2-21-6939/13 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 24.08.2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-6939

Tsiviilasi

Varmela Investeeringute OÜ hagi Tulundusühistu

Laeva Piim (pankrotis) võlausaldajate 23.04.2021

üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21.02.2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Varmela Investeeringute OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

Varmela

Investeeringute

OÜ,

esindaja

vandeadvokaat Kristjan Mägi

Kostja (pankrotivõlgnik) Tulundusühistu Laeva Piim

(pankrotis), pankrotitoimkonna esimehe esindaja advokaat

SL

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 21.02.2022 määrus ja saata tsiviilasi tagasi samale

maakohtule menetluse jätkamiseks.

2. Rahuldada määruskaebus.

3. Käesoleva määruse peale ei saa määruskaebust esitada.

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Varmela Investeeringute OÜ (hageja) esitas 02.05.2021 Harju Maakohtule hagi

Tulundusühistu Laeva Piim (pankrotis, kostja/pankrotivõlgnik) võlausaldajate 23.04.2021

üldkoosoleku päevakorrapunktide nr III-VII ja IX all vastu võetud otsuste kehtetuks

tunnistamiseks.

2. Hagi asjaoludel kuulutas Harju Maakohus 11.01.2021 asjas nr 2-20-16848 välja kostja

pankroti ning määras pankrotihalduri. 08.02.2021 toimus võlgniku võlausaldajate esimene

üldkoosolek, kus pankrotihaldur andis võlausaldajatele hääled vastavalt esitatud nõuetele ning

lisatud dokumentidele. Häälte määramine vaidlustati kohtus ja selle kohta jõustus Tallinna

Ringkonnakohtu 08.04.2021 määrus asjas nr 2-20-16848. 23.04.2021 kutsuti kokku

võlausaldajate üldkoosolek, kus määras haldur hääled vastavalt eelviidatud ringkonnakohtu

määrusele. Hageja vaidlustas üldkoosoleku päevakorrapunktide nr III-VI ja IX all vastu võetud

otsused:

1) nr III all otsustati moodustada Tulundusühistu Laeva Piim (pankrotis) pankrotimenetluses

pankrotitoimkond;

2) IV all otsustati käsitleda Tulundusühistu Laeva Piim (pankrotis) pankrotiprotsessis väikese

nõudega võlausaldajatena võlausaldajaid, kelle nõue on väiksem kui 5000 EUR ja suure

nõudega võlausaldajad, kelle nõue on 5000 eurot või suurem;

3) nr V all otsustati moodustada Tulundusühistu Laeva Piim OÜ (pankrotis) pankrotitoimkond

neljaliikmelisena;

4) nr VI all otsustati valida Tulundusühistu Laeva Piim (pankrotis) pankrotitoimkonda SL

(suurte võlausaldajate esindaja), RL (väikeste võlausaldajate esindaja), JT ja SV;

5 nr IX all otsustati jätta kinnitamata kohtu määratud pankrotihaldur vandeadvokaat MM.

Hageja leidis, et vastuvõetud otsused ei vastanud seadusele, nende tegemisel rikuti seadusest

tulenevat korda ja nendega rikuti võlausaldajate ühiseid huve.

Hageja hinnangul olid otsused vaidlustatavad, kui koosoleku alguses olid hääled vaidlustatud

ning antud hääled mõjutasid otsuste vastuvõtmist. Praegusel juhul hageja vaidlustas koosoleku

alguses endale määratud hääled. Hagejale määrati 86 820 häält, kuigi hagejale tulnuks määrata

1 348 866 häält. Hageja hääleõigust piirati ebaõigesti. Esiteks, pankrotiseaduse (PankrS) § 82

lg-t 8 ei oleks saanud ega tohtinud kohaldada menetluste osas, mis olid alanud enne 01.02.2021.

Teiseks, PankrS § 82 lg 8 esitas ammendavalt juhud, millal oli võimalik hääleõigust piirata.

Hageja hääleõigust ei oleks saanud piirata või välistada. Kolmandaks, PankrS § 82 lg 8 ei oleks

saanud kohaldada tagasiulatuvalt nõuete suhtes, mis olid omandatud enne 01.02.2021. Kui

hääled oleksid määratud õigesti, olnuks võlausaldajate 23.04.2021 üldkoosolekul kokku

1 600 017 häält, mis oleks jagunenud järgnevalt: hageja 1 348 866 häält; Fepower OÜ (FP) 109

939 häält; Põlva SEJ OÜ (PSEJ) 3863 häält; Dairy Trading House OÜ (DTH) 137 349 häält,

VAKLAK OÜ (VAKLAK) 0 häält. Järelikult olnuks hageja häältega esindatud enamus

kõikidest häältest. Juhul, kui FP-le ei oleks hääli määratud, moodustanuks hageja hääled veel

suurema enamus. Igal juhul ei oleks ilma hageja poolthääleta saanud 23.04.2021 koosolekul

vastu võtta ühtegi otsust.

Hageja hinnangul PankrS-st ei tulenenud võlausaldajatele õigust enda otsusega määratleda, kes

on suure nõudega võlausaldaja ning kes on väikese nõudega võlausaldaja. Lisaks oli hagejale

teada, et FP ja DTH olid OK-ga seotud juriidilised isikud, kes eelduslikult tegutsesid eesmärgil

vähendada nõudeid OK ning temaga seotud isikute vastu. OK oli enda usaldusisikute kaudu

haaranud võlgniku pankrotimenetluses kontrolli, tõrjudes kohtu kaasabil hageja ebaõigesti

kõrvale.

Kostja vastuväited

3. Kostja vaidles hagile vastu ja kostja hinnangul esines alus jätta hagi läbi vaatamata.

23.04.2021 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul määrati kõigile võlausaldajatele hääled

täpselt ringkonnakohtu 08.04.2021 määruse järgi. Määrus kehtis ja kuulus täitmisele. Hagejal

puudus alus nõuda, et haldur määraks FP-le häälte arvu erinevalt seni määratust. Hageja minetas

igasuguse õiguse endale ja FP-le antud hääli vaidlustada. Võlausaldajate üldkoosoleku otsused

olid tervikuna seaduslikud ja nende kehtetuks tunnistamiseks puudus alus.

Maakohtu määrus

4. Maakohus jättis hagi läbivaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 4

ja lg 2 p 2 alusel ning jättis menetluskulud hageja kanda. Kohus menetluskulusid rahaliselt

kindlaks ei määranud.

Maakohus leidis, et pooled vaidlesid selle üle, kas hagejal oli õigus esitada kohtule nõue

võlausaldajate üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Hageja nõue põhines eeldusel,

et 23.04.2021 toimunud võlausaldajatele üldkoosolekul võlausaldajatele määratud hääled

tuleks hinnata ümber. Juhul, kui FP-le ei oleks hääli määratud ja/või kui hagejale oleks hääled

õigesti määratud, ei oleks saanud võlausaldajate üldkoosoleku protokollist nähtuvaid tehtud

otsuseid vastu võtta.

PankrS § 82 lg 1 kohaselt on võlausaldajate üldkoosolekul iga võlausaldaja häälte arv võrdeline

tema nõude suurusega. PankrS § 82 lg 3 sätestab, et kuni nõuete kaitsmiseni määrab iga

võlausaldaja häälte arvu haldur tema käsutuses olevate dokumentide alusel. Võlausaldaja peab

tema häälte arvu määramise aluseks olevad dokumendid esitama haldurile hiljemalt kolm

tööpäeva enne üldkoosolekut. Vastavalt PankrS § 82 lg 4, kui üldkoosolekul osalenud

võlausaldaja ei nõustu talle halduri poolt määratud häälte arvuga või kui talle määratud häälte

arvu vaidlustab teine võlausaldaja, määrab häälte arvu üldkoosolekul osalev kohtunik, tehes

selle kohta määruse.

Ringkonnakohus määras 08.04.2021 hagejale võlausaldajate esimesel üldkoosolekul

86 820 häält nõudelt suurusega 86 819,55 eurot. Kohtumäärus jõustus 20.09.2021. Maakohus

tuvastas hagile lisatud üldkoosoleku protollist, et 23.04.2021 toimunud võlausaldajate

üldkoosolekul määras pankrotihaldur tulenevalt 08.04.2021 määrusest võlausaldajatele hääled

järgnevalt: FP 109 939 häält; PSEJ 3863 häält; DTH 137 349 häält; hageja 86 820 häält;

VAKLAK 0 häält. Häälte määramise küsimus oli seega ammendavalt lahendatud 08.04.2021

määrusega tsiviilasjas nr 2-20-16848 ehk vaidlus häälte määramise küsimuse üle oli kohtus juba

lõplikult lahendatud. Kui üldkoosolekul olid määratud hääled, kas halduri või kohtuniku poolt,

siis puudus alus asuda seisukohale, et määratud häälte alusel otsuste vastuvõtmine ei vastaks

seadusele. Seega oli määratud häälte alusel otsuste vastuvõtmine kooskõlas pankrotiseadusega.

Määruskaebus

5. Hageja palus maakohtu määrus tühistada ja saata asi tagasi maakohtule menetluse

jätkamiseks. Menetluskulud tuli jätta kostja kanda.

Maakohus kohaldas ebaõigesti TsMS § 371 lg 1 p-i 4. Kohus oleks saanud TsMS § 371 lg 1

p-le 4 viidata üksnes hagi menetlusse võtmise otsustamisel. Sellel alusel polnud võimalik jätta

hagi läbi vaatamata. Kohus tegi ka ebaõige järelduse, justkui oleks hageja juba samas vaidluses

sama kostja vastu nõude esitanud ja vastav vaidlus oli lahendatud. Praegu esitas hageja kostja

vastu hagi PankrS § 83 lg 1 alusel. Tsiviilasja nr 2-20-16848 raames tehti kostja

pankrotimenetlusega seotud toiminguid, st tegemist oli hagita menetlusega. Järelikult ei saanud

hageja esitada tsiviilasjas nr 2-20-16848 kostja vastu samal alusel sama nõuet. Tallinna

Ringkonnakohus lahendas 08.04.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-16848 FP ja DTH

määruskaebusi võlgniku pankrotimenetluses ja tegi ise uue määruse, millega muutis varasemat

häälte jaotust, mille tulemusel jäi hagejale 86 820 häält. Tegemist ei olnud hageja ja kostja vahel

toimunud tsiviilvaidlusega.

Kohus viitas lahendis ka TsMS § 372 lg 2 p-le 2, mis oli ebaõige norm. Hagi läbivaatamata

jätmine perspektiivituse tõttu sai toimuda üksnes TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Isegi kui normid

olid sisult sarnased, pidi kohus viitama õigele normile. Kohus ei esitanud ühtegi põhjendust,

miks ta jättis hagi perspektiivituse tõttu läbi vaatamata. Määruses puudusid kohtu kaalutlused.

Hagejal kui ka kõrgema astme kohtul polnud ilma esimese astme kohtu kaalutlusi nägemata

võimalik määruse sisu ega resolutsiooni õiguspärasust hinnata. Maakohus rikkus

põhjendamiskohustust. Kohus polnud hageja esitatud asjaolude, tõendite ega väidete osas

seisukohta võtnud. Kohtu ainus sisuline järeldus oli, et häälte määramise küsimus oli

ammendavalt lahendatud ringkonnakohtu 08.04.2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-16848.

Hageja rõhutas, et ei tuginenud hagiavalduses üksnes häälte määramise väitele, vaid ka muudele

sisulistele väidetele. Kohus polnud ühegi hageja väite osas seisukohta võtnud ja eiras PankrS §

83 lg 1 eelduste kontrollimist.

Menetluse edasine käik

6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning andis kostjale tähtaja sellele vastamiseks.

Kostja vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Maakohus jättis määruskaebuse

rahuldamata ja edastas selle läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja saata

asi menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule. Hageja määruskaebus tuleb rahuldada.

8. Ringkonnakohus märgib esmalt, et kuigi maakohus on vaidlustatud määruse põhjendustes

ekslikult märkinud, et keeldub TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmast, on

maakohus siiski jätnud määruse resolutsiooniga hagi läbi vaatamata. Seega tuleb maakohtu

määrust mõista selliselt, et maakohus jättis hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

9. TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi võib jätta hagi läbi vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja

seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma

õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Viidatud säte

annab kohtule võimaluse jätta õiguslikult perspektiivitu hagi läbi vaatamata, seejuures on

kohtul hagi läbi vaatamata jätmise korral kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning

kohus ei saa hagi läbi vaatamata jätmise üle otsustades hinnata tõendeid ega lahendada vaidlust

sisuliselt (vt nt Riigikohtu 23.10.2015 määrus tsiviilasjas nr 3- 2-1-73-15, p 18; 18.11.2013

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-13, p 12).

10. Maakohus on aga hagi läbi vaatamata jätmisel asunud hindama väiteid ja avaldusi.

Maakohus ei ole lähtunud hageja 02.05.2021 hagiavalduses esitatust, vaid on keskendunud

üksnes võlausaldajatele võlgniku pankrotimenetluses antud häälte arvu kujunemise väitele.

Hagi läbi vaatamata jätmise alused on toodud TsMS § 423 lg-s 1. Kuigi hagi menetlusse

võtmata ja läbi vaatamata jätmise alused on suures osas kattuvad, ei ole hagi läbi vaatamata

jätmise alusena sätestatud TsMS § 371 lg 1 p-ga 4 analoogset sätet. Seega ei ole kohus

tuginenud hagi läbi vaatamata jätmise otsustamisel õigele sättele, vaid hagi menetlusse võtmata

jätmise alusele. TsMS § 371 lg 1 p 4 ei ole võimalik kohaldada hagi läbi vaatamata jätmisel.

Praeguse hagi puhul ei ole tegemist sama vaidlusega samade poolte vahel, mis põhineks

samadel faktilistel asjaoludel. Vaidluse võlausaldajatele häälte jaotuse üle lahendas kohus

hagita menetluses 08.04.2021 määrusega. Vaidlustatud määruses ei ole lähtutud hageja esitatud

faktiväidetest ega eeldanud nende õigsust, mis on TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaldamise eelduseks.

11. Maakohus on rikkunud TsMS § 465 lg-s 8 sätestatud määruse põhjendamiskohustust.

Hageja tugines ja põhjendas hagiavalduses, miks üldkoosolekul päevakorrapunktide 3-6 ja 9 all

vastuvõetud otsused ei vastanud seadusele, et nende tegemisel rikuti seadusest tulenevat korda

ja nendega rikuti võlausaldajate ühiseid huve. Samuti vaidlustas hageja suure ja väikese

nõudega võlausaldajate määramise.

Kokkuvõtteks leiab ringkonnakohus, et hageja on hagiavalduses tuginenud sisulistele väidetele,

mida ei saaks lahendada hagi läbivaatamata jätmise määrusega.

12. Kuivõrd TsMS § 173 lg 3 kohaselt otsustab menetluskulude jaotuse maakohus asja sisuliselt

lahendades sõltuvalt asja lahendamise tulemusest, tuleb tühistada ka maakohtu määruse p 2

menetluskulude poolte kanda jätmise osas ja seega rahuldada ka kostja määruskaebus sõltumata

määruskaebuse põhjendustest. Arvestades, et ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ning

saadab selle maakohtule menetluse jätkamiseks, jääb määruskaebemenetluse menetluskulude

jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.

13. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 427

esimese lause kohaselt võib määruskaebuse esitada määruse peale, millega hagi jäetakse läbi

vaatamata. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetluse

jätkamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata (vt ka Riigikohtu

21.02.2018 määrust tsiviilasjas nr 2-14-7385, p 13).

(allkirjastatud digitaalselt)