3-22-1177/11 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

J õ h v i k o h t u m a j a

K OH TU MÄ Ä RU S

Kohtuasja number

3-22-1177

Määruse kuupäev

19.08.2022

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Arseni Jakovlevi kaebus Viru Vangla 09.02.2022. a

käskkirja nr 6-3/112-1 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Arseni Jakovlev

Vastustaja – Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Arseni Jakovlevi kaebus.

2. Võtta käesoleva haldusasja materjalide juurde Viru

Vangla poolt 11.03.2022 haldusasjas nr 3-22-437 esitatud

vastusele nr 2-4/6047-6 lisatud kaebaja pöördumised

ning Siseministeeriumi poolt 31.03.2022 haldusasjas

nr 3-21-2123 esitatud rahvastikuregistri andmed Jõhvi

valla elanike kohta.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada

määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul

määruse

kättetoimetamisest

arvates

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4,

§ 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus koos tõlkega vene keelde toimetatakse kaebajale

kätte. Määrus edastatakse teadmiseks Viru Vanglale.

ASJAOLUD

1. Viru Vangla tunnistas 09.02.2022. a käskkirjaga nr 6-3/112-1 A. Jakovlevi süüdi

vangistusseaduse § 67 p 1 rikkumises ning määras talle karistusena 13 ööpäevaks kartserisse

paigutamise.

2. A. Jakovlev esitas Viru Vanglale 08.03.2022 võõrkeelse vaide (registreeritud 09.03.2022

nr-ga 6-12/105-1) käskkirja nr 6-3/112-1 peale. Viru Vangla andis 31.03.2022 A. Jakovlevile

tähtaja vaides esinevate puuduste kõrvaldamiseks, s.o vaide eestikeelse tõlke esitamiseks.

21.04.2022. a seisuga ei olnud A. Jakovlev vaides esinenud puudusi kõrvaldanud.

3. Viru Vangla tagastas 22.04.2022. a otsusega nr 6-16/70-4 vangla käskkirja nr 6-3/112-1 peale

esitatud kaebaja vaide. Vangla põhjendas otsust sellega, et vastavalt haldusmenetluse seaduse

(HMS) § 20 lg-le 1 on haldusmenetluse keeleks eesti keel ning sellest tulenevalt tuleb esitada

vaie eesti keeles. Võõrkeeles esitatud dokumentide puhul tuleb järgida justiitsministri

30.11.2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) §-s 491 sätestatud regulatsiooni

3-22-1177

ning vangla kulul tõlgitakse dokumente ainult juhul, kui kinnipeetaval puuduvad rahalised

vahendid tõlketeenuse eest tasumiseks ja vangla on veendunud, et kinnipeetav ei valda eesti

keelt tasemel, mis võimaldaks tal oma õigusi kaitsta. Vanglale teadaolevalt oskab A. Jakovlev

piisaval määral riigikeelt, et oma õigusi kaitsta. Ta on varasemalt korduvalt esitanud eesti keeles

koostatud kirjalikke pöördumisi (sh vaideid). Vaide/kahjunõude esitamisel ei pea kasutama

keeleliselt keerulisi väljendeid. Kuivõrd vangla hinnangul oskab A. Jakovlev eesti keelt, ei ole

põhjendatud võõrkeelse vaide vangla kulul tõlkimine. Kuna A. Jakovlev ei kõrvaldanud vaides

esinenud puudusi, tagastas vangla tema võõrkeelse vaide läbivaatamatult, tuginedes

põhiseaduse (PS) §-dele 6 ja 52, keeleseaduse (KeeleS) §-le 12, HMS § 20 lg-le 1 ning

VSkE § 491 lg-le 3.

4. A. Jakovlev esitas 22.05.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada

ettekande nr 3-22-207 alusel antud vangla käskkiri. Kaebaja taotleb veel kontaktisiku A. Kongi

tegevuste õigusvastasuse tuvastamist seoses kaebaja ilmajätmisega tema seaduslikest ja

põhiõiguslikest õigustest. Kontaktisik tõi kaebajale 01.02.2022 arusaamatu sisuga paberi, mille

kohta palus kirjutada seletuskirja. 08.02.2022 toodi kaebajale distsiplinaarprotokoll, mis jäi

samuti kaebajale arusaamatuks. Pealiskaudsetest selgitustest paberi sisu kohta ei piisa kaebajale

seletuskirja kirjutamiseks. Teksti mahtu arvestades on vangla ilmselt rikkunud HMS §-i 6, jättes

vastuse andmata ja läbi vaatamata kõik asjas tähtsust omavad asjaolud, mida kaebaja palus

protokollida. Kaebaja keeleoskus ei ole piisav haldusmenetluses osalemiseks ja enda õiguste

kaitsmiseks. Kaebaja jäeti ebaseaduslikult ilma tõlgist. Kontaktisik nõudis 08.02.2022 kaebajalt

seletuskirja esitamist 09.02.2022, kuigi kaebaja selgitas, et nii kiiresti ei ole tal võimalik seda

esitada, kuna ta ei saa aru distsiplinaarprotokolli sisust, mille osas ta seletuskirja kirjutama pidi.

09.02.2022 teatas kontaktisik kaebajale, et määras talle karistuse. Seega ei tutvustatud kaebajale

distsiplinaarprotokolli ega karistuse määramise käskkirja.

5. Viru Vangla esitas 06.06.2022 ja täiendavalt 05.08.2022 kohtule haldusmenetlusega

seonduvad dokumendid.

KOHTU SEISUKOHT

6. HKMS § 120 lg 1 p-de 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas

välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta

jätmiseks.

7. Vastavalt HKMS § 2 lg-le 4 tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende

lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohus mõistab kaebust selliselt, et A. Jakovlev on

esitanud kohtule Viru Vangla 09.02.2022. a käskkirja nr 6-3/112-1 tühistamise nõude. Kohus

selgitab, et kaebuses märgitud tuvastamisnõue vangla haldusmenetluses kontaktisiku tegevuste

õigusvastasuse

tuvastamiseks

seoses

kaebaja

ilmajätmisega

tema

seaduslikest

ja

põhiõiguslikest õigustest on hõlmatud tühistamisnõudega, mistõttu ei ole eraldi

tuvastamisnõude esitamine vajalik.

8. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui

kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust

korrast. Kohtupraktika kohaselt loetakse kohustuslik kohtueelne menetlus läbituks ja kaebus

lubatavaks ka juhul, kui haldusorgan on kohustuslikus kohtueelses menetluses vaide või kahju

hüvitamise taotluse ebaõigesti tagastanud (Riigikohtu halduskolleegiumi 08.10.2012. a määrus

nr 3-3-1-30-12, p 18; 07.06.2018. a määrus nr 3-17-2610, p 12; 19.09.2018. a määrus nr 3-18-

32, p 10). Seejuures saab haldusmenetluses, sh kohustuslikus kohtueelses menetluses taotluse

läbi vaatamata jätmise aluseks olla vaid puudus, mis takistab taotluse sisulist lahendamist, ning

taotlust ei saa tagastada, kui haldusorgan leidis taotluse käiguta jätmisel ekslikult, et see on

puudusega (Riigikohtu 20.06.2013. a määrus nr 3-3-1-34-13, p 9). Kohtupraktikas on

kinnitatud, et kohtueelset menetlust ei saa lugeda nõuetekohaselt läbituks ka juhul, kui

3-22-1177

kinnipeetava poolt kohtueelses menetluses esitatud võõrkeelne pöördumine on põhjendatult

tagastatud põhjusel, et ta oskab piisaval määral eesti keelt, et koostada eestikeelne pöördumine

(vt nt Tartu Ringkonnakohtu 03.02.2015. a määrus nr 3-14-52146). Seega hindab kohus

järgnevalt, kas Viru Vangla tagastas 22.04.2022. a otsusega nr 6-16/70-4 kaebaja võõrkeelse

vaide õiguspäraselt, s.h kas esines vaide läbivaatamist takistav puudus.

8.1. Kaebaja on esitanud Viru Vanglale venekeelse vaide nr 6-12/105-1. Viru Vangla tagastas

22.04.2022. a otsusega nr 6-16/70-4 kaebaja võõrkeelse vaide PS §-de 6 ja 52, KeeleS § 12,

HMS § 20 lg 1 ja VSkE § 491 lg 3 alusel. Viru Vangla tagastas kaebaja vaide seetõttu, et kaebaja

ei kõrvaldanud tähtajaks vaides esinenud puudusi ega esitanud vaide eestikeelset tõlget ning

vanglal on veendumus, et kaebaja oskab enda õiguste kaitsmiseks piisaval määral eesti keelt.

Seetõttu ei pidanud vangla põhjendatuks vangla kulul võõrkeelse vaide tõlkesse edastamist.

Kaebaja ei nõustu vangla seisukohaga tema keeleoskuse osas ning leiab, et vangla tegevus vaide

tagastamisel oli õigusvastane.

8.2. PS §-dest 6 ja 52 ning ka KeeleS § 3 lg-st 1 ja § 10 lg-st 1 tulenevalt on Eesti Vabariigi

riigikeeleks ja asutuste asjaajamise keeleks eesti keel. HMS § 20 lg 1 kohaselt on

haldusmenetluse keel eesti keel. KeeleS § 9 lg 1 sätestab, et omavalitsusüksuses, kus vähemalt

pooled püsielanikud on vähemusrahvusest, on igaühel õigus pöörduda selle omavalitsusüksuse

territooriumil tegutseva riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse poole ning saada nendelt

ja nende ametnikult ja töötajalt eesti keeles antavate vastuste kõrval ka vastuseid selle

vähemusrahvuse keeles. Seejuures on omavalitsusüksuse püsielanik Eesti kodanik, alalist

elamisõigust omav Euroopa Liidu kodanik ja tema perekonnaliige või pikaajalise elaniku

elamisloa alusel Eestis elav välismaalane, kelle püsiv elukoht, see on elukoht, mille andmed on

kantud Eesti rahvastikuregistrisse, asub kõnealuses vallas või linnas (KeeleS § 9 lg 2).

Vähemusrahvusest püsielanike osakaalu määratlemisel omavalitsusüksuses lähtutakse

rahvastikuregistri andmetest kõnealuse aasta 1. jaanuari seisuga (KeeleS § 9 lg 3).

Vähemusrahvuse keel on võõrkeel, mida vähemusrahvusest isikud on Eestis põliselt kasutanud

emakeelena (KeeleS § 5 lg 2). Vähemusrahvusest isik KeeleS tähenduses on Eesti kodanik, kes

omab kauaaegseid, kindlaid ja kestvaid sidemeid Eestiga ning erineb eestlastest keele poolest

(KeeleS § 5 lg 3). Riigikohus on asjas nr 3-4-1-1-98 tehtud otsuses leidnud, et eesti keele

kasutust tagavate sammude astumine, sh eestikeelse asjaajamise kehtestamine on

põhiseaduslikult õigustatud. Kohtul puudub ka praegusel juhul põhjus kahelda eespool toodud

sätete vastavuses PS-le.

8.3. Viru Vangla asub Ida-Viru maakonnas Jõhvi vallas. Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja

arenduskeskus teatas haldusasjas nr 3-21-2123 Tartu Halduskohtule 31.03.2022 esitatud

vastuses muu hulgas, et seisuga 01.01.2022 oli püsielanikke ehk Eesti kodanikke, alalist

elamisõigust omavaid Euroopa Liidu kodanikke ja nende perekonnaliikmeid ning pikaajalise

elaniku elamisloa alusel Eestis elavaid välismaalasi, kelle elukoht rahvastikuregistri järgi on

Jõhvi vallas, 10 859 isikut, nendest vene rahvusest Eesti kodanikke 3176 isikut. Kohus võtab

selle vastuse praeguse asja materjalide juurde. Arvestades asjaolu, et Jõhvi vallas ei olnud

01.01.2022. a seisuga vähemalt pooled püsielanikud vene rahvusest Eesti kodanikud, siis ei

pidanud Viru Vangla kaebaja puhul haldusmenetlust vene keeles läbi viima.

8.4. HMS § 21 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline või tema esindaja ei valda keelt, milles asja

menetletakse, kaasatakse menetlusosalise taotlusel asja menetlemisele tõlk. Sama paragrahvi

lõike 2 kohaselt katab tõlgi kaasamise kulud tõlgi kaasamist taotlenud menetlusosaline, kui

seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti või kui haldusorgan ei otsusta teisiti. Vaide ja

kahju hüvitamise taotluse tõlkimist vanglas reguleerib VSkE § 491 (arvestades, et kaebaja on

esitanud vanglale võõrkeelse vaide 08.03.2022, kohaldub praeguses asjas VSkE § 491 alates

14.02.2022 kehtivas redaktsioonis). VSkE § 491 lg 1 kohaselt saadab vangla või Viru Vangla

haldusosakond võõrkeelse vaide ja kahju hüvitamise taotluse koos lisadega enne menetlusse

3-22-1177

võtmist tõlkijale, kellega on sõlmitud leping. VSkE § 491 lg 2 esimese lause kohaselt võetakse

enne võõrkeelse dokumendi vastuvõtmist kinnipeetavalt nõusolek, et võõrkeelse dokumendi

tõlkimisele

kulunud

summa

arvestatakse

maha

tema

vanglasiseselt

isikuarvelt.

VSkE § 491 lg-st 3 tuleneb, et juhul, kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest, kuid tal on

selleks rahalised vahendid olemas, tuleb vanglal jätta võõrkeelne dokument tõlkimata.

VSkE § 491 lg-st 4 tulenevalt edastatakse võõrkeelne dokument tõlkijale ning tõlketeenuse eest

tasub vangla, kui kinnipeetaval puuduvad vanglasisesel isikuarvel rahalised vahendid. Samas

sätestab VSkE § 491 lg 5, et kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on

veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta,

jäetakse võõrkeelne dokument tõlkijale edastamata. Sellisel juhul edastab vanglateenistuja

kinnipeetava kirjutatud võõrkeelsed dokumendid otse menetlejale. Menetleja põhjendab oma

vastuses kinnipeetavale võõrkeelsete dokumentide vaidemenetlusse või kahju hüvitamise

taotluse menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi.

VSkE §-st 491 nähtub seega, et kui selles sätestatud juhtudel jääb kinnipeetava vaie või kahju

hüvitamise taotlus tõlkimata, jäetakse see läbi vaatamata ja tagastatakse.

8.5. Viru Vangla asus kaebaja vaide nr 6-12/105-1 menetlemisel seisukohale, et kaebaja on

võimeline kaitsma eesti keeles oma õigusi, sest ta on ka varasemalt esitanud vanglale

eestikeelseid kirjalikke pöördumisi ning seetõttu ei pidanud vangla põhjendatuks kaebaja

võõrkeelse vaide vangla kulul tõlkesse edastamist. Haldusasjas nr 3-22-437 on halduskohus

palunud Viru Vanglal esitada dokumendid, mille pinnalt on vangla asunud seisukohale, et

kaebaja oskab piisaval määral eesti keelt. Viru Vangla edastas kohtule selles asjas 11.03.2022. a

vastusega nr 2-4/6047-6 kaebaja poolt varasemalt vanglale esitatud eesti keeles koostatud

kirjalikud pöördumised (kahjunõuded nr 6-16/109-1, nr 6-16/110-1, nr 6-16/113-1, vaided

nr 6-12/140-1, nr 6-12/160-1, nr 6-12/293-1 ja erinevad eestikeelsed pöördumised, mis

registreeriti kõik ühe numbriga 6-10/28085-1), mis vangla arvates kaebaja keeleoskust

kinnitavad. Kohus võtab need kaebaja pöördumised käesoleva haldusasja toimiku juurde,

kuivõrd vangla on tuginenud enda 22.04.2022. a vaide tagastamise otsuses samadele kaebaja

esitatud dokumentidele. Tutvunud eelnimetatud kaebaja eestikeelsete pöördumistega, on kohus

seisukohal, et vangla keeldus õigustatult kaebaja võõrkeelse vaide nr 6-12/105-1

menetlemisest, kuna kaebaja eesti keele oskus on küllaldane vaide eesti keeles esitamiseks.

Kohtule nähtub, et kaebaja on suuteline piisaval määral end eesti keeles väljendama. Vaide

esitamiseks piisabki üksnes arusaadavalt oma taotluse väljendamisest ning lühidalt kaebaja

probleemi kirjelduse esitamisest. Seejuures ei ole vaja teada erialaväljendeid või esitada

keerulist õiguslikku analüüsi ning vaide menetlemist ei takista ka mõned õigekirjavead.

Haldusasjas nr 3-22-437 kohtule esitatud kaebaja eestikeelsetest vaietest nähtuvalt on kaebaja

keeleoskustase selline, mis võimaldab tal kohtu hinnangul esitada piisavate põhjendustega ja

oluliste raskusteta mõistetavaid vaideid. Kuigi vangla on vaide tagastamisel ekslikult ühe

õigusliku alusena viidanud VSkE § 491 lg-le 3, mitte VSkE § 491 lg-le 5, ei saanud see eksimus

kohtu hinnangul mõjutada haldusmenetluse lõpptulemust (riigivastutuse seaduse § 3 lg 3 p 1,

HMS § 58). Kaebajale on antud vaide käiguta jätmisega võimalus esitada vanglale eestikeelne

vaie. Samuti oli kaebajal võimalus taotleda vanglalt võõrkeelse vaide tõlkesse saatmist tema

kulul, kuid vangla kinnitusel ei ole kaebaja vaide tõlkesse saatmist taotlenud.

8.6. Seega on kohus seisukohal, et vangla on 22.04.2022. a otsusega nr 6-16/70-4 lõppjärelduses

õiguspäraselt tagastanud kaebaja vaide nr 6-12/105-1, kuna kaebaja oskab piisaval määral eesti

keelt, et koostada eestikeelseid vaideid.

9. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)