2-18-10961/68 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

,

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter

Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht 23.08.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-10961

Kohtuasi

X hagi OÜ Y vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise

tühisuse tuvastamiseks ning hüvitiste ja viivise

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10.02.2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Grete Lind

Kostja OÜ Y (registrikood XXXXXXXX), lepinguline

esindaja advokaat Iivi Otto

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 10.02.2022 määrus jätta muutmata.

2. X määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2-18-10961

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hageja esitas 13.04.2018 töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse tööandja (kostja) vastu

töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ning hüvitiste saamiseks. TVK

20.06.2018 otsusega jäeti avaldus rahuldamata. Hageja esitas 19.07.2018 maakohtule hagi

töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, hüvitiste 5120.34 eurot ja 5961.60

eurot väljamõistmiseks koos viivisega. Harju Maakohus jättis 21.02.2020 otsusega hagi

rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 24.04.2020

otsusega hageja kaebuse, tühistas maakohtu otsuse ja saatis asja uueks menetlemiseks

maakohtule. Kostja esitas kassatsioonkaebuse, mille Riigikohus 25.11.2020 otsusega rahuldas

ja saatis asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Tallinna Ringkonnakohus jättis

18.06.2021 otsusega Harju Maakohtu 21.02.2020 otsuse muutmata ning ringkonnakohtus ja

Riigikohtus kantud menetluskulud hageja kanda. Lahend jõustus 22.11.2021.

2. Kostja esitas 17.01.2020 maakohtu menetluskulude nimekirja, 26.10.2020 Riigikohtu

menetluskulude nimekirja ja 27.05.2021 teistkordse apellatsiooniastme kulude nimekirja.

Kostja menetluskulud maakohtus olid kokku 14 041.60 eurot, Riigikohtus 3865.60 eurot ja

ringkonnakohtus 2009.60 eurot. Seega kokku taotleb kostja menetluskulude hüvitamiseks

19 916.80 euro väljamõistmist hagejalt.

3. Hageja

esitas

kostja

kulude

nimekirjadele

vastuväite,

leides,

et

esindajal

kassatsioonkaebusele kulunud 20,9 t ja täiendava seisukoha koostamisele kulunud 7,3 t on üle

paisutatud. Tegemist ei ole nii keerulise vaidlusega, mille asjaolud oleksid erandlikud. Samuti

ei ole põhjendatud jätta hageja kanda kulusid, mis seonduvad kostja ja tema esindaja vahelise

suhtlusega seoses kaebuse ning menetlusse võtmise määruse edastamisega kostjale. Esindaja

ajakulu seonduvalt vastuse esitamisega apellatsioonkaebusele (14,4 t) on samuti üle paisutatud.

Hageja hinnangul on põhjendatud kuni 10 t. Samuti palus hageja arvestada, et kostja

menetluskulud on pea kaks korda suuremad hageja nõudest. Hageja palus jätta välja mõistmata

kostja kulud, mis ületavad hageja nõuet.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus rahuldas 10.02.2022 määrusega kostja avalduse menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistis hagejalt kostjale välja hüvitise 8384 eurot koos

viivisega.

5. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt vastavad kostja menetluskulude avaldused

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 176 lõigete 1 ja 5 nõuetele.

6. Kostjat esindas lepinguline esindaja. Esindaja õigusabikulud on hüvitatavad. Esindaja

tasumäär kohtueelselt ja kohtumenetluses oli 128 eurot, millele lisandub käibemaks.

Tunnihinna põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt

Riigikohtu lahend nr 3-2-1-115-14, punkt 14). Kohus leidis, et tasumäär vastab asja sisule ja

keerukusele ning sellist tasumäära saab Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda ja Riigikohtu

senist praktikat arvestades pidada mõistlikuks.

7. Kohus viitas TsMS § 174 lõikele 10 ja märkis, et käibemaksukohuslase registri kohaselt on

kostja käibemaksukohuslasena registreeritud alates 01.10.1997. Seega mõistab kohus

menetluskulud välja käibemaksuta.

2-18-10961

8. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt

Riigikohtu lahend nr 3-2-1-161-11, punkt 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab

kohus TsMS § 477 lõike 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust

seadusele ja tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

TsMS § 477 lõike 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga

asjaoludele. Kohus selgitas, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole

esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.

9. 17.01.2020 avaldusest nähtub, et kostjale on õigusteenust osutatud 14 041.60 euro ulatuses

(käibemaksuta, ajakulu 109,7 t, tunnihind 128 eurot). Kulude nimekirja kohaselt on lepinguline

esindaja teinud kohtueelselt järgnevaid toiminguid: 24.04.2018 kliendi saadetud materjalidega

kiirtutvumine, telefonikõne kliendiga menetluslikes ja tõenduslikes küsimustes – 0,7 t;

25.04.2018 vajaliku täiendava info ja materjalide kaardistamine ning sellega seoses kliendi

saadetud materjalide esmane analüüs – 2 t; 26.04.2018 vajaliku täiendava info ja materjalide

kaardistamine ning sellega seoses kliendi saadetud materjalide esmane analüüs, avaldaja

haigushüvitise täpsustuse läbivaatamine, e-kiri kliendile täiendavalt vajalikest dokumentidest

ja infost – 0,8 t; 02.05.2018 kliendi saadetud täiendavate dokumentide ja info analüüs,

seonduvad e-kirjad ja telefonikõne kliendiga, vastuse projekti kavandamine ja koostamine –

8,8 t; 03.05.2018 kliendi saadetud täiendavate dokumentide ja info analüüs, seonduvad

e-kirjad ja telefoninõupidamine kliendiga, vastuse projekti koostamine – 6,5 t; 07.05.2018

kliendi saadetud täiendava info ja materjalide läbivaatamine, seonduvad e-kirjad kliendiga,

vastuse projekti koostamine – 2,4 t; 08.05.2018 telefoninõupidamine kliendiga, kliendi

saadetud täiendavate materjalide ja info läbivaatamine, vastuse projekti täiendamine ja

täpsustamine – 5,3 t; 09.05.2018 töö vastuse projektiga, seonduv kirjavahetus kliendiga, lisade

vormistamine – 4,1 t; 10.05.2018 e-kirjad ja telefonikõned kliendiga täpsustavates küsimustes,

vastuse projekti muudatused, vastuse lõppredigeerimine ja lisade elektrooniline vormistamine,

vastuse ja lisade esitamine TVK-sse e-kirjadega ning seonduv suhtlus TVK sekretäriga,

TVK-sse esitatud dokumentide edastus kliendile – 3,8 t; 28.05.2018 e-kiri kliendile istungiks

ettevalmistumiseks – 0,1 t; 01.06.2018 telefonikõne ja e-kirjad kliendiga istungiks

ettevalmistumiseks – 0,3 t; 05.06.2018 ettevalmistus istungiks, töötasude täpsustuste

koostamine/esitamine TVK-le – 3 t; 06.06.2018 nõupidamine kliendiga, esindamine TVK

istungil, e-kiri kliendile istungist – 3,8 t; 08.06.2018 istungi protokolli läbivaatamine, e-kiri

TVK-le kättesaamiskinnitusega – 0,4 t; 20.06.2018 TVK otsuse kättesaamiskinnitus TVK-le,

otsuse edastamine kliendile ja põhjenduste läbivaatamine – 0,3 t. Kokku on

töövaidluskomisjoni menetluses kostjale osutatud õigusabi 42,3 t ulatuses.

10. Kostja esindaja on teinud perioodil 24.04.2018–10.05.2018 kokku 34,4 t ulatuses tööd

kostja seisukoha esitamiseks TVK-le esitatud avalduse osas. Kohtu hinnangul ei ole ajakulu

täielikult põhjendatud. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et u 1 lk juriidilise sisuga

menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda

aega umbes 40 min kuni 1 t, sh aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja

õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest

asjaoludest. 10.05.2018 TVK-le esitatud avalduse vastus on sisult 9,5 lk pikk sisaldades

ülejäänud osas menetlusosaliste nimesid, taotlusi, esindaja allkirja ja lisade loetelu. Kohtu

hinnangul saab põhjendatuks lugeda kostja seisukoha TVK-le esitamisega seotud ajakulu 12 t

ulatuses, vähendades toimingu ajakulu kokku 22,4 t võrra.

11. Seoses kostja esindaja 28.05.2018 toimingute (e-kirja saatmiseks kliendile ja istungiks

ettevalmistumiseks 0,1 t) ja 01.06.2018 toimingutega (telefonikõnele ja e-kirjale kliendiga

istungiks ettevalmistumiseks 0,3 t) leidis kohus, et kliendisuhtlus on lahutamatu osa lepingulise

esindaja tööst ning esindaja ja esindatav võivad kokku leppida kuipalju tahes nõupidamisi ja

2-18-10961

muud suhtlust, kuid tegemist ei ole kuluga, mis oleks põhjendatud jätta vastaspoole kanda.

Seega luges kohus põhjendamatuks esindaja ajakulu kokku 0,4 t ulatuses (maakohtu määruses

ekslikult märgitud kui 0,5 t ulatuses).

12. Kostja esindajal kulus 05.06.2018 ettevalmistuseks istungiks, töötasude täpsustuste

koostamiseks TVK-le 3 t ja 06.06.2018 nõupidamiseks kliendiga, esindamiseks TVK istungil,

e-kiri koostamiseks ja saatmiseks kliendile istungist 3,8 t. TVK protokolli kohaselt oli istungi

kestvuseks 1,5 t. Kohus luges istungil osalemise ajakulu selles osas põhjendatuks. Samuti luges

kohus põhjendatuks istungi ettevalmistamise ajakulu samas mahus, st 1,5 t ulatuses. Lisaks on

kostja esindaja esitanud TVK-le töötasude täpsustuse. Esitatud menetlusdokument on 1 lk pikk.

Kohus luges ajakulu selles osas samuti põhjendatuks 1 t ulatuses. Kliendisuhtlusega seonduva

kulu osas jäi kohus oma seisukoha juurde, et seda ei ole põhjendatud jätta vastaspoole kanda.

Seega ei ole põhjendatud esindaja ajakulu, mis on seotud kliendiga nõupidamiseks ja e-kirja

saatmiseks. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud esindaja ajakulu 4 t ulatuses, vähendades

taotletavat ajakulu 2,8 t võrra.

13. Järgnevalt analüüsis kohus kostja lepingulise esindaja õigusabikulusid kohtumenetluses.

17.01.2020 nimekirja kohaselt on esindaja teinud järgnevaid toiminguid: 04.09.2018 hagi, selle

täienduse ja lisade läbivaatamine, analüüs koos TVK materjalide analüüsiga, vastuse projekti

koostamine, e-kiri kohtukantseleisse kohtutoimikuga tutvumiseks, täiendavad küsimused

kliendile – 7,4 t; 05.09.2018 telefonikõned kohtusekretäri ja TVK töötajatega seoses TVK

materjalidega, töö vastuse projektiga – 1,5 t; 06.09.2018 telefonikõne ja e-kiri kliendiga

seonduvalt vastuse projekti koostamisega – 0,2 t; 06.09.2018 e-toimiku kaudu TVK toimiku

materjalide vastuvõtmine ja ülevaatamine – 0,4 t; 11.09.2018 kliendiga e-kirjavahetus, vastuse

projekti täpsustamine, e-kiri vastuse projektiga kliendile – 0,7 t; 12.09.2018 vastuse

projektiga seoses e-kirjavahetus kliendiga, vastuse projekti täpsustamine kliendilt saadud infost

lähtuvalt – 0,4 t; 14.09.2018 e-kirjavahetus ja telefonikõne kliendiga seoses vastuse

projektiga, projekti lõppredigeerimine – 1 t; 17.09.2018 e-kiri kliendile kompromissi

küsimuses, vastuse vormistamine ja esitamine kohtule e-toimiku kaudu, seonduv e-kiri

kliendile – 0,3 t.

14. Kohtu hinnangul on esindaja ajakulu olulises osas üle paisutatud. Kostja vastus hagile on

koostatud TVK-le esitatud dokumendi põhjal kasutades copy-paste meetodit teksti töötlemisel.

Tekstis on asendatud vaid nimetused „hageja“, „kostja“ jms. Tekstis on muudetud osaliselt

numeratsiooni. Lisaks ei ole põhjendatud esindaja ajakulu TVK toimikuga tutvumisega,

kuivõrd asja materjalid olid esindajale juba hästi teada TVK menetlusest. Kohus on juba

selgitanud, et kliendisuhtlus on lahutamatu osa lepingulise esindaja tööst, kuid vastaspool ei

pea kandma kohtumenetluses sellega seotud kulusid. Samuti on toimikuga tutvumisele

kulutatud aeg esindaja valik, mida vastaspool ei saa ette näha ega mõjutada. Liiatigi on kõik

kohtuasja materjalid kättesaadavad avalikus e-toimikus. Eeltoodust tulenevalt luges kohus

põhjendatuks esindaja ajakulu hagivastuse esitamisele ja hagiga tutvumisele 1 t ulatuses,

vähendades kokku ajakulu 10,6 t võrra.

15. 17.01.2020 nimekirja kohaselt on kostja lepinguline esindaja teinud järgnevaid toiminguid:

02.10.2018 e-toimiku kaudu hageja seisukoha vastuvõtmine, läbivaatamine koos hageja

esitatud viie sarnase teksti võrdlusega, esmane analüüs, seonduv e-kiri kliendile – 1,2 t;

03.10.2018 e-kirjavahetus kliendiga hageja nõuete arvutustest ja asjaoludest – 0,1 t; 04.10.2018

e-toimiku kaudu kohtunõude vastuvõtmine ja esmane läbivaatamine – 0,2 t; 09.10.2018

kohtunõude analüüs ja kohtunõudele vastuse ning täiendavate taotluste koostamine,

e-kirjavahetus kliendiga kohtunõude ja hageja rahaliste nõuete arvestuste küsimustes, hagejale

tehtud väljamakseid tõendavate dokumentide läbivaatamine – 2 t; 18.10.2018 kohtunõude

2-18-10961

täitmiseks täiendatud taotluse vormistamine ja esitamine kohtule e-toimiku kaudu, hageja

täiendatud taotluse ja lisa vastuvõtmine e-toimiku kaudu ja läbivaatamine, seonduvad e-kirjad

kliendile – 0,4 t. Seoses esindaja 04.–18.10.2018 toimingutega leidis kohus, et 04.10.2018

kohtunõudes jättis kohus poolte esitatud tunnistajate ülekuulamise taotlused käiguta nendes

esinevate puuduste tõttu. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud nõuda vastaspoolelt välja

puudustega esitatud menetlusdokumendi parandamiseks kulunud aja osas tasu. Puudustega

menetlusdokumendi esitamine on menetlusosalise enda riisiko. Kuivõrd kõik esindaja

04.–18.10.2018 toimingud on seotud puuduste kõrvaldamisega, luges kohus nimetatud ajakulu

põhjendamatuks 2,6 t ulatuses.

16. 17.01.2020 nimekirja kohaselt on kostja lepinguline esindaja teinud järgnevaid toiminguid:

23.10.2019 istungiks valmistumiseks kohtuasja ja TVK materjalidest klienditoimiku

koostamine ja sellel eesmärgil TVK menetluses esitatud materjalidest kohtumenetluses

asjakohaste materjalide välja selekteerimine – 2 t; 24.10.2019 e-kirjavahetus kohtuistungi

sekretäriga TVK toimiku materjalidest, kohtuistungiks valmistumiseks asja materjalide

läbivaatamine – 2,2 t. Kohtu hinnangul on esindaja ajakulu seoses klienditoimiku koostamisega

põhjendamatu. Kogu kohtuasja materjalid on menetlusosalistele täielikult kättesaadavad

e-toimiku vahendusel. Esindaja soov koostada endale mingil muul kujul toimik ei saa olla kulu,

mida peaks vastaspool hüvitama. Selliste toimingute tegemine on esindaja valik. Kohus luges

täielikult põhjendamatuks esindaja ajakulu kokku mahus 4,2 t.

17. 17.01.2020 nimekirja kohaselt on kostja lepinguline esindaja teinud järgnevaid toiminguid:

28.10.2019

e-toimiku

kaudu

hageja

menetluskulude

kindlaksmääramise

avalduse

vastuvõtmine, läbivaatamine ning võrdlev analüüs TVK ja kohtuasja e-toimiku materjalidega,

justiitsministri 05.01.2017 määrusega nr 1 ning Eesti Õigusbüroo kodulehel avaldatud infoga –

1,8 t. Kohtu hinnangul on esindaja ajakulu põhjendamatu. Esindaja ei ole esitanud kohtule

nimetatud hageja nimekirja kättesaamise järgselt seisukohta. Seisukoha on esindaja esitanud

hilisemas menetlusstaadiumis ning kohus analüüsib vastuväidete ajakulu põhjendatust

hilisemalt.

Käesolevalt

on

menetluskulu

tekitamine

menetlusdokumente

esitamata

põhjendamatu ja esindaja ajakulu põhjendamatu 1,8 t ulatuses.

18. 17.01.2020 nimekirja kohaselt on kostja lepinguline esindaja teinud järgnevaid toiminguid:

28.10.2019 ettevalmistus kohtuistungiks: seisukohtade ja taotluste koondi koostamine – 3,8 t;

30.10.2019 kliendi esindamine kohtuistungil koos ettevalmistusega – 3,5 t; 30.10.2019

kliendile kirjalik ülevaade kohtuistungist ja edasisest menetlusest – 0,5 t. 30.10.2019 protokolli

kohaselt oli istungi kestvuseks 2,25 t. Kohus luges istungil osalemise ajakulu nimetatud

ulatuses põhjendatuks. Lisaks luges kohus põhjendatuks istungi ettevalmistamise ajakulu

istungi kestvusega võrdses ulatuses, st 2,25 t. Seonduvalt kliendile kirjaliku ülevaate andmisega

istungist ja edasisest menetlusest selgitas kohus, et nimetatud kulu on põhjendamatu.

Kliendisuhtlus on lahutamatu osa lepingulise esindaja tööst ning ülevaadete andmine,

nõupidamised, kohtumised jms ei ole kulu, mida peaks vastaspool hüvitama. Kokku luges

kohus nimetatud toimingud põhjendamatuks 3,3 t ulatuses.

19. 17.01.2020 nimekirja kohaselt koostas kostja lepinguline esindaja 29.10.2019

menetluskulude nimekirja 1,5 t. Kohtule ei ole nimetatud ajal nimekirja esitatud, seega on

esindaja ajakulu 1,5 t ulatuses põhjendamatu.

20. 17.01.2020 nimekirja kohaselt on kostja lepinguline esindaja teinud järgnevaid toiminguid:

01.11.2019 e-toimiku kaudu kohtuistungi protokolli vastuvõtmine, kirjaliku protokolli

läbivaatamine, e-kiri kohtuistungi helisalvestise saamiseks – 0,9 t; 04.11.2019 e-toimiku kaudu

30.10.2019 kohtuistungi helisalvestise vastuvõtmine, helisalvestise läbikuulamine ja

2-18-10961

võrdlemine kirjaliku protokolliga, kirjaliku protokolli küsitavuste kaardistamine – 2,4 t;

05.11.2019 istungi protokolli parandamise taotluse koostamine – 1 t; 06.11.2019 istungi

protokolli parandamise taotluse vormistamine ja esitamine kohtule e-toimiku kaudu, seonduv

e-kiri kliendile – 0,2 t. Kokku on esindaja kulutanud 4,5 t protokolliga tutvumisele ja sellele

parandustaotluse esitamiseks. Kohus jäi varasema seisukoha juurde, et u 1 lk juriidilise sisuga

menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsel esindajal kuluda aega u 40 min kuni

1 t. Protokolli parandustaotlus on sisult 1 lk pikk, sisaldades ülejäänud osas menetlusosaliste

nimesid ja kontakte ning esindaja allkirja. Seega luges kohus kostja esindaja 01.11.2019–

06.11.2019 toimingud põhjendatuks 1 t ulatuses, mistõttu vähendas ajakulu kokku 3,5 t.

21. 17.01.2020 nimekirja kohaselt on kostja lepinguline esindaja teinud järgnevaid toiminguid:

04.11.2019 digitoimiku materjalide läbivaatamine – 1,4 t ning 05.11.2019 telefonikõne

kohtuistungi sekretäriga kohtutoimiku lehekülgede numeratsioonist ja istungi protokollist –

0,2 t. Kohtule jääb arusaamatuks esindaja ajakulu seoses digitoimiku materjalidega

tutvumisega. Menetlusdokumentide vastuvõtmine on osa lepingulise esindaja tööst, samuti

nende läbitöötamine. Esindaja on menetluses kõik dokumendid vastu võtnud, nendega tutvunud

ja saanud seisukohti esitada. Kohtu hinnangul on esindaja ajakulu nimetatud osas

põhjendamatu. Samuti on kohtule arusaamatu telefonikõne vajalikkus. Kohus luges ajakulu

täies ulatuses, s.o 1,6 t, põhjendamatuks.

22. 17.01.2020 nimekirja kohaselt on kostja lepinguline esindaja teinud järgnevaid toiminguid:

16.12.2019 lõplike seisukohtade projekti koostamine koos kohtuasja materjalide analüüsiga –

3,6 t; 17.12.2019 lõplike seisukohtade projekti koostamine koos kohtuasja materjalide

analüüsiga – 4,7 t; 18.12.2019 lõplike seisukohtade projekti koostamine – 5 t; 19.12.2019 töö

lõplike seisukohtade projektiga, seonduv e-kiri kliendile – 2,3 t; 10.01.2020 e-kiri kliendilt,

projekti osas kliendi täpsustuste läbivaatamine – 0,3 t; 15.01.2020 kostja menetlusdokumentide

projektide redigeerimine ja vormistamine kohtule esitamiseks – 1,8 t. Kokku on esindaja

kulutanud 17,7 t lõplike seisukohtade koostamisele ja esitamisele. Kohtu hinnangul on esindaja

ajakulu lõplike seisukohtade koostamise osas osaliselt üle paisutatud. Lõplikud seisukohad on

seni juba menetluses esitatu kokkuvõte ja menetlusosalise lõplik taotlus. Seega on lõplike

seisukohtade näol tegemist kokkuvõttega ning ei ole põhjendatud kulutada niivõrd palju aega

juba esitatu kordamisele. Kuigi lõplikes seisukohtades esitas kostja ka vastuväiteid hageja

viivisenõudele, mida ta varem ebaselge hagi menetlusse võtmise määruse tõttu teinud ei olnud,

ei saanud need vastuväited kogenud advokaadilt kuigi palju aega võtta. Kohtu hinnangul saab

asja menetlust ja raskust arvestades pidada põhjendatuks lõplike seisukohtade esitamiseks 5 t,

vähendades toimingu ajakulu 12,7 t võrra.

23. Kokku luges kohus põhjendatuks kostja 17.01.2020 nimekirjas toodud kulusid mahus 42,2

t (109,7-67,5), mis tunnitasu 128 eurot arvestades vastab 5401.60 (128 x 42,2) eurole.

24. Alljärgnevalt

kontrollis

kohus

kostja

lepingulise

esindaja

apellatsiooni-

ja

kassatsiooniastme menetluskulusid. 26.10.2020 avaldusest nähtub, et kostjale on õigusteenust

osutatud 3865.60 euro ulatuses (käibemaksuta, ajakulu 30,2 t, tunnihind 128 eurot).

25. 26.10.2020 nimekirja kohaselt on esindaja teinud järgnevaid toiminguid: 24.04.2020

ringkonnakohtu otsuse läbivaatamine ja ringkonnakohtu põhjenduste esmane analüüs, seonduv

e-kiri kliendile – 1 h; 04.05.2020 kassatsiooni võimalikest alustest e-kiri kliendilt, kliendi

küsimuste analüüs, vastus kliendile – 0,4 t; 05.05.2020 kassatsioonkaebuse koostamiseks

Riigikohtu praktika analüüs – 1 t; 11.05.2020 kassatsioonkaebuse projekti koostamine koos

ringkonnakohtu otsuse ja maakohtu kohtuistungi protokolli analüüsiga – 5 t; 12.05.2020

kassatsioonkaebuse projekti koostamine koos maakohtu otsuse põhjenduste ja hageja

2-18-10961

apellatsioonkaebuse analüüsiga – 5,5 t; 13.05.2020 kassatsioonkaebuse projekti koostamine

koos seonduva materiaalõiguse analüüsiga – 4,7 t; 14.05.2020 töö kassatsioonkaebuse

projektiga, e-kiri kliendile projektist ja kautsjoni tasumisest – 3,2 t; 18.05.2020 kautsjoniga

seonduvas küsimuses e-kirjavahetus kliendiga koos kliendilt saadud info kontrolliga – 0,2 t;

19.05.2020–20.05.2020 e-kirjavahetus kliendiga kassatsioonkaebuse projektist – 0,2 t;

25.05.2020 kassatsioonkaebuse redigeerimine ja vormistamine, esitamine Riigikohtule ja

edastamine vastaspoole esindajale, seonduv e-kiri kliendile – 0,7 t. Maakohus jäi varasema

seisukoha juurde, et u 1 lk juriidilise sisuga menetlusdokumendi koostamisele võiks

professionaalsel esindajal kuluda aega umbes 40 min kuni 1 t. Eespool toodud toimingud on

kõik vahetult seotud kassatsioonkaebuse koostamise ja esitamisega. Kohtu hinnangul on

esindaja ajakulu osaliselt üle paisutatud. Kostja kaebus on sisult 9 lk pikk, sisaldades ülejäänud

osas senise menetluse kokkuvõtet, menetlusosaliste andmeid, kassaatori taotlusi, allkirju jms.

Kohtu hinnangul saab põhjendatuks lugeda kaebuse koostamise ja esitamisega seotud ajakulu

9 t ulatuses, vähendades toimingu ajakulu kokku 12,9 t võrra.

26. 26.10.2020 nimekirja kohaselt on esindaja teinud järgnevaid toiminguid: 06.10.2020

hageja vastuse läbivaatamine, e-kiri kliendile – 0,5 t; 06.10.2020 hageja vastuse analüüs koos

kohtuasja materjalide analüüsiga, seisukoha kujundamine sellele vastamise vajadusest ning

selle positsioonidest, seonduv e-kiri kliendile – 3 t; 08.10.2020 seisukoha projekti koostamine

– 1,7 t; 09.10.2020 seisukoha projekti koostamine – 2 t; 13.–14.10.2020 e-kirjavahetus

kliendiga seisukoha projektist – 0,1 t. Kohus jäi seisukohale, et u 1 lk juriidilise sisuga

menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsel esindajal kuluda aega u 40 min kuni

1 t. Eeltoodud toimingud on kõik vahetult seotud kostja 26.10.2020 seisukoha koostamise ja

esitamisega. Kohtu hinnangul on esindaja ajakulu osaliselt üle paisutatud. Kostja 26.10.2020

seisukoht on sisult 4 lk pikk, sisaldades ülejäänud osas menetlusosaliste andmeid, taotlusi,

allkirju jms. Kohtu hinnangul saab põhjendatuks lugeda 26.10.2020 seisukoha koostamise ja

esitamisega seotud ajakulu 4 t ulatuses, vähendades toimingu ajakulu kokku 3,3 t võrra.

27. Kokku luges kohus põhjendatuks kostja 26.10.2020 nimekirjas toodud kulusid mahus 14 t

(30,2-16,2), mis tunnitasu 128 eurot arvestades vastab 1792 (128 x 14) eurole.

28. Järgnevalt kontrollis kohus kostja lepingulise esindaja teistkordse apellatsiooniastme

menetluskulusid. 27.05.2021 avaldusest nähtub, et kostjale on õigusteenust osutatud 2009.60

euro ulatuses (käibemaksuta, ajakulu 15,7 t, tunnihind 128 eurot). Nimekirja kohaselt on

esindaja teinud järgnevaid toiminguid: 27.01.2021 e-toimiku kaudu ringkonnakohtu määruse

vastuvõtmine, läbivaatamine, seonduv e-kirjavahetus kliendiga – 0,2 t; 27.01.2021

apellatsioonkaebuse analüüs koos Riigikohtu otsuse analüüsiga, apellatsioonkaebusele vastuse

kavandamine ja vastuse projekti koostamine – 3,7 t; 28.01.2021 apellatsioonkaebusele vastuse

projekti

koostamine

koos

apellatsioonkaebuse

analüüsiga

–

2,8

t;

29.01.2021

apellatsioonkaebusele vastuse projekti koostamine koos kaebuse analüüsiga – 3,5 t; 01.02.2021

apellatsioonkaebusele vastuse projekti koostamine koos kaebuse ja asja materjalide analüüsiga

– 2,8 t; 02.02.2021 vastuse projektist e-kirjavahetus kliendiga – 0,2 t; 12.02.2021 kaebuse

vastuse teksti redigeerimine – 1 t; 15.02.2021 vastuse elektrooniline vormistamine, kohtule ja

vastaspoolele e-toimiku kaudu esitamine, kliendile seonduv e-kiri – 0,2 t. Kokku on lepinguline

esindaja kulutanud 14,4 t teistkordse kaebuse vastuse koostamisele, mis on sisult 11 lk.

29. Kohus leidis, et esindaja ajakulu vastuse koostamisel on üle paisutatud. Pooled on läbinud

TVK menetluse, maakohtu menetluse, apellatsiooniastme menetluse, kassatsiooniastme

menetluse ning on kõikide menetluste vältel saanud esitada hulgaliselt seisukohti. Kostja

käsitletav vastus on suures osas juba senises menetluses esitatut kordav, mistõttu ei olnud

põhjendatud kulutada niivõrd palju aega selle koostamisele. Kohtu hinnangul saab lugeda

2-18-10961

põhjendatuks teistkordse vastuse koostamisest 8 t ulatuses, vähendades toimingu ajakulu 6,4 t

võrra.

30. Kokku luges kohus põhjendatuks kostja 27.05.2020 nimekirjas toodud kulusid mahus 9,3 t

(15,7-6,4) ulatuses, mis tunnitasu 128 eurot arvestades vastab 1190.40 (128 x 9,3) eurole.

31. Kohus, kontrollinud kostja menetluskulude nimekirjades märgitud eelnevalt käsitlemata

õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leidis, et kõik toimingud, mis on tehtud, on

märgitud ulatuses põhjendatud ja asjatundliku õigusabi osutamiseks vältimatult vajalikud.

Neile õigusabitoimingutele tehtud ajakulu on põhjendatud ega ole ülepaisutatud.

Menetluskulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega.

32. Kokku luges kohus põhjendatuks kostja menetluskulude nimekirjas esitatud kulusid mahus

65,5 t (42,2+14+9,3), mis esindaja tunnitasu 128 eurot arvestades vastab 8384 eurole.

Määruskaebus

33. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ja teha uue

määruse, millega vähendada hüvitatavaid menetluskulusid põhjendatud ja vajaliku suuruseni.

Kuigi kohus on kostja menetluskulusid suures osas vähendanud, leiab hageja, et antud asjas ei

olnud tegemist nii keeruka vaidlusega, mis tinginuks nii mahukaid õigusabikulusid.

34. Kohus on hagejalt välja mõistnud 28.10.2019 ja 30.10.2019 toimingute eest kulu 4,5 t

ulatuses, millest 2,25 t moodustas istungil osalemine ja 2,25 t ettevalmistamine istungiks.

Istungiks ettevalmistamine 1,25 t ulatuses (s.o 160 eurot) on põhjendamata, sest kostja

lepinguline esindaja oli materjalidega kursis, sh oli tegemist juba mitmenda istungiga ning

tegemist ei olnud keeruka vaidlusega. Ka seoses maakohtus lõplike seisukohtade esitamisega

on põhjendatud vähendada kulusid, arvestades, et lõplike seisukohtade puhul ei esitata uusi

asjaolusid ning sisuliselt on tegemist varasemalt öeldu kordamisega. Seega olnuks hageja

hinnangul põhjendatud ajakuluks 2 t, mistõttu põhjendatud on vähendada kulusid veel 3 t võrra

(s.o 384 eurot).

35. Kostja näol on tegemist osaga suurest kontsernist, millel on pädevad juristid ja kostja oleks

saanud kasutada majasisest juristiteenust. Seega ei ole esindaja kulud üldse põhjendatud. Ka

asja sisu ja keerukust arvestades ei saa õigusabi põhjendatud maht ületada 50 t, sest sisuliselt

olid läbi menetluse asjaolud ning tõendid samad.

Menetlusosaliste seisukohad

36. Kostja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle läbi vaatamata või rahuldamata.

Menetluse edasine käik

37. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

38. TsMS § 659 ja § 651 lõike 1 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustab

määrust osas, milles kohus mõistis temalt välja kostja menetluskulud kokku 8384 eurot, paludes

2-18-10961

vähendada väljamõistetavate menetluskulude suurust. Seega osas, milles maakohus jättis kostja

menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 11 532.80 euro (19 916.80-8384) ulatuses

rahuldamata, on määrus jõustunud (TsMS § 466 lõige 3).

39. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on õige ja kaebuse väited ei anna alust selle

muutmiseks või tühistamiseks. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb määrus

jätta vaidlustatud osas muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lõikest 6 tulenevalt neid ei

korda.

40. Esmalt märgib kolleegium seoses kostja vastuses määruskaebusele esitatud taotlusega jätta

määruskaebus läbi vaatamata, et nimetatud taotlus põhjendatud ei ole. Kostja viidatud TsMS

§ 662 lõike 1 punktides 1 ja 3 sätestatud nõuete rikkumised ei tingi praegusel juhul kaebuse läbi

vaatamata jätmist. Hageja kaebuses on küll tõepoolest palutud tühistada ringkonnakohtu

10.02.2022 määrus, kuid tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud 11.03.2022

taotluse määruskaebuses ilmse ebatäpsuse parandamiseks ja palub lugeda kaebuses

vaidlustatuks Harju Maakohtu sama kuupäeva määruse. Teadmata põhjustel ei ole maakohus

hageja 11.03.2022 taotlust kostjale e-toimikus nähtavaks teinud, seega oli kostja poolt

eeltoodule määruskaebuse vastuses tähelepanu juhtimine asjakohane. Kuivõrd aga tegelikkuses

on hageja nimetatud ebatäpsuse parandanud, ei ole tegemist ebaselge protsessuaalse taotlusega

kaebusega. Lisaks eeltoodule märgib ringkonnakohus, et ka algse kaebuse sisust ja tsiviilasja

materjalidest on üheselt arusaadav, et kaebaja on pidanud silmas Harju Maakohtu 10.02.2022

määrust. Igal juhul oli kõnealuse puuduse näol tegemist kõrvaldatava puudusega, millisel juhul

ei oleks põhjendatud kaebuse läbi vaatamata jätmine, vaid TsMS § 3401 lõike 1 alusel selle

käiguta jätmine ja tähtaja määramine kaebuse täpsustamiseks.

41. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175

lõike 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on

korduvalt väljendanud seisukohta, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine, sh nii lepingulise esindaja tunnihind kui toimingutele

kuluva aja hindamine, on kohtu diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab

sekkuda vaid juhul, kui ületatud on diskretsioonipiire. Seega on kohtule antud lai otsustusruum

õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimalus leida igal üksikjuhtumil

õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusotsustust ümber hinnata üksnes

siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb

kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustustele piiratuks.

42. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus kostja õigusabikulude vajalikkuse ja

põhjendatuse hindamisel (sh nii menetlustoiminguteks kulunud aja kui esindaja tunnitasu osas),

arvestades menetlusdokumentide mahtu ja menetluse käiku, õiglane ja põhjendatud. Maakohus

on olulisel määral taotletavate kulude suurust vähendanud, pidades kostja kantud

õigusabikuludest (kokku 19 916.80 eurot) põhjendatuks ja vastaspoole poolt hüvitatavaks vaid

8384 eurot. Seega ei ületa väljamõistetud kulud ka haginõude suurust. Lisaks märgib

kolleegium, et praegusel juhul määras kulud kindlaks asja maakohtus menetlenud kohtunik,

mistõttu põhineb arusaam kulude vajalikkusest ja põhjendatusest vähemalt maakohtu kulude

osas kohtu isiklikul siseveendumusel, mitte vaid tsiviilasja materjalidega formaalsel tutvumisel.

43. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Kaebuses leitakse, et kohus

mõistis põhjendamatult hagejalt välja kostja esindaja kulu maakohtu 30.10.2019 istungiks

ettevalmistumise eest 2,25 t ulatuses. Hageja hinnangul on põhjendatud 1 t, kuna esindaja oli

2-18-10961

juba materjalidega kursis, tegemist oli mitmenda istungiga ja vaidlus ei olnud keerukas.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu diskretsiooniotsustus vastava kulu hindamisel

põhjendatud. Nõustuda ei saa hagejaga, et vaidlus ei olnud keerukas. Kuigi antud juhul ei olnud

vaidlus ilmselt õiguslikus mõttes ülemäära keerukas, võib kolleegiumi hinnangul vaidluse

keerukus seisneda ka selle mahukuses ja detailirohkuses. Tuleb arvestada, et menetluses esitati

mahukaid menetlusdokumente, rohkelt tõenditega seonduvaid taotlusi ning vaidlus läbis kõik

kohtuastmed ja kestis kokku ligi 4 aastat. Ekslik on ka väide, et 30.10.2019 istungi puhul oli

tegemist juba mitmenda istungiga. Kostja on vastuses kaebusele õigesti esile toonud, et

tsiviilasjas korraldas maakohus ühe istungi ja see toimus 30.10.2019. Istung algas eelistungina

ning seejärel toimus sisuline arutelu. Eeltoodut arvestades ei saa maakohtu poolt põhjendatuks

peetud istungiks ettevalmistumise ajakulu 2,25 t pidada ebamõistlikuks või ülemääraseks.

44. Veel leiab hageja, et maakohtus esitatud lõplike seisukohtade koostamise ajakulu tulnuks

vähendada suuremas ulatuses, arvestades, et lõplike seisukohtade puhul ei esitata uusi

asjaolusid ning sisuliselt on tegemist varasemalt öeldu kordamisega. Hageja hinnangul olnuks

põhjendatud 2 t. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on kostja 17.01.2020

menetlusdokumendi (pealkirjastatud kui kostja vastuväited, seisukohad ja taotlused; t II kd lk

47-53) koostamisega seotud toimingute ajakulu juba suures ulatuses vähendanud, pidades

taotletud 17,7 t-st põhjendatuks 5 t. Kolleegiumi hinnangul on maakohus oma

diskretsiooniotsustust piisavalt põhjendanud, lähtudes mh menetluse sisust ja asja keerukusest.

Samuti arvestas kohus, et kõnealune seisukoht sisaldas ka kostja esmakordset seisukohta hageja

viivisenõudele, mille menetlusse võtmise osas oli hagi menetlusse võtmise määrus ebaselge.

Lisaks on kostja vastuses kaebusele õigesti esile toonud, et vastavalt 30.10.2019 istungil

määratule (vt istungiprotokollis ajamärgid 00:02:22 ja 02:03:56) sisaldas kõnealune

menetlusdokument ka kostja vastuväiteid hageja 01.10.2018 seisukohtadele (mille osas kohus

määras kostjale vastamise tähtaja alles istungil) ja 09.12.2019 seisukohtadele. Seega ei ole õige

väide, et kõnealune menetlusdokument on vaid kokkuvõte varem esitatust. Eeltoodust

tulenevalt on põhjendamatu ning vastuolus menetlusdokumendi sisu ja menetluse käiguga

hageja hinnang, et dokumendi koostamise ajakulu oli mõistlik üksnes 2 t ulatuses.

45. Seoses kaebuse väitega, et kostja esindaja kulud ei ole põhjendatud ka seetõttu, et kostja on

osa suurest kontsernist ja oleks saanud kasutada majasisest juristiteenust, märgib kolleegium

järgmist. Ringkonnakohus selgitab, et tsiviilkohtumenetluses kehtib põhimõte, mille kohaselt

on igal menetlusosalisel õigus osaleda menetluses lepingulise esindaja kaudu, kui seaduses ei

ole ette nähtud teisiti (TsMS § 217 lõige 1). Seadusest ei tulene, et praeguses asjas esineks

kostjal lepingulise esindaja kasutamise keeld. Riigikohus on leidnud lahendis nr 3-2-1-154-15,

milles käsitleti hagejale kui tütarettevõtjale (kelle õigusosakonnas töötavad ka juristid) tema

lepinguliseks esindajaks olnud emaettevõtja töötaja kulude hüvitamist, et hagejale lepingulise

esindaja kulude hüvitamist ei välista ainuüksi asjaolu, et õigustatud poole ettevõttes töötavad

juristid (punkt 10). Riigikohus selgitas, et kontserni kuuluvad ema- ja tütarettevõtjad on

iseseisvad juriidilised isikud, millel kõigil on oma vara, õigused, kohustused ja võlausaldajad.

Eeltoodust tulenevalt ei saa ka kostjale ette heita lepingulise esindaja kasutamist isegi kui tema

ettevõttes töötavad juristid. Lisaks on kostja vastuses kaebusele selgitanud, et tema kui

äriühingu igapäevaseks majandustegevuseks ei ole kohtuvaidluste pidamine ning kinnitanud,

et tal ei ole sellist majasisest juristi, kes teda kohtuvaidlustes esindaks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

46. TsMS § 178 lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid.

2-18-10961

47. TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)