2-22-105255/8 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. august 2022, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-105255

Tsiviilasi

Osaühingu Aktiva Finants hagi R. P. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1357,98 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood:

10746479; asukoht: A. Weizenbergi tn 20, Kesklinna

linnaosa,

Tallinn,

Harju

maakond)

lepinguline

esindaja Irina Metsler-Verner

Kostja: R. P. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht

hagiavalduses xxx; tegelik elu- ja viibimiskoht

teadmata,

menetlusdokumendid

kätte

toimetatud

04.08.2022 avalikult [teadaanne number 1951569])

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista R. P.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks hageja ja kostja vahel

25.03.2021 sõlmitud maksekokkuleppest tulenev võlgnevus kokku 1164,80 eurot

(millest 814,27 eurot põhivõlgnevus; 43,55 eurot kokkuleppega kinnitatud põhivõlgnevuse

viivis; 40,00 eurot kokkuleppega kinnitatud kahjuhüvitis; 55,80 eurot kokkuleppega

kinnitatud intress; 211,18 eurot viivis põhivõlgnevuselt perioodi eest 26.03.2021 kuni

28.04.2021 määraga 0,065% päevas).

3. Välja mõista R. P.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks sissenõutavaks muutunud

viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 814,27 eurot) alates 29.04.2022, kuni otsuse

tegemiseni, so kuni 25.08.2022 k.a summas 62,98 eurot.

4. Välja mõista R. P.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis arvestatuna võla

põhiosalt (s.o 814,27 eurot) alates 26.08.2022 kuni põhivõla täitmiseni määras 0,065%

päevas.

5. Menetluskulud jätta R. P. kanda.

6. Määrata Osaühingu Aktiva Finants põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 430 eurot (millest 280 eurot on maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi

Tsiviilasi nr 2-22-105255

2 (5)

esitamisel tasutud riigilõivud ja 150 eurot lepingulise esindaja tasu), mis mõista R. P.lt

Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja.

7. Väljamõistetud menetluskuludelt on R. P. kohustatud tasuma Osaühingule Aktiva

Finants viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

9. Toimetada kostjale R. P. tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30

päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15

päeva möödumisel otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast

(TsMS § 317 lg 5).

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS

§ 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X)

SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või

a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-s või a/a

EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) AS-s LHV Pank, märkides selgituseks:

kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi.

Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS §

442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11).

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2)

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

1. Osaühing Aktiva Finants esitas 14.02.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 1159,45 euro saamiseks. Kohus tegi 15.02.2022 võlgnikule

Tsiviilasi nr 2-22-105255

3 (5)

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 23.03.2022 kohus

lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

2. Pärnu Maakohus jättis 30.03.2022 hagiavalduse käiguta, kohustades hagejat esitama oma

nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis; tasuma täiendavalt riigilõivu

vastavalt hagi esitamise viisile ja esitama kohtule riigilõivu tasumist kontrollida võimaldavad

andmed; teatada kohtule kostja andmed, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte

toimetada.

3. Osaühing Aktiva Finants esitas 28.04.2022 hagiavalduse R. P. vastu võlgnevuse 953,62 euro,

sissenõutavaks muutunud viivise 211,18 euro ja täiendavate viiviste väljamõistmiseks alates

29.04.2022 kuni põhinõude 814,27 euro täitmiseni määras 0,065 % päevas. Samuti palus hageja

välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 280,00 eurot ning esindustasu 480,00 eurot.

Hagiavalduse

kohaselt

sõlmisid

hageja

ja

kostja

25.03.2021

võlatunnistuse

ja

maksekokkuleppe, millega kostja kinnitas võlgnevuse olemasolu, suurust ja koosseisu ning

hageja võimaldas kostjal tasuda võlatunnistusest tulenevad kohustused maksegraafiku alusel.

Kokkuleppe kohaselt tunnistas kostja, et võlgneb kokkuleppe andmise päeva seisuga hagejale

kokku 953,62 eurot, millest on põhisumma 814,27 eurot, viivis 43,55 eurot, kahjuhüvitis 40,00

eurot, intress 55,80 eurot. Tingimuste punkti 1.2. kohaselt on pooled kokku leppinud, et

võlatunnistus ja selle juurde kuuluv maksegraafik ei kujuta endast hageja ja kostja vahelist

kokkulepet maksetähtaja edasi lükkamise kohta ega katkesta viivise arvestust võlgnevuse osaks

olevalt põhivõla jäägilt. Kostja võlatunnistusest tulenevaid kohustusi ei täitnud. Hageja ja kostja

on kokkuleppe punktis 1.3 kokku leppinud kohaldatava viivise määras 0.065% iga

kalendripäeva eest. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud

viivisenõue summas 211,18 eurot. Hageja soovib tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja

hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta.

4. Pärnu Maakohus võttis 02.05.2022 hagiavalduse menetlusse ning kostjale toimetati

hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte avalikult, avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded

(teadaande number 1951569). Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Selles asjas

avaldati hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse väljavõte 19.07.2022. Seega dokumendid

loetakse kostjale kättetoimetatuks 04.08.2022 ning kostjale vastamiseks määratud 14-päevane

tähtaeg lõppes 18.08.2022 kell 24:00. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse

lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

6. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel

subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise

otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja

on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14).

Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui

tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).

7. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt

omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud.

Tsiviilasi nr 2-22-105255

4 (5)

Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue hageja ja kostja vahel

25.03.2021 sõlmitud võlatunnistusest ja maksekokkuleppest. Kostja ei ole täitnud sõlmitud

kokkuleppest tulenevat rahalist kohustust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, § 30 lg 1, § 76 lg

1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1 alusel hagejal on õigus nõuda

kostjalt rahalise kohustuse täitmist kokkulepitud summas 953,62 eurot.

8. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb

tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole hagis

esitanud asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist ei olnud

tarbijalepinguga. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste

rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene

lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki

seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui

seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või

võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1

sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagis esitatud asjaoludel on

kokkuleppega ettenähtud viivisemäär 0,065% päevas. Kohus rahuldab hageja nõude

sissenõutavaks muutnud viivise väljamõistmiseks kostjalt summas 211,18 eurot perioodi

26.03.2021 kuni 28.04.2022 eest.

9. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks

selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja

nõuab kostjalt viivist, mis on arvestatud põhivõlgnevuselt määras 0,065% päevas alates

29.04.2022 kuni põhinõude täitmiseni. Tulenevalt hageja nõudest ja TsMS § 367 mõistab

kohus viivise alates 29.04.2022 kuni otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 62,98 eurot

(814,27€ x 0,065% / 365kp x 119kp perioodi eest 29.04.2022-25.08.2022) ja alates 26.08.2022

protsendina põhivõlast.

10. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi

esitamisel tasutud riigilõivud 280 eurot, kuna riigilõivude tasumine on nõude esitamise

vältimatu eeltingimus.

11. Hageja taotleb lisaks riigilõivule kostjalt välja mõista esindustasu summas 480 eurot (ilma

käibemaksuta). Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja maksnud

esindajale tasu 480 eurot (ilma käibemaksuta). Julianus Inkasso OÜ osutab teenust 120 eur/h

ilma käibemaksuta.

Tsiviilasi nr 2-22-105255

5 (5)

Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb

kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates

eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu

suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid

avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus

proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul

olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu

ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise

menetlusosalise

menetluskulu.

Tsiviilasja

hinnast

suuremas

ulatuses

menetluskulu

väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure

mahu puhul.

Kohus leiab, et esindaja ajakulu 4 tundi ei ole selles asjas põhjendatud. Tegemist on trafaretse

hagiga, hagist ei nähtu analüüsi, asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei

ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu selles asjas 1,5 tundi. Kohus

leiab, et hagejaga mitte-advokaadist esindaja tasumäär 120 eurot/tunnis on põhjendamatu.

Riigikohus on küll varasemates lahendites pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120

eurot nii koos käibemaksuga kui ka ilma ja ka 147,49 eurot, kuid kohus võtab siinjuures arvesse,

et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid

advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-

advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas.

Arvestades asja sisu peab kohus põhjendatud tasumääraks 100 eurot/tunnis, mistõttu peab

kohus põhjendatuks ja vajalikud hageja lepingulise esindaja kulud kokku 150 eurot (1,5h x

100€) ilma käibemaksuta.

12. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

Kohtunik