2-22-9107/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Kohtujurist

Marget Henriksen

Sandra Maide

Määruse tegemise aeg ja koht

23.08.2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-9107

Tsiviilasi

Varesesaar

OÜ

avaldus

pankroti

välja

kuulutamiseks

Menetlustoiming

Pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu

Menetlusosalised ja nende

esindajad, ajutine pankrotihaldur

Avaldaja/võlgnik: Varesesaar OÜ (registrikood

14159276, asukoht Liivalao tn 14 11216 Tallinn);

Avaldaja/võlgniku seaduslik esindaja: juhatuse liige

T T (isikukood xxx, e-post: xxx);

Ajutine pankrotihaldur: Terje Eipre (isikukood xxx,

asukoht Advokaadibüroo Eipre & Partnerid OÜ,

Juhkentali 8, 10132 Tallinn, e-post: info@eipre.ee).

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada Varesesaar OÜ (registrikood 14159276) pankrotiavalduse menetlus

pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

2. Ajutine pankrotihaldur likvideerib Varesesaar OÜ kahe kuu jooksul menetluse

lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta (PankrS § 29

lg 8).

3. Vabastada ajutine pankrotihaldur Terje Eipre alates Varesesaar OÜ äriregistrist

kustutamisest.

4. Määrata Varesesaar OÜ dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liige T T

(isikukood xxx).

5. Määrata ajutise halduri tasuks 2 197,44 eurot (sisaldab käibemaksu), millest

summa 784,80 eurot (sisaldab käibemaksu) maksta välja riigi vahendite arvelt ja

ülejäänud ajutise halduri tasu summa 1 412,64 eurot (sisaldab käibemaksu)

mõista välja võlgnikult. Ajutise halduri tasu maksta välja OÜ Advokaadibüroo

Eipre&Partnerid arveldusarvele nr xxx, AS SEB Pank.

6. Avaldada teade pankrotimenetluse raugemise kohta väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

7. Edastada kohtumäärus viivitamata Tartu Maakohtu registriosakonnale.

8. Toimetada kohtumäärus kätte võlgnikule ja ajutisele pankrotihaldurile.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Haldur ei või võlgniku nimel

määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada (PankrS § 32).

Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik,

pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja

ajutine haldur esitada määruskaebuse. Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist

(PankrS § 5 lg 3).

Asjaolud

1. Varesesaar OÜ esitas 17.06.2022 Harju Maakohtusse võlgniku pankrotiavalduse. Kohus

nimetas 21.06.2022 võlgniku suhtes ajutiseks pankrotihalduriks Terje Eipre.

2. Ajutine haldur esitas 19.07.2022 kohtule aruande, mille kohaselt on ajutine haldur

tuvastanud, et Varesesaar OÜ asutati 2016. aastal eesmärgiga arendada kultuuri-ja

turismieesmärgil Kreenholmi ajaloolist ketrus- ja kudumisvabrikut. Varesesaar OÜ endise

juhatuse liikme M Ki selgituste kohaselt pöördus Kreenholmi vabriku (Joala tn 21, Narva)

omanik XXX OÜ (registrikood XXX) tema poole ja pakkus võimalust koostööks. Koostöö

pidi lühidalt seisnema selles, et pooled asutavad ühise uue ettevõtte, taotlevad EAS-ilt rahalist

toetust Kreenholmi Tekstiilimaailma rajamiseks ning XXX OÜ annab loodavale ettevõttele

rendile talle kuuluva Kreenholmi vabriku. Tulu pidi asutus teenima piletite müügist. Sellest

tulenevalt otsustas EAS tunnistada Varesesaar OÜ esitatud taotluse nõuetele vastavaks ja

rahuldada taotleja taotluse projektile, mille eesmärgiks on seni kinnise Kreenholmi ajaloolise

ketrus- ja kudumisvabriku puuvillaladudesse rajada Kreenholmi Tekstiilimaailm. Projekti

kogumaksumus on 4 223 592,22 eurot, millest toetuse saaja omafinantseering pidi olema

minimaalselt 633 538,86 eurot ja toetus pidi olema maksimaalselt 3 590 053,36 eurot. Projekti

aga ei lõpetatud kunagi, kuna väidetavalt otsustas XXX OÜ keelduda Kreenholmi vabriku

kinnistut Varesesaar OÜ-le üle andmast, millega võlgnik rikkus EAS-i toetuse saamise

tingimusi. Toetuse saamise tingimuste rikkumise tõttu nõuab EAS Riigi Tugiteenuse Keskuse

kaudu tagasi võlgnikule projekti teostamiseks üle antud 229 405,19 eurot, millele lisandub

viivis 0,1% päevas. Lisaks pöördus halduri poole iseseisvalt ehitusettevõte XXX OÜ, kelle

sõnul on tal võlgniku vastu nõuded summas 66 517,55 eurot.

Ajutisele haldurile esitatud esialgsetel andmetel olla võlgnikul kohustusi vähemalt

kogusummas 411 392,74 eurot, võlgniku vara moodustab esialgsetel andmetel kokku 0,86

eurot. Kassa jääk on võlgniku esindaja kinnitusel 0 eurot. Kassa on juhatuse liikme valduses.

Võlgnik pole esitanud haldurile kassaraamatu väljavõtet.

Võlgnikul väidetavalt puuduvad pandiga tagatud nõudeõigused. Võlgniku esitatud bilansi

kohaselt kuulub talle nõuded kolmandate isikute vastu summas 6 805 eurot ja

ettemaksust/tagasinõudest tulenev nõue summas 700 eurot. Nii võlgniku praegune esindaja kui

ka endine esindaja M K kinnitasid, et nad ei mäleta, kelle vastu nõuded bilansis üleval on või

millest need tulenevad. Haldur hindab nõuded ja ettemaksed hetkel ebatõenäoliselt laekuvaks

ega arvesta neid võlgniku vara hulka. Võlgniku esindaja kinnitusel ei kuulu võlgnikule

turuväärtust omavat vallasvara. Bilansis kajastatud põhivara väärtuses 125 580 eurot pidavat

võlgniku esindaja sõnul kujutama endast Kreenholmi vabriku rekonstrueerimisprojekte, mille

turuväärtus pole teada (ilmselt turuväärtus puudub).

Eeltoodust nähtuvalt esineb olukord, kus võlgnikul puudub vara võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks ja seda ka kõige positiivsema tulemusega vara tagasivõitmise/hüvitisnõuete

esitamise korral. Võlgnikul puudub majandustegevus täiendavate vahendite hankimiseks, et

võimalike võlausaldajate nõudeid rahuldada. Eeltoodust tulenevalt asub haldur seisukohale, et

võlgnik on maksejõuetu ning tema maksejõuetus ei ole ajutine. Halduri hinnangul on võimalik,

et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on XXX OÜ-ga sõlmitud kokkuleppe nurjumine ja

mitmete ebasoodsate asjaolude kokkulangemine, aga ka ilmselt erinevad äriliselt riskantsed

otsused ja projekti elluviimisel tehtud vead võlgniku tegevuse juhtimisel Ajutine haldur on

seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes.

Ajutise menetluse käigus kogutud andmetel puudub võlgnikul igasugune väärtust omav vara,

seega halduri hinnangul puuduvad võlgnikul vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks, sh

jooksvateks menetluskuludeks ja halduri tasu katteks. Ajutine haldur tegi kohtule ettepaneku

avaldada huvitatud isikutele üleskutse deposiidi tasumiseks. Ajutise halduri hinnangul

Ametlikes Teadaannetes avaldatavas kuulutuses võiks kohaseks deposiidi summaks pidada 5

000 eurot.

3. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 14 tunni eest 1831,20 eurot, millele

lisandub käibemaks 366,24 eurot, kokku 2197,44 eurot. Ajutise halduri tunnitasu suuruseks

on 130,8 eurot. Ajutise halduri ajakulu hulka kuuluvad: Tutvumine kohtumäärusega, päringute

väljastamine krediidiasutustele, võlgnikule ja avalikele registritele 2,5 tundi; tutvumine

pankrotiavaldusega ja selle lisadega, Võlgniku juhatuse liikmega e-kirja vahetus, võlgniku

esindajatega kohtumine büroos, vestlus XXX OÜ esindajaga 2,0 tundi; registripäringute

teostamine 0,5 tundi; registrite, avalike asutuste, pankade, muude krediidiasutuste vastustega

tutvumine halduril päringule, võlgnikule täiendava päringu ja meeldetuletuse edastamine,

ajutise halduri aruande koostamine, lisade komplekteerimine 9,0 tundi. Ajutine haldur palub

määrata tema tasuks 2 197,44 eurot, sh käibemaks 366,24 eurot (ilma käibemaksuta tasusumma

on 1 831,20 eurot), mis välja maksta OÜ Advokaadibüroo Eipre&Partnerid arveldusarvele nr

XXX, AS SEB Pank järgmiselt: 1) osaliselt ajutise halduri tasu, so summas 654 eurot, millele

lisandub käibemaks (summa ei sisalda sellelt tasumisele kuuluvat käibemaksu ja käibemaks

summas 130,80 eurot lisandub), summas 784,80 eurot riigi vahendite arvelt, kuna võlgnikul

puuduvad igasugused vahendid ajutise pankrotimenetluse kulude kandmiseks. 2) ülejäänud

ajutise halduri tasu summa mõista välja võlgnikult, s.o. summas 1 412,64 eurot (sisaldab

käibemaksu).

4. Võlgnik on 29.07.2022 esitatud seisukohas märkinud, et on ajutise halduri aruandega nõus.

5. Kohus määras 01.08.2022 kohtumäärusega pankrotimenetluse raugemise vältimiseks

massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 15.08.2022 kohtu deposiiti

makstava summa suuruseks 5000 eurot. Kohtu deposiiti ei ole tähtajaks raha laekunud.

Kohtumääruse põhjendused

7. Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või

võlausaldaja. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on

maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse,

et ta on maksejõuetu.

8. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja võlgniku vara, sealhulgas võlgniku kohustused ja andis

hinnangu võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele. Ajutine haldur on tuvastanud

võlgnikul on vara hinnangulises väärtuses 0,86 eurot. Ajutisele haldurile esitatud esialgsetel

andmetel võib olla Võlgnikul kohustusi vähemalt kogusummas 411 392,74 eurot. Ajutine

haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.

9. Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul ei ole piisavalt vara, mille arvelt

võlausaldajate nõudeid rahuldada ja kuna võlgnikul on märkimisväärsed kohustused ning

võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt

maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

10. PankrS § 29 lg 1 ja 2 sätestavad, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda,

sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada

menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka

siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate

isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et

kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui

võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina

selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.

11. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks,

määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina

selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus määras

01.08.2022 kohtumäärusega pankrotimenetluse raugemise vältimiseks massikohustuste ja

pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 15.08.2022 kohtu deposiiti makstava summa

suuruseks 5000 eurot. Kohtu deposiiti ei ole tähtajaks raha laekunud.

14. Eeltoodust tulenevalt esinevad alused pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti

välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja

kuulutamata. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus

lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul

menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta.

15. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur

kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku

töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu

lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest.

16. Äriseadustiku (ÄS) § 58 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemisel pankrotti välja

kuulutamata on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku

registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti

kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Kohus määrab võlgniku dokumentide

hoidjaks vastavalt ajutise halduri taotlusele T T (isikukood xxx).

17. PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise

eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete

mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri

ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud

kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule

töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise

halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust.

18. Kohus on seisukohal, et ajutise halduri tunnitasu (130,8 eurot + käibemaks) ei ületa PankrS

§ 23 lg 3 kohast tunnitasu ülemmäära (1/5 kuupalga alammäärast). Kohus leiab, et arvestades

töö mahtu ja keerukust on põhjendatud määrata ajutise halduri Terje Eipre 1831,20 eurot,

millele lisandub käibemaks 366,24 eurot, kokku 2197,44 eurot. Tasu kuulub väljamõistmisele

osaliselt st summas 784,80 eurot (sisaldab käibemaksu) riigi vahendite arvelt, ülejäänud ajutise

halduri tasu summa palub haldur välja võlgnikult, s.o. summas 1 412,64 eurot (sisaldab

käibemaksu). Ajutine haldur palub tasu üle kanda Advokaadibüroo Eipre&Partnerid

arveldusarvele nr XXX, AS SEB Pank.

19. PankrS § 29 lg 4 sätestab, et kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise

tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus määrab käesolevast kohtumäärusest väljavõtte

avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded.

20. ÄS § 58 lg 1 p 1 kohaselt kantakse kohtumääruse alusel äriregistrisse pankrotimenetluse

raugemine pankrotti välja kuulutamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marget Henriksen

Kohtunik