2-21-114119/13 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. august 2022, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-114119

Tsiviilasi

Osaühingu Aktiva Finants hagi R. K. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1416,57 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood:

10746479; asukoht: A.Weizenbergi tn 20, Kesklinna

linnaosa,

Tallinn,

Harju

maakond)

lepinguline

esindaja Anni Kennedy (e-post jurist@julianus.ee)

Kostja: R. K. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht

hagiavalduses: xxx; tegelik elu- ja viibimiskoht

teadmata,

menetlusdokumendid

kätte

toimetatud

16.07.2022 avalikult [teadaanne number 1942968])

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista R. K.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks Elisa Eesti AS ja kostja vahel

sõlmitud liitumislepingu nr 2027580, liitumislepingu nr 8991977, liitumislepingu nr

8729665 ja järelmaksulepingu nr 8742016 tulenev võlgnevus kokku 1049,21 eurot

(millest 790,63 eurot põhivõlgnevus, 25,00 eurot sissenõudmiskulud, 233,58 eurot

põhivõlalt perioodide 19.01.2020 kuni 30.06.2021, 19.02.2020 kuni 30.06.2021,

19.03.2020 kuni 30.06.2021 ja 19.04.2020 kuni 30.06.2021 eest sissenõutavaks muutunud

viivis).

3. Jätta rahuldamata Osaühingu Aktiva Finants hagi R. K. vastu käsitlustasu 118,33

eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 33,68 euro väljamõistmiseks.

4. Välja mõista R. K.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks sissenõutavaks muutunud

viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 790,63 eurot) alates 01.07.2021, kuni otsuse

tegemiseni, so kuni 23.08.2022 k.a summas 215,33 eurot.

5. Välja mõista R. K.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis arvestatuna võla

põhiosalt (s.o 790,63 eurot) alates 24.08.2022 kuni põhivõla täitmiseni 0,065% päevas.

6. Menetluskulud jätta 87,31% ulatuses R. K. kanda ja 12,69% ulatuses Osaühingu

Aktiva Finants kanda.

Tsiviilasi nr 2-21-114119

2 (6)

7. Määrata Osaühingu Aktiva Finants põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 350 eurot (millest 200 eurot on maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi

esitamisel tasutud riigilõivud ja 150 eurot lepingulise esindaja tasu), millest 305,59 eurot

mõista R. K.lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja.

8. Väljamõistetud menetluskuludelt on R. K. kohustatud tasuma Osaühingule Aktiva

Finants viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni

9. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

10. Toimetada kostjale R. K. tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30

päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15

päeva möödumisel otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast

(TsMS § 317 lg 5).

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS

§ 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X)

SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või

a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-s või a/a

EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) AS-s LHV Pank, märkides selgituseks:

kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi.

Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS §

442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11).

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2)

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

Tsiviilasi nr 2-21-114119

3 (6)

1. Osaühing Aktiva Finants esitas 13.05.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 1203,54 euro saamiseks. 13.05.2021 tegi kohus võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada.

10.06.2021 kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Pärnu Maakohus jättis 11.06.2021 hagiavalduse käiguta, kohustades hagejat esitama oma

nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis; tasuma täiendavalt riigilõivu

vastavalt hagi esitamise viisile ja esitama kohtule riigilõivu tasumist kontrollida võimaldavad

andmed; teatada kohtule kostja andmed, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte

toimetada.

3. Osaühing Aktiva Finants esitas 30.06.2021 hagiavalduse R. K. vastu põhivõlgnevuse 908,96

euro, võla sissenõudmiskulude 25,00 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 267,26 euro ja

täiendavate viiviste väljamõistmiseks alates 01.07.2021 kuni põhinõude 908,96 euro täitmiseni

lepingujärgses määras 0,065 % päevas. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud

riigilõiv 200,00 eurot ning hageja õigusabikulud 360,00 eurot.

Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja Elisa Eesti AS-ga liitumislepingu nr 2027580,

liitumislepingu nr 8991977, liitumislepingu nr 8729665 ja järelmaksulepingu nr 8742016,

millega Elisa Eesti AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ja kostja

soetas järelmaksuga seadme. Hageja on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale

igakuiselt arveid vastavalt kasutatud teenuste eest. Kostja kohustus maksma saadud teenuste

eest kokkulepitud tasu vastavalt talle esitatud arvetele. Elisa Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud

lepingud 01.04.2020 üles võlgnevuse tõttu. Elisa Eesti AS loovutas 29.01.2021 kostja vastase

nõude hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Kostja põhivõlgnevus sisaldab ka

käitlustasu 118,33 eurot. Käitlustasu tasumise kohustus tuleneb osamaksetega vara

müügilepingu tingimustest, mille kohaselt, kui hageja lõpetab kliendiga lepingu kliendi poolse

rikkumise tõttu, siis hagejal on õigus nõuda lepingu lõpetamisega seotud kulutuste katteks

käsitlustasu ja kõigi vara eest tasumata osamaksete korraga tasumist. Hageja palub kostjal välja

mõista VÕS 1132 lg 2 ja üldtingimuste p 6.10 alusel ühe meeldetuletuskirja edastamise eest

25 eurot. Hageja üldtingimuste p 6.10 kohaselt maksete mittetähtaegsel tasumisel arvestatakse

hageja poolt viivist arvel märgitud maksetähtajale järgnevast päevast 0,065% võlasummast iga

viivitatud päeva eest. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud iga arve maksetähtajale

järgnevast kalendripäevast kuni hagiavalduse esitamiseni. Hageja soovib tsiviilasjas

tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta.

Kohtu nõudel hageja 04.11.2021 selgitas, et käsitlustasu ei ole leppetrahv, kuna käsitlustasu ei

ole ettenähtud sanktsiooniks lepingu rikkumise puhuks, vaid tasuks lepingust tuleneva

ülesütlemise õiguse kasutamise eest. Juhul kui kohus asub siiski seisukohale, et tegemist on

leppetrahviga, siis hageja hinnangul käsitlustasu ei ole ebamõistlikult kostjat kahjustav,

käsitlustasu summa ei ole objektiivselt hinnates ebamõistlikult suur leppetrahv ehk puudub alus

käsitlustasu vähendamiseks, leppetrahv ei pea olema seotud kahjuga, vaid oluline on ka

survefunktsioon ning käsitlustasu sätestamine lepingutingimusena on kooskõlas lepinguõiguse

mõistlikkuse põhimõttega.

4. Pärnu Maakohus võttis 12.04.2022 hagiavalduse menetlusse ning kostjale toimetati

hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte avalikult, avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded

(teadaande number 1942968). Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Selles asjas

avaldati hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse väljavõte 30.06.2022. Seega dokumendid

loetakse kostjale kättetoimetatuks 16.07.2022 ning kostjale vastamiseks määratud 14-päevane

tähtaeg lõppes 01.08.2022 kell 24:00. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.

Tsiviilasi nr 2-21-114119

4 (6)

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse

lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

6. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama

paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses

õiguslikult põhjendatud.

7. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel

subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise

otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja

on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14).

Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui

tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).

8. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt

omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud.

Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue sideteenuse lepingutest

elektroonilise side seaduses (ESS) §-s 91 sätestatud ja ostu-müügilepingust võlaõigusseaduse

(VÕS) § 208 mõistes. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele

täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. ESS

§ 96 lg 1 p 4, VÕS 208 lg 1 alusel ning 23.04.2018 sõlmitud liitumislepingu ja osamaksetega

vara müügilepingu kohaselt on kostja kohustatud tasuma talle osutatud teenuse ja müüdud vara

eest tasu. Kostja ei ole täitnud hagejaga sõlmitud lepingutest tulenevaid rahalisi kohustusi. VÕS

§ 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse

täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist. Hageja on nõude omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164

lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel

tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et

nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.

9. Hagiavalduse kohaselt sisaldas kostja võlgnevus ka käsitlustasu 118,33 eurot. Kohus leiab,

et osamaksetega vara müügilepingu tingimus käsitlustasu maksmiseks on tüüptingimus VÕS §

35 lg 1 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu

esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled

ise ei ole sellele tuginenud. Kohus leiab, et nimetatud tingimus on VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg

1 järgi tühine. Osamaksetega vara müügilepingu tingimus, mille kohaselt hagejal oli õigus

nõuda käsitlustasu tasumist, toob kaasa tarbija kohustuse maksta lepingu lõpetamisel

käsitlustasu kindlaks määratud summas, sõltumata kulude tekkimisest ning arvestamata

tegelikku kulude suurust. Kohtu hinnangul võib käsitlustasu nõue olla tühine ka VÕS § 415 lg

1 3 lause alusel, kuna vastab oma sisult leppetrahvile – lepingut rikkunud lepingupoole kohustus

maksta kahjustatus lepingupoolele tasu. Eeltoodut arvestades kuulub hageja põhinõue

rahuldamisele 790,63 euro (908,96-118,33) ulatuses.

10. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb

tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole hagis

esitanud asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist ei olnud

Tsiviilasi nr 2-21-114119

5 (6)

tarbijalepinguga. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste

rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene

lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki

seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui

seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või

võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1

sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagis esitatud asjaoludel on

laenulepinguga ettenähtud viivisemäär 0,065% päevas. Kohus rahuldab hageja nõude

sissenõutavaks muutnud viivise väljamõistmiseks kostjalt arve nr 2026499239 perioodi eest

19.01.2020 kuni 30.06.2021 summas 28,63 eurot, arve nr 2026798983 perioodi eest 19.02.2020

kuni 30.06.2021 summas 19,61 eurot, arve nr 2027047282 perioodi eest 19.03.2020 kuni

30.06.2021 summas 18,14 eurot ja arve nr 2027321249 (summas 587,27, so 705,60 eurot –

118,33 eurot) perioodi eest 19.04.2020 kuni 30.06.2021 summas 167,20 eurot ehk kokku

233,58 eurot.

11. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks

selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja

nõuab kostjalt viivist, mis on arvestatud põhivõlgnevuselt määras 0,065% päevas alates

01.07.2021 kuni põhinõude täitmiseni. Tulenevalt hageja nõudest ja TsMS § 367 mõistab

kohus viivise alates 01.07.2021 kuni otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 215,33 eurot

(790,63€ x 0,065% / 365kp x 419kp perioodi eest 01.07.2021-23.08.2022) ja alates 24.08.2022

protsendina.

12. Hageja nõuab sissenõudmiskulude hüvitamist 25,00 euro ulatuses üldtingimuste punkt 6.10.

alusel lähtudes VÕS § 113² lg 2 p-st 3, mille kohaselt on esimese tarbijale saadetava tasulise

meeldetuletuskirja tasu kuni 25 eurot ja järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja

nõue on üle 1000 eurot. Hageja on hagiavalduses märkinud, et sissenõudmiskulude summa on

kujunenud järgmiselt: ühe tasulise kirja saatmine 25 eurot. Kohus leiab, et antud asjas on

põhjendatud hageja sissenõudmiskulud summas 25 eurot, kuna hageja nõue (koos viivisega)

ületab 1000 eurot.

13. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi

esitamisel tasutud riigilõivud 200 eurot, kuna riigilõivude tasumine on nõude esitamise

vältimatu eeltingimus.

14. Hageja taotleb lisaks riigilõivule esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 360 eurot

(ilma käibemaksuta). Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja

Tsiviilasi nr 2-21-114119

6 (6)

maksnud esindajale tasu 360 eurot (ilma käibemaksuta). Julianus Inkasso OÜ osutab teenust

120 eur/h ilma käibemaksuta.

Riigikohus on 06.05.2015 lahendi p-s 14 asjas 3-2-1-4-15 asunud seisukohale, et kohus teeb

kaalutlusotsuse lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta, hinnates

eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust. Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu

suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid

avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus

proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul

olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu

ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise

menetlusosalise

menetluskulu.

Tsiviilasja

hinnast

suuremas

ulatuses

menetluskulu

väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure

mahu puhul.

Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3,5 tundi ei ole selles asjas põhjendatud. Tegemist on trafaretse

hagiga, hagist ei nähtu analüüsi, asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei

ole toimunud. Kohtu hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu selles asjas 1,5 tundi. Kohus

leiab, et hagejaga mitte-advokaadist esindaja tasumäär 120 eurot/tunnis on põhjendamatu.

Riigikohus on küll varasemates lahendites pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120

eurot nii koos käibemaksuga kui ka ilma ja ka 147,49 eurot, kuid kohus võtab siinjuures arvesse,

et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid

advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-

advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas.

Arvestades asja sisu peab kohus põhjendatud tasumääraks 100 eurot/tunnis, mistõttu peab

kohus põhjendatuks ja vajalikud hageja lepingulise esindaja kulud kokku 150 eurot (1,5h x

100€) ilma käibemaksuta.

15. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldas hagi osaliselt 87,31 % ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest

305,59 eurot kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab kostja

kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning

eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.

16. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

Kohtunik