2-18-4256/126 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

1 (37)

2-18-4256

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.08.2022. a, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-4256

Tsiviilasi

J. L. i hagi XXX-i vastu kindlustushüvitise, kahju

kindlakstegemisega seotud kulude hüvitise ja viivise

väljamõistmise nõudes

Hagihind

141 033,44 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: J. L. (isikukood XXX)

lepinguline esindaja: vandeadvokaat K. A. (e-post: XXX);

Kostja:

XXX

(registrikood

10284984)

lepinguline

esindaja:

vandeadvokaat

M.

S. (e-post:

menetlus@mklaw.ee)

Kohtuistungi aeg

19.05.2022. a

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada J. L. i hagi XXX-i vastu osaliselt.

2. Mõista XXX-ilt J. L. i kasuks välja kindlustushüvitis summas 847,70 eurot.

3. Mõista XXX-ilt J. L. i kasuks välja viivis 847,70 eurolt perioodi eest alates XXX.

a kuni 26.08.2022. a summas 301,18 eurot ja alates 27.08.2022. a viivis VÕS § 113

lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni nõude täitmiseni.

4. Jätta rahuldamata J. L. i hagi XXX-i vastu kindlustushüvitise ja viivise

väljamõistmise nõudes suuremas ulatuses.

5. Jätta rahuldamata J. L. i hagi XXX-i vastu kahju kindlakstegemisega seotud

kulude hüvitise summas 2130 eurot ja viivise väljamõistmise nõudes.

6. Toimetada kohtuotsus pooltele kätte.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud J. L. i kanda kanda.

2. Mõista J. L. ilt XXX-i kasuks välja menetluskulud summas 16877,66 eurot.

3. J. L. il tuleb temalt XXX-i kasuks välja mõistetud menetluskuludelt tasuda viivist

alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud

määras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

2 (37)

alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

I HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

1.1.

J. L. esitas XXX. a kohtule hagiavalduse XXX-i vastu kindlustushüvitise, kahju

kindlakstegemisega seotud kulude hüvitise ja viivise väljamõistmise nõudes. Hageja taotleb

hagiavalduses, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja põhivõla summas 122 207,25

eurot ja viivise põhivõlalt alates XXX. a kuni hagiavalduse esitamiseni summas 6723,07 eurot

ning viivise alates hagiavalduse esitamisest VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras (EKP

intress + 8% aastas) kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Lisaks taotleb hageja, et kohus

mõistaks kostjalt hageja kasuks välja kulude hüvitise summas 2130 eurot ja viivise kulude

hüvitiselt alates hagiavalduse esitamisest VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras (EKP

intress + 8% aastas) kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

1.2. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid pooled XXX. a kindlustuslepingu, millega

kindlustati hageja elamu ja saun, asukohaga XXX. Lepingu kohaselt kohustus hageja

kindlustusvõtjana tasuma kostjale kindlustusmakseid ja kostja kindlustusandjana võttis

kohustuse kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitada hagejale tekkinud kahju. 2017. aasta

märtsis lõpetati kindlustatud elamus ehitustööd ja pooled uuendasid lepingutingimusi. XXX.a

sõlmitud kokkuleppe kohaselt kindlustati elamu, saun ja kodune vara. Lepingu kohaselt on

elamu kindlustussummaks 189 000 eurot, sauna kindlustussummaks 3500 eurot ja koduse

vara kindlustussummaks 5000 eurot.

1.3. XXX. a leidis aset kindlustusjuhtum, st hageja kinnistul toimus tulekahju, mille

tulemusena hävis elamu ja kodune vara täielikult. Hageja andis XXX. a kostjale kui

kindlustusandjale teada kindlustusjuhtumi toimumisest ning soovist elamu taastada. XXX. a

maksis kostja hagejale välja tulekahjus hävinud koduse vara kindlustussumma 5000 eurot.

XXX. a otsusega otsustas kostja, et elamu hävimisega seoses makstakse hagejale

kindlustushüvitist summas 66 792,75 eurot. Kostja tugineb XXX ehituseksperdi L .V. i poolt

XXX. a koostatud eksperthinnangule, mille kohaselt on hoone taastamisväärtuseks 121 805

eurot ja kulum 45%. Lahutades taastamisväärtusest kulumi (54 812,25 eurot) ja omavastutuse

200 eurot moodustubki kostja poolt makstavaks hüvitiseks 66 792 eurot. Nimetatud summa

maksis kostja hagejale välja XXX. a. Hageja ei nõustunud kostja seisukohaga ning vaidlustas

XXX. a lepingulise esindaja H. K. kaudu kostja otsuse kindlustushüvitise väljamaksmise

kohta. Kostja esitas XXX. a vastuse, mille kohaselt on hoone taastamisväärtuse leidmisel

võetud arvesse müügikuulutuses esitatud andmed ning nendest andmetest saab järeldada, et

vaidlusalune hoone oli suhteliselt kehvas seisukorras. Kostja leidis, et tema poolt tellitud

ekspertiis kahju kindlakstegemiseks on ainuõige ning hageja on nagunii alusetult rikastunud,

kuna tasus kinnistu eest üksnes 13 001 eurot, kindlustus hüvitas temale suurema summa ning

vaatamata maja hävimisele on maatükk peale põlengut hagejale siiski alles jäänud. Kostja

teatas, et ta kindlustushüvitist suurendada ei kavatse.

1.4. Hageja kostja seisukohaga kindlustushüvitise suuruse, sh hoone taastamisväärtuse ja

kulumi suuruse ning kulumi arvestamise kohta, ei nõustu.

1.5. Kostja on esitanud tulekahjus hävinud elamu taastamisväärtuse suurust kinnitavate

tõenditena XXX eksperdi L .V. i XXX. a eksperthinnang, mille kohaselt on taastamisväärtus

3 (37)

analoogsete objektide põhjal 121 805,00 eurot ning XXX.a eksperthinnangu, mille kohaselt

on taastamisväärtus analoogsete objektide põhjal 138 157,40 eurot.

Hageja leiab, et L .V. i eksperthinnangud hoone taastamismaksumuse arvestamisel aluseks

võtta ei saa. Seda esiteks põhjusel, et L .V. i eksperthinnangud ei tõenda hävinud hoone

ehitusväärtust, kuivõrd tegemist on statistilistel andmetel põhineva ehitushinnaga, mis ei

kajasta

konkreetses

piirkonnas

konkreetse

ehitise

taastamise

kulusid.

L

.V.

taastamismaksumuse arvutuses lähtunud majandus- ja taristuministri 11.06.2015 määrusest nr

63 „Hoone keskmise ehitusmaksumuse hindamise kord“. Ekspert V. on korrutanud

tulekahjus hävinud elamu suletud brutopinna (koos keldriga 239 m2) suuruse määruse lisas 1

toodud ehitusmaksumusega seisuga 01.01.2007 (607 EUR/m2), korrutanud saadud summa

teguriga 0,8 ja lisaks arvestanud juurde ehitushinna indeksi muutuse teguri 1,04952 (XXX

hinnangus), 1,1742 (XXX hinnangus) ja 1,3337 (19.02.2022 hinnangus). Teiseks on ekspert L

.V. põhjendamatult korrutanud ehitusmaksumuse hinna määruse § 4 lg-st 2 tuleneva teguriga

0,8. Eksperthinnangust ei nähtu, mille põhjal on ekspert jõudnud järeldusele, et

ehitusmaksumusel tuleb arvestada teguriga 0,8. L .V. on küll eksperthinnangus märkinud, et

ekspert

hindab

hoone

tehnilise

keerukuse,

kasutatud

tehniliste

seadmete

ja

siseviimistlusmaterjalide taseme keskmisest madalamaks, kuid millel taoline eksperdi

seisukoht põhineb, ei ole võimalik tuvastada. Määruse § 4 lg 2 lubab 20 % erinevust baasaasta

ehitusmaksumusest, mis antud sätte tõlgendamise seisukohast võib tähendada, et muutus võib

olla kuni 20 % suurem või ka kuni 20 % väiksem. Ekspert V. ei ole kuidagi lahti seletanud ja

põhjendanud, miks on kasutatud maksimaalset 20% suurust vähendamist, mitte aga näiteks 4

% või 5% suurust vähendamist või ka suurendamist. Lisaks, L .V. ei ole sõltumatu ja

erapooletu ekspert, sest hinnang on koostatud Salva Kahjukäsitluse OÜ tellimusel ehk kostja

kui kliendi huvides.

1.6. Hageja on tellinud hinnapakkumised kolmelt erinevalt antud piirkonnas tegutsevalt

ehitusettevõtjalt. XXX tegi hinnapakkumise summas 186 710,04 eurot, millele lisanduvad

projekteerimise kulud summas 3000 eurot, XXX hinnapakkumise summas 195 216 eurot ja

XXX hinnapakkumise summas 208 152 eurot. Hinnapakkumuste taotlemisel andis hageja

kohalikele ehitusettevõtjatele selgitusi hoone seisukorra ja teostatud ümberehituste ning

remonttööde kohta. Samuti käisid kõik pakkumuse esitanud ettevõtjad kohapeal tutvumas

reaalsete oludega ja kohaga, kus enne põlengut asus vaidlusalune hoone. Hageja leiab, et

ehitise taastamisväärtust ei saa tuletada pelgalt statistiliste andmete alusel nagu on leitud L .V.

i eksperthinnangus. Tavaline kohalik ehitusväärtus saab kujuneda üksnes ehitusettevõtete

hinnapakkumiste alusel ehk arvestada tuleb seda, millise hinnaga samas piirkonnas tegutsevad

ehitusettevõtted on nõus ja valmis samaväärse hoone püstitama. Vastavalt hageja tellitud

hinnapakkumistele on tavaline kohalik ehitusväärtus antud juhul konkreetses piirkonnas ja

konkreetse hoone taastamisel vähemalt 189 710,04 eurot, mitte 121 805 eurot nagu leiab

kostja.

1.7. Menetluse käigus hakkas hageja Riigikohtu XXX. a lahendile tsiviilasjas nr 2-18-12360

viidates tuginema sellele, et ehitise taastamisväärtuse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda

taastamisväärtusest, mis on kindlaks määratud võimalikult lähedaselt kohtulahendi tegemise

ajale ning lähtuda ei saa üksnes kindlustusjuhtumi toimumise ajast.

Hageja esitas kohtule täiendavalt XXX XXX. a hinnapakkumise summas 270863 eurot. Juhul,

kui

kohus

leiab,

et

ehitise

taastamisväärtuse

kindlaksmääramisel

tuleb

lähtuda

taastamisväärtusest võimalikult lähedal kohtulahendi tegemise aja seisuga, tugineb hageja

4 (37)

nõue XXX XXX. a hinnapakkumisele, mille kohaselt on tulekahjus hävinud elamu

taastamisväärtus vähemalt 229851,81 eurot ja põlengu tagajärgede koristamise kulud

maksimaalses summas 18 900 eurot. Juhul, kui kohus leiab, et ehitise taastamisväärtuse

kindlaksmääramisel tuleb lähtuda taastamisväärtusest kindlustusjuhtumi seisuga, tugineb

hageja nõue XXX varasemale hinnapakkumisele, mille kohaselt on elamu taastamisväärtus

vähemalt 179 390,04 eurot ja põlengu tagajärgede koristamise kulud summas 10 320,00 eurot.

1.7. VÕS § 476 lg 1 kohaselt peab kindlustusandja muu hulgas hüvitama kahju, mis tekkis

kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimise tulemusena. Seega kuuluvad kostja poolt

hüvitamisele ka põlengu koha koristamise ning põlengu jäätmete äraveo kulud.

Kodukindlustuse üldtingimuste p 14.2.1 kohaselt on ehitise kindlustusväärtuseks

taastamisväärtus, mille hulka kuuluvad ka lammutamise ja prahi äraveo kulud ning punktist

14.3.5 tulenevalt hüvitatakse kindlustusjuhtumi järgsed põhjendatud lammutuskulud

maksimaalselt 10 % ulatuses kindlustussummast. Antud juhul on seega maksimaalseks

hüvitatavaks summaks 18 900 eurot.

Vaidlust ei ole selles, et kostja ei ole hagejale hüvitanud kindlustusjuhtumi tagajärgede

likvideerimise kulu. L .V. XXX. a eksperthinnangus, millest kostja kindlustushüvitise

arvutamisel lähtus, ei ole ehitise kindlustusväärtuse hulka põlengu koristuskulusid arvestatud.

Hageja esitas kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimise kulu suuruse kohta järgmised

tõendid: Esiteks, XXX hinnapakkumise põlengu järgsetele koristustöödele summas 10

320,00 eurot. Nimetatud summas põlengu tagajärgede koristamise maksumus sisaldub

taastamistööde hinnapakkumises ning on esitatud arvestusega, et nii koristus- kui ka

taastamistöid teostab XXX. Teiseks, XXX hinnapakkumise põlengu järgsetele koristustöödele

summas 33 600,00 eurot. Nimetatud summas on põlengu tagajärgede koristamise maksumus

juhul, kui XXX teostab üksnes koristustööd eraldiseisva tööna. Kolmandaks XXX

hinnapakkumise põlengu järgsetele koristustöödele summas 36091,20 eurot. Nimetatud

summas

põlengu

tagajärgede

koristamise

maksumus

sisaldub

taastamistööde

hinnapakkumises ning on esitatud arvestusega, et nii koristus- kui ka taastamistöid teostab

XXX. Antud summas koristuskuludega on põhjendatud arvestada juhul, kui kohus nõustub

hagejaga ning leiab, et ehitise taastamisväärtuse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda

taastamisväärtusest võimalikult lähedal kohtulahendi tegemise aja seisuga (lähtuvalt

Riigikohtu XXX otsusest tsiviilasjas nr 2-18-12360).

Kuivõrd vaidlust ei ole selles, et kostja otsus taastamisväärtuse hüvitamiseks ei sisaldanud

kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimise kulu, kuulub hagiavaldus nimetatud kulude

ulatuses kindlasti rahuldamisele ning ühes sellega ka viivisenõue.

Juhul, kui kohus peab põhjendatuks lähtuda taastamismaksumuse määramisel maksumusest

kindlustusjuhtumi toimumise seisuga, kuuluvad põlengu tagajärgede koristamise kulud välja

mõistmisele summas 10 320,00 eurot (lisandub viivis). Juhul, kui kohus peab põhjendatuks

lähtuda taastamismaksumuse määramisel maksumusest võimalikult lähedal kohtulahendi

tegemise aja seisuga, kuuluvad põlengu tagajärgede koristamise kulud välja mõistmisele

tingimuste kohaselt maksimaalses summas 18 900 eurot (lisandub viivis). Samuti kuuluvad

põlengu tagajärgede koristamise kulud välja mõistmisele tingimuste kohaselt maksimaalses

summas 18 900 eurot (lisandub viivis) juhul, kui kohus lähtub koristuskulude arvestamisel

XXX hinnapakkumisest summas 33 600,00 eurot.

5 (37)

1.8. VÕS § 479 lg 3 kohaselt loetakse ehitise kindlustusväärtuseks selle tavalist kohalikku

ehitusväärtust, millest on maha arvatud ehitise seisundit, eelkõige selle vanust ja

amortisatsiooni väljendav mõistlik summa.

Hageja võttis menetluse käigus õigeks, et XXX. a uuendatud kodukindlustuse lepingu

kohaselt ei ole hageja ja kostja XXX kinnistul asuva elamus osas kokku leppinud

eritingimuses, et kulumit arvesse ei võeta. Seega möönab hageja, et iseeneses kohaldub

vaidlusalusele kindlustusjuhtumile ka kulumi määra arvestamine, kuid seda siiski poolte vahel

kokku lepitud tingimustel.

Kulumi arvestamine kokku lepitud tingimustel tähendab seda, et juhul, kui kohus leiab, et

ehitise kulum on väiksem, kui 40 %, kuulub hageja arvates kohaldamisele kodukindlustuse

tingimuste p 14.3.3, mille kohaselt juhul, kui ehitise kulum on väiksem, kui 40 % ja

kindlustusvõtja tõendab hävinud või kahjustunud ehitise taastamise huvi ning organiseerib

hiljemalt kahe aasta jooksul alates kahju tekkimise hetkest ehitise taastamistööd samal

asukohal, hüvitab kindlustusandja lisaks kindlustusväärtusele ka kulumi osa.

1.9. Poolte vahel on vaidlus kulumi määra osas.

Kostja esitatud L .V. i XXX. a eksperthinnangus on hinnatud hoone kulumi suuruseks 45% ja

XXX. a eksperthinnangus 52,70%.

Hageja leiab, et L .V. i eksperthinnangus on kulumi arvutamisel tuginetud ebaõigetele

algandmetele. Hageja peamine vastuväide L .V. i poolt esitatud kulumi määra arvestusele on

asjaolu, et ekspert ei võtnud arvesse hageja selgitusi hoonele tehtud parenduste ning

ehitustööde kohta, mida hageja teostas detsembrist 2016 kuni aprillini 2017, kuigi hageja oli

vastuseks eksperdi küsimustele vastavad selgitused esitanud.

Hageja toob alljärgnevalt välja asjaolud, mis viitavad ekspert L .V. i XXX. a eksperthinnangu

eksimustele kulumi arvestamisel.

- Eksperthinnangus on esitatud ekslik väide, et viimane suurem remont (välis- ja

siseviimistlus) teostati aastal 1996. Hoone renoveerimist peale aastat 1997 tõendab

inventariseerimise akt, mis on lisatud hoone 08.10.1997 väljastatud kasutusloale. Lisaks on

dokumentaalselt tõendatud, et viimane XXX poolne remont teostati hoones aastatel 2005-

2006, milleks raha eraldamist kinnitab XXX töötaja S. S. kiri.

- Eksperthinnangus on esitatud ekslik väide, et küttesüsteem s.t. ahjud on väga halvas seisus

ja tuL. htlikud. XXX töötaja A. S. on kinnitanud, et aastal 2008 olid kontoripoolsed

küttekehad töökorras ning hageja on kinnitanud eksperdile, et samad küttekehad olid täiesti

töökorras ka enne põlengut. Kamin, mis paigaldati kolmanda küttekeha asemele, oli uus ja

paigaldatud vastavalt juhendile. Asjaolu, et küttekehad olid töökorras, kinnitab ka kinnistu

müügileping, mille punktis 1.8.5 on üles loetletud kõik hoonet puudutavad olulised vead ning

nende hulgas ei ole küttekehasid. Hilisemalt, XXX kirjas, on XXX jurist M. K. kinnitanud, et

ahjude tuL. htlikkus lisati vaid selleks, et vältida võimalikke hilisemaid nõudeid. Kohtule on

esitatud tõendina XXX eksperthinnang, mille kohaselt olid hoones olevad ahjud töökorras.

- Eksperthinnangus on esitatud ekslik väide, et elektrisüsteemi kohta puuduvad igasugused

dokumendid, millised tõestaksid, et süsteem oli töökorras ja kasutamiseks ohutu. XXX XXX

kontor oli elektripaigaldise käidunimekirjas, mistõttu kontrolliti ja hooldati seda regulaarselt

XXX poolt, mida kinnitab L. K. kiri.

6 (37)

- Eksperthinnangus on esitatud ekslik väide, et veevarustuse pump on lõhki külmunud. Hageja

on vastuses eksperdile selgitanud, et veeautomaat sai vahetatud.

- Eksperthinnangus on esitatud ekslik väide, et hoones on tehtud viimase poole aasta jooksul

väikesemahulisi parendustöid ning ekspert viitab hageja selgitustele. Hageja selgitustest

nähtuvalt ei ole tegemist olnud väikesemahuliste töödega, mida kinnitavad alljärgnevad

hageja selgitused eksperdile – vundament sai täielikult soojustatud ja kaetud fassaadi

plaadiga, tubade 15 ja 16 vahesein sai ehitatud uus ning mõlema toa siseseinad uue karkassi ja

kipsiga, põrandate toestamine, uute põrandate paigaldamine, osaliselt lae täielik lammutamine

ja uuega asendamine, uute talade paigaldamine, varikatuse postvundament sai lahti kaevatud

ja soojustatud, katusel harjaplekkide uuesti kinnitamine, 3 akna välja vahetamine, kamina

paigaldamine, parketi paigaldamine.

XXX. a eksperthinnangus on L .V. täpsustanud oma esialgset hinnangut ning on jõudnud

järeldusele, et hoone kulumiks on hoopis 52,70 %. Täiendatud arvamuse esitamise on

eksperdi väitel tinginud uute asjaolude ilmnemine. Ainsaks uueks asjaoluks, mis eksperdile

sai ilmneda oli suurenenud suletud brutopind s.o XXX. a arvamuses 239 m², kuid XXX. a

arvamuses 242,3 m². Muud andmed on olnud eksperdile varasemalt teada.

Uut informatsiooni ei saanud eksperdi jaoks tulla XXX eksperthinnangust, sest

eksperthinnangus kajastatud eksperdi jaoks tähtsust omav info on toodud ka XXX.a

enampakkumise teates, millele ekspert on oma XXX. a hinnangus viidanud. XXX

eksperthinnangust saab kinnitust hoone seisukorra kohta enne põlengut ja enne

hagejapoolseid parandustöid ning hinnangus on öeldud, et hoone on kohati heas ja kohati

halvas seisus, kuid kokkuvõttes keskmises seisus, mis tähendab seda, et kinnisvarahinnangust

ei saanud ekspert uusi andmeid, mis mõjutasid kulumi suurenemist.

Uut informatsiooni ei saanud eksperdi jaoks tulla ka hageja kliendikaardi ostude väljavõttest,

kuivõrd hageja on selgitanud kohtule, et väljavõte ei sisalda kõiki hageja oste seoses

parendustöödega, vaid üksnes neid oste, mis on teostatud kliendikaardiga.

Kui XXX. a eksperthinnangus on L .V. leidnud, et viimane suurem remont teostati 1996. a

ning XXX. a eksperthinnangu on viidatud, et renoveerimistööd tehti 2005 lõpus või 2006

alguses, siis peaks juba antud asjaolu vähendama kulumi määra, mitte suurendama.

1.10. Hageja on seisukohal, et hoone kulumi määra arvestamisel tuleb kogumis muude

tõenditega arvestada hageja taotlusel kohtu poolt määratud riiklikult tunnustatud eksperdi A.

L. XXX. a arvamusega. Ekspert A. L. on sõltumatu ja erapooletu, kohtu poolt määratud

ekspert, kes on käinud kohapeal tutvumas põlengu kohaga, tutvunud tsiviilasja toimikus

olevate materjalidega ning andnud omapoolse põhjendatud hinnangu.

Kuivõrd kostja on vaidlustanud peale kinnistu omandamist hageja poolt teostatud tööd, sh

vundamendi soojustamise, on ekspert A. L. tuvastanud, et põlenud hoone vundament oli

soojustatud (ekspert V. ei ole vundamendi soojustamisega arvestanud). Ekspert L. on

vastuseks kohtu küsimusele vastanud, et põlenud maja vundament oli soojustatud, selleks oli

kasutatud EPS-plaate ning nende katteks ja kaitseks ülalt tuleva sadevete eest oli paigaldatud

kilekate, ehituslike eripärade tõttu võib väita, et vundamendi soojustus on ehitatud fassaadi

uuendamisest hilisemal ajal. Ekspert V. ei ole nimetatud asjaoludega arvestanud, sest ta ei ole

kohapeal käinud. Ekspert A. L. on vastuseks kohtu küsimusele vastanud, et põlenud hoonele

peale selle omandamist teostatud parendustööde mõju L .V. XXX.a hinnangus toodud kulumi

määrale on hinnanguliselt vahemikus 8,65 kuni 9,69 %. Kohtuistungil selgitas ekspert A. L.

7 (37)

täiendavalt oma arvamust ning kinnitas, et hoone korrastamiseks tehtud tööde mõju üldisele

amortisatsiooni näitajale on hinnanguliselt 8,65 kuni 9,69 %, mis tähendab seda, et selle

protsendi võrra on hoone vähem amortiseerunud.

Hageja palub kohtul otsuse tegemisel arvestada tunnistajate H, K. , L. P. i ja R. S. ütlustega.

Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et tunnistaja ütlused on tõendina lubamatud või

ebausaldusväärsed.

Lähtudes kõigist tõenditest kogumis on hageja seisukohal, et kostja on ekslikult lähtunud

tulekahjus põlenud hoone kulumi määrast 45 % ning hoone kulumi määraks on 35,31 % (L

.V. i XXX. a hinnang 45 % - A. L. hinnang 9,69 %). Juhul, kui kohus ei pea põhjendatuks

vähendada kulumi määra ekspert A. L. poolt viidatud 9,69 % võrra, siis palub hageja kulumi

määrana arvestada 36,35 % (L .V. XXX. a hinnang 45 % - A. L. hinnang 8,65 %).

1.11. XXX. a uuendatud kodukindlustuse lepingu kohaselt on XXX kinnistul asuva elamu

kindlustussummaks 189 000,00 eurot. Kodukindlustuse üldtingimuste p 14.2.3 kohaselt on

kindlustussumma kindlustuslepingus määratud rahasumma, mis on kindlustusandja poolseks

maksimaalseks väljamaksusummaks kindlustusperioodil. Eeltoodu tähendab seda, et kostja

maksimaalne kahju hüvitamise kohustus on vastavalt poolte poolt kokku lepitule summas 189

000 eurot.

Kostja on hüvitanud hagejale 66 792 eurot ning hageja taotleb kohtu kaudu täiendavalt

122207,25 euro välja mõistmist, kokku seega 188 999,25 eurot. Seega ei ole hageja poolt

taotletav kahjunõue suurem kui poolte vahelises lepingus kokku lepitud kindlustussumma.

Hageja hinnangul kuulub hageja nõue igal juhul täies ulatuses rahuldamisele juhul, kui kohus

tuvastab, et ehitise kulumi määr on alla 40 % ning kui kohus peab põhjendatuks kohaldada

Kodukindlustuse tingimuste p 14.3.3. Hageja hinnangul kuulub hagiavaldus igal juhul

rahuldamisele kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimiskulude osas, mille suurus hageja

hinnangul on vahemikus 10 320,00 eurot kuni 36 091,20 eurot. Hageja palub kohtul kostjalt

tema kasuks välja mõista ka viivis VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras alates

hagiavalduse esitamisest kuni nõude täitmiseni.

1.12. Hageja ei nõustunud kostja vastuväidete ja etteheidetega selle kohta, et hageja on jätnud

kostjat teavitamata ehitise tegelikust seisukorrast ning esitanud kindlustatud eseme kohta

valeandmeid, mis annab kostjale aluse kindlustuslepingu täitmisest keeldumiseks. Hageja on

esitanud enne kindlustuslepingu sõlmimist teabe hoone seisukorra kohta oma teadmiste ja

arusaamise kohaselt. Olenemata sellest, milline oli hoone seisukord, kuulub pooltevahelise

kokkuleppe kohaselt hüvitamisele hoone taastamisväärtus, mida ei saa samastada kinnistu

soetusmaksumusega. Hoone seisukord omab tähendust kulumi määra arvestamisel ja selles

osas on ekspert omapoolse seisukoha avaldanud. Hageja leiab, et mitte ükski kostja poolt

välja toodud asjaoludest ei anna kostjale alust kindlustuslepingu täitmisest keeldumiseks.

Tegemist on kostja poolt otsitud põhjendusega, et oma kohustusi mitte täita.

1.13. Hageja ei nõustunud ka kostja seisukohaga, et hageja nõue on hea usu põhimõttega

vastuolus. Hageja leiab, et tema täiendava kindlustushüvitise nõue põhineb pooltevahelisel

kokkuleppel. Hageja arvates on hea usu põhimõttega vastuolus pigem kostja poolt

järjekindlalt

võrdusmärgi

tõmbamine

kinnistu

soetusmaksumuse

ja

hoone

taastamismaksumuse vahel. Kostja esitab kohtule teadlikult eksitava väite hageja väidetava

pahatahtlikkuse ja alusetu nõudmise kohta, et kindlustussumma on enam kui 14 korda suurem

8 (37)

kui kinnistu ostusummast, olles samas teadlik, et tegemist on kahe täiesti erinevate

summadega, mida ei saa võrrelda.

1.14. Lisaks täiendavale kindlustushüvitise summale ja viivisele nõuab hageja kostjalt kahju

kindlakstegemisega seotud kulude hüvitamist ning samuti viivist kahjuhüvitiselt VÕS § 113

lg 1 2. lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni nõude täitmiseni.

Hageja väitel kasutas ta kahju kindlakstegemiseks XXX abi. XXX esindaja on pöördunud

ehitusettevõtete poole, küsinud neilt hinnapakkumisi, korduvalt suhelnud ehitusettevõtjatega,

käinud koos nendega kinnistul, koostanud vaide ja suhelnud kindlustusandjaga kahju suuruse

tuvastamise eesmärgil. XXX on seoses kahju tuvastamisega esitanud hagejale arve summas

1530 eurot. Samuti on hageja teinud kulutusi eksperthinnangu saamiseks. XXX poolt on

hagejale esitatud arve, mille kohaselt hageja oli kohustatud tasuma 600 eurot. Hageja leiab, et

VÕS § 491 lg 1 alusel on kostja kindlustustandjana kohustatud nimetatud kulutused

kogusummas 2130 eurot hagejale hüvitama.

1.15. Hageja esitas 21.06.2022. a kohtule kirjalikult oma lõplikud seisukohad ja

menetluskulude nimekirja ning 05.07.2022. a oma repliigid kostja 21.06.2022. a

lõppseisukohtadele. Hageja jäi hagiavalduses esitatud nõude juurde. Hageja palub kohtul hagi

rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.

1.16. 06.07.2022. a esitas hageja kohtule taotluse jätta kostja poolt 06.07.2022. a esitatud

repliigid hageja lõppseisukohtade ja menetluskulude nimekirja kohta tähelepanuta. Hageja

toob välja, et kohtuistungil määras kohus pooltele vastaspoole lõppseisukohtadele repliigi ja

vastaspoole menetluskulude kohta seisukohtade esitamise tähtajaks 05.07.2022.a. Kostja

esindaja esitas kohtule taotluse repliigi esitamiseks määratud tähtaja pikendamiseks kuni

06.07.2022. a. Hageja leiab, et kostja taotlus tähtaja pikendamiseks ei ole põhjendatud. Kostja

taotluse esitamise ajaks oli tähtaeg möödunud, mistõttu ei saa tähtaega pikendada. Eeltoodust

tulenevalt palub hageja rahuldada tema vastuväide ja jätta kostja poolt peale tähtaja

möödumist esitatud menetlusdokumendid tähelepanuta.

II KOSTJA SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED

2.1. Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele täies ulatuses vastu.

2.2. Kostja võttis õigeks selle, et pooled sõlmisid XXX. a XXX asuva elamu (XXX elumaja-

kontor), sauna ja koduse vara kindlustamiseks kodukindlustuse kindlustuslepingu ja XXX. a

muudetud kodukindlustuse kindlustuslepingu. XXX. a toimus kindlustusjuhtum, kus

kindlustatud elamu ja kodune vara hävisid tulekahju käigus. Kostja maksis XXX. a hagejale

välja tulekahjus hävinud koduse vara eest kindlustussumma 5000 eurot ja XXX. a hävinud

elamu eest kindlustushüvitise summas 66 792,75 eurot.

2.3. Kostja selgitas, et XXX asuv XXX kinnistu, registriosa numbriga XXX, kuulus kuni

XXX. a Eesti Vabariigile. Kinnistut valdas XXX (XXX). Kinnistu sihtotstarve on

ühiskondlike ehitiste maa. Kinnistu on hoonestatud. Ehitisregistri andmetel asus XXX

kinnistul kaks hoonet – 1968. aastal ehitatud saun ja 1908. aastal ehitatud XXX elumaja-

kontor. Ehitisregistri andmetel olid XXX elumaja-kontori kõik konstruktsioonid puidust.

XXX otsustas 2015. aastal XXX kinnistu müüa. Sellega seoses tellis XXX OÜ-lt XXX

eksperthinnangu XXX kinnistu võõrandamise enampakkumise alghinna määramiseks. XXX

poolt XXX. a koostatud eksperthinnangu kohaselt oli XXX kinnistu väärtus XXX. a seisuga

27 000 eurot. XXX eksperthinnangus on XXX elumaja-kontori ja selle seisukorra kohta

avaldatud muu hulgas järgmist: (1) Hoone on algselt ehitatud 1908.a. Viimane suurem remont

tehti 1996.a (uus sise- ja välisviimistlus). Hoone on kasutuseta seisnud alates 2006-2007.a. (2)

9 (37)

Hoone põhikonstruktsioonid on puidust. (3) Hoone seisukord on pärast 1996.a halvenenud.

Näiteks on katusel räästaplekid tuulekahjustustega, samuti on korstna juures läbijooksud,

katuskatte värv oluliselt koorunud. Sissepääsu ukse juures on varjualune külmakergete tõttu

oluliselt tõusnud nii, et katus on kohati „laines.“ Ühes toas on korstna läbijooksu tõttu vahelae

konstruktsioon sisse kukkunud. Mitmel pool on põrandad vajunud. (4) Kinnistul asuvas

kaevus paiknev pump on katki (lõhki külmunud). (5) Hoone konstruktsioonid vajavad kohati

põhjalikku remonti. Samuti vajavad kohati remonti siseruumid. XXX elumaja-kontori

äärmiselt halba seisukorda kinnitavad ka OÜ-lt XXX eksperthinnangule lisatud fotod. XXX

alustaski XXX kinnistu võõrandamist alghinnaga 27 000 eurot, kuid see enampakkumine

nurjus. 2015.a novembris avaldas XXX uue enampakkumise teate alghinnaga 13 000 eurot.

Teates märgitud enampakkumisel osalemise tingimuste kohaselt pidi pakkuja pakkumist tehes

arvestama võimalike sanitaar- ja kapitaalremondi kuludega. XXX avaldas XXX kinnistu

müügikuulutuse ka portaalis kv.ee. Müügikuulutuses oli lisaks XXX eksperthinnangus esile

toodud XXX elumaja-kontori puudustele märgitud ka seda, et hoones asuvad ahjud on väga

halvas seisukorras ja tuL. htlikud. Hageja esitas 07.11.2016.a XXX-le avalduse XXX kinnistu

avalikul enampakkumisel osalemiseks. Hageja tegi pakkumise hinnaga 13 001 eurot. Hageja

kinnitas avalduses, et hageja on XXX kinnistu ja seal asuvad ehitised põhjalikult üle

vaadanud ning hageja on teadlik nende seisukorrast. XXX juhatuse XXX.a otsusega tunnistati

hageja poolt XXX kinnistu omandamiseks tehtud pakkumine parimaks. Eesti Vabariik

(müüja), mida esindas XXX, ja hageja (ostja) sõlmisid XXX.a kinnistu müügilepingu, mille

alusel müüdi XXX kinnistu hagejale ostuhinnaga 13 001 eurot. Müügilepingu kohaselt olid

XXX kinnistu oluliseks osaks olevad ehitised remontivajas seisukorras (müügilepingu punkt

1.8.5). Samuti oli müügilepingus eraldi märgitud, et ahjud on väga halvas seisukorras ja tuL.

htlikud (müügilepingu punkt 18.14). Hageja kinnitas müügilepingus veelkord, et ta on üle

vaadanud XXX kinnistul asuvad ehitised ning on teadlik ehitiste kvaliteedist, seisukorras ja

õiguslikust olukorras ning ei loe seda XXX kinnistu puuduseks (müügilepingu punkt 1.9.4).

XXX ja hageja allkirjastasid XXX.a vara üleandmise-vastuvõtmise akti, millega XXX andis

hagejale üle XXX kinnistu valduse koos selle oluliste osade ja päraldistega. Akti kohaselt ei

ole XXX-l hagejale esitada mingit dokumentatsiooni ega projekti hoone ehitusliku seisukorra

kohta. Samas aktis on hageja veelkord kinnitanud, et ta on hoolikalt üle vaadanud kinnistu ja

seal paikneva hoone ning tal ei ole üleantava vara suhtes müüjale mingeid pretensioone.

Hageja kanti XXX kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse XXX.a. Vähem kui kolm nädalat

pärast kinnistu omandamist, so XXX. a, sõlmis hageja kostjaga kindlustuslepingu kinnistul

asuvate hoonete kindlustamiseks. Kindlustuslepingu sõlmimisel avaldas hageja, et XXX

elumaja-kontor on 2006. aastal täielikult renoveeritud. Samuti avaldas hageja, et viimase 15

aasta jooksul on uuendatud siseviimistlus, renoveeritud või välja vahetatud aknad ja välisuks,

renoveeritud või välja vahetatud fassaad ja soojustus, välja vahetatud katus, renoveeritud või

välja vahetatud elektrisüsteem, küttesüsteem ning vee- ja kanalisatsioonisüsteem. Seega väitis

hageja, et XXX elumaja-kontori näol on tegemist täielikult renoveeritud uueväärse hoonega.

XXX poolt XXX kinnistu võõrandamisega seoses hagejale esitatud andmed jättis hageja

kostjale avaldamata. XXX elumaja-kontor kindlustati hageja poolt esitatud andmetest

lähtudes kindlustussummaga 189 000 eurot. Kindlustuslepingu tingimusi muudeti XXX.a.

Muudatustega võeti kindlustuslepingust välja viited XXX elumaja-kontori pooleliolevatele

ehitustöödele ning kindlustati täiendavalt ka kodune vara kindlustussummaga 5000 eurot.

Kindlustuslepingu kohaselt oli XXX elumaja-kontor kindlustatud ka tulekahju riski vastu.

Seejuures

avaldas

hageja,

et

XXX

elumaja-kontoril

on

lokaalne/telefonile

tulekahjusignalisatsioon. XXX.a toimus tulekahju, mille tagajärjel hävisid nii XXX elumaja-

kontor kui ka selles asunud kodune vara. Tulekahju tekkepõhjus ei ole teada. Kostja tellitud

XXX ekspert L .V. i poolt XXX.a koostatud eksperthinnangu kohaselt on XXX elumaja-

kontori taastamiskulude suurus 121 805 eurot ning hoone kulumi suurus 45%. Seda

10 (37)

arvestades ja kooskõlas VÕS § 477 ja § 479 lg 3, Üldtingimuste punktiga 1.15 ning

Koduskindlustuse üldtingimuste punktidega 13.1, 13.2, 14.1, 14.2.1 ja 14.3.4 maksis kostja

XXX elumaja-kontori hävimisega seoses hagejale välja kindlustushüvitise summas 66 792,75

eurot. Kindlustushüvitise suurus kujunes järgnevalt: 121 8058 – 54 812,259 – 20010 = 66

792,75. Kindlustushüvitise suurus ületas hageja poolt XXX kinnistu eest makstud ostuhinda

enam kui 5-kordselt. Tulekahjus hävinud koduse vara eest tasus kostja hagejale

kindlustushüvitise summas 5 000 eurot. Kostja leiab, et ta on kindlustuslepingutest tulenevad

kohustused hageja ees täitnud ja hagejal ei ole õigust nõuda temalt täiendava hüvitise

maksmist.

2.4. Kostja ei nõustu hageja väitega selle kohta, et kindlustusleping sisaldab erikokkulepet,

mille kohaselt peab kostja hüvitama elamu taastamise korral taastamiskulu kuni

kindlustussummani kulumit arvesse võtmata. Kostja rõhutab, et kindlustuslepingus sellist

erikokkulepet ei ole. Kindlustuslepingule kohalduvad kostja kindlustuse üldtingimused KÜ-

(Üldtingimused)

ja

kodukindlustustingimused

KKT-14.04

(Kodukindlustuse

üldtingimused). Kostja selgitas, et kindlustuslepingu alusel oli kindlustatud kolm erinevat eset

–elamu (XXX elumaja-kontor), saun ja kodune vara. Seejuures oli kindlustuspoliisil iga

kindlustatud eseme osas eraldi välja toodud kindlustatud esemete suhtes kohalduvad

tingimused. XXX elumaja-kontori kindlustamise suhtes kohalduvaid tingimusi kirjeldati

poliisi osas „1. kodukindlustus,“ sauna suhtes kohalduvaid tingimusi osas „2. kodukindlustus“

ja koduse vara osas rakenduvaid tingimusi osas „3. kodukindlustus.“ XXX elumaja-kontori

kindlustamise suhtes kohalduvaid tingimusi kirjeldavas poliisi osa ei sisalda eritingimust,

mille kohaselt, kui kindlustusjuhtumi järgselt asutakse ehitist taastama või remontima, hüvitab

kostja taastamis- või remondikulu kuni kindlustussummani kulumit arvesse võtmata. Kuna

sellises eritingimuses ei ole kokku lepitud, siis toimub kulumi arvestamine vastavalt

Kodukindlustuse üldtingimuste punktidele 14.2.1 ja 14.3.4. Kodukindlustuse üldtingimuste

punkti 14.2.1 kohaselt on ehitise kindlustusväärtuseks taastamisväärtus ehk samaväärse

ehitise esialgsel kujul ja kvaliteedis taastamiseks tehtavate vajalike kulutuste summa (sh

lammutamise ja prahi äraveokulud), millest on maha arvatud kulum. Vastavalt

Kodukindlustuse üldtingimuste punktile 14.3.4 kui ehitise kulum on 40% või suurem, hüvitab

kindlustusandja taastamis- või remondikulu millest arvutatakse maha kulum, v.a juhul, kui

kindlustuslepingus on kokku lepitud teisiti. Kuna kindlustusleping ei sisalda kulumi maha

arvamist piiravat eritingimust, siis on kostjalt Kodukindlustuse üldtingimuste punktide 14.2.1

ja 14.3.4 kohaselt õigus XXX elumaja-kontori taastamiskulude hüvitisest kulum maha arvata.

Kostja on seda õigust ka kasutanud.

2.5. Hageja väidab kolme erineva ehitusettevõtja hinnapakkumistele viidates, et XXX

elumaja-kontori taastamiskulu suurus on vähemalt 189 710,04 eurot.

Kodukindlustuse üldtingimuste punkti 14.1 kohaselt hüvitatakse kahju eesmärgiga

kompenseerida mõistlik remondi-, taastamis- või asendamiskulu, mis on vajalik

kindlustusjuhtumi toimumisele eelnenud olukorra ligilähedaseks taastamiseks. Vastavalt

Kodukindlustuse üldtingimuste punktile 14.3.1 hüvitab kindlustusandja ehitisega seotud

kindlustusjuhtumi korral kahju ehitise kindlustusväärtuse ulatuses, kuid mitte enam kui

kindlustuslepingus märgitud kindlustussumma. Kodukindlustuse tingimuste punkt 14.2.1

sätestab, et ehitise kindlustusväärtuseks on taastamisväärtus ehk samaväärse ehitise esialgsel

kujul ja kvaliteedis taastamiseks tehtavate vajalike kulutuste summa (sh lammutamise ja prahi

äraveo kulud), millest on maha arvatud kulum.

Riigikohtu praktika (Riigikohtu otsus kohtuasjas 3-2-1-17-06, p 11) kohaselt peab hageja

kindlustushüvitise saamise ühe eeldusena tõendama ka kahju suuruse. Seega on XXX

elumaja-kontori taastamiskulude suuruse tõendamine hageja mitte kostja kohustus.

11 (37)

Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud oma väidet, mille kohaselt on XXX elumaja-kontori

taastamiskulude suurus vähemalt 189 710,04 eurot.

Hageja arvates tõendavad XXX elumaja-kontori taastamiskulude suurust XXX 25.08.2017. a

hinnapakkumine summas 195 216 eurot, XXX 31.08.2017.a hinnapakkumine summas 208

152 eurot ja XXX hinnapakkumine summas 189 710,04 eurot. Kostja leiab, et hageja poolt

viidatud hinnapakkumised ei tõenda XXX elumaja-kontori taastamiskulude suurust, kuna

tegemist ei ole asjakohaste ega usaldusväärsete tõenditega. Esiteks, hageja poolt kohtule

esitatud hinnapakkumised on koostajate poolt allkirjastamata. Seetõttu ei ole usaldusväärselt

võimalik kontrollida isegi seda, kas hinnapakkumistes nimetatud äriühingud on sellised

hinnapakkumised tõepoolest koostanud ja hagejale esitanud. Kolmandaks, XXX ja XXX

hinnapakkumised on tööde kirjelduse osas sisuliselt identsed. Kostjale jääb mõistetamatuks,

kuidas õnnetus kahel üksteisest sõltumatult tegutseval ehitusettevõtjal koostada täpselt

ühesuguse sisuga hinnapakkumised. Paratamatult jääb mulje, et üks ehitusettevõtja on oma

hinnapakkumise koostanud teise ehitusettevõtja hinnapakkumise peale või on mõlemad

hinnapakkumised koostatud kolmanda isiku poolt ette antud vormidele.

2.6. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, mille kohaselt tuleb hoone taastamiskulude

mõistliku suurus tuvastada kohtulahendi tegemise aja mitte tulekahju toimumise aja seisuga.

VÕS § 479 lg 1 tuleneb otsesõnu, et kindlustushüvitise suuruse arvutamise aluseks olev

kindlustusväärtus tuleb kindlaks teha kindlustusjuhtumi toimumise aja seisuga. Menetluse

käigus ka puudus hageja ja kostja vahel vaidlus selle üle, et hoone taastamiskulude suurust

tuleb hinnata kindlustusjuhtumi toimumise aja (s.o XXX) seisuga. Sellele, et hoone

taastamiskulude suurus tuleb tuvastada hoopis kohtuotsuse tegemise aja seisuga, hakkas

hageja tuginema alles 4 aastat pärast hagi esitamist. Hageja tugineb oma seisukohas

Riigikohtu poolt kohtuasjas nr 2-18-12360 tehtud lahendile. Kostja leiab, et viidatud lahendis

väljendatud seisukohad ei ole antud asjas kohaldatavad. Lisaks ei ole hageja nõuetekohaselt

ka tõendanud, et hoone taastamiskulud on ehitushindade väidetava tõusu tõttu ka tegelikult

suurenenud. Kostja leiab, et hageja poolt esitatud XXX XXX. a hinnapakkumine

ehitushindade tõusu ei tõenda.

2.7. Kindlustushüvitise arvestamisel lähtus kostja XXX ekspert L .V. XXX.a

eksperthinnangust, milles ekspert hindas XXX elumaja-kontori taastamiskulude suuruseks

121 805 eurot ja kulumi suuruseks 45%. L .V. lähtus hinnangu andmisel eksperthinnangus

nimetatud dokumentidest, sh Rahvusarhiivi arhiivifondis säilitatavates XXX elumaja-kontori

kohta käivatest joonistest ja eksplikatsioonidest, hageja poolt eksperdile esitatud andmetest,

XXX poolt enampakkumise kuulutuses avaldatud andmetest ja Statistikaameti poolt

avaldatud ehitushinnaindeksi muutustest. Nimetatud dokumentide alusel hindas ekspert XXX

elumaja-kontori tehnilise keerukuse, kasutatud tehniliste seadmete ja siseviimistlusmaterjalide

taseme keskmisest madalamaks.

2.8. Menetluse käigus esitas kostja tõendina XXX ekspert L .V. i XXX. a eksperthinnangu

eesmärgiga selgitada ja täiendada XXX. a eksperthinnangut seoses uute andmete

ilmnemisega. Eksperthinnangus on L .V. hinnanud vaidlusaluse hoone taastamiskulude

suuruseks 138 157,40 eurot (sisaldab käibemaksu). Hoone taastamiskulude suurust tuvastades

on L. V. arvestanud täiendavalt hoone brutopinda ning lisaks on täpsustatud Statistikaameti

andmeid.

Erinevalt hagejast leiab kostja, et ekspert L .V. i arvamus kajastab hoone tavalist kohalikku

taastamismaksumust. Statistikaamet poolt kogutud andmed ehitushindade muutuste kohta

näitavad adekvaatselt seda, kui palju ehitamine Eestis maksab. Ekspert L .V. on

Statistikaamet andmete ja konkreetse Hoonega seotud asjaolusid kajastavate andmete alusel

kindlaks teinud hoone taastamiskulude mõistliku suuruse. Ekspert L .V. rakendas hoone

12 (37)

taastamiskulude suuruse kindlaks tegemisel põhjendatult koefitsienti 0,8. Määruse 9 § 4 lg 2

kohaselt, kui kasutatakse Määruse lisas esitatud baasaasta ehitusmaksumust suletud

brutopinna ruutmeetri kohta, võib tulenevalt hoone suurusest, ehitustehnilisest keerukusest

või kasutatud põhimaterjalidest arvutustes kasutada Määruse lisas esitatud baasaasta

ehitusmaksumusest kuni 20 protsenti erinevat väärtust. Vaidlust ei saa olla selles, et hoone

taastamine toimuks tänapäevaseid ehitusmeetodeid kasutades, mistõttu omab Määruse § 4 lg 2

kohaldamisel tähtsust see, kas vaidlusaluse hoone uuesti ülesehitamine oleks tänapäevaseid

ehitusmeetodeid rakendades ehitustehniliselt keerukas või mitte. Ekspert L .V. asus

seisukohale, et hoone taastamistööd ei oleks ehitustehniliselt keeruline. Hoonel ei olnud

ühtegi ehitustehniliselt keerulist osa, sh puudus ventilatsioonisüsteem, puudus põrandaküttel

või radiaatoritel baseeruv kogu hoonet hõlmav küttesüsteem koos lokaalse soojussõlmega,

puudusid ehitustehniliselt keerukad konstruktsioonid ja ruumilahendused ning hoonel olid

vaid üks korrus. Samuti tuleb arvestada, et hoone ehitusalune pind on suur, mis samuti

vähendab ehitusmaksumust. Kostja osundab, et hoone on ehitatud enam kui 100 aastat tagasi

ning viimased suuremad renoveerimistööd teostati 1996. aastal, so 21 aastat enne tulekahju

toimumist. Vahepealsel ajal on nii ehitamisel kasutatavad abivahendid, töömeetodid kui ka

materjalid teinud suure sammu edasi ning ehitamine on muutnud vähem töömahukaks. Seega

on koefitsiendi 0,8 kasutamine põhjendatud.

2.9. XXX. a eksperthinnangus muutis L .V. ka vaidlusaluse hoone kulumile antud hinnangut.

Kulumi hindamisel võttis ekspert muu hulgas arvesse XXX eksperthinnangust nähtuvad

asjaolud, sh ühe toa lae varing. Ekspert selgitas, et „10 aastat lekkiva katusega ja

kütmata/kasutuseta puitkarkasshoone on meie kliimas saanud kindlasti väga suuri ja

arvatavasti pöördumatuid kahjustusi ning mille mõju hoone üldisele tehnilisele seisukorrale ei

ole võimalik parendada sellises mahus remondiga nagu hageja on kirjeldanud. Uusi asjaolusid

arvestades asus L .V. seisukohale, et vaidlusaluse hoone kulum vahetult enne põlengut oli

52,70%.

Kostja rõhutab esmalt, et ekspert L .V. i poolt koostatud arvamused on ainsad hoone kulumi

kohta esitatud ja Kodukindlustuse üldtingimuste punkti 14.2.2 nõuetele vastavad tõendid.

Hageja ei ole kohtule esitanud mitte ühtegi omapoolsed tõendit, millest nähtuks, et Hoone

kulum oli väiksem kui 52,7%.

Kostja tugineb hoone kulumi osas ekspert L .V. i poolt XXX. a antud arvamusele. Kostja ei

nõustu hageja kriitikaga L .V. i eksperthinnangule kulumi suuruse kohta. Kostja selgitab, et

ekspert L .V. täpsustas ja täiendas XXX. a antud arvamust oma XXX. a arvamusega. Kostja

toob välja, et L .V. i XXX. a arvamuses on jälgitav, milliste andmete alusel ja kuidas on

ekspert hoone kulumi tuvastanud. L .V. arvestas hoone kulumi hindamisel ka hageja poolt

pärast XXX kinnistu omandamist väidetavalt tehtud (kuid täielikult tõendamata)

remonttöödest. XXX. a arvamuses on L .V. loetlenud need dokumendid, mis ei olnud XXX.

a arvamuse koostamise ajal temale kättesaadavad.

2.10. Hageja taotlusel küsis kohus hoone kulumi kohta arvamust riiklikult tunnustatud

eksperdilt A. L. lt. Hageja esitas kohtu kaudu eksperdile 5 küsimust vaidlusaluse hoone

vundamendi soojustamise kohta ja 1 küsimuse hoone kulumi kohta vahetult enne tulekahju.

Ekspert A. L. oma XXX. a ekspertarvamuses hoone kulumit puudutavale küsimusele ei

vastanud. A. L. põhjendas vaidlusaluse hoone kulumit puudutavale küsimusele vastamata

jätmist

lähteandmete

puudumisega.

Küll

avaldas

ekspert

arvamust

hoone

taastamismaksumuse kohta ja selle kohta, et hoone korrastamiseks tehtud tööde mõju

amortisatsiooninäitajatele on hinnanguliselt vahemikus 8,65 kuni 9,69%.

Kostja ekspert A. L. arvamusega ei nõustu ja leiab, et A. L. ekspertarvamus on tõendina

ebausaldusväärne ja see tuleb jätta asja lahendamisel arvesse võtmata. Ekspert on

13 (37)

ekspertarvamuse koostamisel arvestanud hageja poolt antud selgitusi hoone seisukorra ja

sellele tehtud parenduste ja tööde kohta. Kostja leiab aga, et hageja selgitusi ei saa tõendina

arvesse võtta, kuna poole selgitused on tsiviilkohtumenetluses lubatud tõendiks vaid juhul,

kui need on antud vande all. Hagejat aga käesolevas kohtumenetluses vande all üle ei

kuulatud. Küsimus sellest, kas üldse ja millises mahus hageja enne hoone põlengut ehitustöid

tegi on käesolevas kohtumenetluses vaidluse all olev asjaolu.

2.11. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud oma väidet selle kohta, et pärast XXX kinnistu

omandamist teostas ta XXX elumaja-kontoris remonttöid. Hageja ei ole kohtule esitanud

mitte ühtegi remonttööde tegelikku teostamist tõendavat kuludokumenti (lepingut, arvet, arve

tasumist tõendavat maksekorraldust jms). Hageja poolt esitatud fotod ei tõenda remonttööde

tegemist hageja poolt väidetud mahus. Kostja rõhutab täiendavalt, et hageja poolt kirjeldatud

remontööd ei hõlma hoone põhikonstruktsioonide asendamist ega renoveerimist.

Kostja leiab, et hageja taotletud tunnistajate H, K. , L. P. i ja R. S. ütlused tööde tegemise

kohta ei ole usaldusväärsed ja tuleb jätta asja lahendamisel arvesse võtmata. Kostja toob

esiteks välja, et H. K. ja L. P. on XXX juhatuse liikmed. Hageja oli 01.20.2017. a

väljastanud XXX-le volikirja tema esindamiseks seoses kahjujuhtumiga. Hagejat esindades

koostas XXX kostjale kohtuväliselt esitatud nõuded ning kogus hageja jaoks tõendeid. H. K.

on hageja nimel suhelnud teiste hageja taotletud tunnistajatega ka kohtumenetluse ajal. Kostja

leiab, et poole lepinguliste esindajate tunnistajana ülekuulamine ei ole lubatud, mistõttu ei

saa tunnistajate H, K. ja L. P. i ütlusi ka tõendina arvestada. Tunnistaja R. S. on hageja

elukaaslane, mistõttu on ta huvitatud hagi rahuldamisest ja seega ei saa kostja arvates tema

ütluste põhjal asjaolusid tõendatuks lugeda. Teiseks leiab kostja, et tunnistajate ütlused ei

tõenda ka hagi aluseks olevaid asjaolusid. Tunnistajad andsid üldsõnalisi ütlusi remonttööde

tegemise kohta. Nad ei andnud ütlusi kasutatud materjalide koguste ning teostatud tööde

mahtude kohta.

Kohtuväliselt on hageja esitanud kostjale kliendikaardi väljavõtted XXX-ist teostatud ostude

kohta perioodil XXX-XXX. a ja kliendikaardi väljavõtted ehituspoes XXX tehtud ostudest

perioodil XXX. a. Hagejale väljastatud kliendikaarte kasutades on väljavõtetega hõlmatud

perioodil ehituspoodidest XXX ja XXX tehtud oste kogusummas 4991,33 euro eest, sh

XXXist 452,20 euro eest ja XXXst 4539,13 euro eest. Vaidlusaluses hoones toimus tulekahju

XXX. a. Pärast tulekahju toimumist on hageja kliendikaarte kasutades ehituspoodidest XXX

ja XXX sisseoste tehtud kokku 2212,01 euro eest, sh XXXist 59,93 euro eest ja XXXst

2152,08 euro eest. Kuigi see on tõendamata, siis kui isegi eeldada, et kõik hageja

kliendikaardiga perioodil XXX kuni XXX. a tehtud ostud on seotud vaidlusaluse hoone

renoveerimisega, siis oleks hageja hoone renoveerimisele kulutanud summa, mis moodustab

ca 1% kogu hoone taastamismaksumusest. Iseenesest mõistetavalt ei avaldaks sellises mahus

kulutuste tegemine mittemingisugust mõju hoone seisukorrale. Hageja ei ole tõendanud

kulutuste tegemist hoone renoveerimiseks, sh ei esitanud hageja kohtule kliendikaardi

väljavõtteid ehituspoodidest teostatud ostude kohta. Need esitas kohtule kostja.

2.12. Kostja leiab, et eksitav on hageja väide, mille kohaselt toimus hoone viimane kapitaalne

renoveerimine XXX poolt 2005 või 2006. aastal. Kostja selgitab, et tegelikult puuduvad

XXX-l mistahes dokumendid 2005.a või hiljem tehtud remonttööde kohta. XXX poolt XXX.a

kostja sellekohasele päringule saadetud vastuses ei ole XXX viidanud sellele, et neil oleks

teavet mistahes hoone kapitaalremondi teostamise kohta. Kuna hoone seisis viimased 10

aastat faktiliselt kasutamata, oleks ka sellise kapitaalremondi tegemine ka arusaamatu

(milleks renoveerida piiratud eelarve tingimustes hoonet selleks, et see siis kasutuna seisma

jätta). Kuna XXX-l ei ole mistahes dokumente, et 2005.a või hiljem oleks mistahes

remonditöid teostatud, puudub alus väidetel, et kapitaalseid töid (elamu rekonstrueerimine või

kapitaalne remont) üldse tehti. XXX poolt kostjale edastatud 2005.a investeeringute

14 (37)

väljavõttest nähtub, et eelarves nähti XXX XXXle ette majandusinventari ja mööbliga

seonduvalt 30 000 krooni (1917 eurot). Mööbli ja inventari soetamine ei ole olemuslikult

käsitletav hoone kapitaalremondina. Samas ei saa olla mõistlikku vaidlust selles, et ajaloolist

hoonet ei ole võimalik täielikult renoveerida 1917 euro eest. Seega ei võimalda XXX poolt

esitatud andmed järeldada, et hoonet oleks pärast 1996.a üldse renoveeritud. Kostja rõhutab

täiendavalt, et XXX kinnistu müügidokumentides ei ole 2005. a või hiljem toimunud

remontöödele viidatud. Puudub mistahes alus arvata, et XXX esitas XXX kinnistut müües

kinnistu kohta valeandmeid.

Kostjale on arusaamatu hageja mõttekäik, mille kohaselt oli 2005.a hoone renoveerimiseks

kulutatud 122 945 Eesti krooni, so 7857,62 eurot, suur summa. Esiteks puuduvad mistahes

tõendid selle kohta, et 2005.a või hiljem oleks hoonet 122 945 Eesti krooni eest remonditud.

Teiseks on absurdne eeldada, et 2005.a väidetavalt tehtud 122 945 Eesti krooni parandas

hoone seisukorda sellisel määral, et see annab veel 13 aastat hiljemgi alust väita, et hoone

kulum oli väiksem kui 40% ning hoone taastamiskulude suurus on ligikaudu 3 000 000 Eesti

krooni, st 13 tagasi tehtud remondikulust 24 korda suurem.

2.13. Kostja leiab, et XXX M. M. i eksperthinnang ei lükka ümber kostja väidet, mille

kohaselt olid ahjud enne tulekahju toimumist kasutuskõlbmatud ja tuL. htlikud. Kostjale jääb

esmalt arusaamatuks, kuidas oli XXX-l võimalik pärast seda, kui hoone oli sisuliselt

vundamendini maha põlenud, vaid fotosid, mõõdulinti ja mobiiltelefoni kasutades teha

kindlaks ahjude tulekahju eelne kulumisaste ja seisukord. Kostja eeldab siiski, et ahjude

kasutuskõlblikkuse hindamine eeldab muu hulgas ka ahjude kütmist. Kaheksa aastat kütmata

ahjude kasutuskõlblikkuse hindamine vaid visuaalse vaatluse kaudu ei ole kostja hinnangul

võimalik. Eelnevale vaatamata märgib kostja, et XXX eksperthinnangust nähtub, et ahjud ei

vastanud kehtivatele tuL. hutusnõuetele, kuna neil puudusid puhastusavad. Puhastusavade

puudumisest järeldub, et ahjusid ei olnud võimalik nõuetekohaselt puhastada. See omakorda

kinnitab väidet, et ahjud olid tuL. htlikud. Kohtuistungil andis M. M. muu hulgas ütlusi selle

kohta, et ahju ei saagi ilma ekspluatatsiooniavade tekitamist kasutada, see oleks tuL.

hutusseadusega vastuolus ning tuL. htlik.

2.14. Kostja leiab, et hageja ei ole ka tõendanud, et hoone elektrisüsteem oli korras. Kostja

arvates ei tõenda seda hageja esitatud fotod ja hageja paljasõnalised väited remontööde

tegemise kohta.

2.15. Kostja tõi välja, et ta ei ole mitte kunagi ja mistahes vormis nõustunud sellega, et hoone

on renoveeritud, elamiskõlblik ja selle taastamisväärtus on 189 000 eurot. Kostja selgitab, et

Kindlustusleping sõlmiti hageja poolt kostjale esitatud andmete alusel (Üldtingimuste punktid

9.1, 9.2 ja 9.3 ning Kodukindlustuse üldtingimuste punkt 1.1). Kostjale esitatud andmete

õiguse eest vastutab hageja. Seega ei saa Kindlustuslepingu sõlmimise faktist mitte kuidagi

järeldada seda, et kostja on kõigi hageja poolt avaldatud andmetega nõustunud ja nende

õigsust kinnitanud.

Kostja rõhutab, et hageja ei vabane kahju suuruse, sh taastamiskulude ja kulumi suuruse,

tõendamise kohustusest ainuüksi seetõttu, et võimalikud tõendid on väidetavalt hävinud. Kui

hagejal ei ole tõendamist vajava asjaolu kohta võimalik tõendeid esitada, siis jääb see asjaolu

lihtsalt tõendamata. Tõendite väidetav hävimine ei pööra tõendamiskoormist ümber ega anna

alust lugeda hageja väiteid tõendatuks.

2.16. Kostja ei nõustu hageja väitega selle kohta, et XXX eksperdi L .V. i eksperthinnang on

tühine. Kostja selgitab, et VÕS § 490 reguleerib olukorda, kus kindlustusvõtja ja

kindlustusandja on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt määrab kahju suuruse ekspert.

Hageja ja kostja ei ole sellist kokkulepet sõlminud. VÕS § 490 ei piira kindlustuslepingu

poolte õigust tellida ekspertiise kahju suuruse tõendamiseks.

15 (37)

Hageja nõuab hagiavalduses XXX elumaja-kontori hävimise tõttu tekkinud kahju täielikku

hüvitamist. Kostja selgitab, et Kodukindlustuse üldtingimuste punktidest 14.3.3 ja 14.3.4

tulenevalt saab hageja kahju täielikku hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui (a) XXX elumaja-

kontori kulum oli väiksem kui 40%, (b) hageja tõendab hoone taastamise huvi ja (c) hageja

organiseerib hiljemalt kahe aasta jooksul alates kahju tekkimise hetkest ehitise taastamistööd

samal asukohal. Hageja ei ole XXX elumaja-kontori kulumi suurust tõendanud. Samuti ei ole

hageja tõendanud seda, et hageja on alustanud XXX elumaja-kontori taastamistöid. Seega

saab hageja hagiavalduses esile toodud asjaolusid arvestades nõuda XXX elumaja-kontori

taastamiskulude hüvitamist vaid osas, millest on kulum maha arvatud. Hageja ei ole

tõendanud, et see osa oleks suurem kui kostja poolt juba välja makstud hüvitis.

2.17. Tuginedes L .V. i XXX. a ekspertarvamusele on kostja seisukohal, et hoone

taastamiskulude maksimaalne suurus on 138 157,40 eurot ja hoone kulum 52,70%.

Kindlustuslepingus kokku lepitud omavastutust (200 eurot) arvestades, leiab kostja, et hoone

põlenguga seoses hagejale makstava kindlustushüvitise maksimaalne suurus on 65 148,45

eurot (138 157,40 – 52,70% - 200 = 65 148,45). Kostja on hagejale tasunud kindlustushüvitise

summas 66 792,75 eurot, so 1 644,30 euro võrra suurema summa.

2.18. Kostja leiab, et asjaolude põhjal saab teha järelduse, et hageja avaldas kindlustuslepingu

sõlmimisel kostjale hoone kohta valeandmeid. Hageja jättis kostjale mulje, et ta soovib

kindlustada 2006. a täielikult renoveeritud uueväärset hoonet. Tegelikult oli hoone aga

äärmiselt halvas seisukorras. Hoone väga halba seisukorda peegeldas ka XXX kinnistu

ostuhind 13 001 eurot. Valeandmete esitamisega rikkus hageja kindlustuslepingu sõlmimisel

Üldtingimuste punktidest 9.1 ja 9.2 tulenevat kohustust, mistõttu on kostjal vastavalt

Üldtingimuste punktidele 17.8 ja 18.1.1 õigus hagejale kindlustushüvitise maksmisest

keelduda või kindlustushüvitist vähendada. Seda arvestades on hageja poolt kostja vastu

esitatud täiendava kindlustushüvitise tasumise nõue igal juhul alusetu. Veelgi enam, kostjal

võib olla õigus ka juba makstud kindlustushüvitis hagejalt tagasi nõuda (Üldtingimuste punkt

18.3).

2.19. Hageja nõuab hagiavalduses kostjalt lisaks XXX elumaja-kontori taastamiskulude

hüvitamisele ka lammutus- ja koristuskulude hüvitamist ning kahju kindlakstegemisega

seotud kulude hüvitamist. Kostja leiab, et hageja kulude hüvitamise nõue tuleb jätta

rahuldamata. Hageja väidab hagiavaldusele lisatud hinnapakkumistele viidates, et nende

kulude suurus on vahemikus 8600 kuni 10 000 eurot. Kostja leiab, et hageja ei ole lammutus-

ja koristuskulude suurust nõuetekohaselt tõendanud. Esiteks, kostja on eespool näidanud, et

hageja poolt kohtule esitatud hinnapakkumised ei ole tõenditena asjakohased ega

usaldusväärsed. Seega ei saa nende hinnapakkumistega tõendada ka lammutus- ja

koristuskulude suurust. Teiseks, hageja poolt avaldatud lammutus- ja koristuskulude suurus

on ka ilmselgelt ülepaisutatud. Kostja selgitab, et XXX elumaja-kontor põles tulekahju

tagajärjel sisuliselt vundamendini maha. Seega puuduvad hoone osad, mida lammutada ja

koristada. Kolmandaks, hageja ei ole tõendanud, et ta oleks reaalselt ka mingisuguseid

lammutus- ja koristuskulusid kandnud. Kostja on esitanud L .V. i 25.02.2020. a

eksperthinnangu, mis tõendab, et hoone lammutus- ja koristuskulude maksimaalne mõistlik

suurus on 5268,48 eurot.

2.20. Kostja leiab, et hageja on kostja vastu nõuet esitades rikkunud ka hea usu põhimõtet.

Esiteks, hageja saavutas kindlustuslepingu sõlmimise kostjale valeandmete esitamise kaudu.

Kui hageja oleks enne kindlustuslepingu sõlmimist avaldanud hoone kohta õigeid andmeid, ei

oleks kindlustuslepingut ilmselt sõlmitud. Teiseks, hageja poolt kostjale juba välja makstud

hüvitis (66 792,75 eurot) ületab hageja poolt XXX kinnistu eest tasutud ostuhinda (13 001

eurot) enam kui 5 korda. Iseenesest ei ole kostja kunagi väitnud seda, et hoone

taastamiskulude mõistlik suurus võrdub XXX kinnistu ostuhinnaga. Küll aga on kostja

16 (37)

väitnud, et XXX kinnistu ostuhind kinnitab kostja väidet, mille kohaselt oli hoone

omandamise ajal äärmiselt halvas seisukorras. Kostja on hüvitanud hagejale 5-kordselt XXX

kinnistu ostuhinna ning hageja on jätkuvalt XXX kinnistu omanik. Hageja nõude

rahuldamine tekitaks olukorra, kus kostja peaks hagejale välja maksma hüvitise, mille

kogusumma ületab XXX kinnistu ostuhinda enam kui 14 korda. Eelnevale tugiendes leiab

kostja, et hageja teostab oma väidetavaid õigusi hea usu põhimõtet rikkudes.

2.21. Kostja on seisukohal, et põhjendatud ei ole ka hageja nõue kulude hüvitamiseks.

Hageja arvates peaks kostja VÕS § 491 lg 1 alusel hagejale hüvitama kulutused, mis on

tekkinud seoses XXX ja XXX teenuste kasutamisega. Kostja leiab, et kostjal puudub

nimetatud kulude hüvitamise kohustus. Kostja selgitab, et VÕS § 491 lg 1 teise lause kohaselt

ei pea kindlustusandja kindlustusvõtjale hüvitama eksperdi või nõuandja palkamise kulusid,

kui kindlustusvõtja ei olnud lepingu järgi eksperdi või nõuandja palkamiseks kohustatud.

Kindlustusleping ei sätesta hageja kohustust palgata eksperte või nõuandjaid. Seega puudub

kostjal kohustus hüvitada hageja poolt väidetavalt kantud ekspertide ja nõuandjate palkamise

kulusid. XXX arvega seoses juhib kostja tähelepanu ka asjaolule, et nimetatud arvelt ei nähtu

hagejale väidetavalt osutatud teenuse täpne sisu. Arvel on üldsõnaliselt märgitud vaid seda, et

osutatud

teenuseks

on kindlustusjuhtumis hävinud

hoone taastamise maksumuse

kindlakstegemine ja kostja otsuse vaidlustamine 30 tunni ulatuses. See, milliseid konkreetseid

toiminguid teenuse osutamiseks kulunud 30 tunni jooksul tehti, arvelt ei nähtu. Seega ei ole

arve alusel võimalik kindlaks teha, kas hageja poolt väidetavalt kantud kulu oli vajalik ja

põhjendatud. Hageja ei ole kohtule esitanud mitte ühtegi dokumenti, millest nähtuks, et XXX

oleks andud arvamuse XXX elumaja-kontori taastamiskuluse suuruse kohta. Lisaks jääb

arusaamatuks, millistel asjaoludel tekkis transpordikulu ning kuidas kujunes transpordikulu

suurus. Kostja märgib täiendavalt, et hageja ei ole kohtule esitanud XXX ja XXX poolt

hagejale esitatud arvete tasumist tõendavaid dokumente. Seega ei ole hageja tõendanud, et

hageja on vastavad kulud ka faktiliselt ka kandnud.

2.22. Kostja esitas 21.06.2022. a kohtule kirjalikult oma lõplikud seisukohad ja

menetluskulude nimekirja ning 06.07.2022.a menetlusdokumendis repliigid hageja

21.06.2022. a esitatud lõppseisukohtadele ning seisukoha hageja menetluskulude kohta.

Kostja jäi varasemalt esitatud seisukohtade ja vastuväidete juurde ning palub kohtul jätta hagi

täielikult rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

III KOHTU SEISUKOHT

3.1.

Esmalt lahendab kohus hageja vastuväite kostja poolt 06.07.2022. a esitatud

menetlusdokumendi vastuvõtmise kohta.

Asja arutamiseks toimus kohtuistung 19.05.2022. a. Poolte nõusolekul otsustas kohus jätkata

asja arutamist kirjalikus menetluses ja andis pooltele tähtaja kirjalike kohtukõne seisukohtade

ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks hiljemalt 21.06.2022. a ja soovi korral vastaspoole

esitatu kohta repliigi esitamiseks hiljemalt 05.07.2022. a (II kd tl 135).

Kostja esitas oma repliigi hageja lõppseisukohtade ja menetluskulude kohta 06.07.2022. a ehk

pärast kohtu poolt määratud tähtaja möödumist.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 331 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline pärast

selleks kohtu määratud tähtaja möödumist esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite,

menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates

menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv

põhjus.

17 (37)

Antud juhul esitas kostja repliigi hageja lõppseisukohtade ja menetluskulude kohta üks päev

pärast kohtu poolt määratud tähtaega. Seda arvestades leiab kohus, et kostja hilinemine

menetlusdokumendi esitamisega ei saanud põhjustada asja lahendamise viibimist ning

põhjendatud on menetlusdokument vastu võtta. Kohus märgib siinjuures, et kostja repliikides

hageja lõppseisukohtade kohta ei sisaldunud mingeid selliseid uusi asjaolusid, mida kostja

juba varasemalt menetluse käigus ei ole esile toonud. Lisaks oli hagejale ette teada, et kostja

repliigile ta enam vastata ei saa.

3.2.

Kohus, arvestades poolte esitatud asjaolusid ja tõendeid, leiab, et J. L. i hagi XXX-i

vastu kindlustuslepingust tuleneva põhivõla, kulude hüvitise ja viivise nõudes on põhjendatud

osaliselt.

3.3.

Poolte esitatu alusel tegi kohus kindlaks alljärgnevad vaidlustamata asjaolud:

• Eesti Vabariik (esindaja XXX, edaspidi XXX) ja J. L. (edaspidi hageja) sõlmisid

XXX. a notariaalse müügi- ja asjaõiguslepingu, millega Eesti Vabariik müüs ja hageja

ostis kinnistu registriosa numbriga XXX, asukohaga XXX XXX (edaspidi XXX

kinnistu) hinnaga 13 001 eurot. Hageja kanti kinnistusraamatus XXX kinnistu

omanikuna sisse XXX. a. Kinnistu oli hoonestatud ja sellel oli kaks hoonet: XXX

elumaja-kontor ning saun.

• XXX. a sõlmis hageja XXX-iga (edaspidi kostja) kodukindlustuse kindlustuslepingu

XXX kinnistu elamu (XXX elumaja-kontor) ja sauna kindlustamiseks, mille kohta

kostja kindlustusandjana väljastas hagejale kui kindlustusvõtjale poliisi nr XXX.

Elamu

kindlustussummaks

oli

kokku

lepitud

189 000

eurot

ja

sauna

kindlustussummaks 3500 eurot.

• XXX. a sõlmisid hageja ja kostja kodukindlustuse kindlustuslepingu muudatuse.

Muudatustega võeti kindlustuslepingust välja viited kindlustatud XXX kinnistu elamu

pooleliolevatele

ehitustöödele

ja

kindlustati

täiendavalt

ka

kodune

vara,

kindlustussummaga 5000 eurot.

• XXX. a toimus kindlustusjuhtum, s.o tulekahju, mille tagajärjel hävisid nii XXX

kinnistu elamu (XXX elumaja-kontor) kui ka selles asunud kodune vara.

• XXX. a maksis kostja hagejale tulekahjus hävinud koduse vara eest hüvitise summas

5000 eurot.

• XXX. a tegi kostja otsuse maksta hagejale tulekahjus hävinud elamu (XXX elumaja-

kontor) eest hüvitist summas 66 792,75 eurot. Nimetatud summas hüvitise maksis

kostja hagejale välja XXX. a.

Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagis nõuab hageja kostjalt kindlustusjuhtumi tõttu hävinud

elamu eest täiendava hüvitise väljamõistmist summas 122 207,25 eurot ja viivist hüvitiselt.

Lisaks nõuab hageja kostjalt kahju kindlakstegemisega seotud kulude hüvitise väljamõistmist

summas 2130 eurot ning samuti viivist hüvitiselt.

Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu.

Kohus käsitleb allpool esmalt hageja nõuet kindlustusjuhtumi tõttu hävinud elamu eest

122 207,25 euro suuruse hüvitise väljamõistmiseks.

i.

3.4.

Kohus leiab, et hageja kindlustushüvitise nõue on kvalifitseeritav kindlustuslepingu

täitmise nõudena.

18 (37)

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või

seadusele. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Hageja nõude rahuldamise eeldusena peab kohus kindlaks tegema, kas kostja on täitnud

kindlustuslepingut kohaselt. Poolte vahel on vaidlus selle üle, millises summas peab kostja

kindlustuslepingu alusel maksma hagejale hüvitist kindlustusjuhtumi tõttu XXX kinnistu

elamu (XXX elumaja-kontor) hävimise eest. Hageja leiab, et kostja peab maksma temale

hüvitist vähemalt kindlustuslepingus kokku lepitud kindlustussumma, s.o 189 000 euro

ulatuses ja hageja nõuabki hagis kostjalt hüvitist nimetatud summast vähem makstud summa

ulatuses, s.o summas 122 207,25 eurot (189 000-66 792,75). Kostja on seisukohal, et elamu

hävimise eest 66 792,75 euro suuruse hüvitise maksmisega on ta kindlustuslepingu kohaselt

täitnud. Poolte vahel on vaidlus kindlustushüvitise suuruse üle, sh selle üle, kui suur on

hävinud elamu taastamismaksumus, kui suur on hoone kulum ja kas kindlustushüvitist

arvutades tuleb kulum taastamismaksumusest maha arvestada või mitte.

3.5.

VÕS § 422 lg 1 sätestab, et kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja)

kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma

kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil

(kindlustusandja täitmise kohustus).

VÕS § 476 lg 1 näeb ette, et kahjukindlustuse puhul peab kindlustusandja kindlustusjuhtumi

toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud

kahju. Asja kindlustamise korral peab kindlustusandja muu hulgas hüvitama kahju, mis tekkis

kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimise tulemusena, samuti kahju, mis tekkis

kindlustatud asjade kaotsimineku tõttu kindlustusjuhtumi toimumisel.

Vastavalt VÕS §-ile 477 ei ole kindlustusandja kohustatud täitma kindlustusvõtjale rohkem,

kui on kahju tegelik suurus, isegi kui kindlustussumma on kindlustusjuhtumi toimumise ajal

kindlustusväärtusest suurem.

VÕS § 479 lg 1 kohaselt on kindlustusväärtus kindlustushuvi väärtus kindlustusjuhtumi

toimumise ajal. VÕS § 479 lg 3 järgi loetakse ehitise kindlustusväärtuseks selle tavalist

kohalikku ehitusväärtust, millest on maha arvatud ehitise seisundit, eelkõige selle vanust ja

amortisatsiooni väljendav mõistlik summa.

VÕS § 480 lg 1 kohaselt võib kindlustusväärtuse kokkuleppel määrata eelnevalt kindla

summana (kokkuleppeline kindlustusväärtus). VÕS § 480 lg 4 järgi võivad ehitise

kindlustamise korral lepingupooled ehitise kindlustusväärtusena kokku leppida kindlustatud

ehitise taastamise maksumuse.

VÕS § 426 lg 1 näeb ette, et kahjukindlustuse puhul peab kindlustusandja kindlustusjuhtumi

toimumisel tekkinud kahju hüvitama üksnes kokkulepitud rahasumma ulatuses, mis on

kindlustusandjapoolseks maksimaalseks väljamaksusummaks (kindlustussumma). See ei

mõjuta sama seaduse §-s 477 sätestatut.

Riigikohus on oma praktikas (vt 07.11.2012. a RKTKo nr 3-2-1-133-12, p 12) avaldanud

seisukohta, et kindlustusandja ei pea kindlustusjuhtumi toimumisel lähtuma oma kohustuse

täitmisel kindlustuslepingus määratud kindlustussummast, vaid peab igal üksikjuhul hindama

kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju suurust. VÕS § 480 lg 4 võimaldab erandina kokku

leppida, et ehitise taastamise korral ei arvestata kindlustusväärtuse kindlakstegemisel ehitise

vanust ja amortisatsiooni. Sellisel juhul kohaldatakse VÕS § 477 samal viisil, st et kahju

suuruse arvestamisel lähtutakse üksnes ehitise taastamise kuludest. Kui pooled ei ole kokku

leppinud kindlustusväärtusena kindlustatud ehitise taastamise maksumuse VÕS § 480 lg 4

järgi, siis tuleb arvestada VÕS §-s 477 sätestatut.

19 (37)

Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel sõlmitud kindlustuslepingu osaks on XXX-i

kindlustuse üldtingimused (edaspidi Üldtingimused, I kd tl 90-93) ja XXX-i kodukindlustuse

üldtingimused (edaspidi Kodukindlustuse üldtingimused, I kd tl 94-96).

Kodukindlustuse üldtingimuste punkt 14 sätestab kahju hüvitamise üldtingimused, sh punkt

14.2. põhimõisted ja 14.3. ehitisega toimunud kahju hüvitamise.

Punkt 14.1. kohaselt hüvitatakse kahju eesmärgiga kompenseerida mõistlik remondi-,

taastamis- või asendamiskulu, mis on vajalikkindlustusjuhtumi toimumisele eelnenud

olukorra ligilähedaseks taastamiseks. Punkti 14.2.1. järgi on ehitise kindlustusväärtuseks

taastamisväärtus ehk samaväärse ehitise esialgsel kujul ja kvaliteedis taastamiseks tehtavate

vajalike kulutuste summa (sh lammutamise ja prahi äraveo kulud), millest on maha arvatud

kulum. Vastavalt punkti 14.2.3. järgi on kindlustussumma kindlustuslepingus määratud

rahasumma,

mis

on

kindlustusandja

poolseks

maksimaalseks

väljamaksesummaks

kindlustusperioodil.

Punkt 14.3.1. sätestab, et ehitisega seotud kindlustusjuhtumi korral hüvitab kindlustusandja

kahju ehituse kindlustusväärtuse ulatuses, kuid mitte enam kui kindlustuslepingus märgitud

kindlustussumma. Punkt 14.3.3. järgi, kui ehitise kulum on väiksem kui 40% ja

kindlustusvõtja tõendab hävinud või kahjustunud ehitise taastamise huvi ning organiseerib

hiljemalt kahe aasta jooksul alates kahju tekkimise hetkest ehitise taastamistööd samal

asukohal, hüvitab kindlustusandja lisaks kindlustusväärtusele ka kulumi osa. Punkt 14.3.4.

järgi, kui kulum on 40% või suurem, hüvitab kindlustusandja taastamis- või remondikulu,

millest arvestatakse maha kulum, v.a juhul, kui kindlustuslepingus on kokku lepitud teisiti.

Antud juhul on pooled kindlustuslepingus (poliis, I kd tl 10) leppinud kokku kindlustatud

ehitise, s.o XXX elamu (XXX elumaja-kontor) kindlustussumma suuruseks 189 000

eurot. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et nad ei ole sõlminud VÕS § 480 lg 4 järgi eraldi

kokkulepet kindlustatud ehitise kindlustusväärtuse suuruse kohta. Arvestades siinkohal ka

eespool viidatud Riigikohtu suuniseid, tuleb seega kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju

hüvitamisel kohaldada VÕS §-i 477, mille kohaselt ei ole kindlustusandja kohustatud täitma

kindlustusvõtjale rohkem, kui on kahju tegelik suurus (kindlustusväärtus). Poolte vahel kokku

lepitud kindlustussumma 189 000 eurot on maksimaalne hüvitise summa, mida kostja peab

maksma.

Kohus leiab, et kostja poolt makstava hüvitise suuruse arvestamisel tuleb lähtuda

Kodukindlustuse üldtingimustest. Hageja kindlustushüvitise nõude lahendamisel tuleb kohtul

teha kindlaks ehitise taastamisväärtus ehk samaväärse ehitise esialgsel kujul ja kvaliteedis

taastamiseks tehtavate vajalike kulutuste summa (sh lammutamise ja prahi äraveo kulud) ning

ehitise kulum. Seejärel tuleb hinnata, kas kostja kindlustusandjana on kohustatud hüvitama ka

kulumi osa või tuleb kulum ehitise taastamisväärtusest maha arvata.

3.6.

Poolte vahel on vaidlus XXX kinnistu elamu taastamisväärtuse ja ka kulumi suuruse

üle.

Vastavalt VÕS § 489 lg-le 1 peab kindlustusandja viivitamata tegema kindlaks hüvitamisele

kuuluva kahju suuruse. Seadus ei sätesta täpsemalt kahju kindlakstegemise korda. Ka poolte

vahel sõlmitud kindlustusleping ei sisalda kokkulepet ehitise hävimise puhul selle

taastamisväärtuse kindlakstegemise korra kohta. Kulumi osas sätestab lepingu osaks olevate

Kodukindlustuse üldtingimuste punkt 14.2.2., et kui tekib vajadus määrata ehitise kulumi

suurus, kasutatakse selleks vastava eksperdi abi. Mõlemal lepingupoolel on õigus kasutada

omapoolset eksperti, tasudes ise tellitud teenuse eest.

20 (37)

Vaidlust ei ole selle üle, et antud juhul tegi kostja kindlustusandjana pärast kindlustusjuhtumi

toimumist kindlaks hüvitamisele kuuluva kahju, s.o kindlustusväärtuse suuruse, kasutades

selleks eksperdi abi.

Kostja tegi XXX. a otsuse (I kd tl 13-14) maksta hagejale välja kindlustushüvitis summas

66 792,75 eurot. Kostja on hüvitise summa arvestamisel lähtunud XXX ehitusinseneri L .V. i

XXX. a hinnangust (edaspidi: L .V. i eksperthinnang, I kd tl 15-18), mille kohaselt on XXX

kinnistu elamu taastamismaksumuseks 121 805 eurot ja hoone kulum 45%. Kostja on

kindlustushüvitise summa leidnud sel teel, et on L .V. i eksperthinnangus nimetatud elamu

taastamisväärtusest lahutanud maha kulumi ja lisaks hageja omavastutuse summa (121 805-

54 812,25-200=66 792,75). Kohtumenetluses esitas kostja L .V. i XXX. a antud täiendava

ekspertarvamuse (III kd tl 56-61), milles ekspert tema käsutusse antud uute andmete põhjal on

hinnanud elamu taastamismaksumuse suuruseks vahetult enne tulekahju 138 157,40 eurot ja

kulumi suuruseks 52,70%.

Hageja L .V. i eksperthinnanguga elamu taastamisväärtusele ega ka kulumi suurusele ei

nõustu. Hageja leiab, et L .V. i eksperthinnang on ebaõige, kuna see tugineb pelgalt

statistilistele andmetele, taastamisväärtuse arvutamisel ei ole arvesse võetud hageja poolt

elamule tehtud parendusi, koristuskulusid ega ehitushindande tõusu.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki

pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei

tulene teisiti.

Kohus leiab, et hageja, kes nõuab kostjalt täiendava kindlustushüvitise maksmist peab

tõendama, et elamu kindlustusväärtus on suurem, kui kostja poolt välja makstud hüvitis. Muu

hulgas peab hageja tõendama oma väiteid elamu taastamisväärtuse ja kulumi suuruse kohta.

Järgnevalt käsitleb kohus elamu taastamisväärtust ja seejärel kulumit.

ii.

Elamu taastamisväärtus

3.7.

Hageja leiab, et XXX kinnistu elamu taastamisväärtus on oluliselt suurem, kui kostja

tellitud L. V. i eksperthinnangus ja täiendatud eksperthinnangus seda on hinnatud.

Koos hagiavaldusega esitas hageja tõendina kolme ehitusettevõtja hinnapakkumised elamu

taastamiseks ja põlengujärgsete koristustööde tegemiseks, sh: XXX hinnapakkumise (I kd tl

62) summas 195 216 eurot, XXX hinnapakkumise (I kd tl 63) summas 208 152 eurot ja XXX

hinnapakkumised (I kd tl 64-65) kokku summas 189 710,04 eurot. Hageja leidis, et nimetatud

tõendid tõendavad, et elamu taastamismaksumus vahetult tulekahju järgselt, sh

põlengujärgsed koristustööd, on vähemalt 189 710,04 eurot nagu on Estov-V OÜ odavaim

hinnapakkumine.

Menetluse käigus hakkas hageja lähtudes Riigikohtu XXX. a otsusest tsiviilasjas nr 2-18-

12360 tuginema sellele, et elamu taastamisväärtuse leidmisel tuleb arvesse võtta ka

vahepealset hindade tõusu ning põhjendatud on lähtuda taastamismaksumusest võimalikult

kohtuotsuse tegemise seisuga. Hageja esitas kohtule XXX XXX. a hinnapakkumise (III kd tl

81) elamu taastamiseks ja põlengujärgsete koristustööde tegemiseks hinnaga 270 863,016

eurot.

Hageja viidatud lahendis (vt RKTKo XXX. a nr 2-18-12360, p 11) on Riigikohus avaldanud

seisukohta, et kui lähtuda kindlustushüvitise suuruse määramisel üksnes kindlustusjuhtumi

toimumise ajast, arvestamata seejuures võimalikku ehitushindade (ehitusmaterjali ja

ehitustööde hindade) tõusu, mille tõttu hüvitis ei kataks samaväärse ehitise tegelikke

taastamise kulusid, ei hüvitaks kindlustusandja kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kogu kahju.

21 (37)

Seega kindlustushüvitise suuruse määramisel ei tule lähtuda rangelt kindlustusjuhtumi

toimumise hetkest, vaid arvestada saab mõistliku aja jooksul pärast kindlustusjuhtumi

toimumist ehitise taastamiseks tehtavaid vajalikke ja põhjendatud kulusid. Riigikohus on

leidnud, et sellel konkreetsel juhul oli põhjendatud kindlustushüvitise suuruse määramisel

lähtuda pärast kindlustusjuhtumi toimumist ehitise taastamiseks tehtavatest vajalikest ja

põhjendatud kuludest, arvestades sealjuures ehitushindade kallinemist, sest hageja oli asunud

ehitist taastama mõistliku aja jooksul. Asjas leidis tuvastamist, et hageja kinnistul toimus

tulekahju 25. oktoobril 2016 ning hageja sõlmis 4. jaanuaril 2018 töövõtulepingu

ehitusettevõtjaga, misjärel alustati taastamistöödega. Viivitused ei olnud tingitud hagejast,

vaid asjaoludest, et pärast kindlustusjuhtumi toimumist teatas valla arhitekt, et hoone

taastamiseks tuleb koostada ehitusprojekt, ning alguses hagejaga lepingu sõlminud ettevõte

taganes 2017. a augusti alguses lepingust.

Kohus nõustub siinkohal kostja seisukohaga, et käesoleva vaidluse asjaolud on võrreldes

eespool viidatud Riigikohtu otsusega tuvastatud asjaoludest erinevad. Käesolevas asjas

esitatud asjaoludest ega tõenditest ei saa teha järeldust, et hageja on asunud mõistliku aja

jooksul tulekahjus hävinud elamut taastama. Kindlustusjuhtum toimus XXX. a. Sellest on

möödunud praeguseks juba rohkem kui 5 aastat. Hageja on 2017. aasta augustis tellinud

ehitusettevõtetelt hinnapakkumised (I kd tl 62, 63) ehitise taastamismaksumuse, sh

projekteerimistööde kohta. Vaidlust ei ole selle üle, et kuni käesoleva ajani hageja elamut

taastama asunud ei ole, sh ei ole hageja tellinud elamu ehitamise projekti. Hageja on küll

avaldanud soovi elamu taastada, kuid reaalseid tegevusi selleks ta teinud ei ole. Hageja on

esitanud 04.05.2018. a Võru Vallavalitsusele taotluse projekteerimistingimuste väljastamiseks

(I kd tl 178), kuid püüdvad tõendid selle kohta, et hageja oleks väljastatud

projekteerimistingimuste alusel ka projekti tellinud ning ehitusluba taotlenud. Hageja ei ole

mõistlikult põhjendanud taastamistööde alustamisega viivitamist. Hageja ei ole tõendanud, et

oleks esinenud mingi selline takistus, mille tõttu ei ole ta rohkem kui viie aasta jooksul saanud

elamu taastamisega alustada. XXX. a maksis kostja hagejale välja elamu hävimisega seotud

kindlustushüvitise summas 66 792 eurot. Kuigi hageja on pöördunud kohtusse kostjalt

täiendava hüvitise väljamõistmise nõudes, siis ainuüksi see ei saanud takistada hagejal

taastamistöödega alustamist temale juba välja makstud hüvitise arvelt. Arvestades asjaolusid

saab kohtu hinnangul lugeda, et hageja ei ole asunud elamut taastama mõistliku aja jooksul.

Kohus leiab, et seetõttu on põhjendatud elamu kindlustusväärtuse, sh taastamismaksumuse

suuruse määramisel lähtuda vahetult kindlustusjuhtumi toimumisele eelnevast seisust ning

arvesse ei tule võtta vahepealset hindade kallinemist.

3.8.

Kohus on seisukohal, et vahetult kindlustusjuhtumi eelse seisuga elamu

taastamismaksumuse määramisel saab aluseks võtta kostja poolt tellitud L .V. i

eksperthinnangu.

L .V. i on XXX. a eksperthinnangu (I kd tl 15-18) andmisel lähtunud järgnevatest

lähteandmetest: 1) kindlustuspoliis; 2) tulekahju kahjuavaldus; 3) Salva Kahjukäsitluse OÜ

poolt 30.05.2017. a koostatud vaatlusakt; 4) koopiad, rahvusarhiivi arhiivifondis

säilitatavatest, põlenud hoone kohta käivatest joonistest ja eksplikatsioonidest; 5) eksperdi

16.06.2017. a küsimustik „Küsimustik hoone tehnilise seisukorra selgitamiseks“; 6)

kindlustusvõtja poolt 22.06.2017. a vastused küsimustikus esitatud küsimustele; 7) XXX

poolt läbiviidud XXX kinnistu avaliku kirjaliku enampakkumise kuulutus; 8) Majandus- ja

taristuministri 11.06.2015. a määrus nr 63 „Hoone keskmise ehitusmaksumuse hindamise

kord“; 9) Majandus- ja taristuministri 11.06.2015. a määrus nr 63 „Hoone keskmise

ehitusmaksumuse hindamise kord“ Lisa „Baasaasta ehitusmaksumus suletud brutohinna

ruutmeetri kohta seisuga 1. jaanuar 2007. a“; 10) Statistikaameti tabel 20.01.2017.a

„Ehitusindeksi muutus võrreldes eelmise aastaga“; 11) Statistikaameti tabel XXX. a „Enim

22 (37)

nõutud statistika“ rida Ehitushinnaindeksi muutus 2016 – I kvartal 2017. Nende aluseks

võetud andmete põhjal on ekspert hinnanud hoone tehnilise keerukuse, kasutatud tehniliste

seadmete ja siseviimistlusmaterjalide taseme keskmisest madalamaks. Ekspert on arvutanud

hoone taastamismaksumuse Majandus- ja taristuministri 11.06.2015. a määrus nr 63 järgi

baasaasta ehitusmaksumuseks suletud brutopinna kohta 607 eurot/m2 . Arvestades hoone

tehnilise keerukuse, kasutatud tehniliste seadmete ja siseviimistlusmaterjalide taset on ekspert

määruse § 4 lg 2 alusel korrutanud maksumuse läbi teguriga 0,8. Lisaks on ekspert arvestanud

ehitushinnaindeksi muutust arvutavat tegurit 1,04952. Sellise arvestuse põhjal on ekspert

hinnanud hoone taastamismaksumuseks 121 805 eurot.

XXX. a on L .V. andnud täiendava eksperthinnangu (III kd tl 56). Lisaks esialgses

eksperthinnangus kasutatud lähtematerjalidele on ekspert võtnud aluseks käesoleva tsiviilasja

materjalid, sh: 1) XXX eksperthinnang; 2) XXX töötajate meilide teel jagatud selgitused

hoone tehnilise seisukorra kohta ja võimalike parendustööde kohta; 3) XXX kagu rajooni

peametsaülema 22.08.2005. a käskkiri, millega on antud XXX ja vara XXXle

sanitaarremondiks 45 000 krooni; 4) hageja poolt edastatud fotod väidetavatest remonttöödest

ja hoone esialgsest olukorrast; 5) hageja kliendikaardi ostude väljavõtted; 6) riiklikult

tunnustatud ehitusekspert A. L. eksperthinnang. Ekspert on leidnud, et nimetatud tsiviilasja

materjalidest saadud andmete põhjal ei ole alust muuta esialgses arvamuses antud hinnangut

hoone tehnilise keerukuse, kasutatud tehniliste seadmete ja siseviimistlusmaterjalide taseme

kohta. Ekspert on siiski möönnud, et esialgses ekspertarvamuses esinevad ebatäpsused suletud

brutopinna kohta ehitusmaksumuse arvestamisel. Hoone suletud brutopind on 242,3 m2 mitte

239 m2 nagu oli esialgses hinnangus. Lisaks esines esialgses arvamuses ebatäpsus

Statistikaameti tabelite kasutamisel ehitushinnaindeksi muutuste kohta. Ekspert on teinud

vastavalt uued arvutused ja hinnanud hoone taastamismaksumuseks 138 157,40 eurot koos

käibemaksuga.

Kohus leiab, et elamu taastamismaksumuse määramisel saab lähtuda L. V. i XXX.a

täiendatud eksperthinnangust ja lugeda, et elamu taastamismaksumus on 138 157,40 eurot.

Kohus ei nõustu hageja kriitikaga selle kohta, et L .V. i eksperthinnang on antud statistiliste

andmete alusel. Majandus- ja taristuministri 11.06.2015.a määrusega nr 63 on kehtestatud

„Hoone keskmise ehitusmaksumuse hindamise kord“. Määruse § 4 lg 1 näeb ette, et hoone

taastamismaksumus määratakse eriteadmisi omava isiku esitatud hinnangu alusel või

kasutatakse sama määruse lisas esitatud baasaasta ehitusmaksumust suletud brutopinna

ruutmeetri kohta. L .V. on oma eksperthinnangus hinnanud tema kasutuses olnud andmete

alusel hoone tehnilise keerukuse, kasutatud tehniliste seadmete ja siseviimistlusmaterjalide

taset. Taastamismaksumuse hindamisel on ekspert kasutanud määruses lubatud meetodil ja

arvutanud ehitusmaksumuse suletud brutopinna ruutmeetri kohta. XXX. a eksperthinnangus

on ekspert korrigeerinud esialgses eksperthinnangus arvutuste tegemisel esinenud

ebatäpsused. Kohus leiab, et ainuüksi see, et kostja ei nõustu eksperdi hinnanguga

taastamismaksumuse suuruse kohta, ei muuda hinnangut ebaõigeks.

Kohus leiab, et hageja ei ole omapoolsete tõenditega tõendanud, et elamu taastamismaksumus

vahetult kindlustusjuhtumi eelse seisuga oleks suurem L .V. i eksperthinnangus hinnatud

maksumusest. Kohtu hinnangul hageja poolt esitatud hinnapakkumised (I kd tl 62-64) seda ei

tõenda. Hageja on esitanud kohtule XXX hinnapakkumise summas 195 216 eurot (I kd tl 62),

XXX hinnapakkumise summas 208 152 eurot (I kd tl 63) ja XXX hinnapakkumised summas

189 710,04 eurot (I kd tl 65). Hinnapakkumistes on esitatud ehitustööde ja ehitusmaterjalide

loetelu, kogused ja hinnad. Hinnapakkumistes ei ole aga mingit viidet selle kohta, millistest

andmetest lähtuvalt on tööde ja materjalide loetelu esitatud. Nagu ka kostja sellele on

viidanud, siis puuduvad hinnapakkumistel allkirjad, XXX ja XXX hinnapakkumistes on tööde

ja materjalide loetelu sisuliselt sama, vaid pakutud hind on erinev. Kuna hinnapakkumised on

23 (37)

tellinud hageja, siis võib järeldada, et tööde, materjalide ja hindade kalkuleerimisel on

lähtutud vaid hageja poolt esitatud andmetest. Hageja taotlusel kuulas kohus 23.07.2020. a

kohtuistungil XXX juhatuse liikme E. V. i tunnistajana ära. E. V. kinnitas oma ütlustega (II

kd tl 131, et uue maja ehitamiseks hinnapakkumise tegemisel lähtus ta vaid hageja esindaja H,

K. seletustest (../H. K. kirjutas lahti, milline see hoone enne oli, muid andmeid ei olnud/..).

Arvestades neid asjaolusid leiab kohus, et hageja esitatud hinnapakkumistel ei ole esiteks

tõenditena sellist kaalu nagu L. V. i eksperthinnangul. Teiseks, hinnapakkumistest ei ole

võimalik kuidagi tuletada, et tegemist on just XXX kinnistu elamuga samaväärse ehitise

taastamiseks vajalike kuludega.

Kohtumenetluse käigus selgitas kohus hagejale, et kui ta nõuab kostjalt täiendava

kindlustushüvitise maksmist, siis peab ta tõendama, et kindlustusväärtus, sh elamu

taastamismaksumus on suurem, kui kostja seda on hinnanud. Muu hulgas selgitas kohus

võimalust taotleda kohtult taastamisväärtuse kindlakstegemiseks erapooletu ekspertiisi

määramist. Hageja taastamisväärtuse kindlakstegemiseks ekspertiisi määramist vajalikuks ei

pidanud. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetleb kohus asja poolte esitatud asjaolude ja taotluste

alusel, lähtudes nõudest. Tulenevalt TsMS § 293 lg-st 1 on kohtul õigus küsida eksperdi

arvamust üksnes poole taotlusel ja kohus ei saa seda teha omal algatusel.

3.9.

Kodukindlustuse üldtingimuste punkti 14.2.1. järgi on ehitise kindlustusväärtuseks

taastamisväärtus ehk samaväärse ehitise esialgsel kujul ja kvaliteedis taastamiseks tehtavate

vajalike kulutuste summa (sh lammutamise ja prahi äraveo kulud). Punkti 14.3.5. kohaselt

hüvitatakse kindlustusjuhtumi järgsed põhjendatud lammutuskulud maksimaalselt 10%

ulatuses kindlustussummast.

Kohus leiab, et eespool viidatud lepingu üldtingimuste punktide kohaselt on põhjendatud

kindlustusväärtuse hulka lisaks ehitise taastamismaksumusele arvata ka lammutamise ja prahi

äraveo kulud. Pooled on kindlustuslepingus kokku leppinud kindlustussumma suuruseks

189 000 eurot. Seega maksimaalne hüvitis lammutamise ja prahi äraveo kulude eest saab olla

18 900 eurot.

Vaidlust ei ole selle üle, et eespool käsitletud L .V. i eksperthinnang elamu taastamisväärtuse

kohta lammutus- ja koristustööde kulusid ei sisalda.

Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 peab lammutus- ja koristustööde maksumust tõendama hageja,

kes vastavate kulude hüvitamist nõuab.

Riigikohus on avaldanud seisukohta (vt RKTKo 17.11.2004. a nr 3-2-1-131-04), et kui

kindlustusvõtja ei ole veel lammutus- ja koristustöid teostanud, on võimalik nimetatud tööde

maksumust tõendada ka kalkulatsiooniga. Kui nimetatud tööd on juba tehtud, on kahjuks

tegelikult tehtud kulutused, mitte koristus- ja lammutustööde arvestuslik maksumus.

Antud juhul ei ole hageja väitnud ega tõendanud, et põlengujärgsed lammutus- või

koristustööd on juba tehtud ja hageja on vastavad kulud kandnud. Arvestades siinkohal ka

eespool viidatud Riigikohtu suuniseid, leiab kohus, et vajalike lammutus- ja koristuskulude

maksumust on võimalik hinnata kalkulatsiooni alusel.

Hageja on esitanud koristustööde maksumuse tõendamiseks XXX hinnapakkumised.

Hagiavalduse lisana on hageja esitanud XXX hinnapakkumise (I kd tl 64), milles on lisaks

ehitise taastamise töödele teinud pakkumise põlengujärgse koristuse tegemiseks hinnaga 8600

eurot, millele lisandub käibemaks, kokku koos käibemaksuga 10 320 eurot. Menetluse käigus

on hageja esitanud veel XXX 10.02.2020. a hinnapakkumise (II kd tl 61) eraldi, ainult

koristustööde tegemiseks, sh ehitusjäätmete utiliseerimine, kivijäätmete utiliseerimine,

jäätmete vedu, rasketehnika kasutamine ja transportimine, kokku koos käibemaksuga summas

33 600 eurot, ning XXX 10.02.2020. a hinnapakkumise koristustööde tegemiseks, sh

24 (37)

sorteerimata ehitus- ja kivijäätmete koristuseks ja veoks, koos käibemaksuga summas 32 100

eurot. Lisaks on hageja esitanud XXX XXX. a hinnapakkumise (III kd tl 81), milles on lisaks

ehitise taastamise töödele teinud pakkumise põlengujärgse koristuse tegemiseks, sh

ehitusjäätmete utiliseerimine, kivijäätmete utiliseerimine, jäätmete vedu, rasketehnika

kasutamine ja transportimine, arvestades kallinenud hindasid, hinnaga 30 076 eurot, millele

lisandub käibemaks, kokku koos käibemaksuga 36 091,20 eurot.

Hageja leiab, et need hinnapakkumised tõendavad, et vahetult kindlustusjuhtumi järgse

seisuga arvestades on põlengujärgsete koristustööde maksumus 10 320 eurot ja hindade

kallinemist arvestades võimalikult kohtulahendi tegemise aja seisuga vähemalt 18 900 eurot,

milline on maksimaalne hüvitise summa.

Kostja koristustööde maksumusega hageja väidetud suuruses ei nõustunud. Kostja esitas

omalt poolt tõendina XXX eksperdi L .V. i 23.02.2020. a eksperthinnangu (II kd tl 71-73),

milles ekspert on avaldanud arvamust, et hageja tellitud hinnapakkumised on ülepaisutatud

ning tegelikud lammutus- ja koristuskulud on 5268,48 eurot. L .V. on hinnangu andmisel

võtnud aluseks lähteandmed alljärgnevatest dokumentidest: 1) hageja XXX. a kahjuavaldus;

2) Salva Kindlustuse vaatlusakt; 3) riigiarhiivist saadud hoone plaan ja lõige AS

Arhitektuuribüroo A K töö; 4) hageja tellitud hinnapakkumised lammutus- ja koristustöödele,

sh: XXX 25.08.2017. a hinnapakkumine summas 10 000 eurot (lisandub käibemaks); XXX

31.08.2017. a hinnapakkumine summas 8500 eurot, millele lisandub käibemaks; XXX

10.02.2020. a hinnapakkumine summas 28 000 eurot (lisandub käibemaks); XXX 10.02.2020.

a hinnapakkumine summas 26 750 eurot (lisandub käibemaks.

Kohus leiab, et põlengujärgsete lammutus- ja koristuskulude maksumuse määramisel on

põhjendatud võtta aluseks kostja esitatud L .V. i 23.02.2020. a eksperthinnang (II kd tl 71-73),

mille kohaselt on XXX kinnistu elamu põlengujärgsete lammutus- ja koristustööde

maksumuseks 5268,48 eurot. Eksperthinnangust on nähtav ja jälgitav, millised lähteandmed

on ekspert aluseks võtnud. Muu hulgas on aluseks võetud vaatlusakt ja fotod põlengujärgsest

kohast. Ekspert on kalkuleerinud koristustööde ja jäätmete mahtusid ning hindasid. Sealjuures

on arvestatud hageja esitatut, et säilinud kelder ja vundament jäävad alles ja neid ei lammutata

ega utiliseerita. Hageja esitatud hinnapakkumistes on ära toodud vaid koristustööd ja

koristamist vajavate jäätmete maht. Pakkumistest ei nähtu, millistest algandmetest mahtude

hindamisel on lähtutud. Kohus leiab, et seetõttu ei saa hinnapakkumistega lugeda tõendatuks

vajalike põlengujärgsete lammutus- ja koristustööde maksumust.

3.10. Eespool luges kohus tõendatuks, et XXX kinnistu elamu taastamismaksumus on

138 157,40 eurot ja põlengujärgsete lammutus- ja koristustööde maksumus 5268,48 eurot.

Seega saab lugeda elamu taastamisväärtuseks 143 425,88 eurot.

Selleks, et tuvastada elamu kindlustusväärtus, peab kohus tegema kindlaks, kui suur on ehitise

kulum. Allpool käsitlebki kohus kulumi küsimust.

iii.

Kulum

3.11. Poolte vahel on vaidlus tulekahjus hävinud elamu kulumi suuruse üle.

VÕS § 473 lg 1 kohaselt tuleb ehitise kindlustusväärtuse määramisel ehitusväärtusest maha

arvata ehitise seisundit, eelkõige selle vanust ja amortisatsiooni väljendav mõistlik summa.

Poolte vahel sõlmitud kindlustuslepingu Kodukindlustuse üldtingimuste punkt 14.2.2. näeb

ette, et kulum on ehitise seisundit, eelkõige selle vanust ja amortisatsiooni väljendav mõistlik

summa, mis võib olla väljendatud ka protsendina ehitise taastamismaksumusest. Kui tekib

25 (37)

vajadus määrata ehitise kulumi suurus, kasutatakse selleks vastava eksperdi abi. Mõlemal

lepingupoolel on õigus kasutada omapoolset eksperti, tasudes ise tellitud teenuse eest.

Kostja on kindlustushüvitise arvutamisel lähtunud L .V. i XXX. a eksperthinnangust (I kd tl

19-20), mille kohaselt on hoone kulum 45%.

L .V. on XXX. a eksperthinnangus kulumi hindamisel lähtunud alljärgnevatest asjaoludest:1)

hoone ehitati 1908. aastal; 2) viimane suurem remont (välis- ja siseviimistlus) teostati 1996.

aastal; 3) põhikonstruktsioonid ja siseviimistlus kohati halvas seisus, müügihetkel sügis 2017;

4) hoone on seisnud kasutuseta alates 2006/2007 aastast; 5) küttesüsteem: ahjud väga halvas

seisundis – tuL. htlikud; kindlustusvõtja väitel lõhkus ta ühe ahju välja ja asendas selle

kaminaga; küttekollete kohta puuduvad igasugused dokumendid, millised tõendaksid, et

süsteem oli kasutuskorras ja kasutamiseks ohutu; 6) elektrisüsteemi kohta puuduvad

igasugused dokumendid, millised tõestaksid, et süsteem oli töökorras ja kasutamiseks ohutu;

7) veevarustuse pump lõhki külmunud; 8) hoones on tehtud viimase poole aasta jooksul

väiksemamahulisi parendustöid (kindlustusvõtja seletused).

Hageja L .V. i hinnanguga kulumi suuruse kohta ei nõustu. Hageja on seisukohal, et kulumi

suurus on alla 40% ja kindlustusväärtuse arvutamisel ei tule kulumit arvestada või lugeda

kulumi määraks maksimaalselt 36,35%-i.

Hageja on seisukohal, et L .V. i eksperthinnangus on antud ebaõige hinnang elamu

kahjujuhtumi eelsele seisukorrale ning arvesse ei ole võetud hageja poolt tehtud parendus- ja

remonttöid.

Hageja väitel oli elamu kindlustusjuhtumi eelselt täielikult renoveeritud. Hageja väitel teostas

tema elamus ehitustöid detsembrist 2016 kuni aprillini 2017. Nii näiteks soojustati hoone

vundament, osade ruumide mädanenud põrandatalad vahetati välja ning osades ruumides

vahetati põrandaplaat, ühes toas asendati lagi uuega, kahes toas vahetati välja seinakarkassid,

seina pandi kipsplaat, vahetati välja kolm akent, katusele pandi uued harjaplekid. Hageja

väitel

oli

hoones

uuendatud

siseviimistlus,

hoone

oli

toimiva

vee-

ja

kanalisatsioonisüsteemiga,

toimiva

elektrisüsteemiga,

kasutuskõlblike

ja

uuendatud

küttekehadega ning täies ulatuses elamiskõlblik. Enne hageja poolt teostatud remonttöid

toimus 2005-2006. aastal hoone viimane kapitaalne renoveerimine, vahetati põrand,

lammutati vahesein, laiendati kööki, renoveeriti täielikult duširuum ja köök, vahetati eterniit

plekk-katuse vastu. Peale XXX töötajate lahkumist 2008. aastal olid ahjud töökorras.

Hageja on esitanud elamu seisukorra tõendamiseks dokumentaalsed tõendid, sh: OÜ

Kahjuekspert küsimustiku, kus hageja on andnud oma selgitused hoone seisukorra ja teostatud

remonttööde kohta (I kd tl 19-20), hoone põhiplaani aastast 1997 (I kd tl 21), hageja poolt

muudetud hooneplaani enne kindlustusjuhtumi toimumist ruumide paigutuse kohta (I kd tl

22), väljavõtted e-kirjavahetusest 11.08.2017. a XXX töötaja L. K. ga ja e-kirjavahetusest

11.08.2017-27.07.2017. a XXX töötaja A. S. ga (I kd tl 31-32), XXX 02.03.2018. a

eksperthinnang hoones olnud ahjude töökorrasoleku kohta (I kd tl 33-39), XXX juristi Marje

Kase e-kiri (I kd tl 40), 08.10.1997. a välja antud hoone kasutusluba koos ehitise

eksplikatsiooniga (I kd tl 41-45), XXX. a kinnisasja üleandmise-vastuvõtmise akt (I kd tl 46),

XXX XXX. a vastuskiri kostjale (I kd tl 47-48), väljavõte XXX kagu regiooni peametsaülema

22.08.2005. a käskkirjast metskondadele investeeringusummade jagamise kohta (I kd tl 49-

50), fotod elamust (I kd tl 51-61, II kd tl 19-37), Elektrilevi XXX. a ja 21.07.2017. a arved

hagejale (I kd tl 176-177).

23.07.2020. a kohtuistungil (II kd tl 129-132) kuulas kohus hageja taotlusel tunnistajatena üle

XXX juhatuse liikme M. M. i, L. P. i, R. S. ja H, K. .

26 (37)

Lisaks taotles hageja kohtult hoone kulumi suuruse määramiseks ekspertiisi määramist.

Kohus rahuldas hageja taotluse. Kohus määras ekspertiisi teostajaks riiklikult tunnustatud

eksperdi ehitustehniliste ekspertiiside alal, A. L. . Hageja taotlusel esitas kohus eksperdile

küsimused põlenud hoone vundamendi soojustuse kohta ja kulumi suuruse kohta vahetult

enne tulekahju. Samuti küsis kohus hageja taotlusel eksperdilt, et millisel määral muutuks

eksperdi hinnangul L .V. i XXX. a eksperthinnangus hinnatud hoone kulumi määr juhul, kui

lisaks L .V. i poolt eksperthinnangus arvestatud asjaoludele, arvestada ka põlenud hoonele

tehtud parendustöid, mis on kirjeldatud hageja poolt kindlustusandja küsimustikus,

tunnistajate L. P. i, H, K. ja R. S. poolt kohtuistungil antud ütlustes ning XXX

eksperthinnangus toodud arvamuses hoones asunud kütteseadmete korrasoleku ja

ekspluatatsiooni aja kohta ning vundamendile paigaldatud soojustust.

Riiklikult tunnustatud ekspert A. L. esitas kohtule oma XXX. a koostatud ekspertarvamuse

(edaspidi A. L. ekspertarvamus, III kd tl 11-28). A. L. vastas ekspertarvamuses temale

esitatud küsimustele hävinud hoone vundamendi soojustuse kohta (vastused 1-5). Ekspert

avaldas arvamust, et hoone vundament oli soojustatud ja hoone ehituslike eripärade tõttu saab

eksperdi hinnangul väita, et vundamendi soojustus oli ehitatud fassaadi uuendamisest

hilisemal ajal. Ekspert on kalkuleerinud vundamendi soojustamise tööde maksumuseks

5466,52 eurot. Vundamendi soojustamise tööde mahu kohta märgib ekspert, et kui uusehitisel

olukorras, kus süvendid ja vundamendikraavid on avatud, on soojustuse paigaldamine lihtne

ehitustöö, kuid olemas olevate hoonete vundamentide soojustamine on aga tööde kitsenduste,

käsitsi tehtavate suure hulga madalalt tasustatavatele kaevetöödele ehk töömahukuse tõttu

ehitusettevõtjaile üsnagi mittetulus/mittetootlik ehitustöö. Küsimuse peale tulekahjus hävinud

hoone kulumi kohta vastas Aine L. ekspertarvamuses järgnevalt (vastus nr 6): Hoone üldise

amortisatsiooninäitaja arvutamiseks lähteandmed kohtutoimiku hulgas puuduvad ja ka EV

Rahvusarhiiv säilikute hulgas ei ole leitavad. Hoone korrastamiseks tehtud tööde mõju hoone

amortisatsiooninäitajatele on hinnanguliselt vahemikus 8,65 kuni 9,69%.

29.03.2022. a kohtuistungil kuulas kohus A. L. tema ekspertarvamuse täpsustamiseks ära II

kd tl 108-110). A. L. selgitas istungil muu hulgas, et eksperthinnangu vastuses nr 6 esitatud

protsendivahemiku võrra on tema hinnangul hoone kulum väiksem.

Kostja esitas menetluse käigus kohtule L .V. i XXX. a täiendava ekspertarvamuse (III kd tl

56-61), milles ekspert on tema käsutusse antud uute andmete põhjal hinnanud kulumi

suuruseks 52,70%. Võrreldes esialgse ekspertarvamusega on ekspert võtnud kulumi

hindamisel täiendavalt arvesse seda, et peale 1996. aasta suuremat ümberehitust tehti hoone

parandamiseks kulutusi 9630,80 euro ulatuses, sh 2005. aastal XXX poolt antud investeeringu

summa 1438 eurot ja hageja poolt ostetud materjalid ja tehtud töö lähtudes ekspert A. L.

kalkulatsioonidest kokku summas 8192,82 eurot.

Ehitise kulumi suuruse määramine vajab ehitustehnilisi eriteadmis, mis kohtul puuduvad. Ka

vastavalt poolte vahel sõlmitud kindlustuslepingu osaks olevate Kodukindlustuse

üldtingimuste punktile 14.2.2. tuleb ehitise kulumi suuruse määramisel kasutada vastava

eksperdi abi.

Antud juhul on kulumi suuruse kohta esitanud kostja L .V. i eksperthinnangu ja täiendava

eksperthinnangu. Hageja taotlusel määratud ekspert A. L. oma eksperthinnangus vastust

ehitise kulumi kohta andnud ei ole. A. L. andis ekspertarvamuses hinnangu vaid selle kohta,

millise protsendivahemiku võrra on kulum väiksem L .V. i eksperthinnangus hinnatud

kulumist. Vastava arvamuse aluseks on A. L. võtnud hoonele tehtud parendustööd, mis on

kirjeldatud hageja poolt kindlustusandja küsimustikus, tunnistajate L. P. i, H, K. ja R. S.

poolt kohtuistungil antud ütlustes ning XXX eksperthinnangus toodud arvamuses hoones

27 (37)

asunud kütteseadmete korrasoleku ja ekspluatatsiooni aja kohta ning vundamendile

paigaldatud soojustust.

Selleks, et otsustada, kas hoone kulumi määramisel saab aluseks võtta L .V. i eksperthinnangu

või tuleb L .V. i eksperthinnangus hinnatud kulumit vähendada A. L. eksperthinnangus

hinnatud kulumi väärtuse protsendi vahemiku võrra, tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas

tõendatud on hageja väited elamu seisundi kohta vahetult enne põlengut, millest A. L. on

eksperthinnangus lähtunud ja kas ka L .V. on neid asjaolusid oma eksperthinnangus

arvestanud.

Kohus märgib siinjuures, et tulenevalt TsMS § 363 lg-st 1 peab hageja esitama hagiavalduses

hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus) ja tõendid, mis neid asjaolusid kinnitavad.

Menetluse käigus on hagejal võimalik esitatud faktilisi väiteid täiendada ning esitada

täiendavaid tõendeid. Kohus ei saa ise hakata esitatud tõenditest asjaolusid otsima või

tuletama. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste

alusel, lähtudes nõudest. Vastavalt TsMS § 232 lg-le 1 hindab tõendeid kohus ja otsustab, kas

menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. TsMS § 293 kohaselt on kohtul

menetlusosalise taotlusel õigus küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi

nõudvate asjaolude selgitamiseks. Riigikohus on selgitanud (Vt nt RKTKo 06.02.2008. a nr 3-

2-1-137-07), et TsMS § 293 lg-st 1 tulenevalt ei saa ainult eksperdiarvamusega tõendada

pooltevaheliste võimalike õiguslike suhete olemasolu või puudumist.

Hageja heidab L .V. i XXX. a eksperthinnangule kulumi suuruse osas ette seda, et hinnangu

andmisel ei ole arvesse võetud, et elamu oli kindlustusjuhtumi eelselt täielikult renoveeritud,

sh toimus 2005-2006. aastal hoone viimane kapitaalne renoveerimine, ajavahemikul 2016.

aasta detsembrist kuni 2017. aasta aprillini tegi hageja hoones ehitustöid, sh soojustas hoone

vundamendi, ning põlengu eelselt olid elamu küttekolded töökorras ning elamul oli toimiv

elektrisüsteem.

3.12. Kohus, hinnates tõendeid kogumis, leiab, et hageja ei ole tõendanud mingeid selliseid

asjaolusid, mida L .V. i eksperthinnangus kulumi hindamisel ei ole arvesse võetud ning mis

oluliselt saaks hinnangut ehitise amortisatsioonile mõjutada.

3.13. Vaidlust ei ole selle üle, et XXX kinnistu hoone ehitati 1908. aastal. Hageja omandas

kinnistu Eesti Vabariigilt enampakkumisel 2016. aasta novembris. Enne müüki oli kinnistu,

sh hoone (XXX elumaja-kontor) XXXe (XXX) kasutuses.

Kostja on esitanud tõendina XXX XXX. a eksperthinnangu XXX kinnistu turuväärtuse

hindamiseks (I kd tl 101-113). Eksperthinnangu on tellinud XXX kinnisvara võõrandamise

enampakkumise alghinna määramiseks. XXX on eksperthinnangus hinnanud muu hulgas

kinnistu seisukorda. Objekti positiivsete teguritena on märgitud, et asukoht on loodukaunis

kohas, kinnistul tiik; olemas veevarustus (pump katki), kanalisatsioon ja elektrivarustus.

Objekti negatiivsete teguritena on märgitud: hoone konstruktsioonid vajavad kohati

põhjalikku remonti ja hoone siseruumid vajavad kohati remonti. Tuginedes lähteandmetele,

kinnisvaraturu hetkesituatsioonile ja võrdlusandmetele, hindas XXX kinnistu turuväärtuseks

27 000 eurot.

Kostja on esitanud tõendina veel XXX poolt avaldatud 07.11.2016. a enampakkumise teate (I

kd tl 119-120). Enampakkumise teates on määratud XXX kinnistu müügi alghinnaks 13 000

eurot. Müüdava objekti kirjeldus on alljärgnev: XXX elumaja-kontor algselt ehitatud 1908,

viimane suurem remont tehtud 1996. Hoone on kasutuseta seisnud alates 2006/2007. Hoone

põhikonstruktsioonide seisukorra kohta on märgitud, et hoonet on osaliselt remonditud

viimati 1996. aastal, mil hoone oli saanud uue välisviimistluse ja siseviimistluse. Siiski on

nüüdseks ehitise seisukord halvenenud. Näiteks on katusel räästaplekid tuulekahjustusega,

28 (37)

samuti on korstna juures läbijooksud, katusekatte värv oluliselt koorunud. Sissepääsu ukse

juures on varjualune külmakergete tõttu tõusnud nii, et katus on kohati laines. Ühes toas on

korstna läbijooksu tõttu vahelae konstruktsioon sisse kukkunud. Siseviimistlus: Põrandatel

laudis, PVC-kate, keraamilised plaadid ja betoon, seinad kaetud värvkattega, laudised ja

värvitud seineks-kattega, laed värvitud kipslaed või ripplaed. Viimistlus on kohati halvas

seisus. Mitmel pool on põrandad oluliselt vajunud.

Hageja esitas 07.11.2016. a enampakkumisel pakkumise kinnistu ostmiseks hinnaga 13 001

eurot (I kd tl 124). XXX. a sõlmitud müügi- ja asjaõiguslepingus (I kd tl 128-132) on müüja

avaldanud (lepingu p-d 1.8.5. ja 1.8.14): Lepingu oluliseks olevad ehitised on remontivajavas

seisukorras. Katuse räästaplekid tuulekahjustustega, samuti on korstna juures läbijooksud,

katusekatte värv oluliselt koorunud. Sissepääsu ukse juures on varjualune külmakergete tõttu

oluliselt tõusnud nii, et katus on kohati laines. Ühes toas on korstna läbijooksu tõttu vahelae

konstruktsioon sisse kukkunud. Siseviimistlus on kohati halvas seisus. Mitmel pool on

põrandad oluliselt vajunud.…Lepingu esemel on järgmised kommunikatsioonid: salvkaev,

milline on maja torustikuga ühendatud, kuid pump on katki (lõhki külmunud). Kanalisatsioon

imbväljakuga. Ahiküte, aga ahjud väga halvas seisukorras – tuL. htlikud. Hageja ostjana on

lepingu punktis 1.9.4. kinnitanud, et on üle vaadanud lepingu eseme koosseisu kuuluvad

ehitised ning on teadlik ehitiste kvaliteedist, seisukorrast ja õiguslikust olukorrast ning ei loe

seda lepingu puuduseks.

Hageja on esitanud tõendina XXX Kagu regiooni peametsaülema 22.08.2005. a käskkirja (I

kd tl 49), millega on otsustatud jagada XXX XXX XXXle ja XXX XXXle sanitaarremondiks

45 000 krooni. Lisana on esitatud 2005. a investeeringute tabel (I kd tl 50), millel on XXX

XXX kontori remondi summa 47 945 eurot, majandus inventar ja mööbel, 2005. aasta eelarve

30 000 eurot. Hageja on esitanud veel XXX-st A. S. 26.07.2017.a e-kirja hageja esindajale (I

kd tl 32). A. S. märgib kirjas: „Viimane remont XXX XXX kontoris (köögi laiendamine,

vaheseina lammutamine, uus põrand köögis, duširuumi kapitaalne renoveerimine, koridori ja

köögi seinte katmine kipsplaadi ja värviga) toimus 2005. a lõpus. Veebruaris 2006 on ostetud

valminud kööki paigaldatud sisustus. XXX lõpetamisel juunis 2008 olid 2 kontoripoolset ahju

korras.“ Hageja on esitanud ka XXX Kinnisvaraosakonna Lõuna piirkonna haldusjuhi, L. K. ,

11.08.2017. a e-kirja (I kd tl 31), milles vastuseks hageja pöördumisele L. K. teatab järgmist:

„Tuginedes arhivaalidele, tehti renoveerimistööd 2005. aasta lõpus või 2006. aasta algul.

Muudeti ruumilahendusi ruumides 3 ja 6. Mis aastal paigaldati plekkkatus ja pakettaknad,

seda ei tea, aga kindlasti peale 1997. a (tuginedes inventariseerimisele)“.

Kohus leiab, et kostja esitatud XXX XXX. a eksperthinnang, XXX poolt avaldatud

07.11.2016. a enampakkumise teade, samuti kinnistu müügi- ja asjaõigusleping tõendavad, et

2017. aasta novembris, kui hageja kinnistu omandas, oli elamu remonti vajavas seisukorras.

Viimane suurem remont oli tehtud 1996. aastal, mil hoone oli saanud uue välisviimistluse ja

siseviimistluse. Vähemalt alates aastast 2007, s.o ligi 9 aastat, oli hoone seisnud kasutuseta.

Hoone konstruktsioonid vajasid kohati põhjalikku remonti ja hoone siseruumid vajasid kohati

remonti. Hoone katusel olid räästaplekid tuulekahjustusega, samuti olid korstna juures

läbijooksud, katusekatte värv oluliselt koorunud. Sissepääsu ukse juures oli varjualune

külmakergete tõttu tõusnud nii, et katus oli kohati laines. Ühes toas oli korstna läbijooksu

tõttu vahelae konstruktsioon sisse kukkunud. Siseviimistlus oli kohati halvas seisus. Mitmel

pool olid põrandad oluliselt vajunud.

Kohus leiab, et hageja esitatud XXX Kagu regiooni peametsaülema 22.08.2005. a käskkiri,

XXX-st A. S. 26.07.2017.a e-kiri ja XXX Kinnisvaraosakonna Lõuna piirkonna haldusjuhi L.

K. 11.08.2017. a e-kiri, annavad kinnitust sellest, et 2005/2006 aastal tehti hoones

sanitaarremonti kuni 22 500 krooni (1440 eurot) ulatuses, mis XXX XXXle sanitaarremondi

investeeringuks jagati. Tõenditest ei saa aga järeldada, et hoone oli 2016. aasta novembris

29 (37)

paremas seisus, kui müüja esindaja seda enampakkumise teates ja müügilepingus kirjeldanud,

millist seisukorda on hageja ostjana ka müügilepingus ise kinnitanud. Kui isegi 2005/2006

aastal elamus sanitaarremonti tehti, siis kinnistu müümise ajaks oli möödunud sellest ligi 10

aastat.

Hageja on esitanud tõendina pottseppmeister M. M. i 02.03.2018. a eksperthinnangu elamu

kütteseadmete, sh tellismüüritis ahju ja glasuurimata kahhelitest ahju Pottahju), tulekahjueelse

seisukorra kohta (I kd tl 33-39). M. M. on eksperthinnangus tuvastanud, et kütteseadmetel

puudusid puhastusavad, mis takistab kütteseadmete regulaarset hooldamist. Tehniliselt on

võimalik

kütteseadmetele

puhastusavad

tekitada.

Kokkuvõttes

avaldas

M.

M. eksperthinnangus arvamust, et tellismüüritisahju kulumisaste enne põlengut oli selline, mis

oleks võimaldanud peale puhastusavade tekitamist seda ekspluatatsioonis hoida minimaalselt

20 aastat ja pottahju kulumisaste enne põlengut oli selline, mis oleks võimaldanud peale

puhastusavade tekitamist seda ekspluatatsioonis hoida minimaalselt 15 aastat. Hageja

taotlusel kuulas kohus 23.07.2020. a kohtuistungil M. M. i tunnistajana ära (II kd tl 129p-

130). M. M. selgitas istungil, et eksperthinnangu aluseks võttis ta hageja esitatud fotod

küttekolletest enne elamu põlengut ning põlengujärgselt vaatles ta küttekollete säilmeid

kohapeal. M. M. kinnitas, et küttekolletel puudusid ekspluatatsiooniavad, mille tõttu ei

saanud neid küttekoldeid kasutada, kuna see on tuL. htlik. TuL. hutult oleks saanud

küttekehasid kasutada pärast puhastusavade tegemist.

Kohus leiab, et M. M. i 02.03.2018. a eksperthinnang ega ka tema poolt tunnistajana antud

ütlused ei kinnita hageja väidet selle kohta, et tulekahju eelselt oli elamu kütteseadmed

töökorras. Vastupidi, nii M. M. i eksperthinnangu, samuti tema poolt tunnistajana antud

ütlused kinnitavad, et kütteseadmetel puudusid puhastusavad, mistõttu ei olnud võimalik neid

tuL. hutult kasutada.

Kohus leiab, et hageja ei ole ka tõendanud, et tulekahju eelselt oli hoone elektrisüsteem

korras. Kohus nõustub kostjaga, et hageja esitatud fotod elektrikilbist (I kd tl 60, 61) seda

asjaolu ei tõenda. Hageja poolt esitatud Elektrilevi XXX. a arve (I kd tl 176-177) tõendab

küll, et XXX kinnistul on sel perioodil tarbitud elektrit. Samas ei tõenda see elektrisüsteemi

seisukorda. Puuduvad tõendid selle kohta, et elektrisüsteemi oleks kontrollitud.

3.14. Kohus leiab, et hageja ei ole ka tõendanud, et pärast kinnistu ostmist, ajavahemikul

2016. aasta detsembrist kuni 2017. aasta aprillini tegi ta elamus mingeid selliseid parendusi,

mida L .V. oma eksperthinnangus hoone kulumi määramisel arvesse ei ole võtnud.

Hageja taotlusel kuulas kohus 23.07.2020. a kohtuistungil tunnistajatena üle H, K. , L. P. i ja

R. S. .

Tunnistaja H. K. andis ütlusi II kd tl 131-131p) alljärgnevalt:“ /Jah, olin korduvalt käinud

selle maja juures, esimene kord oli siis, kui J. plaanis osta ja palus mul kaasa tulla. Läksime

sinna ja hoone oli kohati heas ja väga heas ja kohati halvas seisus. Vaheuksed olid korralikud

puidust ja aknad ja seest olid osadel ruumidel teatud kohtades põrandad vajunud ja üks

ruum, mille lagi oli sisse vajunud ja katusest vesi sisse jooksnud. Heas korras olid duširuumid

ja samamoodi köök ja köögi põrand, oli täispuitpõrand ja rohkem ma ei tea./../ Hoone ostmise

järel teostasin töid koos J. iga päris pika aja vältel detsembrist 2016 kuni mai 2017, selles

vahemikus. Esimene töö, millega alustasime, kui oli J. il ära ostetud, oli see keldri drenaaži

ehitus. Põrandate vajumise põhjuseks meie hinnangul oli see, et välise pinna kalle oli selline,

et vesi valgus vundamendi alla ja sealt omakorda kogunes hoone keldrisse. Oli vaja luua

drenaaž, kaevasime keldritrepi juurest umbes 20 m pikkuse meetri sügavuse kraavi. Et vesi

pääseks ära valguma betoontrepist läbi toru ja tegime tagasitäite./../ Ruum nr 5 aknapoolne

külg oli ühes kohas põrand ära vajunud, eemaldasime põrandalauad ja paigaldasime alla

betoonplaadid, et põrand sirgeks jääks ja vaheplaadid. Paigaldasime tagasi needsamad ära

30 (37)

võetud lauad. Ruum nr 3, siin oli aknapoolses küljes kahest kohast vajunud, sai lahti lõigatud

tala kõrvalt ja tõstetud üles ja samad lahti võetud tükid tagasi paigaldatud, nr 4 mina ei

teinud. Tegi J. ja L. P. . Pool põrandast võtsid täiesti välja, edasi oli koridor ja põrand täies

ulatuses välja võetud ja tehti uued talad ja tehti uus põrand ja ma nägin seda kõike. Siin oli

põrandaküte ja selle kaabli paigaldasin tagasi, ei võetud vooluvõrgust välja, kui lammutati,

siis keriti kokku ja keevitati kokku. Panin tagasi musta põranda peale ühe kihi kipsplaati ja

teise kihi sisse sooned, kuhu läks küttekaabel sisse ja kolmas kiht, mis jäi viimaseks kihiks. Nr

7 ja 6 ei teinud, tubade 15 ja 16 vahel, selle küttekeha lõhkusime koos J. iga välja ja

paigaldasime kaminaahju plekist, millel on kivivooder sees. Hakkasime vundamenti

soojustama, see käis paralleelselt nende tubade remondiga, sest kui oli vihmane ilm ja siis ei

saanud teha. Kaevasime kraavi lahti ümberringi, selle vundamendi puhastasime ja teatud

kohtades oli mõrasid ja sai seguga parandatud ja sai kraavi põhi ära tihendatud. Tihendatud

kraavi põhja läks penoplast lapiti ja vundamendi peale läks vertikaalselt penoplast. Sai sinna

peale pandud musta värvi ehituskile ja tehtud tagasitäide ja see uuesti tihendatud ja juurde

toodud üks jagu liiva selleks, et tõsta vundamendipoolne osa kõrgemaks, et vesi voolaks

hoonest väljapoole. Kõige peale vundamendi peale sai pandud vihma ehk veelaud tolline, mis

läheb lapiti peale ja penoplasti peale läks puitkarkass 25x 50 mm puidust, mille peale

fassaadiplaat. Varjualune, mis on siin ees, sellel oli külma kergitus, see katus oli ülespoole

paindes. Külm oli pääsenud nende postide alla ja kergitanud need postid nagu maapinnast

kõrgemale, siin oli kivisillutis ja see kivisillutis sai ära võetud, et postid saaks soojustada.

Postid said soojustatud ja siis tungiga tõstsime selle katuse ääre üles, siin oli pikk liimpuittala

ja tõstsime üles ja majapoolse otsa peale paigaldasime laserloodi, millega sai need postid

õige kõrguse peale, märk peale. Lõikasime need postid lühemaks ja kui lasksime katuse alla,

siis jäi sirgeks. Rohkem praegu ei tule meelde. Sillutiskivi tuli eest ära võtta. Samad kivid ja

plaadid läksid tagasi. Mina ja J. tegime. L. P. oli seal, kui mind ei olnud. Olime ka

paralleelselt samal ajal. Kindlasti oli J. i elukaaslane R. . Ma tean, ta pani parketti, kardinad

üles ja väljas lilli, selliseid asju tegi. Lagi oli sisse vajunud toas nr 16. Mina tegin seal ahju

vahetust, lõhkusime ahju välja ja paigaldasime kamina. Laega tegeles L. ja põrandatega J.

ja värvimistöid R. . Vahetati kolm akent 15, 16 ja köögis 8. Need vahetas ära J. ja

viimistlustööd tegi minu mäletamist mööda L. . Katusekatet ei vahetatud ja sisse jooksu

põhjus, harjaplekid olid tuulekahjustusi saanud, tormituulte käes painutatud katus sai korda

tehtud ja vihamveerennid, oli sisse kogunenud leheprahti, sai puhastatud ja tagasi

paigaldatud. Kuskil mai alguses 2017, kui mina seal viimati käisin, siis oli mõni liist

panemata. Diivan ja teler sees, köögimööbel oli köögis paika panemata, kardinad ees, hoone

oli elamiskõlbulik./../ J. L. on mulle tuttav isik, oleme tutvunud aastaid tagasi ca 20 aastat,

ühine tuttav, kelle juures kokku saime. Jah, seesama isik, keda kohtuvälises menetluses

esindasin J. L. i. Mis saadetud, on minu koostatud. Tuttav selles osas, mille dokumente ise

olen koostanud või mis minule saadetud. Mina tean neid dokumente, mida olen ise

kindlustusele saatnud ja mis vastuseid olen saanud. Seda ei tea, mis toimikusse on lisatud.

Kuupäevi ei oska öelda, mis viibisin objektil. Kohal käimine kattus üldiselt sellega, millal J.

L. töölt tuli Rootsist, mõned harvad juhud, kui tema elukaaslane tuli ja tegi uksed lahti ja

viisime materjali. Kui J. oli Eestis, siis käisime ja tegime. Hulgaliselt käisin seal 40 pluss

päeva pakun. Mina võin sellele vastamata jätta, kas mulle selle eest maksti./../ Vundamendi

soojustamisel kasutati penoplasti, ehituskilet. Kamina puhul oli komplektne poe, tehase

kamin. Põrandate puhul betoonplaadid, mis läksid talade alla, naelad, kruvid. Hetkel rohkem

ei meenu. Puit sai toodud otse saekaatrist, mina käisin järgi. XXX asub ca 5-6 km XXX

suunas, käisin sealt puitmaterjali toomas. Ülejäänud materjali transportis J. kohale ja tõime

tema poolt, tõi J. ./“

Tunnistaja L. P. andis ütlusi (II kd tl 131p-132) järgnevalt: „/J. L. i tunnen ammu 15 aastat

küll. Olen vaidlusaluses hoones ehitustöid teostanud. 3 aastat tagasi küll või isegi neli. See oli

31 (37)

pigem talvel, läks kevadesse välja. J. i ja H. ga tegime seal põhiliselt. R. käis ka vahepeal, J. i

naine./../ ruumis nr 8 oli aken vahetatud ja tegin aknapõsed. Edasi oli nr 16 lagi, katus läbi

lasknud ja laekonstruktsioonid mädanenud, uued talad, saepuru alla, katus ära paigatud. Sai

pandud lakke kivivill peale, seestpoolt läks must laud, tolline laud ja saepuruplaat ja sellele

omakorda kips peale. Oli ka aken vahetatud ja tegin põsed. Seinad kipspuitkarkass tehtud ja

kips peale ja siis oli see ahjukoht ja tegin metallkarkassi ümber ja peale tulekindel kips. Ahi

oli uus. Nr 15 samamoodi akna põsed, seinad olid kõverad, uus karkass tehtud ja kips peale.

Siis oli nr 2 koridor põrand oli ära mädanenud, vana põrand välja võetud ja uued talad

pandud 50 x 50 must põrand kips ja uuesti kips ja kolm kihti kipsi kokku. Kontor nr 3 oli

põrand kohati ära vajunud, lõikasime vajunud kohtadelt augu sisse, toestasime ära ja panime

augu kinni tagasi ja sama jutt nr 5 kohta lahti lõigatud toestatud. Nr 4 oli pooleldi kuskil

põrand läbi, sai põrandatalasid vahetatud, toestatud ja uuesti pealt kinni kuni viimistluseni.

Seda viimistlust ma ei teinud. Ongi kõik. Väljas mingeid töid ei teinud. Katusel käisin

kruvikohtasid paikamas. Nägin, et tehti vundamendi soojustamist tegid H. ja J. , mina seal ei

osalenud./../ Põranda taladeks läksid prussid ja mustaks põrandaks kaustatud puitlaastplaate

ja lauda. Mina ei käinud materjalil järel, olid juba toodud ja toodi. Ligikaudu käisin kokku

kaks kuud tööl. Mitte iga päev. J. kutsus. Ma iga päev ei käinud, kokku oligi kaks kuud.

Poolteist kuud tuli kokku tööpäevi. „

R. S. andis ütlusi (II kd tl 132) järgnevalt: „/Olen teinud remonttöid J. L. ile kuuluvas majas.

Võis olla 2017 aasta alguses. Erinevate kuude jooksul. Mina panin kolme ruumi

põrandaparketi, panin ühte ruumi tapeedi seina ja üldiselt sellised koristustööd erinevates

ruumides. /../ põrandale laminaat nr 3,4, 5 ja tapeeditud ruum 15 ja kahe ruumi vahele

põrandaplaadid keraamilised kamina ette. Mina ei teinud seal selle põranaga midagi. Muud

oli selline üldkoristus. Aknad, uksed, põrandad pesta, sellised asju. Vahetati kolm akent. Olid

vanad puidust aknad, 15, 16 ja 8 plastaknad uued. Ma tean, et seal vajunud põrandaid

tõstsid ja laed vajunud, mina seal ei viibinud juures, ma ei oska kirjeldada. Koridor oli

põrand üles võetud kui tapeedi töid tegin. Oli ilmselt midagi läbi ja vajas põrandat. Käisid ise

J. ja H. ja L. kaasas või käisid kolmekesi koos. See oli aprilli lõpp mai algus 2017 selle

ajani./../ Ruumide seisukord oli selline, et seal oleks saanud elada, esmased asjad olid elamus

olemas, vesi, küte, kanalisatsioon. Väljas oli algselt see trepiesine katus, ei olnud sirge nagu

peaks, oli tekkinud mingi kergitus või vajumine, seal midagi tegid ja ei ole selle eriala

inimene. Vundamenti soojustamine, keldris oli vesi ja võeti see vesi välja. Rohkem ma ei

mäleta. /../ olen hageja elukaaslane. 2000 olen tema elukaaslane. Mõningad tööd toimusid

samal ajal kui panin parketti ja nägin. Ma olen enne ka parketti pannud see polnud esmane

katsetus./“

Kohus leiab, et tunnistajate H, K. , L. P. i ja R. S. ütlused annavad kinnitust hageja väitele, et

pärast kinnistu ostmist, ajavahemikul 2016. aasta detsembrist kuni 2017. aasta aprillini, tegi

hageja elamus remonttöid, sh soojustati hoone vundamenti, osade ruumide mädanenud

põrandatalad vahetati välja ning osades ruumides vahetati põrandaplaat, ühes toas asendati

lagi uuega, kahes toas vahetati välja seinakarkassid, vahetati välja kolm akent, parandati

katuse harjaplekid. Kohus leiab aga, et tunnistajate ütlused ei tõenda hageja poolt tehtud

remonttööde ega selleks kasutatud materjalide mahtu ega maksumust. Siinkohal peab kohus

oluliseks märkida, et hageja ei ole hagi alusena ka ise välja toonud tööde ega kasutatud

materjalide täpsemat mahtu ega tõendanud selleks mingite kulude tegemist. Tunnistajate H,

K. ja L. P. i ütlustest nähtub, et nad olid hageja tuttavad ja tunnistaja R. S. ütluste kohaselt

oli tema hageja elukaaslane. Vaidlust ei ole, et H. K. ja L. P. olid XXX juhatuse liikmed ja

nimetatud ettevõtet oli hageja kohtueelselt volitanud vaidluses kindlustusandjaga esindama.

Puuduvad tõendid, et tunnistajad tegutseksid ehitus- ja remonditeenuse osutamise alal. Hageja

ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks tunnistajatele tehtud töö eest maksnud. Tunnistajad ei

andnud ütlusi ka täpsemalt tehtud töötundide kohta. Nende ütlused teostatud tööde kohta olid

32 (37)

üldsõnalised ja aja osas umbmäärased. Samuti ei ole hageja esitanud väiteid ega tõendeid

elamu remontimisel kasutatud materjalide mahtude ega vastavate kulude suuruse kohta. Neid

asjaolusid arvestades leiab kohus, et on ka eluliselt ebausutav, et tunnistajad, hageja tuttavad

ja elukaaslane, tegid elamus lühikese ajavahemiku vältel sellises olulises mahus remonttöid,

mis oleks saanud elamu seisundit võrreldes selle ostmise aja seisuga oluliselt muuta. Vaidlust

ei ole selle üle, et tegemist oli ligi 100 aastat tagasi ehitatud majaga. Tõendamist ei leidnud, et

elamus oleks pärast 1996/97 aastat tehtud suuremad remonttöid. Enne hageja poolt kinnistu

ostmist oli elamu aastaid seisnud kasutuseta ning müügi ajal 2016. aastal oli hoone

remontivajavas seisukorras. Hageja ei ole tõendanud, et pärast kinnistu ostmist oleks ta

elamus teinud mingeid kapitaalseid remonttöid, mis ehitise kulumiastet võiks oluliselt

mõjutada. Hageja on suurt rõhku pannud elamu vundamendi soojustamisele. Tunnistajate

ütlustega, samuti A. L. ekspertarvamusega saab lugeda tõendatuks, et mingeid vundamendi

soojustamise töid tehti. Samas puuduvad igasugused tõendid vastavate tööde täpsema mahu,

sh kasutatud materjalide ja nende maksumuse kohta.

Hageja on esitanud L .V. i küsimustikus vastused tema poolt hoones teostatud parenduste ja

remonttööde kohta (I kd tl 19-20) ning L .V. on need hageja esitatud asjaolud ka oma

ekspertarvamustes hoone kulumile hinnangu andmisel arvesse võtnud.

A. L. on oma eksperthinnangus (II kd tl 11-28) hinnanud hageja seletuste ja tunnistajate H,

K. , L. P. i ning R. S. ütlustes kirjeldatud ehitustööde mahtusid ja maksumust ning selle

põhjal hinnanud, et tööde mõju hoone amortisatsiooninäitajale on vahemikus 8,65% kuni

9,69%. Kohus leiab, et kuna tõendid tegelikult tööde mahtu ei tõenda, siis ei saa arvesse võtta

ka eksperdi hinnangut tööde mõjule kuluminäitajale.

Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et põhjendatud on hoone kulumi arvestamisel aluseks

võtta L .V. i XXX. a täiendav eksperthinnang, mille kohaselt on kulumi suurus 52,70%.

iv.

Kindlustusväärtus

3.15. Eespool tuvastas kohus, et elamu taastamisväärtus on 143 425,88 eurot, sh elamu

taastamismaksumus 138 157,40 eurot ja põlengujärgsete lammutus- ja koristustööde

maksumus 5268,48 eurot. Hoone kulumiks loeb kohus L .V. i XXX. a eksperthinnangu alusel

52,70%.

Kuna kulum on suurem, kui 40%, siis vastavalt poolte vahel sõlmitud kindlustuslepingu osaks

olevate Kodukindlustuse üldtingimuste punktile 14.3.3. peab kostja kindlustusandjana

hüvitama hagejale elamu taastamisväärtuse, millest on kulum maha arvestatud. Seega

kujuneb kindlustusväärtuseks 67 840,45 eurot (143 425,88- 75 585,43=67 840,45).

Kindlustusväärtusest tuleb maha arvestada hageja omavastutuse summa, mis on 200 eurot.

Seega on kostja kohustatud maksma hagejale kindlustushüvitist summas 67 640,45 eurot.

Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on maksnud hagejale välja kindlustushüvitise summas

66 792,75 eurot. Seega on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja nõue kostja vastu

täiendava kindlustushüvitise väljamõistmiseks summas 847,70 eurot (67 640,45-66 792,75).

Suuremas ulatuses hageja hüvitise nõue tuleb jätta rahuldamata.

3.16. Hageja leiab, et põhjendatud on hageja nõue kostja vastu väljamõistetavalt

kindlustushüvitiselt viivise nõudes.

Hageja nõuab kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras alates hagiavalduse

esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

33 (37)

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär.

VÕS § 113 lg 2 näeb erisusena ette, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks

määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist

alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks

hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse.

VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda

intressi,

on

intressimääraks

poolaasta

kaupa

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Kohus leiab, et eeltoodud sätete alusel on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista

viivis 847,70 euro suuruselt kindlustushüvitiselt VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras

alates hagi esitamisest, s.o alates XXX. a kuni nõude täitmiseni.

Tulenevalt TsMS §-st 367 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise kindla summana

kuni otsuse tegemiseni. Viivis 847,70 euro suuruselt nõudelt VÕS § 113 lg 1 2. lauses

sätestatud määras on kohtuotsuse tegemise seisuga, s.o perioodi eest XXX. a kuni 26.08.2022.

a summas 301,18 eurot. Edasiulatuvalt mõistab kohus kostjalt viivise välja protsendina

põhinõudelt kuni selle täitmiseni.

v.

3.17. Lisaks täiendavale kindlustushüvitise summale ja viivisele nõuab hageja kostjalt kahju

kindlakstegemisega seotud kulude hüvitamist summas 2130 eurot ning samuti viivist

kahjuhüvitiselt.

Hageja väitel kasutas ta kahju kindlakstegemiseks XXX abi. XXX esindaja on pöördunud

ehitusettevõtete poole, küsinud neilt hinnapakkumisi, korduvalt suhelnud ehitusettevõtjatega,

käinud koos nendega kinnistul, koostanud vaide ja suhelnud kindlustusandjaga kahju suuruse

tuvastamise eesmärgil. XXX on seoses kahju tuvastamisega esitanud hagejale arve summas

1530 eurot. Samuti on hageja teinud kulutusi eksperthinnangu saamiseks. XXX poolt on

hagejale esitatud arve, mille kohaselt hageja oli kohustatud tasuma 600 eurot. Hageja leiab, et

VÕS § 491 lg 1 alusel on kostja kindlustustandjana kohustatud nimetatud kulutused

kogusummas 2130 eurot hagejale hüvitama.

Kohus leiab, et hageja nõue kahju kindlakstegemisega seotud kulude ei ole asjaoludega

õiguslikult põhjendatud.

Hageja nõue on käsitletav kahju hüvitamise nõudena. Kahju hüvitamise nõude üldiseks

õiguslikuks aluseks on VÕS § 115 lg 1, mis näeb ette, et kui võlgnik rikub kohustust, võib

võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse

rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise

eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kahju

hüvitamise nõudele kohaldub ka VÕS § 127 kahju hüvitamise eesmärgi ja ulatuse kohta. VÕS

§ 127 lg 2 sätestab, et kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud

34 (37)

selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus

tekkis.

VÕS § 491 lg 1 näeb kahjukindlustuse lepingu puhul erisusena ette, et kui kindlustusandja

peab hüvitama tekkinud kahju, peab ta hüvitama sealhulgas kindlustusvõtja poolt kahju

kindlakstegemise ja selle suuruse määramisega seoses

kantud

vajalikud

kulud.

Kindlustusandja ei pea kindlustusvõtjale hüvitama eksperdi või nõuandja palkamise kulusid,

kui kindlustusvõtja ei olnud lepingu järgi eksperdi või nõuandja palkamiseks kohustatud.

Antud juhul ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et nende vahel sõlmitud kindlustuslepingu

järgi ei olnud hageja kindlustusvõtjana eksperdi või nõuandja palkamiseks kohustatud.

Seetõttu, vastavalt VÕS § 491 lg 1 2. lausele ei ole ka hagejal kindlustusandjana kohustust

vastavate kulude hüvitamiseks. Kohus leiab ka, et hageja poolt väidetud kulud XXX-le

esindamise eest asjaajamisel ning XXX arvamusele ahjude töökorrasoleku kohta, ei ole

käsitletavad kindlustusjuhtumiga seostud kahju (kindlustusväärtuse) kindlakstegemise

kuludena.

Eeltoodut arvestades jätab kohus hageja kulude hüvitamise nõude summas 2130 eurot

rahuldamata. Kuna hüvitise nõue ei ole põhjendatud, siis ei ole põhjendatud ja tuleb jätta

rahuldamata ka viivise nõue.

vi.

3.18. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks

välja kindlustushüvitise summas 847,70 eurot ja viivise väljamõistetavalt hüvitiselt

kohtuotsuse tegemise seisuga summas 301,18 eurot ning edasiulatuvalt protsendina

põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni nõude täitmiseni. Hageja

kindlustushüvitise nõude ja viivise nõude suuremas ulatuses jätab kohus rahuldamata. Samuti

jätab kohus rahuldamata hageja nõude kahju kindlakstegemisega seotud kulude hüvitamiseks

summas 2130 eurot ja sellelt summalt viivise nõude.

Menetluskulude jaotus

4. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Antud juhul rahuldab kohus hagi osaliselt. Hageja nõudis hagiavalduses kostjalt

kindlustushüvitist ja kahju kindlakstegemisega seotud kulude hüvitist kokku summas

124 337,25 eurot ja viivist sellelt summalt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja

kindlustushüvitise summas 847,70 eurot ja viivise selles summas hüvitiselt. Suuremas

ulatuses hageja põhi- ja viivisenõude jääb rahuldamata. Seega rahuldab kohus hageja nõuded

ca 0,6 % ulatuses. Arvestades hagi rahuldamise ulatust leiab kohus, et õiglane ei ole jätta

menetluskulusid poolte kanda võrdsetes osades ning mõistlik ei ole ka jaotada

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Arvestades hagi rahuldamise ulatust

jätab kohus menetluskulud täielikult hageja kanda.

5. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hageja poolt kostjale

hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

35 (37)

TsMS § 139 lg 1 kohaselt on menetlusosaliste menetluskulud kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Vastavalt TsMS § 139 lg-le 2 on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. TsMS § 143 sätestab asja läbivaatamise kulude koosseisu ja TsMS § 144 sätestab

kohtuvälised kulud.

5.1.

Kostja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja (III kd tl 151-152) ja täiendava

menetluskulude nimekirja (III kd tl 170), mille kohaselt on kostja menetluskulud kokku

summas 16 877,66 eurot, sh kostja lepingulise esindaja tasu koos käibemaksuga summas

14 939,79 eurot, esindaja sõidukulud summas 207,87 eurot ja dokumentaalsete tõendite (XXX

ekspert L .V. i arvamuste) saamise kulud koos käibemaksuga summas 1740 eurot.

Hageja esitas 05.07.2022. a kohtule oma seisukoha kostja menetluskulude kohta (III kd tl

159-160). Hageja leiab, et kostja lepingulise esindaja kulud ei ole osaliselt põhjendatud ja

vajalikud. Muu hulgas leiab hageja, et osaliselt ei olnud vajalikud menetluskulude nimekirjas

märgitud kostja esindaja toimingud ning osaliselt on ülemäärane toimingutele märgitud

ajakulu. Hageja on toimingute täpsusega välja toonud, millise toimingu või ajakuluga ta ei

nõustu (III kd tl 160). Lisaks leiab hageja, et põhjendatud ei ole hüvitada kostjale

menetluskulusid koos käibemaksuga. Hageja toob välja, et kostja on käibemaksukohuslane ja

kuna õigusabiteenuse osutamine ei ole käsitletav kindlustusteenuse osutamisena, siis on

kostjal õigus kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Lisaks palub hageja jätta rahuldamata

kostja taotlus hüvitada dokumentaalse tõendi saamise kulud summas 1740 eurot. Vastavat

taotlust hageja põhjendanud ei ole.

5.2.

Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja kulud saab lugeda menetluskulude

nimekirjas toodud ulatuses põhjendatud ja hüvitatavaks menetluskuluks.

TsMS § 144 p 1 kohaselt on menetlusosaliste esindajate kulud kohtuvälised kulud, mis

vastavalt TsMS § 139 lg-le 1 kuuluvad menetluskulude koosseisu.

TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-

s 218 sätestatu kohaselt.

Kostjat esindas tsiviilasja menetluses vandeadvokaat Madis Saar.

Kostja 21.06.2022. a esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt tegi kostja lepinguline

esindaja perioodil alates 27.03.2018. a kuni 21.06.2022. a (k.a) toiminguid kokku ajakuluga

103 tundi ja 31 minutit. Menetluskulude nimekirjale on lisatud esindaja toimingute tabel (III

kd tl 154), kus on märgitud toimingud kuupäevaliselt ja ajakulu igale toimingule eraldi.

06.07.2022. a esitatud menetluskulude nimekirja (II kd tl 170) kohaselt kulus kostjal

06.07.2022. a esitatud dokumendi (repliik hageja lõppseisukohtadele ja seisukoht hageja

menetluskulude kohta) täiendavalt 4 tundi ja 43 minutit.

Kostja esindaja taotleb tehtud toimingute eest tasu tunnihinnaga määras 138 eurot koos

käibemaksuga.

Kohus on seisukohal, et arvestades menetluse asjaolusid saab lugeda vajalikuks 21.06.2022. a

esitatud menetluskulude nimekirja lisas (III kd tl 154) märgitud esindaja toimingud ja ka

06.07.2022. a täiendavas menetluskulude nimekirjas (II kd tl 170) märgitud toimingud. Kohus

ei nõustu hageja vastuväidetega selle kohta, et osaliselt ei ole olnud toimingud vajalikud ja

ajakulu neile ülemäärane. Kohus leiab, et arvestades asja keerukust ja mahukust saab lugeda

vajalikuks ja põhjendatuks ka kostja esindaja ajakulu neile toimingutele kokku 108 tunni ja 14

minuti ulatuses. Ajakulu on küll suur, kuid kohtu hinnangul on käesolev tsiviilasi keskmisest

36 (37)

oluliselt mahukam. Menetlus on kestnud üle nelja aasta. Hageja on esitanud kostja vastu

hagiavalduse ja menetluse käigus hulgaliselt täiendavaid seisukohti, taotlusi ja tõendeid,

millele kostja pidi vastama ning selleks eelnevalt hageja esitatuga tutvuma, olukorda

analüüsima ja enne toimingute tegemist ka esindatavaga nõu pidama, millega eeldatavalt

kaasnes olulises ulatuses ajakulu. Kostja esindaja koostatud menetlusdokumendid, sh vastus

hagile, seisukohad hageja vastuväidetele, on põhjalikud, samas ei sisaldu neis ka midagi

ülemäärast. Kohtu hinnangul ei saa hinnata ajakulu toimingutele ülemääraseks. Lisaks on

asjas toimunud 4 kohtuistungit, kus kostja esindaja on osalenud. Istungitel osalemisele

märgitud esindaja ajakulu on vastavuses istungite toimumise ajaga ning mõistlikuks saab

pidada ka istungite ettevalmiseks märgitud ajakulu. Kohus leiab, et arvestades asja keerukust

saab lugeda põhjendatuks ka kostja esindaja tunnitasu määra, mis on koos käibemaksuga 138

eurot tund. Kostja esindaja tasumäär ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest advokaadist

lepingulisele esindajale makstavat tasu. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja

vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-92-13).

Kostja taotleb lepingulise esindaja tasu hüvitamist koos käibemaksuga. TsMS § 174 lg 10

kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline

kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt

käibemaksu tagasi arvestada. Antud juhul on kostja menetluskulude nimekirjas kinnitanud, et

ei saa menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega kuuluvad menetluskulud

hüvitamisele koos käibemaksuga.

Eeltoodut arvestades loeb kohus vajalikuks ja põhjendatud kostja menetluskuluks tema

lepingulise esindaja tasu koos käibemaksuga kokku summas 14 939,79 eurot.

Kohus leiab, et vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks saab lugeda ka kostja lepingulise

esindaja sõidukulud seoses neljal korral kohtuistungitele sõitmisega kokku summas 207,87

eurot. Ühel korral toimus istung Tartu Maakohtu Võru kohtumaja Võru majas ja kolmel

korral Põlva majas. Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid, mille kaudu esindaja kostjat

esindas, asukoht on Tallinnas. Arvestades advokaadibüroo kaugust kohtumajade asukohast,

saab hinnata sõidukulud taotletud ulatuses mõistlikuks.

5.3.

Kohus leiab, et põhjendatud ja hüvitatavaks kostja menetluskuluks saab lugeda ka

kostja dokumentaalsete tõendite saamise kulud koos käibemaksuga kokku summas 1740

eurot.

TsMS § 143 p 1 kohaselt on dokumentaalse tõendi saamise kulud asja läbivaatamise kulud,

mis vastavalt TsMS § 139 lg-tele 1 ja 2 kuuluvad menetluskulude koosseisu.

Kostja on esitanud dokumentaalse tõendina OÜ Kahjuekspert eksperdi L .V. i 23.02.2020. a

koostatud eksperthinnangu ja XXX. a koostatud eksperthinnangu. Kostja on esitanud tõendina

XXX arved (III kd tl 155 ja 156), mis tõendavad, et ekspertarvamuste saamisega seotud

kulusid kokku koos käibemaksuga summas 1740 eurot. Tegemist on asjakohaste tõendite

saamise kuluga, mille saab lugeda vajalikuks ja põhjendatud kostja menetluskuluks. Kostja on

menetluskulude nimekirjas kinnitanud, et ei saa nendelt kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

Seetõttu on kulud TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitatavad koos käibemaksuga.

5.4.

Eeltoodut arvestades loeb kohus põhjendatuks kostja menetluskulud kokku summas

16 877,66 eurot, sh kostja lepingulise esindaja tasu koos käibemaksuga summas 14 939,79

eurot, esindaja sõidukulud summas 207,87 eurot ja dokumentaalsete tõendite saamise kulud

koos käibemaksuga summas 1740 eurot.

Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus menetluskulud summas 16 877,66 eurot

kostja kasuks välja hagejalt.

37 (37)

Kostja taotlusel ning TsMS § 177 lg 2 alusel märgib kohus otsuses, et hagejal tuleb temalt

välja mõistetud menetluskuludelt tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt lahendatud Tartu Ringkonnakohtu otsusega 20.04.2023.