2-17-18004/76 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 24.08.2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-18004

Kohtuasi

AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu hagi X

vastu kahju hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13.06.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu 30.06.2022

apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu

(registrikood 12831829), esindaja Arvi Luhakooder

Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja

vandeadvokaat Tõnis Juurmann

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu Harju Maakohtu

13.06.2022 otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

2. Apellatsioonkaebuse esitamisega seonduvad menetluskulud jätta hageja kanda.

3. Teatada pooltele apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest käesoleva

määruse ärakirja kättetoimetamisega.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

Menetluse käik ja hageja nõue

1. AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu (hageja/kindlustusandja) esitas 30.11.2017

Harju Maakohtule hagi X (kostja) vastu. Hageja palus mõista kostjalt välja kahju 918,16 eurot

ja 30.11.2017 seisuga viivise 1,21 eurot. Lisaks palus hageja kohustada kostjat tasuma viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates

01.12.2017 kuni põhinõude täitmiseni.

2. Maakohus jättis 20.06.2019 hagi rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 16.01.2020

otsusega maakohtu otsuse osas, milles kahjunõue 756,16 eurot ja sellelt summalt viivis jäid

rahuldamata ning saatis selles osas asja tagasi lahendamiseks maakohtule. Maakohtu otsus

jõustus kahju 162 euro ja sellelt summalt viivise nõude rahuldamata jätmise osas.

Kostja kassatsioonkaebust ringkonnakohtu otsusele menetlusse ei võetud (Riigikohtu

11.03.2020 määrus).

Hagi aluseks olevad asjaolud

3. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid hageja ja Tallinn, XXX korteriomanik korteri

kindlustamiseks kindlustuslepingu nr 1114965878. 16.02.2016 sai hageja teate kahjujuhtumist.

Kahjustatud korteri 19.02.2016 ülevaatuse akti kohaselt lekkis korteris nr 10 keskkütte toru.

Korteris nr 7 sai kahjustatud lae viimistlus köögis-elutoas. Köögi ventilaator-õhupuhasti

kolises, vesi jooksis ka ventilaatorist. Vesi jooksis ka mööda fassaadi seina. Varakahju

avalduses kinnitas kindlustusvõtja, et 16.02.2016 kell 8:30 toimus kahjujuhtum korteris nr 7,

mille põhjustas ülemiste naabrite korteris nr 10 lõhkenud keskkütte toru. Kostja oli korteri nr

10 omanik.

Korteri nr 7 remondiks tehti hinnapakkumine 956,16 eurot. Hageja hinnangul vastas

hinnapakkumine kahjustuste suurusele ja hageja hüvitas korteri remondimaksumuse

756,16 eurot. Kindlustuslepingu järgne omavastus 200 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Pärast

kahjukäsitluse lõppu esitati hagejale raport kahjujuhtumi uurimise kohta ning kahju suuruse

kindlaks tegemise ja tõendite kogumise eest arve 162 eurot. Hageja hüvitas arve alusel kahju

suuruse kindlaks tegemise ja tõendite kogumise kulu 162 eurot. Korteriühistu esindaja selgitas,

et veekahju põhjustas korteris nr 10 purunenud keskkütte toru. Purunenud toru parandamine oli

võimalik vaid korteris nr 10 ning toru parandamiseks oli vaja avada korteri nr 10 põrand. Kostja

polnud kohtuväliselt nõus hagejale kahju hüvitama.

Kostja vastuväited

4. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja väide, et purunes

küttesüsteemi toru kostja korteris, oli tõendamata ja vale. Korteri 10 põrand (mitte korteri 7

lagi) avati üksnes seetõttu, et ehitustehniliselt oli parandustöid selliselt otstarbekam teostada.

Kostja ei vastutanud korteris 7 tekkinud veekahju eest, kuivõrd veeavarii ei toimunud korteris

10 ning lekkinud keskküttetoru polnud korteri 10 osaks. Lekkinud keskküttetoru paiknes

korterite 7 ja 10 vahelises betoonlaes, mitte korteri 10 reaalosal ja see asus väljaspool eluruumi.

Samuti polnud tegu korteri 10 eluruumide juurde kuuluva hooneosaga, mida oleks mingilgi

viisil võimalik eraldi kasutada. Kahju ei tekkinud korteri 10 reaalosa kasutamisest ega kuulunud

mingil viisil kostja mõjusfääri. Kostja ei rikkunud mistahes kohustust. Kostja ei saanud kuidagi

teada küttetorustiku purunemisest või purunemisohust või seda ära hoida. Hageja ei tõendanud

kahju hüvitamise eelduste olemasolu (põhjuslik seos, kahju suurus). Kostja palus alternatiivselt

vähendada kahjuhüvitist nullini.

Maakohtu otsus

5. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda. Kohus

menetluskulusid

rahaliselt

kindlaks

ei

määranud.

Maakohus

ei

andnud

luba

apellatsioonkaebuse esitamiseks, v.a. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg-s 21

sätestatud alustel.

Pooled ei vaielnud, et (a) hageja kindlustas XXX korteri nr 7 ja sõlmis korteriomanikuga korteri

kindlustamiseks kindlustuslepingu nr 1114965878, (b) korter nr 7 sai 16.02.2016 kahjustada

veeavarii tõttu, mille põhjuseks oli korteri nr 10 põranda all valatud põranda sisse paigutatud

küttetoru purunemine, (c) purunenud küttetoru oli maja üldise küttesüsteemi osa ja kuulus kõigi

korteriomanike kaasomandisse, (d) purunenud keskküttetoru parandati XXX kortermaja

korteriühistu tellimusel ning tööde eest tasus XXX 22 / XXX korteriühistu kindlustus ERGO

Insurance SE, (e) hageja hüvitas kindlustusvõtjale taastamiskuludeks 756,16 eurot ja (f) kostja

oli Tallinnas aadressil XXX tn 27 asuva korteri nr 10 omanik. Pooled vaidlesid, kas purunenud

küttetoru asus kostja korteri reaalosa piires, kas kostjal oli küttetoru korrashoidmise kohustus

ja kas kostja vastutas tekkinud kahju eest.

Kohus lahendas hagi kahjujuhtumi ajal kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) § 1 lg 1, lg 2, §

2 lg 1, § 11 lg 1 p 1 ja asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 5 ning VÕS § 115 lg 1, § 127 ja § 128

järgi (vt ka Riigikohtu 11.12.2013 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p-i 19).

Korterelamu üldine küttesüsteem oli ehitatud välja kollektorküttena ning korterites olid

radiaatorid ühendatud jadamisi (1-toru süsteemis) ehk korterisse siseneb kütte pealevool ühte

radiaatorisse, selle tagasivoolust läheb järgmise radiaatori pealevoolule ning lõpuks viimase

radiaatori

tagasivoolust

üldisesse

küttesüsteemi.

Kohus

tuvastas,

et

purunenud

keskküttesüsteemi toru asus kaasomandi osas - monoliitsest betoonist valatud vahelaes, mis

kuulus

kõigi

korteriomanike

kaasomandisse.

Betoonist

vahelae

sisse

ehitatud

keskküttetorustikku ei saanud pidada kostja korteriomandi reaalosaks, sest see ei olnud

eluruumi põrandaks. Ka ei asunud antud keskküttetoru kostja mõjusfääris. Kostja korteris ei

olnud küttesüsteemi kollektorit ega radiaatorite all sulgventiile. Kostja ei saanud näha ega

kontrollida lekete esinemist ega küttetorustiku korrasolekut. Hoone haldajaks oli Pindi

Kinnisvara OÜ, kes oli sõlminud selleks lepingu korteriühistuga. Tõenditest ei nähtunud,

millisel põhjusel küttesüsteem või selle osa purunes ning hageja ei toonud kohtule sellekohaseid

põhjusi esile ega esitanud tõendeid. Samuti oli esile toomata ja tõendamata, et kostja oleks AÕS

§ 72 lg 5 ja KOS § 11 lg 1 sätestatud kohustusi korteriomanikuna rikkunud, et ta vastutaks

kohustuste rikkumise eest ning et rikkumise ja kahju vahel oleks põhjuslik seos. Seega ei

pidanud kohus vajalikuks uurida ja analüüsida kahju suuruse kohta esitatud tõendeid.

Asjaolu, et purunenud küttetoru parandamine oli võimalik korteri 10 põranda avamise teel, ei

tõendanud, et kostja oleks oma kohustusi korteriomanikuna rikkunud ega seda, et ta vastutaks

kohustuste rikkumise eest või, et rikkumise ja kahju vahel oleks olnud põhjuslik seos.

Kindlustusvõtja ja korteriühistu esindaja avaldused selle kohta, et 16.02.2016 kahjujuhtumi

põhjustas korteris 10 lõhkenud keskküttetoru, oli nende isikute arvamused kahju põhjuse kohta,

mitte asjatundjate uuritud ja põhistatud hinnangud, mistõttu ei saanud nende tõendite alusel

lugeda hagi tõendatuks.

Apellatsioonkaebus

6. Hageja palus maakohtu otsus tühistada ja teha uus, millega saata asi uueks arutamiseks tagasi

maakohtusse või alternatiivselt hagi rahuldada. Menetluskulud tuli jätta kostja kanda.

Purunenud kütteoru oli korteriomandi reaalosa ja purunemise fakti alusel sai eeldada

korteriomaniku poolset kohustuse rikkumist. Seega ei olnud kohtu järeldus õige, et poolet vahel

puudus vaidlus, kas purunenud toru oli kaasomandis või oli kostja korteriomandi eseme

reaalosa. Hageja seisukoht, et purenud toru on kostja korteriomandi eseme reaalosa, tugines

eksperdi selgitusel. Purunenud toru paiknes küttesüsteemi selles osas, mida kostjal oli võimalik

sisse ja välja lülitada.

Kohus ei võtnud seisukohata, kas korteri nr 10 põranda sisse betoneeritud küttetoru oli võimalik

eraldi kasutada ning mida sai muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise

korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Asjaolu, et vaidlusalune

küttetoru oli valatud betoonvahelae sisse, ei omanud tähtsust. Korteriomandi eseme reaalosa ei

sõltunud asukohast. Kui puruneb korteriomandi eseme reaalosa, mille korrashoiukohustus oli

kostjal, siis annab torustiku purunemine aluse eeldada, et kostja ei täitnud eelnimetatud

kohustusi nõuetekohaselt. Vastutusest vabanemiseks tuli kostjal tõendada, et ta ei ole oma

kohustusi rikkunud. Hagejale ei saanud panna kohustust tuua esile küttetoru purunemise

põhjust. Samuti ei olnud tähtsust sellel, kas korteriomanikule põhjustatud kahju lähtus teise

korteriomandi reaalosast või kaasomandiosast. Korteriomanikud olid kohustatud kontrollima

tehnosüsteemide korrasolekut ning rakendama puuduste ilmnemisel vajalikke abinõusid ohu

või puuduse kõrvaldamiseks, sh andma nõusoleku selleks vajalike otsuste vastuvõtmiseks või

kokkulepete sõlmimiseks ja kulude kandmiseks. Kui selgub, et purunenud küttetoru oli siiski

kaasomandis, siis kohtuotsusest ei selgunud, miks kostja kaasomanikuna ei vastutanud

küttetoru korrashoiukohustuse täitmise eest.

Vaidlusalune asi tuli lahendada hagita menetluses. Hageja esitas vastava taotluse 14.12.2020.

Hageja hinnangul oli tegemist olulise menetlusõiguse normi rikkumisega. Samuti tuli kaasata

menetlusse puudutatud isikuna korteriühistu. Olukorras, kus kahjustatud korteriomanikule oli

tekkinud kahju korteriomandite kaasomandi esemest ja ükski korteriomanik ega korteriühistu

oma kohustust ei rikkunud, sai nõuda kahju hüvitamist korteriühistult.

Ringkonnakohtu seisukoht

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 637 lg 2¹

alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 keelduda.

TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi lihtsustatud korras, kui tegemist

on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab

3 500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7 000 eurole. Kuni 31.12.2021 kehtisid lihtmenetluse

puhul piirmäärad põhinõude osas 2 000 eurot ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurot. Praeguses

asjas on menetluses hageja nõue mõista kostjalt välja põhivõlg 756,16 eurot (918,16 eurot-

162 eurot) ja viivisenõue. Järelikult on tegemist lihtmenetluses menetletud asjaga TsMS § 405

lg 1 tähenduses.

8. Lihtmenetluse asjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi

menetlusse üksnes juhul, kui maakohus on andnud loa edasikaebamiseks või kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit.

Maakohus ei ole otsuses andnud luba selle edasikaebamiseks.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus vaidlustatud otsust tehes valesti kohaldanud

materiaalõiguse norme. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendustega ja

neid menetlusökonoomia kaalutlustel ei korda (Riigikohtu 10.04.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-

17-13363, p 15). Asjaolu, et kostja maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks

alust.

Samuti ei ole maakohus ebaõigesti hinnanud tõendeid. Asjaolu, et hageja pole nõus maakohtu

hinnanguga tõenditele ja kohtu järeldustega ei tähenda, et maakohus oleks toime pannud

rikkumise tõendite hindamisel. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust asuda

maakohtu järeldusi hindama ümber. Maakohus leidis õigesti, et vaidluse lahendamise

seisukohtalt oli oluline tuvastada, kas purunenud küttetoru asus kostja korteri reaalosa piires,

kas kostjal oli küttetoru korrashoidmise kohustus ja kas kostja vastutas tekkinud kahju eest.

Viidatud küsimustele leidis maakohus vastused, mh viitas tõenditele, millele ta tugines ja

selgitas, milliseid tõendeid ei saanud arvestada. Kohus tuvastas, et lekkinud keskküttetoru ei

asunud kostja mõjusfääris ega kostja korteri reaalosa piirides, kostja ei rikkunud oma kohustusi

ega vastutanud tekkinud kahju eest. Praegusel juhul puudub alus kaebuse esitatud väidete

pinnalt arvata, et maakohtu järeldused on ebaõiged.

Ringkonnakohtu hinnangul maakohtu järeldust ei muuda praegu ka hageja seisukoht, et kohus

oleks pidanud täiendavalt kontrollima, kas kostjal oli võimalik küttetoru eraldi kasutada või

seda muuta vms. Praeguses vaidluses tugines hageja kahju väljanõudmisel asjaolule, et kostja

rikkus kohustust hoida ära tema mõjusfääris (korteriomandi reaalosas asuva) küttetoru

purunemist. Asja lahendamisel lähtus maakohus nõudest ja selle aluseks olevast asjaolust.

Maakohus ei pidanud lahendama nõudeid, mida ei esitatud. Hageja etteheited maakohtule, et ta

ei lahendanud hageja nõuet, mis tulenes kostja kui kaasomaniku kohustuste rikkumisest, on

alusetu.

9. TsMS § 631 lg 4 sätestab, et apellatsioonkaebus ei või tugineda asjaolule, et asi, mis tuli

lahendada hagita menetluses, lahendati hagimenetluses, välja arvatud juhul, kui sellele asjaolule

tugineti õigeaegselt ka maakohtus ja sellest võis olulisel määral sõltuda asja lahendus.

Ringkonnakohus nõustub hagejaga selles osas, et maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse

normi, kui ei lahendanud hageja nõudeid hagita menetluses ega kaasanud puudutatud isikuna

korteriühistut (TsMS § 613 lg 1 p 1 ja § 614 lg 1). Hageja esitas maakohtus taotluse asja

lahendamiseks hagita menetluses, kuid maakohus jättis selle tähelepanuta.

Ringkonnakohus leiab, et üldjuhul ei tohiks asja lahendus menetlusliigist oleneda, seda eriti

lihtmenetluse asjade puhul (TsMS § 405), kus kohtul on menetlusreeglite kujundamise vabadus

märkimisväärselt suur (Riigikohtu 06.04.2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-10, p-d 10, 11),

st üldjuhul ei ole hagita asja lahendamine hagimenetluses menetlusõiguse oluliseks

rikkumiseks, mis annaks aluse kohtulahend tühistada (Riigikohtu 17.05.2010 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-42-10, p-d 18˗20). Praeguse asja lahendamisel ei loe ringkonnakohus

rikkumist siiski sedavõrd oluliseks, et see annaks aluse tühistada maakohtu otsuse, sest see

rikkumine ei toonud praeguses asjas kaasa kostja vastu suunatud nõudes ebaõiget lahendit.

Kostja vastu oleks hageja nõue jäänud rahuldamata ka juhul, kui maakohus oleks lahendanud

seda hagita menetluses. Ringkonnakohus märgib, et isegi kui maakohus oleks menetlenud

vaidlust hagita menetluses ja menetluses oleks puudutatud isikuna osalenud korteriühistu, siis

polnud hageja korteriühistu vastu esitanud nõuet, mis tulenes 19.02.2016 toimunud

kahjujuhtumist ja mida maakohus oleks saanud lahendada.

Arvestades eeltoodut, leiab ringkonnakohus, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb

keelduda.

10. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus

keeldub kaebust menetlusse võtmast. Apellatsioonimenetluse kulud tuleb jätta hageja kanda.

Kuna maakohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määranud, siis ei tee seda ka

ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 4).

11. Ringkonnakohus toimetab määruse kätte hagejale ja edastab teadmiseks kostjale (TsMS §

638 lg-d 4 ja 8). Kuna dokumendid on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus neid esitajale

füüsiliselt tagastada (TsMS § 638 lg 4). TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust

ei ole esitatud.

12. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)