3-21-2630/29 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Oliver Kask ja Monika

Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

23. august 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2630

Haldusasi

X kaebus tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla

tegevus

helistamise

mittevõimaldamisel

2021.

a

veebruaris

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 5. juuli 2022. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja MR

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 5. juuli 2022. a määruse

haldusasjas nr 3-21-2630 resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 5. juuli 2022. a

määruse haldusasjas nr 3-21-2630 resolutsiooni punktid 1 ja 3 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kaebuse muutmist puudutavas osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule 15

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 49 lg 6, § 235 lg-d 1 ja 3).

Riigi õigusabi andmist puudutavas osas ei saa määruse peale edasi kaevata (HKMS § 119 lg 1

ls 3; RÕS § 15 lg 8).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas Tallinna Halduskohtule 15.11.2021 kaebuse, milles vaidlustas Tallinna Vangla,

Justiitsministeeriumi ja kohtute tegevust seoses Tallinna Vanglas 2021. a veebruaris helistamise

mittevõimaldamisega ning selle peale esitatud kaebuste lahendamisega.

2. Tallinna Halduskohus tagastas 28.01.2022 määrusega kaebuse Justiitsministeeriumi,

kohtute ja kohtunike tegevuse õigusvastasuse tuvastamise osas ning võttis menetlusse kaebuse

Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebuse osaline tagastamine jõustus

Riigikohtu 07.06.2022 määrusega.

3-21-2630

2(4)

3. Tallinna Halduskohus jättis 10.06.2022 määrusega rahuldamata vastustaja taotluse jätta

kaebus läbi vaatamata, kohustas vastustajat esitama täiendavad tõendid ja selgitused, otsustas

lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ning määras täiendavate avalduste ja seisukohtade

esitamise tähtajad, samuti kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja (29.08.2022).

4. X esitas 14.06.2022 vastuväite kohtu tegevusele, milles soovis, et kohus tunnistaks

täiendavalt õigusvastaseks Tallinna Vangla tegevuse, mis seisneb selles, et vastustaja esitas

kohtule teadvalt valeväiteid, et kaebaja ei olnud 2021. a veebruaris vaidlusalustel kuupäevadel

helistamist üldse taotlenud, ja riigi (Justiitsministeeriumi) huvides toimunud kohtute tegevuse,

mis seisneb selles, et kohtud jätsid tõendid teadlikult vastu võtmata, et teha teadlikult vale otsus

(sh kolmes kohtuastmes ühiselt ja organiseeritult). Kaebaja soovib edaspidi taotleda kahju

hüvitamist. Ühtlasi taotles kaebaja advokaadi määramist.

5. Tallinna Halduskohus jättis 05.07.2022 määrusega rahuldamata kaebaja 14.06.2022

taotluse täiendada kaebust tuvastusnõuetega ja keeldus kaebuse muutmisest (resolutsiooni p 1),

jättis rahuldamata kaebaja 14.06.2022 vastuväite kohtu tegevusele (resolutsiooni p 2) ning jättis

kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 3).

Algses kaebuses ei esitanud kaebaja nõuet tuvastada Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasus,

mis seisnes kohtule teadvalt valeväidete esitamises selle kohta, et kaebaja ei ole vaidlusalustel

kuupäevadel helistamist üldse taotlenud. Nõude tuvastada kohtute tegevuse õigusvastasus, mis

seisnes tõendite teadlikult vastu võtmata jätmises, on kohus tagastanud 28.01.2022 määrusega.

Esitatud tuvastusnõuded ei aita kaitsta kaebaja õigusi ega saavutada eesmärki, et vanglas oleks

võimalik edaspidi teha taotletud ja lubatavaid telefonikõnesid. Seega puudub kaebajal HKMS

§ 45 lg 2 tähenduses kaebeõigus ja kaebuse muutmine ei ole HKMS § 49 lg 1 kohaselt võimalik.

Kohtumenetluses (sh kohtule avalduste esitamisel) tekkinud vaidlused lahendatakse sama

(kohtu)menetluse raames. Olukorras, kus kohtu tegevust puudutavad tuvastamisnõuded on

tagastatud, tuleb samadel põhjendustel tagastada ka vastustaja poolt kohtumenetluses tehtud

kohtumenetluslike toimingute õigusvastasuse tuvastamise nõuded. Kohtumenetlust juhib kohus

ja väidetavad menetluslikud minetused on lõpptulemusena omistatavad kohtutele. Kohtute

tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõude osas on kaebus juba tagastatud. Ka selgitas Tallinna

Ringkonnakohus 08.04.2022 määruses, et kohtu tegevuse õigusvastasuse tuvastamine ei aitaks

kaitsta kaebaja õigusi tulevastes sarnastes kohtuvaidlustes ega muudaks olematuks kohtute

varasemaid jõustunud otsustusi. Järelikult ei aitaks ka kohtumenetluses vangla poolt tehtud

avalduste õigusvastasuse tuvastamine kaitsta kaebaja õigusi. Kohtute tegevusega seonduvalt

jääb halduskohus 28.01.2022 määruses ja Tallinna Ringkonnakohtu 08.04.2022 määruses

toodud seisukohtade juurde.

Vangla tegevuse õigusvastasust ei saa tuvastada tulevikus hüvitamisnõude esitamise eesmärgil.

Samuti ei nähtu kohtule rehabiliteerivat huvi ning isegi kui seda möönda, on kaebaja saavutanud

oma sisulise eesmärgi juba menetlusse võetud nõude sisulise läbivaatamisega. Preventiivsel

eesmärgil nõude esitamiseks peab kaebajal olema eriline huvi ehk isikul peab olema põhjust

arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine

või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske

(Riigikohtu 14.10.2020 määrus nr 3-19-882). Pole põhjust arvata, et kaebaja väidetud olukord

võiks korduda (sh esineksid süstemaatilised puudujäägid vangla poolt kohtutele vastamisel).

Vajaduse korral on kaebajal võimalik juhtida rikkumisele ise tähelepanu, sest eelkõige kaebaja

ise omab ülevaadet, millal on ta milliseid avaldusi esitanud. Tuvastamisnõudel puuduks seega

ka preventiivne eesmärk.

3-21-2630

3(4)

Taotlus advokaadi määramiseks jääb rahuldamata, sest kaebaja on ise võimeline kaitsma oma

õigusi (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1) ja temale asjast tulenev võimalik kasu on

ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile (RÕS § 7 lg 1 p 12).

Kaebaja ei ole põhjendanud kohtuasja keerukust, tal on halduskohtumenetluses osalemise

kogemus ning vajadusel suudab ta oma seisukohti selgitada ja argumente formuleerida.

Õigusteadmisteta kaebajat toetab mh kohtu uurimis- ja selgitamiskohustus (HKMS § 2 lg-d 4

ja 5). Praeguses asjas on kohus kogunud tõendeid omal algatusel ja kohtu selgituste alusel on

kaebaja oma kaebust täpsustanud. Kaebaja võimet oma õigusi kaitsta on sarnases vaidluses

tõdetud ka varasemalt (vt Tallinna Ringkonnakohtu 20.09.2021 määrus nr 3-21-1863, p 7).

Kaebajale asjast tulenev võimalik kasu seisneb üksnes vangla tegevuse õiguspärasuse osas

kohtu hinnangu saamises. Kaebajale ei saa asjast tuleneda täiendavaid õigusi ega muid hüvesid.

6. X palub 12.07.2022 määruskaebuses tühistada halduskohtu 05.07.2022 määruse

resolutsiooni p-d 1 ja 2. Kaebaja esitas vastuväite selleks, et asi saaks suunatud õigele

probleemile. Kaebaja eesmärk on saada hüvitist temale Tallinna Vangla ja kohtute tegevusega

tekitatud kahju eest. Praeguseks on selge, et vastustaja on varem väitnud, et kaebaja ei ole ise

soovinud helistada, mis on vale. Pahatahtlikult on käitunud nii vangla kui ka kohtud, kes on

kõik Justiitsministeeriumi valitsemisalas. Seadus näeb ette mitmed kontrollmehhanismid, et

sellist pahatahtlikkust ära hoida, kuid neist ei peeta kinni ning väidetakse, et kaebaja on teinud

valesti (mh väidetakse, et kaebaja ei avaldanud soovi helistada vaidlusalustel kuupäevadel).

Halduskohus takistab kaebajal oma õigusi kaitsta ning kohtu väide uurimisprintsiibist on sisutu,

sest see säte kehtis ka algse kahjunõude menetlemise ajal. Advokaadi määramata jätmine teeb

kaebajal võimatuks kaitsta oma õigusi korruptsiooni eest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Kuigi kaebaja on määruskaebuses palunud tühistada halduskohtu 05.07.2022 määruse

resolutsiooni p-d 1 ja 2, nähtub põhjendustest, et tegelikult on vaidluse all määruse resolutsiooni

p-d 1 ja 3. Määruskaebus tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse

esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 49 lg 6, § 119 lg 1; RÕS § 15 lg 8),

määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab selle läbivaatamist võimaldaval

määral HKMS §-de 52–54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse esitamine on lõivuvaba (HKMS

§ 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

8. X 14.06.2022 vastuväitest ja 12.07.2022 määruskaebusest järeldub, et kaebaja ei ole

jätkuvalt rahul sellega, et kohtud on praeguses asjas esitatud nõuetest pidanud lubatavaks vaid

taotlust tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla tegevus, mis seisnes 2021. a veebruaris

kaebaja taotletud aegadel helistamise mittevõimaldamises. Kaebaja hinnangul on temale

mittevaralist kahju põhjustanud Justiitsministeeriumi ja selle valitsemisalas olevate asutuste

(vangla, kohtud) toimingud nende koosmõjus. Kaebaja ei ole siiski esitanud kahju hüvitamise

nõuet, vaid üksnes tuvastamisnõuded. HKMS § 45 lg 2 teise lause kohaselt ei anna hilisema

hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Seetõttu on

tuvastamiskaebus lubatav üksnes tingimusel, et see on kaebaja õiguste kaitseks vajalik muul

põhjusel ja kaebaja õiguste kaitseks ei leidu ka tõhusamaid vahendeid (HKMS § 38 lg 4, § 45

lg 2). Ringkonnakohus jääb 08.04.2022 määruses (p 7) toodud seisukohale, et kohtute tegevuse

õigusvastasuse tuvastamine ei aitaks kuidagi kaitsta kaebaja õigusi. Halduskohus keeldus

HKMS § 49 lg 1 alusel kaebuse muutmisest seega õiguspäraselt. Kaebaja õiguste tõhusaks

kaitsmiseks edaspidi (st preventiivse eesmärgi saavutamiseks) on asjakohane ja piisav

halduskohtu menetluses olev nõue tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla tegevus 2021. a

veebruaris helistamise mittevõimaldamisel.

3-21-2630

4(4)

9. Kaebaja taotles 14.06.2022 vastuväites täiendavalt, et kohus tunnistaks õigusvastaseks ka

Tallinna Vangla toimingu, mis seisnes kohtule teadvalt valeväidete esitamises selle kohta, et

kaebaja ei olnud vaidlusalustel kuupäevadel vanglalt helistamise võimaldamist üldse taotlenud.

Halduskohus keeldus kaebuse selle nõudega täiendamisest HKMS § 49 lg 1 alusel õigesti, sest

kõnealune tuvastamisnõue ei oleks HKMS § 45 lg 2 järgi lubatav. Nagu eelnevalt märgitud, ei

võimalda menetlusseadustik enam esitada tuvastamisnõuet ainuüksi hilisema kahju hüvitamise

kaebuse ettevalmistamiseks. Kui kaebaja eesmärk on temale tekitatud kahju hüvitamine, tuleb

tal esitada hüvitamiskaebus. Vastustaja poolt varasemate kohtumenetluste käigus valeandmete

esitamise õigusvastaseks tunnistamine ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik, sest puudub alus

eeldada vaidlustatud tegevuse kordumist.

10. Halduskohus jättis riigi õigusabi taotluse põhjendatult rahuldamata, sest vaidlus selle üle,

kas Tallinna Vangla tegevus 2021. a veebruaris helistamise korraldamisel oli õiguspärane või

mitte, ei ole õiguslikult ega ka muul põhjusel keerukas ning kaebaja halduskohtumenetluses

osalemise kogemust ja tema menetlusdokumentide sisu arvestades ei jää kahtlust, et kaebaja on

ise võimeline oma õigusi kaitsma (RÕS § 7 lg 1 p 1). Riigi kulul advokaadi määramine ei ole

põhjendatud ainuüksi selleks, et esindaja olemasolu korral oleks kohtumenetluses osalemine

kaebaja jaoks vähem koormav. Ringkonnakohus nõustub ka sellega, et kaebajale asjast tulenev

võimalik kasu (2021. a veebruaris helistamise mittevõimaldamise õigusvastasuse tuvastamine)

oleks ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile (RÕS § 7 lg 1 p 12).

11. Eelneva põhjal jääb X määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 05.07.2022

määruse resolutsiooni p-d 1 ja 3 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)