3-21-2438/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.08.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2438

Haldusasi

Star Invest OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 15.10.2021

korralduse nr 12.2-3/056521-3 õigusvastasuse tuvastamiseks

ja tasutud sunniraha 250 euro tagastamiseks ettekirjutuse

tegemiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – Star Invest OÜ, seaduslik esindaja Jane Liitmaa

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Källi

Vallner

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 21.09.2022. Vastuseks menetlusosalise

poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

kättetoimetamisest

arvates

või

ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus

asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) alustas 29.09.2021 korraldusega nr 12.2-3/056521-2 OÜ Star

Invest (registrikood 11101649) perioodi 2021 märts-august käibemaksu ja tulumaksu

arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli. Sama korraldusega kohustas MTA OÜ-

d Star Invest esitama nimetatud perioodi kohta ostuarved, müügiarved, kõikide pangakontode ja

makseasutuste kontode väljavõtted, kassadokumendid, raamatupidamise pearaamatu kõikide

kontode registrid, lepingud (ka need lepingud, mis on sõlmitud varem, kuid mis kehtivad ja mida

täideti kontrollitaval perioodil), muud menetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemisel

oluliseks peetavad dokumendid. Korralduse kohaselt tuli dokumendid esitada hiljemalt

3-21-2438

2(9)

12.10.2021. Korralduses sisaldus hoiatus, mille kohaselt korraldusega pandud kohustuse tähtajaks

täitmata jätmisel rakendatakse sunniraha, mille suurus dokumentide esitamata jätmisel esimesel

korral on 300 eurot.

2. MTA rakendas 15.10.2021 korraldusega nr 12.2-3/056521-3 OÜ Star Invest suhtes sunniraha

250 eurot, kuna OÜ Star Invest jättis MTA 29.09.2021 korralduse selles märgitud tähtajaks

12.10.2021 osaliselt täitmata. 15.10.2021 korralduses määras MTA 29.09.2021 korraldusega

pandud kohustuse täitmiseks uue tähtaja 26.10.2021 ning hoiatas, et korralduse teisel korral

täitmata jätmisel rakendatakse 27.10.2021 sunniraha, mille suurus on dokumentide esitamata

jätmisel 500 eurot.

3. OÜ Star Invest esitas 26.10.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada MTA

29.09.2021 korraldus nr 12.2-03/056521-2, keelata MTA-l teha 15.10.2021 korraldusega nr 12.2-

3/056521-3 rakendatud sunniraha 250 euro sissenõudmiseks toiminguid ning keelata MTA-l uue

sunniraha määramine.

4. Kohus võttis 02.11.2021 määrusega kaebuse menetlusse nõuetes tühistada MTA 29.09.2021

korraldus nr 12.2-03/056521-2 ja keelata MTA-l teha 15.10.2021 korraldusega nr 12.2-3/056521-

3 rakendatud sunniraha 250 euro sissenõudmiseks toiminguid ning määras vastustajaks MTA.

5. Vastustaja esitas 24.11.2021 vastuse kaebusele.

6. MTA teatas 12.01.2022 taotluses kohtule, et 12.01.2022 seisuga on kaebaja vaidlustatud MTA

29.09.2021 korralduse nr 12.2-03/056521-2 täitnud. Kaebaja teavitas 07.04.2022 kohut

vaidlustatud korraldusega alustatud kontrolli lõpetamisest ning edastas kohtule MTA sellekohase

09.03.2022 otsuse nr 12.2-3/056521-16.

7. Kaebaja esitas 25.05.2022 taotluse kaebuse nõuete muutmiseks selliselt, et tuvastada MTA

15.10.2021 korraldusega määratud sunniraha 250 euro õigusvastasus, kohustada MTA-d

tagastama Star Invest OÜ-le alusetult tasutud sunniraha 250 eurot ning kohustada MTA-d tasuma

Star Invest OÜ-le maksukorralduse seaduse § 116 ja § 117 sätestatud tingimustel ja määras

intressi.

8. Kohus võttis 06.06.2022 määrusega vastu kaebuse muutmise selliselt, et luges kaebuse

esitatuks nõuetes tuvastada MTA 15.10.2021 korralduse õigusvastasus ja kohustada MTA-d

tagastama Star Invest OÜ-le sunniraha 250 eurot. Sama määrusega andis kohus vastustajale

tähtaja esitada seisukoht muudetud kaebusele ning määras asja läbivaatamisele kirjalikus

menetluses.

9. MTA esitas 30.06.2022 seisukoha muudetud kaebuse osas.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

10. Kaebaja leiab, et sunniraha rakendati karistusmeetmena. Kaebaja sai 15.10.2021 korralduse

kätte 11.10.2021 ning asus seda täitma juba 13.10.2021. MTA määras sunniraha juba 15.10.2021,

s.o. üksnes kolm päeva hiljem, ootamata ära dokumentide esitamise mõistliku tähtaja jooksul.

Kaebajale ei antud mõistlikku võimalust 29.09.2021 korralduse täitmiseks ja seeläbi puudus ka

võimalus sunniraha määramise vältimiseks.

11. Sunniraha rakendamine oli ilmselgelt ebavajalik ja ebaproportsionaalne. Sunniraha

rakendamine toimus põhjendamatult ja lausa pahatahtlikult muuhulgas selle tõttu, et 13.10.2021

asus kaebaja täitma 29.09.2021 korraldust. Kaebaja möönab, et 13.10.2021 MTA-le saadetud

elektronkirjale olid lisatud ekslikult mitu manust mitmekordselt, seejuures oli edastamisele

lisatud manuste arv õige, mille tulemusel ei pannud kaebaja tähele, et osad manused olid läinud

topelt ning seega osad puudu. Kaebaja lisas endale teadaolevalt manusena 2021. a märts-august

pearaamatud ja sama perioodi ostu- ja müügiarved. MTA ei teavitanud kaebajat eksitusest enne

3-21-2438

3(9)

sunniraha määramist. Kui MTA oleks kaebajat antud asjaolust teavitanud, oleks kaebaja kindlasti

vaadanud saadetud manused üle ning parandanud tekkinud vea esimesel võimalusel. Kaebaja

hinnangul saab heita MTA-le ette 29.09.2021 korralduse täitmise takistamist, kuna MTA ei

täpsustanud enne sunniraha määramist, kas kaebaja on 13.10.2021 elektronkirjale manuste

lisamisel eksinud.

12. MTA ei ole selgitanud sunniraha määramise ja arvutamise aluseid. 15.10.2021 korralduses ei

ole selgitatud, kuidas ja milliste põhimõtete alusel on määratud täidetud ja täitmata jäetud

29.09.2021 korralduse punktide seos faktiliselt saadud menetlusdokumentidega. Iseenesest on

selgusetuks jäänud ka see, kuidas on toimunud osaliselt täidetuks loetud korralduse punktidele

väärtuse andmine MTA esitatud arvestuse kontekstis, teisisõnu kui palju on määratud iga osaliselt

täidetuks loetud punkti väärtuseks ja kuidas on toimunud nende arvestamine sunniraha suuruse

arvutamisel. Kaebaja ei ole nõus, et iga korralduse punkt on sama kaaluga, kuna nõutud

dokumendid on väga erineva mahukusega. Sunniraha arvestuse põhjendamatust ilmestab ka

asjaolu, et kõik korralduse punktid on sunniraha arvestamisel võrdsustatud ja seda sõltumata

nende mahukusest.

13. 15.10.2021 sunniraha otsus on tehtud muuhulgas 29.09.2021 korralduse punkti 4 täitmata

jätmise eest, so. põhjusel, et MTA hinnangul ei ole esitatud kassa dokumente ja kassa arvestust.

Sunniraha rakendamise otsustamisel on täielikult jäetud tähelepanuta ja arvestamata, et MTA-le

on esitatud korralduse punktis 5 märgitud kaebaja raamatupidamise pearaamat koos kõikide

kontodega. Nimetatust nähtuvad kassa liikumised ja lõppjääk.

14. Samuti ei saa kaebaja hinnangul rakendada sunniraha määratlemata lepingute esitamata

jätmise puhul (29.09.2021 korralduse p 6).

15. Sunniraha on rakendatud 29.09.2021 korralduse punkti 7 täitmata jätmise eest, so. põhjusel,

et esitama on jäetud MTA poolt määratlemata „muud dokumendid“, mida vaide esitaja ise

pidanuks menetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemisel oluliseks. Vaide esitaja on

seisukohal, et korralduse punkti 7 mittetäitmist ei saa mõjuva põhjuseta maksukohustuslasele ette

heita, sest tegemist on kokkuvõttes ebaselge sisuga korraldusega, mille sõnastus viitab

maksukohustuslase võimalusele esitada täiendavaid dokumente mis on tema arvates asjakohased.

16. Kaebajale tehti teatavaks 29.09.2021 korraldus, millega teda kohustati esitama dokumente (7-

punktine nimekiri nõutavaid dokumente). Tegemist on korraldusega, mille vaidlustamise tähtaeg

ei ole saabunud. Korralduse täitmata jätmise olukorras võib sunniraha rakendamise välistada

mõjuv põhjus, mis ei võimaldanud kohustatud isikul temast olenematutel põhjustel korraldust

tähtaegselt täita. Kaebaja hinnangul oli määratud tähtaeg ebamõistlikult lühike, arvestades

soovitud dokumentide mahtu.

17. Kaebaja arvates on keskne küsimus, kuivõrd põhjalikult peab sunniraha rakendav

haldusorgan

põhjendama,

kuidas

rakendatava

sunniraha

summa

kujunes.

Tallinna

Ringkonnakohus on 08.02.2016 otsuses nr 3-14-52657 selgitanud, et kuna haldusorgan määrab

sunniraha suuruse kaalutlusõiguse alusel, peab sunniraha suurus olema põhjendatud (p 15).

Kaebaja täpsustab, et kuigi viidatud lahendis oli tegemist olukorraga, kus haldusorgan rakendas

sunniraha maksimaalses määras, laieneb sunniraha suuruse põhjendamine ka muudele sunniraha

rakendamise juhtudele. Olukorras, kus isik on haldusorgani ettekirjutust asunud täitma, peab

vastavas osas rakendatud sunniraha suuruse kujunemine olema isikule arusaadav. ATSS § 3 lg 3

sätestab, et kohustuse täitmise tagamiseks kasutatakse leebeimat sunnivahendit ja -määra, mis

eelduste kohaselt on tõhusaimad. Kui sunniraha suurus ei ole põhjendatud, ei saa maksukohuslane

olla veendunud, et tema suhtes rakendati leebeimat võimalikku sunnivahendit ja –määra või

kaaluti seda.

18. MTA 29.09.2021 korralduses nõutud dokumentide loetelu koosneb 7 punktist, mis hõlmavad

mitmekesise mahuga dokumente. Kaebaja hinnangul on taolise korralduse puhul oluline eelkõige

3-21-2438

4(9)

see, et sunniraha summa arvestamisel oleks arvesse võetud asjaolu, et korraldust oli asutud täitma.

Sellega on tagatud, et sunniraha ei ole vaide esitaja jaoks ebaproportsionaalselt koormav. Vaide

esitaja hinnangul MTA rikkus sunniraha summa arvestamisel kaalutlusõigust.

Vastustaja seisukohad

19. MTA 15.10.2021 sunniraha tasumise korraldus on õiguspärane ning kaebaja esitatud

õigusvastasuse tuvastamise kaebuse ning kohustamiskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

20. Vastustaja ei nõustu, et kaebajale määrati sunniraha, ootamata ära dokumentide esitamine

mõistliku tähtaja jooksul ning sunniraha rakendati karistusena. Samuti ei saa nõustuda väitega, et

sunniraha rakendamine oli põhjendamatu ning pahatahtlik, kuna kaebaja 13.10.2021 osaliselt täitis

vaidlusaluse dokumentide esitamise korralduse. Sunniraha rakendamine oli ajendatud sellest, et

kaebaja varasemalt hoidus kõrvale maksuhalduri korralduste vastuvõtmisest ja täitmisest ning ei

reageerinud ka maksuhalduri poolsetele kontaktivõtmistele, mistõttu oli kaebaja varasema

käitumise pinnalt alust arvata, et ka pärast 13.10.2021 MTA e-kirjale mitte reageerimist kaebaja ei

jätka 29.09.2021 dokumentide esitamise korralduse täitmist. Maksuhaldur suhtles kaebajaga e-kirja

vahendusel juba alates 16.08.2021 ning 10.09.2021 e-kirjast nähtuvalt oli kaebaja teadlik, et MTA

ootab temalt dokumentide esitamist ning MTA teavitas samal päeval kaebajat ka e-maksuametis

olevast ametlikust korraldusest (10.09.2021 korraldus nr 12.2-3/056521-1), mis enda sisult on

identne 29.09.2021 dokumentide esitamise korraldusega. Hoolimata sellest aga kaebaja 10.09.2021

korraldust nr 12.2-3/056521-1 e-maksuametis vastu ei võtnud ning ei reageerinud sellele ka siis,

kui maksuhaldur nimetatud korralduse talle e-kirjaga saatis. Samuti ei saatnud kaebaja MTA-le

endapoolset vastust, mida ta 10.09.2021 e-kirja kohaselt lubas hiljemalt 30.09.2021 saata.

21. Kuna 10.09.2021 korraldust nr 12.2-3/056521-1 kaebaja nõuetekohaselt e-maksuametis vastu

ei võtnud ja ka pärast MTA 21.09.2021 e-kirja ei kinnitanud korralduse kättesaamist enne

korralduse täitmise tähtaja saabumist, siis pidas MTA otstarbekaks teha uue samasisulise

korralduse (29.09.2021 korraldus nr 12.2-3/056521-2), kuid uue täitmise tähtajaga. 29.09.2021

dokumentide esitamise korraldus saadeti ka tähtkirjaga kaebaja äriregistrijärgsele postiaadressile

ning selle kohta jäeti esimene teade postkasti 05.10.2021 ja teine teade 08.10.2021. Sõltumata

korduvatest teadetest kaebaja ei läinud postiasutusse 29.09.2021 dokumentide esitamise

korraldusele järgi. Arvestades, et 29.09.2021 dokumentide esitamise korraldus loeti MKS § 531 lg

4 tuginedes kaebajale kätte toimetatuks 05.10.2021 ning korralduse täitmise tähtaeg oli 12.10.2021,

siis oli kaebajale võimaldatud korralduse täitmiseks aega 7 kalendripäeva, mida saab pidada

mõistlikuks. Kui kaebaja jättis enda registrijärgsel postiaadressil nõuetekohaselt posti vastuvõtmise

korraldamata, siis võttis ta sellega ise riski, et selle tagajärjel ei pruugi ta õigeaegselt jõuda täita

talle saadetud haldusakte. Vastustaja saatis kaebajale 08.10.2021 e-kirja koos 29.09.2021

korraldusega, kus ekstra selgitas, et nimetatud haldusakt on kaebajale loetud kätte toimetatuks

05.10.2021 ning täitmise tähtaeg on 12.10.2021. Lisaks oli 29.09.2021 dokumentide esitamise

korralduses kaebajat teavitatud korralduse täitmise tähtaja pikendamise taotlemise võimalusest.

Olukorras, kus kaebaja enda sõnutsi sai 29.09.2021 dokumentide esitamise korralduse kätte

11.10.2021 ning leidis, et tal ei ole piisavalt aega korralduse täitmiseks, ei kontakteerutud kaebaja

ka koheselt maksuhalduriga ega taotletud tähtaja pikendamist. Seega oli kaebajale tagatud mõistlik

võimalus sunniraha määramise vältimiseks ning 29.09.2021 dokumentide esitamise korralduse

täitmiseks. MTA on 29.09.2021 dokumentide esitamise korralduse osalist täitmist võtnud

15.10.2021 sunniraha tasumise korraldust tehes arvesse.

22. Kuigi kaebaja täitis 13.10.2021 osaliselt 29.09.2021 dokumentide esitamise korralduse, siis

erinevalt kaebaja väitest teavitas maksuhaldur 13.10.2021 e-kirjaga ka kaebajat, et 29.09.2021

dokumentide esitamise korraldus on endiselt osaliselt täitmata ning kaebaja oli edastanud

13.10.2021 osasid dokumente mitmekordselt. Hoolimata sellest kaebaja 29.09.2021 korraldust

täies osas ei täitnud ning ei kontakteerunud maksuhalduriga leidmaks lahendust 29.09.2021

dokumentide esitamise korralduse ülejäänud osas täitmiseks. Arvestades, et vaidlusaluse

3-21-2438

5(9)

dokumentide esitamise korralduse täitmise tähtaeg oli saabunud juba 12.10.2021 ning 15.10.2021

seisuga oli korraldus endiselt osaliselt täitmata, oli vastustaja hinnangul kaebajale 15.10.2021

sunniraha tasumise korralduse tegemine õigustatud, et mõjutada kaebajat puuduolevaid dokumente

esitama. Paljasõnaliseks jääb kaebaja väide, et kui MTA oleks kaebajat teavitanud, siis oleks

kaebaja kindlasti vaadanud saadetud manused üle ning parandanud tekkinud vea esimesel

võimalusel. Eeltoodust nähtuvalt, sh võttes arvesse kaebaja varasemat käitumist, puudus

maksuhalduril 15.10.2021 sunniraha korralduse tegemise hetkel alus arvata, et kaebaja kavatseb

29.09.2021 korralduse täies ulatuses ära täita. Vastustaja poolt sunniraha tegemise põhjendatust

kinnitab kaudselt muuhulgas kaebaja käitumine 29.09.2021 korralduse edaspidisel täitmisel ning

kaebaja suhtumist näitab ilmekalt ka kaebaja edaspidine käitumine järgnevate haldusaktide temale

kätte toimetamisel.

23. Alusetud on kaebaja väited, et sunniraha määramise ja arvutamise aluseid MTA ei ole

selgitanud. MTA on vastava arvutuskäigu koos põhjendustega pannud kirja 15.10.2021 sunniraha

tasumise korraldusse. Samuti on võetud arvesse korralduse osalist täitmist. Jõustunud

kohtupraktikas on ka nõustutud, et korralduse igale punktile sama väärtuse omistamine ei ole

kaalutlusviga, sest enne nõutavate dokumentide täielikku esitamist ei ole maksuhaldurile teada,

millises mahus need tegelikult on, mistõttu oleks esitamata jäänud dokumentide võimaliku mahu

arvestamine sunniraha rakendamisel liigselt keeruline ja võib korralduse täieliku täitmise korral

osutuda ka mingil määral ebaõigeks (Tallinna Halduskohtu 18.06.2019 otsus 3-19-438, p 62

viimane lõik).

24. Vastuseks kaebusele vastustaja selgitab, et 29.09.2021 dokumentide esitamise korralduse

punktis 4 paluti esitada üksnes kassadokumendid, mitte ka kassa arvestus nagu kaebaja märgib. St

esitada tuli kassa sissetuleku ja väljamineku orderid. Kaebaja väide, et 29.09.2021 dokumentide

esitamise korralduse punktis 5 nimetatud raamatupidamise pearaamatu väljavõtete esitamisega

saab lugeda täidetud korralduse punkti 4, ei pea paika. Raamatupidamise pearaamatu kassa konto

väljavõte, kust nähtuvad kassa liikumised ja kassajääk, ei ole samastatav kassadokumentidega,

mistõttu oli põhjendatud lugeda 29.09.2021 dokumentide esitamise korralduse punkt 4 täitmata

jäetuks. Samuti ei ole maksuhalduril keelatud nõuda dokumente, milles sisalduvad andmed võivad

omavahel kattuda.

25. Vastustaja ei nõustu väitega, et sunniraha ei saanud rakendada 29.09.2021 dokumentide

esitamise korralduse p 6 täitmata jätmise tõttu. Erinevalt kaebaja arusaamast olid 29.09.2021

dokumentide esitamise korraldusega nõutud lepingud piisavalt määratletud. Samuti nõustuda ei

saa, et kaebaja poolt lepingute esitamata jätmist oleks maksuhaldur pidanud tõlgendama kui

kaebajal lepingute puudumist ning lugema vastavas osas korralduse täidetuks. Kui kaebajal

29.09.2021 dokumentide esitamise korralduse punktiga 6 nõutud lepinguid ei olnud esitada, siis

tulnuks kaebajal sellest esimesel võimalusel maksuhaldurit teavitada. Ilma vastava info

olemasoluta ei ole võimalik oletada, kas kaebajal on nõutavaid dokumente või mitte. Kui kaebaja

jätab ilma igasuguseid põhjendusi toomata nõutud dokumendid esitamata, siis on õiguspärane

asuda seisukohale, et vastavas osas on korraldus täitmata. Ühtlasi esitas kaebaja 22.11.2021 MTA-

le kolme juriidilise isikuga sõlmitud lepingutest valikuliselt esimesed lehed, millest nähtub selgelt,

et 29.09.2021 dokumentide esitamise korralduse punktis 6 nõutud lepingute esitamata jätmine ei

olnud tingitud sellest, et kaebajal lepingud puudunuks.

26. 15.10.2021 sunniraha tasumise korraldusest nähtuvalt ei ole maksuhaldur lugenud 29.09.2021

dokumentide esitamise korralduse punkti 7 täitmata jäetuks ega selles osas sunniraha määranud.

KOHTU PÕHJENDUSED

27. Vaadanud läbi poolte seisukohad ja nende kinnituseks esitatud tõendid, leian, et kaebus tuleb

jätta tervikuna rahuldamata.

3-21-2438

6(9)

28. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 3 lg 2 sätestab, et sunnivahendi rakendamist

ei käsitata karistusena. ATSS § 10 lg 1 sätestab, et sunniraha on hoiatuses kindlaksmääratud

summa, mille peab adressaat tasuma, kui ta ettekirjutusega pandud kohustust hoiatuses märgitud

tähtaja jooksul ei täida. ATSS-i kohaselt on sunnivahendi rakendamise eeldused järgnevad: 1) on

olemas kehtiv ettekirjutus, millega on adressaadile pandud kohustus teha nõutav tegu või hoiduda

keelatud teost (ATSS § 4 lg 1); 2) haldusorgan on ettekirjutuse adressaati hoiatanud sunnivahendi

rakendamise eest, kui ettekirjutus jäetakse määratud tähtajaks täitmata (ATSS § 7); 3) adressaat on

jätnud ettekirjutuse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata (ATSS § 8 lg 1); 4) ei esine

sunnivahendi rakendamist välistavaid asjaolusid (ATSS § 8 lg 3). Sealjuures on sunnivahendi

rakendamist välistavad asjaolud järgnevad: 1) ATSS § 8 lg-s 1 sätestatud sunni rakendamise alused

on ära langenud; 2) ettekirjutuse aluseks olnud õigusnorm on tunnistatud kehtetuks; 3)

sunnivahendi rakendamine lükatakse edasi; 4) halduskohus peatab sunnivahendi rakendamise

halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras.

29. Maksumenetluses sunniraha määramise osas sisaldab erinorme maksukorralduse seadus. MKS

§ 46 lg 1 kohaselt annab maksuhaldur talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks korraldusi,

otsuseid ja muid haldusakte. MKS § 67 lg 1 sätestab, et maksuhaldur võib MKS §-des 60-62

sätestatud kohustuste täitmise tähtaja määramisel teha hoiatuse (§ 136), et kohustuse tähtajaks

täitmata jätmise korral võidakse rakendada sunniraha. MKS § 67 lg 2 sätestab, et kui isik ei täida

talle haldusaktiga pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtpäevaks, peab ta tasuma hoiatuses

märgitud sunniraha. Maksuhaldur esitab kohustatud isikule sunniraha tasumise nõude

korraldusega, määrab selles tasumise tähtaja ning teeb hoiatuse, et sunniraha tähtajaks tasumata

jätmise korral nõue sundtäidetakse vastavalt MKS §-dele 128-132. MKS § 67 lg-s 3 on sätestatud,

et sellesama kohustuse täitmisele sundimiseks ei või sunniraha esimesel korral ületada 640 eurot,

teisel korral 2000 eurot. Sellesama kohustuse täitmisele sundimiseks kasutatav sunniraha ei või

ületada kokku 2640 eurot. Sunnivahendi rakendamise hoiatuse kohta on MKS § 136 lg-s 1

sätestatud, et isikule, kelle suhtes soovitakse sunnivahendit kasutada, antakse kohustuse täitmiseks

tähtaeg ja teda hoiatatakse, et kohustuse tähtpäevaks täitmatajätmise korral võidakse rakendada

sunnivahendeid. Hoiatus vormistatakse sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kirjalikult.

30. 29.09.2021 korraldusega nr 12.2-3/056521-2 (dtl 11-15) alustas MTA kaebaja osas perioodi

2021 märts-august käibemaksu ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse

kontrolli ning kohustas kaebajat esitama nimetatud perioodi kohta ostuarved (p 1), müügiarved (p

2), kõikide pangakontode ja makseasutuste kontode väljavõtted (p 3), kassadokumendid (p 4),

raamatupidamise pearaamatu kõikide kontode registrid (p 5), lepingud, ka need lepingud, mis on

sõlmitud varem, kuid mis kehtivad ja mida täideti kontrollitaval perioodil (p 6), muud menetluses

tähendust omavate asjaolude kindlakstegemisel oluliseks peetavad dokumendid (p 7). MTA hoiatas

korralduses, et korraldusega pandud kohustuse tähtajaks täitmata jätmisel rakendatakse sunniraha,

mille suurus dokumentide esitamata jätmisel esimesel korral on 300 eurot (MKS § 67 lg 1).

Korralduse kohaselt tuli dokumendid esitada hiljemalt 12.10.2021, kuid selleks kuupäevaks

kaebaja 29.09.2021 korralduses nõutud dokumente MTA-le ei esitanud.

31. MTA 29.09.2021 korraldus oli 15.10.2021 sunniraha korralduse andmise ajal kehtiv haldusakt,

seega oli sunniraha määramiseks täidetud ATSS § 4 lg-st 1 tulenev eeldus. Samuti sisaldus MTA

29.09.2021 korralduses hoiatus, et korraldusega pandud kohustuse tähtajaks täitmata jätmisel

rakendatakse sunniraha, millega saab täidetuks lugeda ka ATSS §-st 7 tulenev eeldus. Kuna

29.09.2021 korraldusest tulenevalt tuli kaebajal dokumendid esitada hiljemalt 12.10.2021, kuid

kaebaja möönab ka ise, et alustas korralduse täitmist alles 13.10.2021, siis oli täidetud ka ATSS §

8 lg-st 1 tulenev eeldus. ATSS § 8 lg-s 3 sätestatud sunniraha rakendamist välistavaid asjaolusid ei

esine.

32. Ma ei nõustu kaebajaga, et 15.10.2021 korraldus on õigusvastane seetõttu, et sunniraha

rakendamine oli ilmselgelt põhjendamatu ja pahatahtlik. Vastustaja on oma vastustes kaebusele

3-21-2438

7(9)

põhjalikult välja toonud suhtluse ajalise käigu kaebajaga. MTA selgitustest nähtub, et MTA andis

juba 10.09.2021 korralduse nr 12.2-3/056521-1 (dtl 49-53), millega teavitas kaebajat 2021. a

märts-august käibemaksu ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli

alustamisest ning palus hiljemalt 24.09.2021 esitada MTA-le samad dokumendid, mida nõuti

hilisema 29.09.2021 korraldusega. Ka 10.09.2021 korraldust püüdis MTA edutult kaebajale kätte

toimetada (dtl 54-61), kuid kuna see korralduse täitmise tähtaja jooksul ei õnnestunud, siis tegi

MTA 29.09.2021 uue samasisulise korralduse. MTA vastuse ja sellele lisatud materjalide

kohaselt saatis MTA 29.09.2021 korralduse kaebajale tähtsaadetisena kaebaja äriregistrijärgsele

postiaadressile ning selle kohta jättis postiasutus kaebaja postkasti teate 05.20.2021 ja korduvalt

08.10.2021 (dtl 62-63). Kaebaja ei läinud postiasutusse 29.09.2021 korraldusele järgi.

Õiguspäraselt lähtus MTA 29.09.2021 korralduse kättetoimetatuks lugemisel MKS § 531 lg-st 4,

mille kohaselt loetakse juriidilisele isikule registrisse kantud aadressil tähtsaadetisena saadetud

dokument kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või

jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. Maksumaksjast juriidiline isik peab hoolitsema posti

vastuvõtmise eest oma registrijärgsel aadressil (vt Riigikohtu 13.10.2019 otsuse nr 3-3-1-65-09,

p 13) ja juriidilisele isikule dokumendi tähitult saatmisel juhul, kui dokumenti ei ole postiasutusel

võimalik üle anda, tuleb dokument lugeda kättetoimetatuks tähtkirja saabumise kohta teate

jätmise hetkest (vt Riigikohtu 26.09.2011 otsuse nr 3-3-1-42-11, p 11). Seega kooskõlas seaduse

ja kohtupraktikaga luges MTA õigesti 29.09.2021 korralduse kaebajale kättetoimetatuks alates

05.10.2021. Rõhutan, et juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema

posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Jättes posti vastuvõtmise

korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated, sh maksuhalduri haldusaktid,

ei jõua temani. Mõistlik on eeldada, et väljastusteate jätmise järel pöördub adressaat kohe

postiasutuse poole, sest tähitult saatmine viitab selgelt postisaadetise olulisusele (vt Riigikohtu

26.09.2011 otsuse nr 3-3-1-42-11, p 11). Olukorras, kus kaebaja jättis 29.09.2021 korraldusele

õigeaegselt postiasutusse järgi minemata, kandis kaebaja ise riski, et tal jääb korralduse täitmiseks

liialt lühike aeg. Korraldus tuli täita hiljemalt 12.10.2021, mis tähendab, et alates 05.10.2021 oli

kaebajal aega 7 päeva dokumentide esitamiseks. Seega on alusetu kaebaja etteheide, et

29.09.2021 korralduse täitmiseks antud aeg oli ebamõistlikult lühike ning 15.10.2021 korraldust

ei ole põhjust pidada eeltoodu alusel põhjendamatuks ega kaebaja suhtes pahatahtlikuks.

33. Täiendavalt märgin, et kaebaja võttis 29.09.2021 korralduse e-maksuameti kaudu vastu

11.10.2021, kuid ei esitanud samal ega järgmisel päeval MTA-le taotlust 29.09.2021 korraldusega

määratud tähtaja (12.10.2021) pikendamiseks. Samuti ei esitanud kaebaja vastustajale mõjuvaid

põhjuseid selle kohta miks tal ei olnud võimalik 29.09.2021 korraldust tähtaegselt täita.

Olukorras, kus kaebaja leidis, et ta ei jõua tähtaegselt 29.09.2021 korraldust täita, oleks olnud

mõistlik taotleda tähtaja pikendamist. Selle asemel hakkas kaebaja korraldust täitma 13.10.2021

ehk päev pärast tähtaja möödumist.

34. Samuti ei saa nõustuda kaebajaga, et sunniraha määramine oli ebavajalik. Kohtule vastustaja

poolt esitatud materjalide pinnalt on esmalt ilmne, et kaebaja hoidub MTA haldusaktide vastu

võtmisest. Lisaks viitab sunniraha määramise vajalikkusele asjaolu, et kaebaja ei täitnud

29.09.2021 korraldust täielikult, esitades 13.10.2021 MTA-le vaid osad korraldusega nõutud

dokumendid. Alusetu on sealjuures kaebaja väide, et ta oleks vaadanud üle MTA-le 13.10.2021

e-kirjaga saadetud manused ja oma vea esimesel võimalusel parandanud, kui MTA oleks kaebajat

teavitanud, et kaebaja on ekslikult esitanud samu dokumente korduvalt. MTA on kohtumenetluses

tõendanud, et vastas kaebaja e-kirjale samal päeval ehk 13.10.2021 kell 10.44 (kaebaja e-kiri on

saadetud 08.43 ehk vaid kaks tundi varem), seega teavitas MTA kaebajat koheselt, et korraldus

on endiselt osaliselt täitmata, tuues e-kirjas konkreetselt välja, millised dokumendid on esitamata

jäänud (dtl 220). Seega pole alust ka kaebaja etteheitel, et vastustaja takistas oma tegevusega tal

29.09.2021 korralduse täitmist. Leian, et olukorras, kus kaebaja ignoreeris talle haldusaktiga

pandud kohustust dokumentide edastamiseks ning ei reageerinud koheselt ka MTA 13.10.2021

3-21-2438

8(9)

e-kirjale, saab sunniraha rakendamist pidada vajalikuks sunnivahendiks, millega mõjutada

kaebajat puuduolevaid dokumente esitama. Rõhutan, et 29.09.2021 korralduse 7 punktist oli

täitmata peaaegu 6 (tervikuna punktid 1-4 ja 6 ning 5/6 punktist 5), seega oli 29.09.2021 korraldus

suures osas sunniraha rakendamise hetkel endiselt täitmata.

35. Kaebaja leiab ka, et sunniraha rakendamine oli ebaproportsionaalne ning MTA ei ole

selgitanud sunniraha määramise ja arvutamise aluseid. Kaebaja ei ole nõus, et iga 29.09.2021

korralduse punkt on sama kaaluga, jättes arvestamata dokumentide erineva mahu. Vaidlustatud

korralduses on MTA selgitanud, et 29.09.2021 korralduses toodud dokumentide loetelu koosneb

seitsmest punktist ning kaebaja esitas seisuga 13.10.2021 punktis 7 nimetatud dokumendid ehk

täitis ühe punkti tervikuna ning punktis 5 nimetatud dokumendid 1/6 ulatuses (kuuest küsitud

kuust ühe kuu pearaamatu). Seega nähtub korraldusest, et MTA omistas igale punktile väärtuse

1. Erinevalt kaebajast ei pea ma vastustaja kaalutlusveaks seda, et igale punktile omistatakse

sunniraha proportsiooni arvutamisel sama väärtus. Ka varasemas praktikas on halduskohus

selgitanud, et vastustajale ei ole enne nõutavate dokumentide täielikku esitamist teada, millises

mahus need tegelikult on, mistõttu oleks esitamata jäänud dokumentide võimaliku mahu

arvestamine sunniraha rakendamisel liigselt keeruline (Tallinna Halduskohtu 18.06.2019 otsus 3-

19-438, p 62). Samuti tõi MTA punktide võrdsele väärtusele tuginedes 15.10.2021 korralduses

välja arusaadava arvutuskäigu, kuidas jõuti rakendatava sunniraha suuruseni. Korraldusest nähtub

seega selgelt, et sunniraha määramisel on MTA arvesse võtnud, et kaebaja oli 29.09.2021

korralduse osaliselt täitnud ehk esitanud punktis 7 küsitud muud asjakohased dokumendid ja 1/6

osas punktis 5 küsitud dokumendid.

36. Kaebaja ei nõustu, et sunniraha on määratud ka 29.09.2021 korralduse punkti 4 täitmata

jätmise eest, kuna kaebaja arvates oleks vastustajale kassa liikumised ja lõppjääk nähtunud ka

korralduse punktis 5 küsitud raamatupidamise pearaamatust. Selgitan, et maksuhalduril ei ole

keelatud nõuda dokumente, milles sisalduvad andmed omavahel kattuvad. Maksuhaldur otsustab,

lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab

vajalikuks konkreetses asjas koguda (MKS § 59 lg 1 teine lause). Seega ei saa kaebaja enda

otstarbekuse kaalutlustel otsustada, milliseid andmeid ja millises vormis vastustajale

maksumenetluses esitada on vajalik.

37. Nõustuda ei saa kaebajaga selles, et sunniraha ei saanud rakendada 29.09.2021 korralduse

punktis 6 nõutud lepingute esitamata jätmise puhul. Kuigi korralduses ei ole konkreetselt

nimetatud milliseid lepinguid kaebajalt oodatakse, siis on korraldusest tulenevalt selge, et

kaebajal tuli MTA-le esitada kontrolliperioodiga märts-august 2021 seonduvad lepingud, sh

lepingud, mis on sõlmitud varem, kuid mis kehtivad ning mida täideti kontrollitaval perioodil. On

ilmne, et infot selle kohta, millised eelkirjeldatud tingimustele vastavad lepingud kaebajal olemas

on, valdab üksnes kaebaja ise. Seega ei saa kaebaja ka eeldada, et MTA loetleb maksumenetlust

alustavas korralduses kaebajale temalt nõutavad konkreetsed lepingud. Samuti nõustun vastustaja

vastuses esitatud seisukohaga, et lepingute esitamata jätmist ei saanud tõlgendada selliselt, et

lepingud üldse puudusid, kuna seda oleks tulnud kaebajal 29.09.2021 korraldusele vastates MTA-

d teavitada. Kaebaja aga seda ei teinud ning asja materjalidest nähtuvalt kaebajal kontrollitaval

perioodil lepinguid oli, mistõttu jättis kaebaja korralduse punkti 6 põhjendamatult tähtajaks

täitmata ning maksuhaldur arvestas seda õigustatult sunniraha määramisel.

38. Kokkuvõttes olen seisukohal, et sunniraha rakendamise eesmärgiks oli mõjutada kaebajat

29.09.2021 korraldust täitma, mitte kaebajat karistada. Kaebajale määratud sunniraha suurust ei

saa pidada põhjendamatuks ega ebaproportsionaalseks, samuti on vastustaja sunniraha määramisel

järginud kaalutlusreegleid. Kuivõrd MTA 15.10.2021 korraldus on seaduslik ja õiguspärane, siis

puudub ka alus rahuldada kaebaja nõuet kohustada MTA-d 250 euro suurust sunniraha kaebajale

tagastama.

3-21-2438

9(9)

39. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kaebaja menetluskulud jäävad seega tema

enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma