3-21-2381/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.08.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2381

Haldusasi

E.K.i ja V.K.i kaebus Maa-ameti 04.06.2021 korralduse nr 1-

17/21/1458 „Otsus Tanuma tee 36 ja Tampli tee 1

katastriüksuste

ühise

piiripunkti

asukoha

kohta“

ja

06.09.2021 vaideotsuse nr 1-17/21/2138 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebajad – E.K. ja V.K.

Vastustaja – Maa-amet, esindaja Anneliina Siitan

Kolmas isik – K.S.

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 23.09.2022 (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maa-amet võttis 04.06.2021 korralduse nr 1-17/21/1458 „Otsus Tanuma tee 36 ja Tampli

tee 1 katastriüksuste ühise piiripunkti asukoha kohta“ alusel vastu muu hulgas järgmised

otsused:

1) määrata Tampli tee 1 ja Tanuma tee 36 katastriüksuste ühiseks piiritähiseks piiripunktis nr 9

looduses leitud ja koordineeritud piirimärk (metalltoru) ning määrata piirimärgi asukoht

vastavalt

22.07.2019

registreerimiseks

esitatud

Tampli

tee

katastriüksuse

mõõdistusandmetele;

2(10)

2) määrata Tampli tee 1 ja Tanuma tee 36 katastriüksuste ühiseks piiritähiseks piiripunktis

nr 10 maastikul tähistamata Eesti Topograafia Andmekogusse (ETAK) kantud avaliku veekogu

kaldajoone punkt, mis paikneb maastikult leitud piiripunktidest nr 8 ja 9 avaliku veekogu

kaldajooneni pikendataval sirgel;

3) muuta Tanuma tee 36 (kt 24505:001:0882) katastriüksuse andmeid ja kanda maakatastrisse

alljärgnev katastriüksus: 24505:001:0882, Harju maakond, Jõelähtme vald, Neeme küla,

Tanuma tee 36, elamumaa 100%, pindala 19684 m2.

Korraldusest nähtub, et maamõõtja Taimi Kirs (tegevuslitsents nr 179 MA-k) esitas 31.05.2019

Maa-ametile taotluse katastrimõõdistamise tingimuste väljastamiseks Harju maakonnas

Jõelähtme vallas Neeme külas paikneval Tampli tee 1 (varasem nimi Jaaniussi, kt

24504:008:0271) katastriüksusel maakorraldustööde teostamiseks. Katastripidaja väljastas

19.06.2019 katastrimõõdistamise tingimused nr LY1905314413 Tampli tee 1 katastriüksuse

piiride asukoha kindlakstegemiseks maastikul. Tööde tulemusel mõõdistati maastikult leitud ja

taastatud katastriüksuse piiritähiste asukohad. T. Kirs esitas 22.07.2019 katastrimõõdistamise

materjalid (maakatastri menetlus nr 19072215405) registreerimiseks katastripidajale.

Mõõdistustööde käigus ilmnes vajadus piiri asukoha kindlakstegemiseks mõõdistatava Tampli

tee 1 katastriüksuse piiripunktis nr 9 (numeratsioon vastavalt piiriprotokollis nr LY1905314413

esitatule). Piiripunkt nr 9 on ühine maakatastris registreeritud Tanuma tee 36 (kt

24505:001:0882) katastriüksuse piiripunktiga nr 9 (tähis – metalltoru). Varem maakatastris

registreeritud mõõdistusandmete kohaselt on Tampli tee 1 katastriüksuse piiripunkt nr 13 (uue

numeratsiooni kohaselt tähistatud numbriga 9) tähistatud metalltoruga.

Piiride kindlakstegemise põhjuseks oli asjaolu, et maastikult leitud piiripunkti nr 9 tähis (maaga

tasa löödud metalltoru) on koordineeritud lubatust suurema mõõdistusveaga. Lisaks paiknes

maastikult leitud metalltoru vahetus läheduses piirikivi, st maastikult leiti lähestikku kaks

võimalikku piiritähist. Maamõõtja viis 09.07.2019 maastikul läbi piiride kindlakstegemise

toimingu. Piiripunkti nr 9 asukoha kindlakstegemisest maastikul võtsid osa nii Tampli tee 1 kui

ka Tanuma tee 36 kinnisasjade omanikud. Tanuma tee 36 kinnisasja omanik ei nõustunud

piiride kindlakstegemise tulemusega ehk maastikult leitud metalltoru asukohaga ning palus

taastada piiripunkti asukoha vastavalt maakatastris registreeritud piirikoordinaatidele. Samuti

ei nõustunud Tanuma tee 36 kinnisasja omanik, et Tampli tee 1 katastriüksuse kaldajoone piir

korrigeeritakse vastavaks ETAK-isse kantud kaldajoone asukohale. Piiride kindlakstegemise

piiriprotokolli allkirjastas ja seeläbi nõustus piiriandmete täpsustamisega maakatastris Tampli

tee 1 kinnisasja omanik. Tanuma tee 36 kinnisasja omanik piiriandmete täpsustamisega ei

nõustunud ega allkirjastanud piiriprotokolli.

Kuna puudus kinnistuomanike nõusolek piiriandmetes muudatuste tegemiseks, otsustas Maa-

amet kinnisasja piiri asukoha maakorraldusseaduse (MaaKS) § 15 lg 5 alusel maakorralduse

läbiviija esitatud dokumentide põhjal.

2. Tanuma tee 36 kinnisasja omanikud E.K. ja V.K. esitasid vaide Maa-ameti 04.06.2021

korralduse kehtetuks tunnistamiseks, mis jäeti Maa-ameti 06.09.2021 korraldusega nr 1-

17/21/2138 (vaideotsus) rahuldamata.

3. Tallinna Halduskohtule saabus 20.10.2021 E.K.i ja V.K.i kaebus Maa-ameti 04.06.2021

korralduse nr 1-17/21/1458 „Otsus Tanuma tee 36 ja Tampli tee 1 katastriüksuste ühise

piiripunkti asukoha kohta“ ja 06.09.2021 vaideotsuse nr 1-17/21/2138 tühistamiseks. Kohus

võttis kaebuse 24.11.2021 määrusega menetlusse ja kaasas kolmanda isikuna menetlusse K.S.i

(s.o Tampli tee 1 kinnistu omanik).

3(10)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

4. Kaebajad taotlevad Maa-ameti 04.06.2021 korralduse nr 1-17/21/1458 ja 06.09.2021

vaideotsuse tühistamist kokkuvõtlikult alljärgnevatel põhjustel.

1) Vaidlustatud haldusakt ei ole õiguspärane ja rikub kaebajate subjektiivseid õigusi, kuna

sellega muudetakse kaebajatele kuuluva Tanuma tee 36 kinnisasja piiri ja suurust vähenemise

suunas, ilma selle eest mingit hüvitist maksmata. Kaebajad jäävad kõigi oma varasemate (sh

vaides toodud) väidete ja põhjenduste juurde.

2) Tampli tee 1 ja Tanuma tee 36 kinnisasjade piir oli ja on määratud koordinaatidega juba ligi

20 aastat. Vastustaja ei ole põhjendanud ega tõendanud, et koordinaatide määramisel tehti

mõõdistusviga. Vaidlustatud korralduses ega vaideotsuses ei ole põhjendatud, miks on

koordinaatidega õigesti määratud piiripunkt (puittähis ning 25.06.2019 seisuga ka metalltoru)

vaja nihutada ühele joonele maastikult leitud kiviga (juhuslikult kattub uus joon Tampli tee 1

kinnistu omaniku poolt rajatud piirdeaiaga) ning miks eelistatakse juhuslikku kivi ja Tampli tee

1 kinnistu omaniku poolt võõrale maale rajatud piirdeaeda ametlikult mõõdistatud ja

koordinaatidega määratud punktile. Õiguspärane ei ole olukord, kus kellelgi on võimalik tõsta

üks metalltoru (piiripunkt nr 9) omavoliliselt uude kohta – võõrale kinnistule (Tanuma tee 36)

rajatud piirdeaiaga ühele joonele ning sellest piisab, et lugeda ligi 20 aastat kehtinud ja

koordinaatidega määratud kinnistu piir mõõtmisveaks ning muuta kinnistute piiri ja seeläbi

nende pindala.

3) Kinnistute piiride ja suuruse muutmise näol on tegemist väga tähtsate toiminguga, millel on

kinnistute praeguste ning tulevaste omanike õigustele ja huvidele pikaajaline ja oluline mõju.

Seega peab selline toiming olema igati kaalutud, põhjendatud ja vastavad asjaolud tõendatud.

Muu hulgas peaks tõendama, miks koordinaatide puhul on tegemist mõõdistusveaga. Samuti

peaks vastustaja hindama kaebajate väiteid selle kohta, et piiripunkt nr 9 (maaga tasa

metalltoru) asukohta on vahetult enne piiride kindlaksmääramist muudetud ning miks see

muudetud asukoht sobib hästi Tampli tee 1 omaniku poolt rajatud piirdeaiaga, kuid ei sobi

katastriüksuse koordinaatidega. Sisuliselt on muudetud Tanuma tee 36 kinnistu piiri ja

vähendatud selle pindala üksnes ühe maaga tasa löödud metalltoru asukoha alusel, jättes

kõrvale professionaalsete maamõõtjate poolt määratud koordinaadid, senised katastriplaanid ja

kaebajate tunnistused.

5. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata.

1) Piiride kindlakstegemise menetluses tuleb kõiki piiriandmeid hinnata ühtses kogumis.

Kõnealuses piirkonnas registreeriti 08.01.2002 esimesena Koli katastriüksus ja teisena

06.05.2002 Jaaniussi katastriüksus. Koli katastriüksus jagati ning jagamise tulemusel

moodustati ja registreeriti 27.12.2007 maakatastris Koli tee (kt 24505:001:0883) ja Tanuma tee

36 katastriüksused. Kõigi nimetatud katastriüksuste piiriandmete kohaselt on piiripunkti nr 9

piiritähise vormiks metalltoru. Piiride kindlakstegemise käigus leiti maastikult maaga tasa

löödud kohtkindel metalltoru ja piiritähistega piirikivi. Kuivõrd piirnevad Koli ja Jaaniussi

katastriüksused moodustati ja mõõdistati maa ostueesõigusega erastamiseks, siis ei pidanud

mõõdistamisel arvestama õigusvastaselt võõrandatud maa piiride ja piiritähiste ehk piirikiviga,

vaid lähtuda tuli kohaliku omavalitsuse poolt maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingute

käigus määratud piiridega. Sellest tulenevalt ei saa ilma kõigi maaomanike nõusolekuta määrata

piiritähiseks maastikult leitud piirikivi.

2) Käesoleval juhul on maamõõtja võtnud arvesse nii arhiividokumente kui ka maastikult leitud

piiritähiseid ühtses kogumis (MaaKS § 15 lg 3). Olukorras, kus katastripidaja teeb otsuse piiri

asukoha kohta MaaKS § 15 lg 5 alusel, otsustatakse kinnisasja piiri asukoht maakorralduse

4(10)

läbiviija esitatud piiri kindlakstegemise ja katastrimõõdistamise dokumentide alusel. Olukorras,

kus looduses on leitud piirimärgid, mis vastavad piiriprotokollides olevale piirikirjeldusele

(metalltoru ja avaliku veekogu kaldajoon), kuid on tuvastatud, et maakatastris on nende

koordinaadid ebatäpsed, ei saa lähtuda piiri asukoha otsustamisel maakatastris registreeritud

koordinaatidest ega nende alusel arvutatud pindalast (vt Riigikohtu 12.06.2012 otsus nr 3-2-1-

67-12, p 24). Omandi ulatus on tähistatud piirimärkidega looduses. Vastavalt

kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 13 lg 1 p-le 5 ja lõike 2 teisele lausele ei ole kinnistu pindala

kandeks asjaõigusseaduse ja kinnistusraamatuseaduse tähenduses. Sellest tulenevalt ei kohaldu

kinnistusraamatu I jakku kantud andmetele, sh pindalale asjaõigusseaduse (AÕS) § 56 lõikes 1

sätestatu, mille kohaselt kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse. Tallinna

Ringkonnakohus on 30.11.2020 lahendi nr 3-19-1297 (p 30 jj) toonud välja, et piiri asukoha

otsustamisel ei saa lähtuda esmajoones koordinaadist või katastrikaardist, vaid hinnata tuleb ka

katastriüksuse plaani andmeid, piiriprotokollis sisalduvat infot ja tegelikku looduslikku

olukorda.

3) Tanuma tee 36 ja Tampli tee 1 katastriüksuste ühisel piiril paiknev piirdeaed on rajatud

maastikul olemasolevate piirimärkide nr 8 (piirikivi) ja nr 9 (metalltoru) vahele. Vastavalt AÕS

§ 129 lõikele 2 peab kinnisasja omanik tagama piirimärgistuse säilimise. Ta ei või piirimärke

muuta ega ümber paigutada. Puudutatud katastriüksuste piiriprotokollidest tulenevalt on

vaidlusaluse piiritähise nr 9 vormiks metalltoru. Kaebaja ei ole vastupidist tõendanud ja

katastripidajal ei ole alust arvata, et keegi on piirimärke pahatahtlikult ümber paigutanud.

Piiride looduses kättenäitamisel 09.07.2019 piirimärgist nr 9 tehtud fotol on näha, et

piiritähiseks oleval metalltorul või selle ümber oleval maastikul puuduvad sellised jäljed, mis

võiks viidata piiritähise ümberpaigutamisele, nagu näiteks kaevamisjäljed või metalltoru

maasse löömisel tekkiv heledam sõõr toru otsas.

Piirimärgi nr 9 asukoht ei ole määratud olemasoleva aia järgi, vaid maastikult leitud piiritähise

järgi. Maamõõtja käis looduses mõõdistamas kahel korral, 23.04.2019 ja 09.06.2019.

Koordinaatide järgse piiri asukoha lähedalt leidis maamõõtja maaga tasaseks löödud metalltoru

ja kivi, millel olev tähis viitas, et tegemist on ajaloolise piirikiviga. Tulenevalt sellest, et

koordinaadijärgsest asukohast maamõõtja piirimärgi tunnustele vastavat tähist ei leidnud, kuid

leidis metalltoru ja piirikivi, tuli maamõõtjal piir kindlaks teha.

4) Kuna katastripidajale esitatud dokumentide kohaselt ei ole piiri kindlakstegemisel aluseks

võetud aia asukohta, siis ei pidanud vastustaja analüüsima, millistele asjaoludele tuginedes on

aed rajatud loodusest leitud piiritähistega sobivale joonele. Isegi, kui nimetatud küsimus oleks

käesolevas vaidluses asjakohane, siis kehtiva õiguse kohaselt on katastriüksuse piirid tähistatud

looduses ja koordinaatide alusel katastrikaardile kantud piirid on üksnes informatiivse

tähendusega. Seega, kuna looduses oli piiripunktis nr 9 metalltoru olemas, siis on arusaadav, et

aed rajati looduses olemasoleva piiriga samale joonele, mitte katastrikaardil oleva piiri järgi.

Tampli tee 1 (varasema nimega Jaaniussi) varasemas piiriprotokollis, kus piiripunkt nr 9 kandis

numbrit 13, oli piirimärgi vormiks metalltoru (vt Jaaniussi katastriüksuse moodustamise toimik,

piiriprotokoll), samamoodi on Koli katastriüksuse esmamoodustamise toimikus (mille jagamise

tulemusel on moodustatud Tanuma tee 36), kus sama piiripunkt on tähistatud numbriga 6,

piirimärgi tähiseks metalltoru.

Üheski maareformi puudutavas dokumendis pole kirjeldatud vaidlusaluse piirimärgi vormina

piirikivi või puittähist. Koordinaadijärgsesse asukohta löödud puittähis ei ole võimaliku

piirimärgina arvestatav, kuna maakatastriseaduse (MaaKatS) § 161 lg 1 järgi on

maakorraldustööde tegemise ja katastrimõõdistamise õigus maakorraldustööde tegevuslitsentsi

omaval füüsilisel isikul ja katastripidajal. MaaKatS § 17 lg 2 teise lause kohaselt tuleb

5(10)

piirimärgi taastamiseks teha katastrimõõdistamine. Keskkonnaministri 14.08.2018 määruse nr

30 „Katastriüksuse moodustamise kord“ (Kord) § 10 lg 1 sätestab, et katastrimõõdistamiseks

tuleb taotleda katastripidajalt katastrimõõdistamise tingimused. MaaKatS § 161 hakkas kehtima

01.07.2018 ja sellest ajast kuni tänaseni ei ole piiripunktiga nr 9 seotud Tanuma tee 36 ja Tampli

tee 1 katastriüksuste kohta rohkem katastrimõõdistamise tingimusi taotletud, v.a Taimi Kirsi

poolt 31.05.2019 taotletud tingimused. Koordinaadijärgses asukohas olev puittähis ei vasta ka

Korra § 14 lg-s 2 sätestatud nõuetele.

5) Väär on kaebajate väide, et 25.06.2019 seisuga koordinaadijärgses asukohas olnud maaga

tasa löödud metalltoru on liigutatud vahetult enne piiride kindlaksmääramist ja piiride looduses

kättenäitamist 09.07.2019. Maamõõtja mõõdistas loodusest leitud piiritähised 23.04.2019 ja

09.06.2019, seega enne kaebajate poolt nimetatud kuupäeva, mil nende hinnangul metalltoru

veel õiges kohas oli. Samuti oleks sellisel juhul pidanud olema looduses näha metalltoru

ümberpaigutamisele viitavad jäljed.

Asjaolu, et piiripunkt nr 9 koordineerimisel tegi maamõõtja mõõdistusvea, toetab ka K.S.i poolt

maamõõtjale antud selgitus, et 2003. a Tampli tee 1 kinnistut omandades asus selles asukohas

tihe toomingavõsa, mille tõttu oli katastrimõõdistamisel eksimise tõenäosus suurem kui hea

ligipääsuga asukohas. Puuduvad igasugused mõistlikud põhjendused ja tõendid, mis annaks

alust arvata, et piirimärki on liigutatud. Lisaks on Maa-amet tuvastanud, et Koli katastriüksuse

esmakordsel mõõdistamisel 15.05.2001 on mõõdistusvahendina kasutatud GPS-seadet. GPS-

seadmega mõõtes on iga punkt teistest punktidest sõltumatu, seega oli koordinaadi määramisel

vea tekkimise tõenäosus suur, kuna tegemist on võsase kohaga. Tahhümeetriga mõõdistamisel

see nii ei ole. GPS-seadme aruanne on ebausaldusväärne, arvatavasti fiktiivne, sest vead x ja y

suhtes on igal punktil täpselt samad. Koli katastriüksuse jagamisel 2007. a katastriüksuse

mõõdistamise toimikus piiripunktide mõõdistusandmed puuduvad. Koordinaatide erinevused

eelmise mõõdistusega on väga minimaalsed ning enamus punktidel on erinevus mm pealt sama

- 0,034 m, mis on ebareaalne, arvestades üle 2 km pikkust mõõdistuskäiku. Võib arvata, et

tegelikult seda punkti üle ei mõõdetud, vaid muudeti vanu koordinaate mõni sentimeeter.

Jaaniussi katastriüksuse moodustamisel on ühiste piirimärkide koordinaadid täpselt samad, mis

Koli katastriüksuse esmamõõdistamisel, seega on ilmselge, et piirimärke üle mõõdetud ei ole,

kuna ka tänapäevaste vahenditega on äärmiselt väike tõenäosus ühe punkti korduval

mõõdistusel määrata täpselt sama koordinaati, vaid alati tekib väike erinevus (paar

sentimeetrit).

6) Piiripunkt nr 10 on maastikul tähistamata ETAK-isse kantud avaliku veekogu kaldajoone

punkt, mis paikneb maastikul olevatest piiripunkti nr 8 ja 9 avaliku veekogu kaldajooneni

pikendataval sirgel. Avaliku veekoguga piirnevad katastriüksuste piirid on looduses pidevas

muutumises tulenevalt veetasemest ja kaldajoone muutustest. Seega ei ole sellist piiripunkti

võimalik looduses tähistada ja üheselt ka kätte näidata, sest tegemist on n-ö dünaamilises

muutumises oleva piiriga.

Avaliku veekogu kaldajoone ehk keskmise tasemega veepiiri asukoht kaardistatakse iga 8 aasta

järel. Tegemist on arvutusliku joonobjektiga, mis kaardistatakse erinevate perioodide

mõõdistus- ja kaardistustulemuste alusel, seega ei ole tegemist ühekordse veeseisuga, vaid 8

aasta keskmisega. Vabariigi Valitsuse 05.12.2013 määruse nr 171 „Eesti topograafia

andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ (määrus) § 10 lõike 6 kohaselt

uuendatakse Läänemere, Peipsi järve ja Võrtsjärve kaldajoone andmeid iga kaheksa aasta

tagant. Sealjuures sätestab nimetatud määruse § 10 lõige 5, et andmed uuendatakse andmekogus

ühe aasta jooksul pärast alusdokumentide saamist. Andmete uuendamise eesmärk on

andmekogu andmete vastavusse viimine looduses oleva olukorraga. Kuna suuremate

veekogude kaldajoon on looduses pidevalt muutumises ja mõjutab oluliselt kinnisasja tegelikku

6(10)

suurust, siis on peetud mõistlikuks kaldajoone andmeid põhikaardil uuendada 8-aastase

intervalliga lähtuvalt veetaseme keskmisest ulatusest. ETAK-i andmetel on informatiivne

tähendus, seega ei mõjuta veekogu andmete muutmine kaebaja subjektiivseid õigusi.

Looduslikud protsessid ei sõltu inimese tahtest. Seega ei saa ka tegeliku olukorra kaardistamine

rikkuda isiku subjektiivseid õigusi.

7) Kaebajate väide, et vaidlustatud otsuse tulemusel väheneb Tanuma tee 36 pindala, ei ole

õige. Tanuma tee 36 katastriüksuse piirid viiakse vastavusse avaliku veekogu täpsustunud

kaldajoonega ja seetõttu kinnistu pindala hoopis suureneb. Kuid olenemata sellest, kas

katastriandmete parandamise tulemusel katastriüksuse pindala suureneb või väheneb, ei ole

kinnistu pindala kandeks AÕS ja KRS tähenduses ning pindalale ei kohaldu AÕS § 56 lõikes 1

sätestatu, mille kohaselt kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse (vt ka

Riigikohtu 08.02.2012 otsuss nr 3-2-1-156-11 p 31). Avaliku veekoguga piirnev kinnisasi on

looduses pidevas dünaamilises muutumises ja võimatu oleks tagada sellise katastriüksuse täpse

pindala kajastamine katastris ja kinnistusraamatus. Seega on põhjendamatu heita vastustajale

ette, et katastriüksuse piirid katastrikaardil on viidud vastavusse looduses tegelikult eksisteeriva

olukorraga. Katastripidamise üks eesmärke ongi tegeliku olukorra katastrikaardil kajastamine.

Kui katastriüksuse piiripunktile koordinaatide määramisel on eksitud, siis on pindala samuti

arvutatud ekslikele andmetele tuginedes.

6. Kolmas isik palub jätta kaebuse rahuldamata.

Alates Tampli tee 1 kinnistu ülevõtmisest 2003. a on kolmas isik lähtunud Tampli tee 1 ja

Tanuma tee 36 kinnistute vahelise piiri kulgemisest looduses tähistatud ja eelmise omaniku

poolt kätte näidatud piiritähistest: piirikivi – piirimärk nr 8 ja metalltoru – piirimärk nr 9.

Piirdeaia rajamisel kahe kinnistu piirile 2014. a lähtus kolmas isik samuti nendest looduses

paiknevatest piiritähistest. Piiri asukoha kindlakstegemise vajadus tekkis 2019. a kevadel, kui

kolmas isik avastas oma kinnistul piirimärgi nr 9 lähedusse (Tanuma tee 36 kinnistu omaniku

poolt tellitud oma kinnistu kõigi piiripunktide looduses mahamärkimise tulemusel) geodeedi

poolt paigaldatud puittoki, mille asukoht lahknes looduses paiknevast piirimärgist nr 9.

Piirimärki nr 9 tähistav metalltoru asus nii enne 25.06.2019 ja asub ka peale 09.07.2019 ühes

ja samas algses asukohas. Kahe piirimärgi nr 8 ja nr 9 vahel asuvast ja ajaloolist piirimärki

omavast kivist kui piiritähisest kahe kinnistu vahelise piiri kulgemisel ei ole kunagi lähtutud.

Kunagist piiritähist omava kivi kasutusele võtmine piiritähisena oli vaid kolmanda isiku poolne

ettepanek piiri asukoha kindlakstegemise toimingu käigus – vastuseks Tanuma tee 36 kinnistu

omaniku väitele, et metalltoru on võimalik omale sobivasse asukohta ümber teisaldada.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

8. Kaebajad vaidlustavad Maa-ameti 04.06.2021 korraldust nr 1-17/21/1458, millega otsustati

MaaKS § 15 lg 5 alusel Tampli tee 1 ja Tanuma tee 36 katastriüksuste ühise piiri asukoht.

Kaebajad ei ole nõus vaidlusaluse korralduse alusel nende kinnistu osas maakatastrisse kantud

piiripunktide nr 9 ja 10 asukoha andmete muutmisega ja seeläbi nende kinnistu pindala

vähendamisega. Kaebajad on seisukohal, et maakatastrisse kantud koordinaadid on õiged ja

vastustaja ei ole tõendanud vastupidist.

9. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud

pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,

proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

7(10)

Kohus märgib esmalt, et ei saa asuda maamõõtja asemel kindlaks määrama piiripunktide

asukohti looduses ega otsustada, kust peaks Tampli tee 1 ja Tanuma tee 36 vaheline piir

kulgema. Halduskohus ei lahenda tsiviilkohtu pädevusse kuuluvaid piirivaidlusi, vaid saab

kontrollida haldusorgani tegevuse õiguspärasust. Käesoleva vaidluse lahendamisel saab

halduskohus seega üksnes kontrollida, kas vaidlustatud Maa-ameti korraldus vastab haldusakti

õiguspärasuse eeldustele.

10. Piiripunkt on maaüksuse välispiiri punkt, millele on õigusaktides kehtestatud korras

määratud koordinaadid ja mille asukohta looduses on vajaduse korral võimalik määrata

(MaaKatS § 2 p 91). Piirimärk on piiripunkti tähis looduses, mille asukohta on võimalik taastada

(MaaKatS § 2 p 10).

MaaKS § 15 lg 1 kohaselt teeb kinnisasjade vahelise piiri asukoha kindlaks maakorralduse

läbiviija, kui selleks on vajadus või kinnisasja omanik seda taotleb. Kinnisasja piiri

kindlakstegemise vajadus MaaKS § 15 alusel esineb muu hulgas juhtudel, kui

katastrimõõdistamise käigus selguvad vastuolulised piiriandmed või on tuvastatud, et

piirimärkide asukohad maastikul ei ole kooskõlas katastrisse kantud piiriandmetega või

maastikul on ühes piiripunktis mitu piirimärki (vt MaaKatS § 17 lg 4). Praegusel juhul ongi

vastustaja vaidlustatud korralduses ja vaideotsuses arusaadavalt selgitanud, et Tampli tee 1

katastriüksuse ülemõõdistamise käigus leidis maamõõtja piiripunktis nr 9 maastikult

maakatastris registreeritud piirikirjeldusele vastava metalltoru, kuid selle asukoht ei sobinud

registreeritud andmetega. Lisaks leiti maastikult kaks lähestikku asuvat piiritähise tunnustega

märki – maaga tasa löödud metalltoru ning piiritähistega kivi. Kuna koordinaadijärgsest

asukohast maamõõtja piirimärgi tunnustele vastavat tähist ei leidnud, kuid leidis metalltoru ja

piirikivi, tuli maamõõtjal piir kindlaks teha.

Kuna kinnisasjade omanikud (st kaebajad ja kolmas isik) ei saavutanud kokkulepet vaidlusaluse

piiri kulgemises (s.o kas lähtuda tuli looduses asuvast piirimärgi tähisest või registrisse kantud

koordinaatidest), tuli vastustajal otsustada kinnisasja piiri õige asukoht maakorralduse läbiviija

esitatud piiri kindlakstegemise ja katastrimõõdistamise dokumentide alusel ja korras (MaaKS

§ 15 lg-d 3 ja 5 ning MaaKatS § 8 lg 31). Kohus selgitab, et seadusandja ei ole omistanud

maaüksuse piiripunkti koordinaatidele määravat tähtsust teiste andmete, sh piirimärkide tähiste

ees. Kinnistu pindala ja piiri asukohta puudutavad andmed ei ole kanded asjaõigusseaduse ja

kinnistusraamatuseaduse mõttes (vt KRS § 13 lg 1 p 5 ja lg 2; Riigikohtu 12.06.2012 otsus nr

3-2-1-67-12, p 23). Seetõttu ei saa ka nende andmete õigsust AÕS § 56 lg 1 tähenduses eeldada.

Vaidluse korral tuleb piiri õige asukoht kindlaks teha kinnistusraamatus, maakatastris, arhiivis

või asjakohases registris leiduvate andmete ning piirimärkide alusel, vajadusel AÕS § 129 lg-

te 2 ja 3 kohaselt (MaaKS § 15 lg 3). Algsel katastrimõõdistamisel võib maamõõtja nt olla

eksinud konkreetsele piirimärgi vormile (nt metalltorule) vale koordinaadi andmises või

paigutanud piirimärgi koordinaatidele mittevastavasse asukohta. Välja tuleb selgitada see, kas

piirimärk paigutati valedele koordinaatidele või õiges asukohas olevale piirimärgi vormile anti

valed koordinaadid (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2020 otsus nr 3-19-1297, p 30 jj).

11. Kohtul puudub alus kahelda selles, et piiripunktis nr 9 on õige käsitada maastikul olevat

metalltoru piiripunkti tähisena.

11.1 Asja materjalidest nähtuvalt leiti Tampli tee 1 katastriüksuse mõõdistamisel piiripunktis

nr 9 maastikult maaga tasa löödud vana metalltoru ning veidi eemalt piiritähistega kivi, mis

paikneb piirilõigul 8 (piirikivi) – 9 (maaga tasa löödud metalltoru). Vastustaja on selgitanud, et

Tampli tee 1 (varasema nimega Jaaniussi) varasemas piiriprotokollis, kus piiripunkt nr 9 kandis

numbrit 13, oli piirimärgi vormiks metalltoru (vt vastustaja 10.01.2022 menetlusdokumendi

lisa 2, lk 11). Ka Koli katastriüksuse esmamoodustamise toimikus (mille jagamise tulemusel on

8(10)

moodustatud Tanuma tee 36), kus sama piiripunkt oli tähistatud numbriga 6, oli piirimärgi

tähiseks metalltoru (vt vastustaja 10.01.2022 menetlusdokumendi lisa 10, lk 12). Ka üheski

maareformi puudutavas dokumendis pole vastustaja kinnitusel kirjeldatud vaidlusaluse

piirimärgi vormina piirikivi või puittähist. Ühtlasi on vastustaja arusaadavalt põhjendanud,

millest tulenevalt ei oleks koordinaadijärgsesse asukohta löödud puittähis võimaliku

piirimärgina arvestatav. Kaebuses ei ole eeltoodule vastu vaieldud.

Eeltoodut arvestades määras maakorralduse läbiviija piiritähiseks maastikult leitud maaga tasa

löödud metalltoru. Piiritähistega kivi piiri tähistama ei jäetud, kuna ühegi maakatastris

registreeritud dokumendi kohaselt ei ole kõnealune piiripunkt tähistatud piirikiviga. Lisaks on

vastustaja selgitanud, et piirnevad Koli ja Jaaniussi katastriüksused moodustati ja mõõdistati

maa ostueesõigusega erastamiseks, mistõttu ei pidanud mõõdistamisel arvestama

õigusvastaselt võõrandatud maa piiride ja piiritähiste ehk piirikiviga, vaid lähtuda tuli kohaliku

omavalitsuse poolt maa ostueesõigusega erastamise eeltoimingute käigus määratud piiridega

ning ilma kõigi maaomanike nõusolekuta ei saa määrata piiritähiseks maastikult leitud piirikivi.

Maastikul olev piirdeaed ei ole määratud piiritähiseks (st piirdeaia postid ei ole piirimärgid)

ning katastripidajale esitatud dokumentide kohaselt ei ole piiri kindlakstegemisel aluseks

võetud aia asukohta. Seega on asjakohatu kaebajate etteheide, et vastustaja pole välja

selgitanud, miks kolmanda isiku poolt rajatud piirdeaed paikneb kohas, mis sobib loodusest

leitud piiritähistega, kuid ei sobi katastrikaardile kantud koordinaatidega. Vastustaja ei pidanud

korralduse andmisel eeltoodut analüüsima. Siiski kohus nõustub vastustaja selgitusega, mille

kohaselt on eluliselt usutav, et aed on rajatud looduses olemasoleva piiriga samale joonele,

mitte katastrikaardil olevate koordinaatide järgi.

11.2 Kaebajad väidavad, et 25.06.2019 asus piiripunkti nr 9 tähistav metalltoru maakatastris

registreeritud koordinaatide järgses asukohas, kuid 09.07.2019 piiri kindlakstegemise toimingu

ajaks oli muudetud selle asukohta (st ei vastanud enam koordinaatidele) ning kattus Tampli tee

1 omaniku poolt rajatud piirdeaia asukohaga. Kohtul ei ole alust kahelda vastustaja seisukohas,

et piiripunktis nr 9 olevat metalltoru pole vahetult enne piiri kindlakstegemist pahatahtlikult

ümber paigutatud. Kaebajate sellekohane väide on ümberlükatav muu hulgas vastustaja

viidatud asjaoluga, et maamõõtja teostas maastikul välimõõdistustöid 23.04.2019 ja 09.06.2019

(s.o enne 25.06.2019, mil kaebajate väitel metalltoru paiknes koordinaatide järgses kohas) ning

nende mõõdistamiste ajal paiknes maastikult leitud maaga tasa metalltoru piiripunktis nr 9

kindlakstehtud asukohas. Nõustuda võib vastustajaga ka selles, et kui kõnealust metalltoru

oleks vahetult enne 09.07.2019 piiride kindlakstegemise toimingut teise kohta tõstetud,

pidanuks olema looduses näha metalltoru ümberpaigutamisele viitavad jäljed. Vastustaja

esitatud 09.07.2019 piirimärgist nr 9 tehtud fotol (vt vastustaja 10.01.2022 menetlusdokumendi

lisa 9) puuduvad metalltorul või selle ümber oleval maastikul piiritähise ümberpaigutamisele

viitavad jäljed (nt kaevamisjäljed, metalltoru maasse löömisel tekkiv heledam sõõr toru otsas

vms). Fotolt nähtuvalt on kõnealune metalltoru maa sees ega ole lihtsalt teisaldatav. Kaebajate

väited metalltoru pahatahtliku ümberpaigutamise osas ei ole seega veenvad.

Niisamuti puudub kohtul alus kahelda maamõõtja usaldusväärsuses. Vaidlus puudub selle üle,

et tegemist on nõutavat litsentsi omava maamõõtjaga ning kaebajad ei ole välja toonud ühtegi

sellist asjaolu, mis lubaks seada maamõõtja erapooletuse kahtluse alla. See, et maamõõtja poolt

tuvastatu ei ühti kaebajate arusaamaga piiri kulgemisest, ei anna alust järelduseks, et maamõõtja

tegutses Tampli tee 1 kinnisasja omaniku huvides. Vastustaja leidis korraldust vastu võttes, et

maamõõtja on vastavalt MaaKS § 15 lg-le 3 arvestanud nii arhiividokumente kui ka maastikult

leitud piiritähiseid ühtses kogumis ning kaebajate väited ei kinnita vastupidist.

9(10)

Eeltoodu valguses on asjakohatu kaebajate väide, et vastustaja ei ole tõendanud, et maakatastris

registreeritud koordinaatide määramisel on tehtud mõõdistusviga. Olukorras, kus maakatastris

registreeritud andmed (s.o koordinaadid) vaidlusaluse piiripunkti asukoha kohta erinevad

maastikult leitud vaidlusaluse piirimärgi tähise (s.o metalltoru) asukohast ning vastustajal

puudub kahtlus, et piirimärgi tähise asukohta oleks enne piiri kindlakstegemise toimingu

tegemist muudetud, ongi põhjust eeldada, et maastikult leitud piirimärgi tähis (antud juhul

maaga tasa löödud metalltoru) on koordineeritud mõõdistusveaga. Seda, et tegemist oli

mõõdistusveaga (mitte piiritähise pahatahtliku ümberpaigutamisega) toetab ka vastustaja

selgitus, mille kohaselt Koli katastriüksuse esmakordsel mõõdistamisel 15.05.2001 on

mõõdistusvahendina kasutatud GPS-seadet, millega mõõtes on iga punkt teistest punktidest

sõltumatu ning koordinaadi määramisel vea tekkimise tõenäosus suur, kuna tegemist on võsase

kohaga. GPS-seadme aruanne on vastustaja hinnangul ebausaldusväärne (arvatavasti

fiktiivne), sest vead x ja y suhtes on igal punktil täpselt samad. Koli katastriüksuse jagamisel

2007. a katastriüksuse mõõdistamise toimikus piiripunktide mõõdistusandmed puuduvad.

Vastustaja on selgitanud, et koordinaatide erinevused eelmise mõõdistusega on väga

minimaalsed ning enamus punktidel on erinevus mm pealt sama, mis on üle 2 km pikkust

mõõdistuskäiku arvestades ebareaalne. Eeltoodu andis vastustajale põhjust arvata, et tegelikult

seda punkti üle ei mõõdetud, vaid muudeti ebaoluliselt vanu koordinaate. Seda, et piirimärke üle

mõõdetud ei ole, kinnitab vastustaja väitel seegi, et Jaaniussi katastriüksuse moodustamisel on

ühiste piirimärkide koordinaadid täpselt samad, mis Koli katastriüksuse esmamõõdistamisel –

samas aga ei ole praktikas võimalik isegi tänapäevaste vahenditega mõõdistada selliselt, et

piiripunktide koordinaadid tulevad igal mõõdistusel identsed. Kohtul ei ole alust vastustaja

eeltoodud hinnangus kahelda.

11.3 Eelpool nimetatud asjaolud kogumis võimaldavad järeldada, et eksitud ei ole mitte

metalltoru paigutamisega maastikule, vaid maastikule õigesse kohta paigutatud metalltorule

anti valed koordinaadid. Kui on selgunud, et ajalooliselt on piiripunktide asukoha määramisel

tehtud mõõdistusvead, siis peab Maa-amet katastriandmed kohase menetluse tulemusel

parandama, kuna katastriandmed peavad olema kooskõlas looduses kajastuva tegeliku

olukorraga. Katastri pidamise eesmärk on maa väärtust, maa looduslikku seisundit ja maa

kasutamist kajastava informatsiooni registreerimine katastris ning informatsiooni kvaliteedi,

säilimise ja avalikkusele kättesaadavuse tagamine (MaaKatS § 11 lg 1).

12. Kaebajad on haldusmenetluses esitanud ka vastuväiteid piirimärgi nr 10 asukoha uuendamise

osas. Kuigi vaides ega kaebuses ei ole kaebajad piiripunkti nr 10 osas eraldi vastuväiteid

esitanud, on nad vaidlusalust korraldust vaidlustanud tervikuna ning avaldanud soovi jääda

kõigi varasemate väidete juurde. Seega alljärgnevalt käsitleb kohus ka küsimust sellest, kas

piiripunkti nr 10 asukoha andmete muutmine on põhjendatud.

Kohtu hinnangul on vastustaja vaidlustatud haldusaktides kooskõlas kehtiva õigusega

arusaadavalt põhjendanud, millest tulenevalt muudeti piiripunkti nr 10 asukoha andmeid.

Vaidlust ei ole, et Tanuma tee 36 ja Tampli tee 1 katastriüksuste piir on osaliselt seotud avaliku

veekogu (Läänemeri) kaldajoonega. AÕS § 133 lg 1 kohaselt ulatub kinnisomand avaliku

veekogu kaldajooneni, milleks on veekogu tavaline veepiir. Keskkonnaministri 14.08.2018

korralduse nr 30 „Katastriüksuse moodustamise kord“ § 18 lg 4 kohaselt, kui katastriüksuse

piir kulgeb mööda seisu- või avaliku veekogu kaldajoont, võetakse aluseks kaldajoone asukoht

ETAK-i andmete alusel, kui katastrimõõdistamise tingimustest ei tulene teisiti. Vabariigi

Valitsuse 05.12.2013 määruse nr 171 „Eesti topograafia andmekogu asutamine ja andmekogu

pidamise põhimäärus“ § 10 lg 6 kohaselt uuendatakse Läänemere, Peipsi järve ja Võrtsjärve

kaldajoone andmeid iga kaheksa aasta tagant. Seeläbi tagatakse andmekogu andmete vastavus

looduses oleva olukorraga. Nii toimus ka kõnealuses piirkonnas aastatel 2020-2021 uus avaliku

10(10)

veekogu kaldajoone kaardistus, mille käigus täpsustati Tanuma tee 36 ja Tampli tee 1

kaldajoonega seotud katastripiiri asukohta. Tulenevalt MaaKatS § 193 lg 2 p-st 1 on

katastripidajal õigus katastrimõõdistamiseta katastriandmeid parandada, kui on tuvastatud

piiride ja asukoha täpsemad alusandmed. Vastustajal esines eelpool toodust tulenevalt alus

piiripunkti nr 10 asukoha andmete korrigeerimiseks. Seonduvalt kaebajate etteheitega vastava

piiripunkti neile mitte kättenäitamisega, on vastustaja asjakohaselt selgitanud, et sellist

looduses pidevas muutumises olevat piiri pole võimalik üheselt tähistada ja kätte näidata. Ka

küsimus sellest, kas kaldajoone asukoht on muutunud Tampli tee 1 kinnistu omaniku poolt

rajatud muuli tõttu, ei oma antud juhul mingit tähtsust ega tähenda, et kaldajoone andmed tuleks

jätta uuendamata. Vastustaja on õigesti märkinud, et veekogu andmete muutmine ETAK-i

andmekogus ei mõjuta kaebajate subjektiivseid õigusi. Kaebajatel ei ole alust nõuda, et avaliku

veekogu kaldajoone andmeid ei uuendataks ning katastriüksuse piiriandmeid ei viidaks

täpsustatud kaldajoone andmetega vastavusse.

13. Kuna tegelikule looduslikule olukorrale mittevastavad piiripunktide koordinaadid ei tekitanud

kaebajatele suuremat kinnisomandit kui nähtus maastikul olemasolevast piirimärgi tähisest ja

veepiirist, ei ole kaebajate omandi ulatust vaidlustatud korraldusega vähendatud ega seeläbi

nende omandiõigust rikutud (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 31.03.2022 otsus nr 3-21-123, p 26).

Pealegi, vastustaja selgituste kohaselt kaebajate kinnistu pindala hoopis suureneb tulenevalt

katastriüksuse piiride vastavusse viimisest avaliku veekogu täpsustunud kaldajoonega.

Vastustajal polnud kohustust kaevatava haldusaktiga otsustada kaebajatele väidetava kinnistu

pindala vähendamise eest hüvitise maksmist.

14. Kaebajate menetluslikke õigusi rikutud ei ole, kuna asja materjalidest nähtuvalt on kaebajad

olnud nõuetekohaselt menetlusse kaasatud ja neile ärakuulamisõigus vastavalt HMS § 40

lõikele 1 tagatud (vt Maa-ameti 16.12.2019 kiri nr 11-2/19/18868 ning kaebaja 27.12.2019 ja

14.01.2020 vastuväited; samuti Maa-ameti 17.09.2020 kiri nr 11-2/20/13194 ja kaebaja

22.10.2020 vastus).

15. Kohus leiab, et vaidlustatud haldusaktid on õiguspärased ja puudub alus nende

tühistamiseks.

Kaebus jääb rahuldamata.

16. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus

tehakse kaebajate kahjuks, seega nende menetluskulud jäävad nende enda kanda. Vastustaja ja

kolmas isik ei ole kohtult menetluskulude väljamõistmist taotlenud, seetõttu jäävad ka nende

menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/