja Pille

Tommingas arstiõppe läbinud Eesti Töötukassa töötajana. Kaebaja ei ole kahtluse alla seadnud seda,

et Andreas-Christian Hade ja Pille Tommingas on läbinud arstiõppe. Andreas-Christian Hade ja

Pille Tommingas on kantud avalikku tervishoiutöötajate registrisse. Andreas-Christian Hade eriala

on kohtuarstiteadus. Pille Tomminga eriala on pediaatria.

Andreas-Christian

Hade

osales

menetluses

tervishoiuteenuse

osutaja

AS

Põhja-Eesti

Taastusravikeskus ekspertarstina, mis tähendab, et ta ei olnud Eesti Töötukassa palgaline töötaja

erinevalt Pille Tommingast. Seetõttu on Pille Tommingas Eesti Töötukassa kodulehel ekspertarstina

ülesleitav, kuid Andreas-Christian Hade ei ole. Avalikku nimekirja n-ö asutusevälistest

ekspertarstidest vastustaja kinnitusel ei ole. Põhja-Eesti Taastusravikeskuse kodulehel ei ole

töötajate andmeid välja toodud. Kohus ei näe põhjust kahelda selles, et Andreas-Christian Hade oli

hinnangu andmise ajal AS Põhja-Eesti Taastusravikeskus töötaja, sest pole ühtegi muud viisi, kuidas

ta oleks saanud tööülesandeks kaebaja töövõime hindamise AS Põhja-Eesti Taastusravikeskus

ekspertarstina. Vastustaja on 08.08.2022 täiendavas seisukohas selgitanud, et Eesti Töötukassal oli

AS Põhja-Eesti Taastusravikeskusega sõlmitud leping perioodiks 01.01.2019-31.12.2021 (k.a).

Lepingu tingimuste kohaselt oli tervishoiuteenuse osutaja kohustatud pärast lepingu tähtaja

saabumist tegema lõpuni kõik pooleliolevad eksperdiarvamuste andmise tellimused. Kaebaja

töövõime hindamise otsus on tehtud 13.12.2021, mistõttu see jäi lepingu perioodi sisse. Otsusele

järgnenud vaidemenetlus 2022. aasta jaanuaris ja veebruaris, kus Andreas-Christian Hade samuti

osales, oli seega osa pooleliolevast eksperdiarvamuse andmise tellimusest, mis tuli lõpuni teha

pärast lepingu tähtaja saabumist. Andreas-Christian Hade on Töötukassa kinnitusel läbinud

töövõime hindamise metoodika kasutamise koolituse. Seega puudub kohtu hinnangul alus kahelda

Andreas-Christian Hade pädevuses töövõimet hinnata.

Vastustaja on selgitanud, et erinevalt tervishoiuteenuse osutaja ekspertarstile esitatavatest nõuetest

ei ole arstiõppe läbinud Töötukassa töötajal kohustust omada kehtivat registreeringut

tervisehoiutöötajate riiklikus registris ega töötada raviarstina. Seega ei pea Pille Tommingas

töötama tervishoiuasutuses raviarstina selleks, et Töötukassa palgalise ekspertarstina töövõimet

hinnata. Ei ole arusaadav, miks pediaater ei ole ilmselgelt pädev hindama töövõimet. Tegemist on

arstiõppe läbinud isikuga ja töövõime hindamise ekspertarsti puhul ei ole nõutav kindlale erialale

spetsialiseerumine. Seega ei saa väita, et Pille Tommingal puudus pädevus töövõime hindamiseks.

69. Kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult

põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas

dokumendis, millele on haldusaktis viidatud (HMS § 56 lg 1). Kohus loeb, et töövõime hindamise

otsuse põhjendused on esitatud lisaks otsusele endale ka kaebajale kättesaadavas dokumendis,

millele on otsuses viidatud ehk 10.12.2021 kuupäevaga eksperthinnangus. Lisaks saab arvesse võtta

põhjendusi, mis on antud pärast 13.12.2021 otsuse tegemist. Eesti Töötukassa on töövõime

hindamise otsust täiendavalt põhjendanud 17.02.2022 vaideotsuses ning kohtumenetluses esitatud

dokumentides (Eesti Töötukassa 01.06.2022 vastus kaebusele, dr Pille Tomminga 31.05.2022

kirjalik seisukoht).

70. Kaebaja on kaebuses esitanud mitmeid vastuväiteid vastustaja konkreetsetele hinnangutele tema

piirangute raskusastmete kohta. Riigikohus on 05.09.2019 otsuses nr 3-17-1110 leidnud, et

halduskohtu pädevuses on tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud

eksperdiarvamuse koostamisel TIS-i kantud andmeid õigesti, eelkõige võtmetegevuse raskusastme

määramisel (p 24). Kohtu pädevuses ei ole lahendada vaidlusi, mis on võrsunud tsiviilõiguslikust

suhtest, sh kaebusi otseselt tervishoiuteenuse osutamise peale (mh eksperdiarvamuse aluseks

olevate andmete TIS-i kandmine). Töövõime hindamise taotlejal tuleb tagada, et tema kohta oleksid

asjakohased terviseandmed TIS-i kantud ja raviarstide võimalik tegevusetus andmete TIS-i

kandmisel ei saa kaasa tuua Eesti Töötukassa otsuse õigusvastasust.

14(18)

71. Kaebaja terviseseisund ei vastanud ekspertarst Andreas-Christian Hade hinnangul kaebaja enda

hinnatud piirangu raskusastmele järgnevate valdkondade võtmetegevuste osas:

1) Liikumise võtmetegevus 1.1 „Liikumine eri tasapindadel“ – ekspertarst hindas piirangu

mõõdukaks (2), kaebaja märkis täieliku piirangu (4);

2) Liikumise võtmetegevus 1.2 „Ohutu ringiliikumine“ – ekspertarst hindas piirangu

puuduvaks (0), kaebaja märkis raske piirangu (3);

3) Liikumise võtmetegevus 1.3 „Seismine ja istumine“ – ekspertarst hindas piirangu

mõõdukaks (2), kaebaja märkis täieliku piirangu (4);

4) Käelise tegevuse võtmetegevus 2.1 „Käte sirutamine“ – ekspertarst hindas piirangu

mõõdukaks (2), kaebaja märkis täieliku piirangu (4);

5) Käelise tegevuse võtmetegevus 2.2 „Asjade liigutamine“ – ekspertarst hindas piirangu

mõõdukaks (2), kaebaja märkis täieliku piirangu (4);

6) Käelise tegevuse võtmetegevus 2.3 „Käteosavus“ – ekspertarst hindas piirangu mõõdukaks

(2), kaebaja märkis raske piirangu (3);

7) Õppimise ja tegevuste sooritamise võtmetegevus 5.1 „Tegevuste õppimine“ – ekspertarst

hindas piirangu puuduvaks (0), kaebaja märkis raske piirangu (3);

8) Õppimise ja tegevuste sooritamise võtmetegevus 5.2 „Tegevuste alustamine ja lõpetamine“

– ekspertarst hindas piirangu kergeks (1), kaebaja märkis täieliku piirangu (4);

9) Muutustega kohanemise ja ohu tajumise võtmetegevus 6.1 „Väljaskäimine“ – ekspertarst

hindas piirangu mõõdukaks (2), kaebaja märkis täieliku piirangu (4);

10) Muutustega kohanemise ja ohu tajumise võtmetegevus 6.2 „Riski või ohu tajumine“ –

ekspertarst hindas piirangu puuduvaks (0), kaebaja märkis täieliku piirangu (4);

11) Muutustega kohanemise ja ohu tajumise võtmetegevus 6.3 „Toimetulek muutustega“ –

ekspertarst hindas piirangu mõõdukaks (2), kaebaja märkis täieliku piirangu (4);

12) Suhtlemise võtmetegevus 7.1 „Suhtlemisega hakkamasaamine“ – ekspertarst hindas

piirangu mõõdukaks (2), kaebaja märkis täieliku piirangu (4);

13) Suhtlemise võtmetegevus 7.2 „Kohane käitumine“ – ekspertarst hindas piirangu puuduvaks

(0), kaebaja märkis täieliku piirangu (4).

72. Täiendavalt on vaidemenetluses ja kohtumenetluses andnud oma arvamuse Pille Tommingas,

kes on Andreas-Christian Hade hinnangutega nõustunud ja on samuti seisukohal, et kaebajal on

osaline töövõime. Riigikohtu praktika kohaselt on teise tervishoiuteenuse osutaja või Töötukassa

arstiõppe läbinud töötaja kaasamine piisav, et tagada piirangute raskusastmetele antud hinnangute

ülevaatamine osas, kus kaebaja enda hinnang ja esmase ekspertarsti hinnang lahknesid (Riigikohtu

05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p 22). Kohus möönab, et vaideotsuses ei ole Pille Tommingale

otseselt viidatud ning ka Eesti Töötukassa 01.06.2022 esitatud lisast 5 ei nähtu, milline Eesti

Töötukassa arst on kaebajat puudutavas vaidemenetluses vastuse koostanud. Samas on kohtule

esitatud Pille Tomminga 31.05.2022 allkirjastatud seisukoht, mille põhjal saab lugeda tõendatuks,

et kaebaja töövõimele on hiljemalt kohtumenetluses andnud hinnangu ka teine ekspertarst (Eesti

Töötukassa 01.06.2022 vastus kaebusele, lisa 6). Pille Tommingas on oma 31.05.2022 seisukohas

vastanud kaebaja mitmetele vastuväidetele konkreetsetele võtmetegevustele antud hinnangute osas.

73. Vastustaja on esitanud kohtule TIS-i andmete väljavõtte, mis kajastab töövõime hindamisel

aluseks olnud terviseandmeid (Eesti Töötukassa 01.06.2022 vastus kaebusele, lisa 2). Andmed

puudutavad asjakohast peroodi ja puudub alus kahtluseks, et ekspertarstid oleks oma hinnangute

andmisel kasutanud teist terviseandmete koosseisu.

15(18)

Kohus leiab, et valdavas osas on Andreas-Christian Hade hinanngud ja Pille Tomminga 31.05.2022

täiendavad selgitused asjakohased ja TIS-i andmetega kooskõlas, mistõttu kohus ei pea vajalikuks

neid kohtuotsusesse ümber kirjutada. Kõigile TIS-s sisalduvatele terviseandmetele ei ole 10.12.2021

eksperthinnangus otseselt viidatud, kuid see ei tähenda, et nendega poleks arvestatud. Vastustaja

selgitas juba vaideotsuses, et eksperthinnangus tuuakse valikuliselt ja vajadusel lühendatult välja

vaid need andmed, mis põhjendavad antud piirangute hindamist. Sealjuures välditakse sisu

kordamist ning eelistatakse kokkuvõtlikke ja/või värskemaid terviseandmeid. Ekspertarstid on

arvestanud piirangute kompenseeritust raviga, sealjuures on Pille Tomminga 31.05.2022 seisukohas

kinnitatud, et arvestatud on nii medikamentoossete kui mittemedikamentoossete raviviisidega.

Põhjendatult on viidatud valuraviks määratud ravimite osaliselt välja ostmata jätmisele. Seda

kinnitab kaebaja 20.07.2022 täiendava seisukoha lisana esitatud retseptikeskuse andmete väljavõte.

Kui ravimid on arsti poolt välja kirjutatud, siis puudub põhjus arvata, et kaebaja ei saaks neid võtta.

Terviseandmetes puuduvad viited, et retseptuurne valuravi oleks vajadusel võimatu. Alternatiivsed

ravimeetodid saavad olla üksnes toeks n-ö tavameditsiinile. Samamoodi ei saaks Eesti Töötukassa

töövõime hindamisel viidata alternatiivsetele ravimeetoditele piiranguid kompenseeriva ravina.

10.12.2021 eksperthinnangus on välja toodud terviseandmed, kus viidatakse nõelravile, mistõttu oli

ekspertarst teadlik, et kaebaja on proovinud ka alternatiivseid ravimeetodeid. Kui ravi oleks mingis

valdkonnas ammendunud, peaks see ka TIS-i andmetega kinnitatud olema. Püsivaid ravimi

kõrvaltoimetest tekkinud tervisekahjustusi TIS-i andmetest ei nähtu, kui välja arvata

steroidhormooni süstidest tekkinud nahaarmid. Süstidest põhjustatud nahaarme kajastavatele

terviseandmetele on 10.12.2021 eksperthinnangus viidatud, mistõttu on hinnang antud seda asjaolu

silmas pidades. Ravimi kõrvaltoimete tekkimise riski tulevikus ei saa lugeda töövõime piiranguid

süvendavaks asjaoluks olevikus. Samuti ei saa töövõime piiranguid süvendada üksnes kahtlus, et

kaebajal on vaktsiinist püsivad kahjustused tekkinud. Kaebaja poolt alles kohtumenetluse käigus

välja toodud silma nägemishäirega arvestamata jätmist ei saa vastustajale ette heita, sest kaebaja

jättis selle töövõime hindamise taotluses välja toomata. Vastustaja 08.08.2022 täiendavast

seisukohast võib järeldada, et nägemise osas ei esine sellist piirangut, mis asja otsustamist mõjutada

võis.

74. Siiski on terviseandmete kasutamise kontrollimisel kerkinud esile üks asjaolu, mille puhul

kohtul puudub kaebaja seisukohtade ja TIS-i andmete põhjal täielik veendumus, et seda on kaebaja

töövõime hindamisel õigesti arvesse võetud. Kohus leiab, et psoriaasi vastu määratud bioloogilisele

ravile võib olla omistatud võtmetegevuste hindamisel põhjendamatult suur kaal. 10.12.2021

eksperthinanngus on bioloogilise ravi määramisele viidatud võtmetegevuste 1.1, 1.3, 2.1, 2.2, 2.3

hindamise põhjendustes, mistõttu on tegemist potentsiaalselt terviklikku töövõime hinnangut

mõjutava asjaoluga. Kohus loeb üldtuntuks, et psoriaas on nahahaigus, millega võib kaasneda ka

liigesepõletik. Terviseandmetest nähtub, et kaebajale oli töövõime hindamise seisuga bioloogiliseks

raviks määratud Adalimumab. Avalikult kättesaadava info kohaselt kasutatakse Adalimumab’i

teatud tüüpi artriitide põhjustatud valu ja paistetuse vähendamiseks. Probleem on aga selles, et TIS-i

andmetest nähtub bioloogilise ravi toimimine üksnes dermatoveneroloogi ehk naha- ja suguhaiguste

arsti kinnitusel (Eesti Töötukassa 01.06.2022 vastus kaebusele, lisa 7, lk 49, 66). Ka 10.12.2021

eksperthinnangus on bioloogilise raviga seoses viidatud otseselt dermatoveneroloog Maire

Karelsoni 25.11.2021 epikriisile. See ei kinnita, et bioloogiline ravi toimis ka liikumise ja käelise

tegevusega seotud probleemide vastu, sest dermatoveneroloogid tegelevad eeskätt nahaga seotud

probleemidega. Kaebaja on 20.07.2022 täiendavas seisukohas väitnud, et valuaistingud ei ole

bioloogilise ravimi abil vähenenud, kuigi bioloogiline ravi on iseenesest näidustatud ka

liigesekahjustuste jaoks. Seega on jäänud ebaselgeks, kas bioloogiline ravi toimis ka liigesevalude

vastu või üksnes nahaga seotud probleemide vastu. Lisaks on kaebaja välja toonud, et 06.06.2022

otsustati bioloogilist ravimit vahetada, sest ilmnes, et kaebajal on tekkinud esialgse ravimi vastased

antikehad. Vastustaja ei saanud vaidlustatud haldusaktide tegemise ajal ette näha, et kaebajale

määratud bioloogilist ravimit tuleb hiljem vahetada, mistõttu ei saa seda asjaolu vastustaja kahjuks

16(18)

lugeda. Samas on kohus seisukohal, et vastustaja oleks pidanud töövõime hindamise ajal uurima

täiendavalt bioloogilise ravi mõju kaebaja tervislikule seisundile.

75. Lisaks ei ole kohus veendunud, et vastustaja kaalutlused osalise töövõime tuvastamise kasuks

on piisavad ja asjakohased. Kaebaja on viidanud sellele, et kolm aastat varem tuvastati tal täielikult

puuduv töövõime. Kuna tema tervislik seisund ei ole vahepeal paranenud, jääb kaebajale

arusaamatuks, miks tal tuvastati seekord osaline töövõime. Kaebaja on pidanud silmas Eesti

Töötukassa 04.12.2018 otsust nr TVH/18/057418 (kaebaja 22.04.2022 vastuse lisa), millega

tuvastati, et kaebajal on puuduv töövõime kestusega 3 aastat perioodil 16.11.2018-15.11.2021. Eesti

Töötukassa on kohtule esitanud 30.11.2018 kuupäeva kandva eksperthinnangu, mis oli aluseks

puuduva töövõime tuvastamisele (Eesti Töötukassa 01.06.2022 vastus kaebusele, lisa 7). Nimetatud

eksperthinangu koostas Qvalitas Arstikeskus AS ekspertarst Katrin Lätt. Kui võrrelda omavahel

30.11.2018 eksperthinnangut ja 10.12.2021 eksperthinnangut, siis ilmneb, et 30.11.2018

eksperthinnangu põhjal oli kaebaja võtmetegevuste arvväärtuste summa 13, kuid 10.12.2021

eksperthinnangu põhjal oli võtmetegevuste arvväärtuste summa 16. Kuna on võimalik, et

bioloogilisele ravile omistati võtmetegevuste hindamisel liiga suur tähtsus, võib asja uue

läbivaatamise käigus arvväärtuste summa ka suuremaks kujuneda.

76. Vaatamata varasemast suuremale võtmetegevuste arvväärtuste summale tuvastati kaebajal

seekord puuduva töövõime asemel osaline töövõime. Sealjuures on ekspertarsti poolt hinnatud

võtmetegevustes 2.1, 2.2 ja 2.3 varasema kerge piirangu asemel mõõdukas ja võtmetegevuses 4.4.

varasema puuduva piirangu asemel kerge piirang. Kohus leiab, et sellises olukorras ei ole puuduva

töövõime asemel osalise töövõime tuvastamine küll välistatud, kuid vastustajal tuleb

kaalutlusõiguse kasutamisel eriti veenvalt põhjendada, miks ekspertarst hindab töövõime puuduva

asemel osaliseks. Vastustaja ei ole küll seotud eelnevate töövõime hindamise otsustega, kuid otsuste

omavahelises võrdluses peab säilima loogika, et kui kaebaja tervisliku seisundi põhjal kujunenud

võtmetegevuste arvväärtuste summa on läinud süvenenud piirangute arvelt suuremaks, siis ei ole

töövõime ulatuse suurenemine iseenesestmõistetav. Isiku jaoks peab olema arusaadav, miks talle

tehakse varasemaga võrreldes ebasoodsam otsus, kui ta ise oma tervise paranemist ei taju ja on

töövõime hindamise taotluses märkinud piirangud varasemaga võrreldes suuremaks. Kaebaja

märkis 2018. aasta eksperthinnangu kohaselt oma piirangud valdavalt mõõdukaks, 2021. aasta

seisuga olid kaebaja hinnangud enda piirangutele tõsisemad. Täiendavalt juhib kohus tähelepanu

sellele, et määruse nr 39 § 8 lg 1 kohaselt saab eksperdiarvamuse andja hinnata töövõime

kaalutlusõiguse alusel osaliseks või puuduvaks juba siis, kui võtmetegevuste arvväärtuste summa

on vähemalt 4. Kaebaja puhul on võtmetegevuste arvväärtuste summa 10.12.2021 eksperthinnangu

kohaselt 16, mis ületab minimaalset summat olulisel määral.

77. Andreas-Christian Hade on 10.12.2021 eksperthinnangu lõpus välja toodud töövõime lõplikku

hinnangut põhjendanud järgnevalt: „Taotlejal on tõenäoliselt vähemuutuv seisund kehtivusega 5

aastat, kuna tegemist terviseseisundist tingitud piirangutega, mille osas vajalik järgida määratud

ravi, kuid millest tingitud töövõimepiirang tõenäoliselt suures osas püsib.“ Tegevusvõime

koondkokkuvõttes on välja toodud järgnev: „Taotlejal on piiratud käimine, treppidel liikumine, ühel

kohal seismine, istumine, sundasendis olemine, kummardamine, raskuste kandmine. Põhjuseks on

aastaid kestnud valud paljudes liigestes, mis süvenevad periooditi. Esineb lihaste tõmblusi, nahal

psoriaasile iseloomulikku löövet, seljavalu nimmes, valu kiirgub ülaselga, vasakusse külge. Saab

süsteemset ravi, vaatamata sellele mõõdukas piirang liikumisel, seismisel ja istumisel. Taotlejal on

piiratud käte tõstmine, raskuste kandmine, kätega peenmotoorikat nõudvate tegevuste sooritamine.

Põhjuseks on käte valud, nõrkus, käte naha psoriaas. Piiratud on tegevuste alustamine ja lõpetamine,

igapäevatoimingute tegemine, stressiga toimetulek, muudatustega kohanemine, sotsiaalsetes

olukordades hakkamasaamine. Põhjuseks on ärevus, väsimus, unetus ja meeleolulangus. Piiranguid

põhjustab psüühikahäire.“

Töötukassa on 17.02.2022 vaideotsuses märkinud: „Töövõime on hinnatud osaliseks, sest tegemist

on terviseseisundist tingitud piirangutega, mis on suures osas ägenemiste ja taandumistega kulgevad

17(18)

ning ülekoormused tekkivad, mille osas on vaide esitajale määratud ravi, kuid millest tingitud

piirangud osaliselt püsivad, terviseandmetel ei ole käesolevalt täiendava püsiravi vajadust, püsivat

abivahenditega liikumise ning kõrvalise abi vajadust esinenud.“

Eelnevatest põhjendusest ei nähtu otsest kaalumist osalise ja puuduva töövõime vahel ega kaalutlusi

seoses sellega, kas kaebaja tervislik seisund on parem kui 2018. aastal, kui Eesti Töötukassa pidas

võimalikuks puuduva töövõime tuvastamist.

78. Pille Tommingas on oma 31.05.2022 seisukohas väitnud, et kaebaja terviseseisund on viimastel

aastatel paranenud, põhjendades seda järgnevalt: „2020. aastal alustatud psoriaasi bioloogiline ravi

on andnud raviarsti objektiivsel hinnangul hea raviefekti. Samuti ei kinnitunud eelnevalt püstitatud

psoriaatilise liigeskahjustuse olemasolu. Valuravi ei ole tõhustatud, käesolev psühhiaatriline

medikamentoosne ravi on eelkõige sümptomaatiline, kasutusel on toetavad psühhoteraapilised

võtted. Haiglaravi vajadust pole ilmnenud“. Lisaks on Pille Tommingas osalise töövõime kasuks

otsustamise osas märkinud: „Ekspertarst hindas kaalutlusõigust kasutades kaebaja töövõime

osaliseks, kuna kaebaja igapäevategevused ei ole täielikult takistatud. Tegemist on terviseseisundist

tingitud piirangutega, mis on suures osas ägenemiste ja taandumistega kulgevad ning ülekoormused

tekkivad, mille osas on vaide esitajale määratud ravi, kuid millest tingitud piirangud osaliselt

püsivad, terviseandmetel ei ole käesolevalt täiendava püsiravi vajadust, püsivat abivahenditega

liikumise ning kõrvalise abi vajadust esinenud.“

Kohus ei ole olemasolevate kaalutluste põhjal veendunud, et kaebaja terviseseisund on varasemaga

võrreldes nii palju paranenud, et puuduva töövõime asemel osaline töövõime tuvastada. Kaebaja

terviseseisundit on varasemaga võrreldes väidetavalt parandanud üksnes psoriaasi bioloogiline ravi.

Psoriaas on ainult üks kaebaja diagnoosidest. Kaebajal on täiendavalt diagnoositud muuhulgas

kiudsidekoe-lihasevalu ehk fibromüalgia, psoriaatilised ja enteropaatilised artropaatiad,

pingepeavalu, nimmekanali ahenemissündroom, depressioon. Nagu kohus eelnevalt leidis, võib

bioloogilisele ravile olla omistatud liiga suur tähendus liikumise ja käelise tegevusega seotud

piirangute hindamisel. Ei ole arusaadav, millist tähendust omab erinevate valude ägenemiste ja

taandumistega kulgemine osalise ja puuduva töövõime vahel kaalumise kontekstis ehk kuidas erineb

valude kulgemine isikul, kellel saab puuduva töövõime tuvastada, ja isikul, kellel saab osalise

töövõime tuvastada. 2018. aasta töövõime hindamise eksperthinnangust ei nähtu, et kaebaja

igapäevategevused oleksid täielikult takistatud olnud, sest toona oli kaebajal üks võtmetegevuse

piirang raskeks hinnatud, teised olid kerged ja mõõdukad. Püsivat abivahenditega liikumise ja

kõrvalise abi vajadust 2018. aasta eksperthinnangust ei nähtu. Seega ei ole tegemist asjaoluga, mis

varem esines, aga enam mitte. Järelikult pole seda osalise töövõime tuvastamisel asjakohane

kaalutlusena kasutada.

79. Otsuse adressaadile peab olema selge, miks tema suhtes just selline otsus tehti. Kui praeguses

olukorras oli põhjendatud tuvastada kaalutlusõiguse alusel osaline töövõime, vaatamata varasemast

suuremale võtmetegevuste arvväärtuste summale ja asjaolule, et kaebaja on oma tervist varasemaga

võrreldes halvemaks hinnanud, peab olema ilma kahtlusteta selge, kuidas on kaebaja tervislik

seisund ja töövõime 2018. aasta töövõime hindamisega võrreldes paranenud.

80. HMS § 6 sätestab, et haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise

tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. Uurimispõhimõtte

rikkumine võib kaasa tuua tehtud otsuse tühistamise, kui rikkumine võis mõjutada asja sisulist

otsustamist (HMS § 58). Kohus leiab, et bioloogilise ravi mõju kaebaja tervisele pole piisavalt

põhjalikult uuritud, võttes arvesse, et bioloogiline ravi on ainuke konkreetne asjaolu, mille

vastustaja on välja toonud kaebaja terviseseisundi varasemast paremaks muutumise põhjendamisel.

81. Määruse nr 39 § 5 lg-s 1 on loetletud, milliste andmete alusel eksperdiarvamus töövõime

hindamiseks koostatakse. Punkt 3 sätestab, et taotleja tegutsemisvõime täpsustamise vajaduse korral

saab tugineda täiendavatele terviseandmetele taotlusel nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt ning

tervishoiuteenuse osutaja poolt eksperdiarvamuse koostamisse kaasatud ekspertiisimeeskonnalt.

18(18)

Nagu sätte sõnastusest nähtub, kogutakse taotlusel nimetatud arstidelt ja spetsialistidelt täiendavaid

terviseandmeid, kui taotleja tegutsemisvõime vajab täpsustamist. Kohus leiab, et praegusel juhul

vajas psoriaasi raviks määratud bioloogilise raviga seonduv täpsustamist. Vastustajal tuleks

pöörduda bioloogilise ravi määranud raviarsti poole, et uurida täiendavalt, mida TIS-st nähtuv

bioloogilise ravi toimimine kaebaja puhul täpsemalt tähendas ja kas ravi avaldas mõju üksnes

nahaga seotud probleemidele või ka muule.

82. Dokumendipõhine hindamine on töövõime eksperthinnangu andmisel valdav protseduur, sest

töövõime hindamiseks vajalikud terviseandmed on juba olemas. Asjakohaste terviseandmete

olemasolu aitab tagada TVTS § 6 lg-s 4 sätestatud kohustus käia kuue kuu jooksul enne töövõime

hindamise taotluse esitamist perearsti, taotlejat põhiliselt raviva eriarsti või töötervishoiuarsti

vastuvõtul. TVTS § 7 lg 3 ls 1 sätestab, et kui olemasolevate andmete põhjal ei ole võimalik isiku

töövõimet hinnata, on töötukassal õigus suunata isik tema töövõime kohta arvamuse saamiseks

tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule. Sätte sõnastusest tuleneb, et tervishoiuteenuse osutaja

vastuvõtule suunamine ei ole töövõime hindamise menetluse kohustuslik osa, vaid sõltub

olemasolevate terviseandmete piisavusest. Praegusel juhul ei olnud terviseandmed kohtu hinnangul

nii puudulikud, et vastustaja otsus saaks olla õigusvastane sellel põhjusel, et kaebajat ei kutsutud

visiidipõhisele hindamisele. Kohtu hinnangul piisab uurimispõhimõtte järgmiseks ka sellest, et

vastustaja küsib täiendavaid terviseandmeid töövõime hindamise taotlusel nimetatud arstilt. Samas

on vastustajal õigus omal algatusel kaebja visiidipõhisele hindamisele suunata, kuna tegemist on

juhtumiga, kus osalise ja puuduva töövõime vahel kaalumine ei olnud veenvalt põhjendatud.

83. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Eesti Töötukassa 13.12.2021 otsus nr TVH/21/050174 on

ebapiisavate kaalutluste ja uurimispõhimõtte rikkumise tõttu õigusvastane ja tuleb tühistada. Kuna

töövõimetoetuse suurus sõltub tuvastatud töövõime ulatusest, tuleb ka 14.12.2021 otsus nr

TVT/21/064575 lugeda õigusvastaseks ja tühistada. Kuna eelnevalt nimetatud otsused kuuluvad

tühistamisele, tuleb tühistada ka nende peale esitatud vaiet lahendav Eesti Töötukassa 17.02.2022

vaideotsus nr VO/22/97. Kuna tühistamisnõuded kuuluvad rahuldamisele, tuleb rahuldada ka

kohustamisnõue ning kohustada Eesti Töötukassat vaatama kaebaja 12.11.2021 esitatud taotlus

uuesti läbi.

84. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on

tehtud vasustaja kahjuks. Kaebaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist vastustajalt.

Kaebaja oli seaduse alusel riigilõivust vabastatud. Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei

tõusetu ning menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda.

85. HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse

avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema

isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt

identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu

avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses

omal algatusel kaebaja nime tähemärgiga, sest kohtuotsus sisaldab kaebaja terviseandmeid.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm