2-22-1199/40 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 24. august 2022

Tsiviilasja number

2-22-1199

Tsiviilasi

A.A. hagi B.B.i vastu elatise suurendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 26. mai 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.A. määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse

esitaja

(hageja):

A.A.

(isikukood

XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja C.C.

Vastustaja (kostja): B.B. (isikukood XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A.A. määruskaebus.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 26. juuni 2022. a määrus

ning saata tsiviilasi samale maakohtule menetluse

jätkamiseks.

3. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse otustab

maakohus asjas tehtavas lõpplahendis.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. A.A. (hageja) esitas 25. jaanuaril 2022 Tartu Maakohtule hagi B.B.i (kostja) vastu elatise

suurendamiseks. Hagiavalduse kohaselt ei rahulda elatis 150 eurot kuus lapse vajadusi. Hageja

soovib saada kostjalt elatist 213 eurot 44 senti kuus.

Kostja vaidles hagile vastu. Kostja on maksnud elatist igakuiselt poole miinimumpalga ulatuses

kuni elatise väljamõistmise seaduse muutumiseni. Hageja viibib praktiliselt kõik

nädalavahetused kostja juures. Koolivaheaegadel viibib hageja kostja juures ka nädala sees.

Kostja maksab hageja telefoniarveid ning kannab kulutused hageja kooliekskursioonidele,

teatrile, trennile, huviringile. Samuti on kostja ostnud hagejale riideid ning andnud taskuraha.

26. mai 2022. a kohtuistungil teatas hageja, et loobub hagist. Kostja oli hagist loobumise ja

menetluse lõpetamisega nõus.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Tartu Maakohus võttis 26. mai 2022. a määrusega hagist loobumise vastu, lõpetas menetluse

ning jättis menetluskulud poolte endi kanda.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse

otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist

loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab

hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Käesolevas tsiviilasjas ei ole tuvastatud TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, mistõttu tuleb

hagist loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. Kostja on hagist loobumisega nõus.

Kumbki pool ei ole esitanud taotlust teiselt poolelt menetluskulude väljamõistmiseks.

Maakohus jättis poolte menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.

MÄÄRUSKAEBUS JA VASTUSTAJA SEISUKOHT

3. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles vaidlustab maakohtu määrust.

Määruskaebuse kohaselt võiks elatise summa olla 214 eurot alates 1. jaanuarist 2022.

Varasemalt on kostja maksnud elatist 292 eurot, alates 1. jaanuarist 2022 on kostja tasunud

elatist 150 eurot kuus. Lapse vajadused on suurenenud. 15. juuni 2022. a täpsustuse kohaselt ei

ole hageja loobunud elatise nõudest alates 1. jaanuarist 2022.

4. Kostja vaidles määruskaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada, maakohtu määrus tuleb tühistada

ning tsiviilasi tuleb saata tagasi samale maakohtule menetluse jätkamiseks (TsMS § 659, § 667

lg 2).

6. Hageja on alaealine laps ning teda esindab kohtumenetluses tema seaduslik esindaja – ema

(Perekonnaseaduse § 120 lg 1). TsMS § 222 lg 1 p 3 kohaselt on hageja seaduslikul esindajal

iseenesest õigus ka hagist loobuda TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud piirangutega.

Hageja määruskaebuse kohaselt ei ole väljamõistetud elatis piisav, hageja vajadused on

suurenenud ning hageja ei ole hagist loobunud. Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole

väljendanud kindlat soovi hagist loobuda. Kuigi hageja esindaja on küll vastanud jaatavalt

kohtu küsimusele, kas ta loobub hagist, ei ole ringkonnakohtu hinnangul ta saanud aru oma

tahteavalduse õiguslikust tähendusest. Kohtuistungi protokollist ei nähtu ka, et kohus oleks

hageja esindajale nõudest loobumise tagajärgi selgitanud (TsMS § 431 lg 1).

Kohtuistungi protokollist nähtuvalt selgitas hageja esindaja, millised kulutused ta hagejale teeb

ning et ta saaks elatise suurendamisel ise hagejale asju osta. Maakohus, andes mõista, et hagist

mitte loobumise korral jäetakse hagi rahuldamata, on põhimõtteliselt asja sisuliselt lahendanud.

Seejuures on tsiviilasi olnud alles eelmenetluses, hagi on alles võetud menetlusse, pooled ei ole

oma väidete kinnitamiseks jõudnud tõendeid esitada.

7. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab asja maakohtule menetluse

jätkamiseks, siis jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu

otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke