2-22-9665/28 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 24.08.2022 Tallinn

Kohtuasja number

2-22-9665

Kohtuasi

Sihtasutuse

Põhja-Eesti

Regionaalhaigla

taotlus

esialgse õiguskaitse korras X suhtes tahtest olenematu

ravi kohaldamiseks ja selle pikendamiseks

Vaidlustatud kohtulahendid

Harju Maakohtu 2.07.2022 määrus (esialgse õiguskaitse

rakendamine)

Harju Maakohtu 5.07.2022 määrus (esialgse õiguskaitse

pikendamine)

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja

Sihtasutus

Põhja-Eesti

Regionaalhaigla

(registrikood 90006399)

Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi

õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Marian

Tusti

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X määruskaebus osaliselt.

2. Tühistada Harju Maakohtu 2.07.2022 määruse resolutsiooni punkt 1 tsiviilasjas

nr 2-22-9665 esialgse õiguskaitse rakendamise kellaaja osas ning kohaldada X

suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi neli ööpäeva alates 2.07.2022 kell

16.37 kuni 6.07.2022 kell 16.37. Muus osas jätta maakohtu määruse resolutsioon

muutmata, kuid muuta ja täiendada osaliselt maakohtu määruse põhjendusi.

3. Sõnastada

Harju

Maakohtu

2.07.2022

määruse

resolutsioon

tsiviilasjas

nr 2-22-9665 tervikuna järgmiselt.

3.1. Rakendada esialgset õiguskaitset ja lubada kohaldada X suhtes tahtest

olenematut psühhiaatrilist ravi neli ööpäeva alates 2.07.2022 kell 16.37 kuni

6.07.2022 kell 16.37.

2-22-9665

3.2. Kohus annab loa isikule tahtevastaselt psühhiaatrilise ravi manustamiseks ja

vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil, juhul kui isik

vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu.

3.3. Määrus kuulub viivitamatult täitmisele ja määruskaebuse esitamine ei peata

määruse täitmist.

4. Tühistada Harju Maakohtu 5.07.2022 määruse resolutsiooni punktid 1 ja 3

tsiviilasjas nr 2-22-9665 tähtaja osas ning pikendada X suhtes esialgse õiguskaitse

korras kohaldatud tahtest olenematu ravi tähtaega kuni 40 päevani alates 2.07.2022

kell 16.37 kuni 10.08.2022 kell 16.37. Muus osas jätta maakohtu määruse

resolutsioon muutmata, kuid muuta ja täiendada osaliselt maakohtu määruse

põhjendusi.

5. Sõnastada

Harju

Maakohtu

5.07.2022

määruse

resolutsioon

tsiviilasjas

nr 2-22-9665 tervikuna järgmiselt.

5.1. Pikendada X suhtes esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu

ravi tähtaega kuni 40 päevani alates 2.07.2022 kell 16.37.

5.2. Kohus annab loa isikule tahtevastaselt psühhiaatrilise ravi manustamiseks ja

vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud viisil, juhul kui isik

vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu.

5.3. Esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatriline ravi

lugeda lõpetatuks 10.08.2022 kell 16.37 või mõnel eelneval päeval, kui

raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse

asutusse paigutamise eelduste äralangemisega.

5.4. Määrus kuulub viivitamatult täitmisele ja määruskaebuse esitamine ei peata

määruse täitmist.

5.5. Jätta menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.

6. Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (avaldaja) esitas 2.07.2022 Harju Maakohtule

taotluse kohaldada X (puudutatud isik) suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut

ravi neljaks päevaks ja pikendada esialgset õiguskaitset 40 päevani. Samuti palus avaldaja

lubada puudutatud isikule vajaliku ravi manustamiseks haiglatingimustes eelneva nimetatud aja

vältel.

Taotluse kohaselt viibib puudutatud isik psühhiaatriakliinikus alates 2.07.2022 ning samal

päeval kell 7.02 rakendati tema suhtes tahtest olenematut ravi. Puudutatud isik on

psüühikahäirest tingitud ebaadekvaatse käitumise ja toimetulematuse tõttu endale ja teistele

ohtlik ega suuda hinnata oma ravivajadust.

2-22-9665

Psühhiaatrite IR, VL ja KE 2.07.2022 arvamuse (psühhiaatrite arvamus) kohaselt esineb

puudutatud isikul raske psüühikahäire – paranoidne skisofreenia (F20.0 RHK-10), mis piirab

olulisel määral puudutatud isiku võimet oma käitumist juhtida. Tulenevalt oma

terviseseisundist vajab puudutatud isik ravi tugevalt kontrollitud ravikeskkonnas, milleta jäädes

püsib ta ettearvamatu käitumise tõttu ohtlikuna enesele ja ümbritsevatele. Oma psüühilise

seisundi poolest ei ole puudutatud isik võimeline tegema adekvaatset otsust enda ravimise kohta

ega

andma

edasiseks

haiglaraviks

teadvat

nõusolekut.

Puudutatud

isik

viibib

psühhiaatriakliinikus ravil kuuendat korda. Esmakordselt oli puudutatud isik ravil ägeda

psühhoosiga aprillis 2008. aastal, kui ta avaldas luululisi mõtteid, et teda tahetakse tappa ning

keegi ajab teda taga. Väljakirjutamisel haiglaravilt diagnoositi puudutatud isikul

äge skisofreenia taoline psüühika häire - ägeda stressita (F23.2 RHK-10). Seejärel käis

puudutatud isik regulaarselt ambulatoorsetel visiitidel ja võttis ravimeid. Kuni 2011. aastani oli

puudutatud isik paar korda haiglas sama diagnoosiga, millele oli lisandunud generaliseerunud

ärevushäire (F41.1 RHK-10). 2011. aastal diagnoositi puudutatud isikul paranoidne

skisofreenia (F20.0 RHK-10). Puudutatud isik käis ambulatoorselt psühhiaatri vastuvõttudel

kuni 2019. aastani, kuid ravimeid võttis ja retsepte pikendas perearsti kaudu. Retseptikeskusest

nähtub, et puudutatud isikul oli ravimeid kuni 2022. a maikuuni. Puudutatud isik toodi

psühhiaatriakliinikusse 2.07.2022 oma kodust agressiivse käitumise tõttu. Kiirabi väljakutse

tegid naabrid. Puudutatud isik oli ähvardanud naabreid ära tappa, kuna puudutatud isiku arvates

olid nad lärmakalt pidutsenud.

Psühhiaatrikliiniku valvetoas oli puudutatud isik napisõnaline ja ei esitanud ka mitmekordselt

küsitlemisel kaebusi. Puudutatud isik vastas küsimustele väga erinevalt – vahel latentsiga, vahel

küsimust lõpuni kuulamata. Puudutatud isik istus apaatselt ega arendanud spontaanset vestlust.

Ajuti on puudutatud isikul suhtlemises katkestused – ta näib kuulatavat või pikemalt mõtlevat.

Puudutatud isik ise eitab kuulmis- ja nägemismeelepetete esinemist. Puudutatud isik seletas

psühhiaatriliste ravimite kohta, et võtab neid vaid vajadusel või seetõttu, et magada, kuid praegu

pole unega probleeme. Puudutatud isiku haigusteadlikkus on osaline – puudutatud isik teab, et

tal on varem olnud psühhoos, kuid praegu olevat kõik hästi. Puudutatud isik on emotsionaalselt

tuimenenud. Suitsiidimõtete esinemise osas küsitlemisel puudutatud isik ei vastanud, vaid

kordas „kajakõnena suitsiidimõtteid“. Seetõttu jäi kahtlus puudutatud isiku aktiivsele

dissimileerimisele.

Harju Maakohtu 2.07.2022 määrus

2. Harju Maakohus kohaldas 2.07.2022 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgse

õiguskaitse korras tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi ning paigutas puudutatud isiku alates

2.07.2022 kell 7.02 kuni 6.07.2022 kell 7.02 psühhiaatriakliinikusse, andes loa talle vajadusel

tahtevastaselt ravimite manustamiseks.

2.1. Arvestades puudutatud isiku psüühikahäiret ja asjaolu, et ravi läbiviimine ei ole muul

viisil võimalik, on kohtu hinnangul alust kohaldada esmast õiguskaitsevahendit

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 534 lg 5 alusel. Puudutatud isiku ohtlikkus

lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. Puudutatud isikul on raske psüühikahäire

paranoidne skisofreenia (F20.0 RHK-10) ning tema käitumine on psühhootilisest seisundist

juhituna ettearvamatu ja ebaadekvaatne ning ohustab nii tema enda kui ka ümbritsevate

turvalisust. Haiglaravita jäädes püsib puudutatud isik ohtlikuna nii endale kui ka

ümbritsevatele. Puudutatud isik on varasemalt avaldanud luululisi mõtteid, et teda tahetakse

tappa ning keegi ajab teda taga.

2.2. Võttes arvesse puudutatud isiku psüühilist seisundit ei ole ta suuteline mõistma

ravivajadust ega andma edasiseks haiglaraviks teadvat nõusolekut. Haigusest tulenevalt ei ole

puudutatud isik võimeline hindama enda tervislikku seisundit, tegevuse tagajärgi ega

2-22-9665

ravivajadust. Psüühilisest häirest lähtuva ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumise tõttu võib ta

ohustada enda elu ja tervist. Varasemalt on esinenud haiguse ägenemisel füüsilist agressiivsust

teiste isikute suhtes, samuti suitsiidikavatsusi.

Menetluse edasine käik

3. Puudutatud isiku raviarst esitas 4.07.2022 kohtule arvamuse, mille kohaselt ei ole

puudutatud isiku seisund muutunud. Puudutatud isikul puudub jätkuvalt koostöövalmidus

raviks ja ravita jäämisel on ta raske psüühikahäire tõttu ohtlik endale ja teistele. Seetõttu

esineb vajadus tahtest olenematu haiglaravi jätkamiseks.

4. Dr PV selgitas 4.07.2022, et puudutatud isikul oli hospitaliseerimisele eelnevalt ilmselt

psühhoosi ägenemisest tingitud segasusseisund. Ka haiglas nõudis puudutatud isik

vereanalüüsiga enda isiku tuvastamist. Hiljem oli puudutatud isik rahulikum.

5. Harju Maakohus kuulas 4.07.2022 puudutatud isiku psühhiaatriakliinikus ära.

Harju Maakohtu 5.07.2022 määrus

6. Harju Maakohtu 5.07.2022 määrusega pikendati puudutatud isiku suhtes esialgse

õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu ravi tähtaega kuni 40 päevani alates tema

2.07.2022 kell 7.20 psühhiaatri otsusega tahtest olenematule ravile võtmisest ning määrati ravi

lugeda lõpetatuks 10.08.2022 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse

tahtevastase ravi lõpetamiseks. Samuti andis kohus loa puudutatud isikule tahtevastaselt

psühhiaatrilise ravi manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti poolt valitud

viisil, juhul kui puudutatud isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei

nõustu. Menetluskulud jättis maakohus Eesti Vabariigi kanda.

6.1. Arvestades puudutatud isiku psüühikahäiret ja asjaolu, et ravi läbiviimine ei ole muul

viisil võimalik, on alust kohaldada esmast õiguskaitsevahendit TsMS § 534 lg 5 alusel ning

pikendada seda 40 päevani. Puudutatud isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui

tõenäoline. Puudutatud isikul on raske psüühikahäire paranoidne skisofreenia (F20.0 RHK-10).

Puudutatud isiku käitumine on ettearvamatu ja ebaadekvaatne ning ta ohustab nii enda kui ka

ümbritsevate turvalisust. Ravita jäämisel ei ole puudutatud isik suuteline hoolitsema iseenda

vajaduste eest, seades oma elu ja tervise ohtu. Seisundi halvenedes võib puudutatud isik

psühhootilistel ajenditel tegutsedes seada ohtu ka teisi isikuid, mistõttu haiglaravita jäädes

püsib ta ohtlikuna nii enesele kui ümbritsevatele. Psüühilise seisundi tõttu pole puudutatud isik

võimeline otsustama enda ravi üle ja andma edasiseks haiglaraviks adekvaatset nõusolekut.

6.2. Eeltoodut kinnitab asjaolu, et varasemalt on puudutatud isik vajanud haiglaravi viiel

korral. Luululisi mõtteid, et teda tahetakse tappa ning keegi ajab teda taga, on puudutatud isik

ka varem avaldanud. 2.07.2022 toodi puudutatud isik psühhiaatriakliinikusse oma kodust

politsei poolt agressiivse käitumise tõttu. Kiirabi väljakutse tegid naabrid. Puudutatud isik oli

ähvardanud naabreid ära tappa, sest tema arvates olid nad lärmakalt pidutsenud. Varasemalt on

puudutatud isiku haigusteadlikkus olnud osaline. Puudutatud isik eitab, et ähvardas naabreid

tappa ning ütles, et kutsus ise politsei, aga politseinikud oma soovil kõik tegid tagurpidi ning

seetõttu on ta haiglas. Vestlusel kohtunikuga eitas puudutatud isik konflikti naabritega ja

selgitas, et kutsus politsei ise, sissemurdmise tõttu.

6.3. Puudutatud isiku seisundit arvestades pole tõenäoline tema seisundi paranemine ega tema

iseseisev, ohutu toimetulek kodustes tingimustes neljapäevase ravi järgselt. Kolm päeva

kestnud ravi tagajärjel pole puudutatud isiku seisund paranenud, mistõttu ei ole põhjust arvata,

et tema seisund paraneb oluliselt järgmise ööpäeva jooksul. Kohus leidis, et puudutatud isiku

ohutuse ja ravi tagamine on võimalik vaid haiglakeskkonnas. Haiglaravita püsib ta ohtlikuna

2-22-9665

nii enda kui ka teiste elule ja tervisele oma ettearvamatu ja haiguslikest elamustest ajendatud

käitumise tõttu.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

7. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu 2.07.2022 ja

5.07.2022 määrused ning vabastada ta haiglast.

8. Puudutatud isik leiab, et tema puhul ei esine psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) §-s 11

ettenähtud asjaolusid. Puudutatud isik kinnitab, et teda toimetati haiglasse ainult isiku

tuvastamiseks, mistõttu ta algselt selle vastu ei olnud. Nüüd on aga puudutatud isiku isik

tuvastatud ja põhjust tema jätkuvaks haiglas hoidmiseks ei ole. Politsei saabumise põhjuseks

oli see, et puudutatud isiku elukohta murti sisse. Puudutatud isik võtab kodus ravimeid ja ta ei

ole endale ega teistele ohtlik.

9. Avaldaja leidis määruskaebusele esitatud vastuses, et puudutatud isiku suhtes tahtest

olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamine kuni 40 päevaks oli põhjendatud ja vajalik ning

täidetud olid kõik tahtest olenematu statsionaarse ravi tingimused.

10. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on osaliselt põhjendatud, mistõttu tuleb maakohtu

määrused TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 tühistada puudutatud isiku

kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja osas. Selles osas teeb ringkonnakohus uued määrused.

Samuti tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 osaliselt muuta ja täiendada

maakohtu määruste põhjendusi. Muus osas ei anna määruskaebus alust maakohtu määrusi

tühistada.

12. Vaatamata asjaolule, et praeguse lahendi tegemise ajaks on lõpetatud puudutatud isiku

tahtest olenematu vältimatu psühhiaatriline ravi lõpetatud, annab ringkonnakohus hinnangu

maakohtu määruste seaduslikkusele. TsMS § 543 lg 3 alusel saab kõrgema astme kohus ka

pärast isiku kinnisesse asutusse paigutamise lõpetamist tuvastada kinnisesse asutusse

paigutamise määruse seaduslikkuse või ebaseaduslikkuse, olgugi, et avaldust ei saa enam uuesti

lahendada (Riigikohtu määrus tsiviilasjas (RKTKm) nr 3-2-1-155-13, p 19). Seega ei takista

puudutatud isiku ravi lõppemine määruskaebuse lahendamist.

13. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus eksinud TsMS § 534 lg 1 ning PsAS § 11 lg 1

kohaldamisel, kui rakendas esialgse õiguskaitse korras puudutatud isikule tahtest olenematut

psühhiaatrilist ravi ja paigutas puudutatud isiku psühhiaatriakliinikusse ning pikendas seejärel

esialgse õiguskaitse tähtaega.

14. Kohus võib avaldaja taotlusel paigutada isiku TsMS § 534 lg 1 järgi esialgse õiguskaitse

korras kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud

ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad

dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. Kui tegemist on isiku paigutamisega haigla

psühhiaatriaosakonda, et osutada isikule tema tahtest olenemata psühhiaatrilist abi ja kohaldada

tahtevastast ravi, tulenevad isiku kinnisesse asutusse paigutamise tingimused PsAS § 11 lg-st 1,

mille kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu

psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda ainult järgmiste asjaolude

koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest

2-22-9665

aru saada või seda juhtida, 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või

teiste elu, tervist või julgeolekut ning 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane.

15. Nõustuda ei saa puudutatud isiku hinnanguga, et tema puhul ei esinenud PsAS §-s 11

ettenähtud asjaolusid. Ringkonnakohtu hinnangul kinnitavad asjas esitatud dokumendid ja

tõendid vastupidist. Puudutatud isik on varasemalt viiel korral viibinud psühhiaatrilisel ravil.

Psühhiaatrite 2.07.2022 arvamuse kohaselt esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire

paranoidne skisofreenia (F20.0 RHK-10), mis piiras olulisel määral tema võimet oma käitumist

juhtida PsAS § 11 lg 1 p 1 tähenduses. Tulenevalt oma terviseseisundist vajas puudutatud isik

ravi tugevalt kontrollitud keskkonnas, milleta jäädes oleks puudutatud isik oma ettearvamatu

käitumise tõttu olnud ohtlik endale ja teistele. Oma psüühilisest seisundist tulenevalt ei olnud

puudutatud isik võimeline tegema adekvaatset otsust enda ravimise kohta ega andma

haiglaraviks teadvat nõusolekut. Puudutatud isiku raviarsti 4.07.2022 esialgse õiguskaitse

pikendamise kohta esitatud arvamuse järgi ei olnud puudutatud isiku seisund pärast

hospitaliseerimist muutunud.

16. Ringkonnakohtu hinnangul oli psühhiaatrite arvamus küllaldane kinnitamaks puudutatud

isikul psühhikahäire esinemist. Maakohus tuvastas seega õigesti, et puudutatud isikul oli ka

esialgse õiguskaitse pikendamise seisuga raske psüühikahäire, mis piiras tema võimet oma

käitumisest aru saada või seda juhtida PsAS § 11 lg 1 p 1 tähenduses.

17. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 (koosmõjus TsMS §-ga 659) järgi maakohtu

määruse põhjendustega ega korda neid täies ulatuses.

18. PsAS § 11 lg 1 p-s 2 toodud eelduse esinemise osas märgib ringkonnakohus järgmist.

Praegusel juhul toimetati puudutatud isik psühhiaatriakliinikusse politsei poolt oma kodust

agressiivse käitumise tõttu. Kiirabi väljakutse tegid naabrid, keda puudutatud isik oli

ähvardanud tappa. Maakohtu määrusest nähtuvalt selgitas dr Peeter Valvur 4.07.2022, et

puudutatud isikul oli hospitaliseerimisele eelnevalt ilmselt psühhoosi ägenemisest tingitud

segadusseisund. Ka haiglas nõudis puudutatud isik vereanalüüsi kaudu enda isiku tuvastamist.

Psühhiaatrite arvamuse kohaselt viibis puudutatud isik esmakordselt ravil ägeda psühhoosiga,

avaldades ka siis luululisi mõtteid, pärast mida on puudutatud isik korduvalt viibinud ravil ja

kuni 2019. aastani käinud regulaarselt ambulatoorsetel visiitidel. Puudutatud isik ise on politsei

kutsumise põhjusena märkinud asjaolu, et tema korterisse murti sisse. Samuti on puudutatud

isik eitanud naabrite ähvardamist. Määruskaebuses on puudutatud isik leidnud, et kuna ta

toimetati haiglasse üksnes isiku tuvastamiseks, ent isik on nüüd tuvastatud, pole mingit põhjust

tema jätkuvaks haiglas hoidmiseks. Avaldaja on vastuses määruskaebusele märkinud, et

puudutatud isik oli episooditi väga düsfooriline, pinges, agiteeritud, üleolev ja ägestuv,

korraldustele allumatu ja verbaalselt ähvardav ning ravikoostöö osas negativistlik. Seetõttu oli

nii hospitaliseerimisele vahetult eelnenule kui ka varasemale kogemusele tuginedes pigem

kindel kui tõenäoline, et puudutatud isik oli esialgse õiguskaitse pikendamata jätmise korral

endale ja teistele ohtlik. Isiku ohtlikkuse tuvastamine ei eelda, et ta oleks juba jõudnud enda või

teiste isikute elu või tervist kahjustada (vt ka RKTKm 2-15-3662, p 14 teine lõik). Avaldaja on

vastuses määruskaebusele märkinud, et haiglaravi katkestamisel võib puudutatud isik olla

ohtlik endale ja teistele, käitudes psühhootilistel ajenditel ettearvamatult ja impulsiivselt.

19. Ringkonnakohtul ei ole alust arvata, et puudutatud isikule olnuks piisav muu

psühhiaatriline abi PsAS § 11 lg 1 p 3 tähenduses. Psühhiaatrite arvamuse järgi ei olnud

puudutatud isik oma psüühilise seisundi tõttu võimeline tegema adekvaatset otsust enda

ravimise kohta ega andma edasiseks haiglaraviks teadvat nõusolekut. Puudutatud isiku

haigusteadlikkus oli osaline – puudutatud isik küll teadis, et tal on varasemalt olnud psühhoos,

kuid arvas, et sel korral oli kõik hästi. Ka 4.07.2022 ärakuulamisel leidis puudutatud isik, et on

terve ja võib talle määratud ravimit võtta vastavalt vajadusele, mille üle ta ise otsustab.

2-22-9665

Puudutatud isiku raviarsti 4.07.2022 arvamuse kohaselt puudus puudutatud isikul jätkuvalt

koostöövalmidus raviks ja ravita jäämisel oleks puudutatud isik olnud raske psüühikahäire tõttu

ohtlik endale ja teistele. Määruskaebuses on puudutatud isik küll märkinud, et võtab kodus

ravimeid vastavalt ettekirjutusele, ent ringkonnakohus ei pea eelnevalt käsitletud tõendite alusel

siiski veenvaks, et puudutatud isikul oli kaebuse esitamise ajaks kujunenud välja haiguskriitika

ja ravisoostumus. Asjaolu, et puudutatud isik ei suutnud mõista ravivajadust ega oma

haiguskriitikat ning see ei olnud ka kaebuse esitamise ajal muutunud, kinnitab ka

määruskaebuses avaldatu, mille kohaselt toimetati puudutatud isik haiglasse üksnes isiku

tuvastamiseks. Ka asjaolu, et puudutatud isik on eitanud tema hospitaliseerimisele eelnenult

politsei kutsumise tegelikku põhjust, leides, et politsei saabumise põhjuseks oli tema elukohta

sissemurdmine, näitab, et puudutatud isik ei suutnud täiel määral mõista oma psüühikahäire

tõsidust ega seda kohaselt ravida. Avaldaja on vastuses määruskaebusele märkinud, et

puudutatud isik ei ole oma seisundist lähtuvalt võimeline mõistma adekvaatselt ravivajadust

ega juhtima oma käitumist, mistõttu võib ravi katkestamisel olla ohtlik iseendale ja teistele,

käitudes psühhootilistel ajenditel ettearvamatult ja impulsiivselt. Puudutatud isikule ei olnud

seega võimalik osutada vältimatut psühhiaatrilist abi muul moel kui talle psühhiaatriahaiglas

tahtest olenematut ravi osutades.

20. Eelnevat arvestades asus maakohus põhjendatult seisukohale, et puudutatud isikule esialgse

õiguskaitse korras tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamise eeldused olid täidetud ja

puudutatud isik tuli paigutada haigla psühhiaatriaosakonda ning kohaldada talle tahtest

olenematut ravi. Samas eksis maakohus puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise

tähtaja määramisel. Selles osas on määruskaebus osaliselt põhjendatud.

21. Maakohtu esialgse õiguskaitse rakendamise määruses on esialgset õiguskaitset ja tahtest

olenematut ravi kohaldatud alates puudutatud isiku psühhiaatriakliinikusse paigutamisest

2.07.2022 kell 7.02 kuni 6.07.2022 kell 7.02. Kohaldatud esialgset õiguskaitset on maakohus

5.07.2022 määruses pikendanud 40 päevani samuti alates puudutatud isiku psühhiaatri otsusega

tahtest olenematule ravile võtmisest 2.07.2022 kell 7.20 ning määranud lugeda ravi lõpetatuks

10.08.2022 ilma kellaajalise täpsuseta. Selline tähtaja määramine ei ole korrektne. Maakohus

tegi määruse puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse rakendamiseks ajaliselt hiljem kui

puudutatud isiku suhtes kohaldati psühhiaatri otsusega tahtest olenematut ravi. Esialgset

õiguskaitset ei saa kohaldada tagasiulatuvalt ega legaliseerida juba kohtulahendita toimunud

kinnipidamist (RKTKm 3-2-1-155-13, p 46.2). Sellest järeldab ringkonnakohus, et kui isik on

esialgse õiguskaitse määruse alusel paigutatud kinnisesse asutusse tahtevastasele

psühhiaatrilisele ravile, tuleb kinnisesse asutusse paigutamise tähtaega hakata lugema selle

määruse tegemisest, mille alusel isik kinnisesse asutusse paigutati. Maakohus sai seega

esialgset õiguskaitset kohaldada määruse tegemisest, so 2.07.2022 kell 16.37. Enne kohtuloa

saamist (mis tuleks teha kellaajalise täpsusega) toimub kinnipidamine ja tahtest olenematu

vältimatu psühhiaatriline ravi halduskorras. Kohtumääruseta toimunud kinnisesse asutusse

paigutamise seaduslikkust saab kontrollida eelkõige PsAS § 11 lg 2 teise lause ja § 13 lg-te 2

ja 3 ning TsMS § 534 lg 6 nõuete täitmise kontrollimise teel halduskohtumenetluses

(RKTKm 3-2-1-155-13, p 46.2). Ringkonnakohtu arvates on see menetlusõiguse normi oluline

rikkumine, mis toob kaasa maakohtu määruste tühistamise esialgse õiguskaitse kohaldamise ja

pikendamise tähtaja osas olenemata määruskaebuse põhjendustest (TsMS § 656 lg 2

koostoimes §-iga 659). Ringkonnakohus saab selle vea ise parandada.

22. Eeltoodud põhjendustel tühistab ringkonnakohus maakohtu määrused osas, millega

maakohus kohaldas esialgset õiguskaitset alates 2.07.2022 kell 7.02 ja 7.20 ning teeb uued

määrused, millega kohaldatakse puudutatud isiku suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi

alates 2.07.2022 kell 16.37 (s.o maakohtu määruse allkirjastamise kellaaeg). Ringkonnakohus

täiendab kellaajaliselt ka maakohtu 5.07.2022 määruses toodud tähtpäeva, milleni puudutatud

2-22-9665

isiku suhtes tahtest olenematut ravi esialgse õiguskaitse korras kohaldati. Ülejäänud osas jäävad

vaidlustatud määrused muutmata.

23. Määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 esimese lause

alusel Eesti Vabariigi kanda.

24. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule (TsMS § 543 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Neve Uudelt, Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing