2-18-9304/57 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Gea Lepik

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. august 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-9304

Kohtuasi

Osaühingu New Flight hagi Basteg Group OÜ vastu

10 000 euro saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11. detsembri 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Basteg Group OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

10 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) Osaühing New Flight (registrikood

12208779), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi

Andrei Matvejev

Kostja (apellant) Basteg Group OÜ (registrikood

11238756), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalju

Hanni

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Osaühing New Flight 8. märtsi 2021. a menetlusdokumendile lisatud tõend

tähelepanuta.

2. Rahuldada Basteg Group OÜ apellatsioonkaebus.

3. Tühistada Harju Maakohtu 11. detsembri 2020. a otsus ja teha asjas uus otsus,

millega:

3.1. jätta Osaühingu New Flight hagi Basteg Group OÜ vastu 10 000 euro saamiseks

rahuldamata;

3.2. jätta menetluskulud Osaühingu New Flight kanda.

2-18-9304

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Osaühing New Flight (hageja) esitas 15. juunil 2018 Harju Maakohtule Basteg Group OÜ

(kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja 10 000 eurot.

1.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 19. veebruaril 2017 projekteerimise ja ehitamise

töövõtulepingu nr 170001 (leping), millega kostja kohustus projekteerima ja ehitama hagejale

Tallinnas Kadaka tee 185B asuvale kinnisasjale (kinnisasi) autopesula ning hageja kohustus

tehtud tööde eest tasuma. Tööde tegemise tähtajad olid märgitud lepingu lisas 3. Hageja tasus

lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks kostjale ettemaksu 10 000 eurot. Kostja ei asunud

tähtaegselt lepingut täitma ega esitanud tõendeid projekteerimise alustamise kohta.

20. novembri 2017. a seisuga ei olnud projekteerimistöödel tulemust ning oli ilmne, et

kokkulepitud tähtaja ega mõistliku aja jooksul ei ole võimalik lepinguga ettenähtud eesmärke

saavutada. Seetõttu taganes hageja 20. novembri 2017. a avaldusega lepingust ja nõudis kostjalt

hiljemalt 30. novembril 2017 ettemaksu tagastamist. Kostja ei ole taganemisavaldust

vaidlustanud ega ettemaksu tagastanud.

1.2. Hagejal oli võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 1 ja lg 2 p-de 2 ja 4 alusel õigus lepingust

taganeda ning nõuda VÕS § 189 lg 1 alusel ettemaksu tagastamist.

1.3. Vastuseks kostja vastuväidetele märkis hageja, et kostja esitas projektid hilinenult, sh osad

neist pärast lepingust taganemist, ning projektid ei vastanud nõuetele ja nende alusel ei

väljastatud ehitusluba.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2.1. Kostja võttis omaks, et pooled sõlmisid lepingu ja hageja tasus ettemaksu 10 000 eurot.

Kostja pidi projekteerima ja ehitama autopesula kinnisasjale, mis kuulub C-le. Hageja

kinnitusel oli ta sõlminud kinnisasja omanikuga vastava kokkuleppe. Hageja ei teavitanud

lepingu sõlmimisel kostjat kinnisasja koormavatest kitsendustest ja kokkulepetest, mis võivad

lepingu eesmärki mõjutada, ning neid ei nähtunud ka avalikest registritest.

2-18-9304

Kostja alustas projekteerimistöid, taotles Tallinna linnalt (linn) geodeetilised andmed ja

tehnilised tingimused ning koostas ja esitas linnale 2017. a mais eelprojekti, mille kohaselt

rajatakse kinnisasjale 6-kohaline autopesula. 26. juunil 2017 väljastas linn projekti märkused,

milles nõuti juurdepääsu lahendamist Kadaka tee 185D, 185B ja 187E/1 kinnisasjade

detailplaneeringuga. Nende kinnisasjade omanik on AS Aqua Marina (naaberkinnisasjade

omanik I), kes valdab mh ka Kadaka tee 187B kinnisasjal asuvat Olerexi tanklat. Kostja alustas

naaberkinnisasjade omanikuga I läbirääkimisi.

Teisest küljest piirnevate Kadaka tee 185A ja 185C asuvate kinnisasjade omanik TBL Tartu

OÜ (naaberkinnisasjade omanik II) esitas 13. juulil 2017 kostja eelprojektile vastuväited,

sh avaldas ta, et veetrass, millele on planeeritud liitumispunkt, kuulub temale, ning leidis, et

enne projekti tuleks ära teha varem kokku lepitud maade vahetused nii nende kui ka Kadaka tee

187E-ga.

Hageja nõudis 2017. a juulis kostjalt ehitise konstruktiivprojekti koostamist, kuid kostja andis

hagejale teada, et arvestades pooleliolevaid läbirääkimisi juurdepääsutee ja liitumispunktide

üle, on mõistlik teha projekt pärast kooskõlastuste saamist, vältimaks muudatuste tegemist

projektis. Sellest hoolimata jäi hageja oma nõudmise juurde ning kostja esitas 4. augusti 2017.

a e-kirjaga hagejale nõutud projekti.

Naaberkinnisasjade omanikega peetud läbirääkimistel selgus, et kinnisasja piirid erinevad

avalikes registrites märgitust, millest hageja ei olnud lepingut sõlmides kostjat teavitanud.

Nimelt olid 13. oktoobril 2008 kinnisasjade toonased omanikud leppinud kokku piiride olulises

muutmises nii, et ehitusalust kinnisasja vähendati 72 m² võrra ühe kinnisasja arvel ning

suurendati 171,2 m² võrra kolme kinnisasja arvel. Selle tulemusena muutus ebakorrapärane

nelinurkne maatükk suurusega 1192 m² ebakorrapäraseks kolmnurkseks maatükiks suurusega

1291 m². Kuigi kinnisasjade toonased omanikud kohustusid tegema maakorralduslikud

toimingud ja esitama kinnistamisavalduse ühe kuu jooksul, ei ole seda tänaseni tehtud.

Arvestades maatüki piiride muudatusi, koostas kostja muudetud piire arvestades uue projekti,

milles oli muutunud ehitise asendiplaan, tehnosüsteemide asukohad ja liikluskorraldus ning 6-

kohalise pesula asemel oli 5-kohaline pesula. Naaberkinnisasjade omanik I kooskõlastas uue

projekti 22. detsembril 2017. Naaberkinnisasjade omanik II keeldus projekti kooskõlastamast

ja tegi ettepaneku rajada vee- ja kanalisatsiooni liitumispunkt tema kinnisasja piirile. Kuna

naaberkinnisasjade omanik I ei olnud uue trassilahendusega nõus, esitas kostja algselt koostatud

uue projekti linnale. Kõiki 6. augustil 2018 tehtud märkuseid saab kostja arvestada, v.a

AS Tallinna Vesi tehtud märkused, sest väljaspool kinnisasja piire projekteerimine ei kuulu

kostja kohustuste hulka.

2.2. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole kostja lepingulisi kohustusi rikkunud. Kostja alustas

õigeaegselt projekteerimist ning edastas hagejale avalikest registrites saadud andmete alusel

koostatud projekti 2017. a augustis, s.o 24. nädalal (lepingu lisa 3 järgi tuli projekteerimistööd

lõpetada 38. nädalal).

2.3. Juhul, kui lugeda, et kostja on sattunud kohustuste täitmisega viivitusse, on selle

põhjustanud hageja, kes jättis täitmata VÕS § 14 lg-st 2 ja § 23 lg-st 2 tulenevad kohustused,

kui ei andnud kostjale tõest teavet ehitusaluse maa kohta. Kostja ei vastuta VÕS § 101 lg 3,

§ 641 lg 3 ja § 103 lg 1 järgi ebaõigetest andmetest põhjustatud viivituse eest. Kostja ei saanud

mõistlikult eeldada, et ehitusaluse kinnisasja piire on muudetud, kuid seda ei ole kantud

kinnistusraamatusse.

2-18-9304

2.4. Hagejal ei olnud õigust lepingust taganeda, sest hageja ei andnud kostjale täiendavat

tähtaega. Kui hageja oleks kostjat hoiatanud, ei oleks kostja asunud uut projekti koostama ja

täiendavaid kulutusi tegema.

2.5. Ka juhul, kui hageja on kehtivalt lepingust taganenud, ei pea kostja tagastama hagejale

ettemaksu 10 000 eurot, sest kostja ei ole alusetult rikastunud.

Lepingu järgi oli projekteerimistööde maksumus 11 900 eurot (käibemaksuta). Kostja koostas

hagejale kaks erinevat projekti – 2017. a mais algsete andmete alusel eelprojekti ja 2017. a

augustis sellele põhineva konstruktiivprojekti ning 2018. a muudetud andmete alusel uue

projekti. Kostja kulud on osutunud kahe projekti koostamise tõttu algsest suuremaks põhjusel,

mida ta ei saanud mõistlikult ette näha.

Kostja on lepingulisi kohustusi täites kandnud 9194 euro ulatuses kulusid, sh tasus geodeetilise

alusplaani koostamise eest GeoEx OÜ-le 480 eurot, projekteerimistööde lepingu alusel

Eurostuudio OÜ-le 3×2400 eurot ja kaugküttetorustiku projekteerimistööde eest Heatconsult

OÜ-le 1314 eurot. Lisaks kulus kostja töötajal uute asjaolude tõttu projekti muutmisele ja

kooskõlastamisele kokku 135 töötundi tunnitasu määraga 50 eurot/tund, s.o 6750 eurot.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas 11. detsembri 2020. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja

kasuks välja 10 000 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt

hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 1774 eurot.

3.1. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud:

-

pooled sõlmisid 19. veebruaril 2017 töövõtulepingu nr 170001, millega kostja kohustus

projekteerima ja ehitama hagejale Tallinnas Kadaka tee 185B asuvale kinnisasjale

autopesula ning hageja kohustus tehtud tööde eest tasuma; konkreetsed tööd sisaldusid

lepingu lisas 2 ja tööde tegemise tähtajad lisas 3;

-

kostja pidi alustama projekteerimistöid 13. märtsil 2017 ja lõpetama need 38. nädalal,

pesula pidi valmima 31. detsembril 2017;

-

hageja tasus lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks kostjale ettemaksu 10 000 eurot;

-

kostja koostas ja esitas 20. mail 2017 Tallinna linnale eelprojekti; Tallinna linn tegi

26. juunil 2017 projektile märkuse, et on vaja lahendada juurdepääs; TLB Tartu OÜ

esitas 13. juulil 2017 projektile vastuväited, avaldades, et kinnisasja piirid erinevad

avalikes registrites märgitust (13. oktoobri 2008. a notariaalse lepingu p 3.1.4 kohaselt

oleks kinnisasja suurus 1192 m² (ebakorrapärane nelinurkne maatükk), praegu on

kinnisasja suurus 1291 m² (ebakorrapärane kolmnurkne maatükk);

-

kostja koostas ja edastas 4. augustil 2017 hagejale konstruktiivprojekti;

-

hageja taganes 20. novembril 2017 lepingust ja nõudis kostjalt ettemaksu tagastamist;

kostja on taganemisavalduse kätte saanud;

-

kostja koostas 21. detsembril 2017 uue eelprojekti, edastas selle naaberkinnisasjade

omanikele kooskõlastamiseks ning edastas ilma TBL Tartu kooskõlastuseta projekti

Tallinna linnale.

3.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt rikkus kostja lepingut, sest ei teinud tähtaegselt

projekteerimistöid valmis.

2-18-9304

Kostja pidi projekteerimistööde protokolli kohaselt koostama järgmised dokumendid:

1) projekt, 2) arhitektuurne projekt ja 3) konstruktiivprojekt. Kostja eelprojektina nimetatud

projektid on käsitatavad arhitektuurse projektina (ehitusloa saamiseks vajalik projekt) ja

konstruktiivne projekt viimasele projektistaadiumile vastava projektina (ehitamise aluseks olev

projekt).

Projekteerimise käigus pidi kostja tegelema kinnisasja piiride muutumisest tulenevate

probleemidega. Lepingu p 2.4.1 järgi oli tellijal õigus saada täitjalt teavet lepingust tulenevate

kohustuste täitmise käigu kohta. Kuigi lepingust ei nähtu, millises vormis pidi teavitamine

toimuma, kinnitas tunnistaja Y, et teavet vahetati e-kirja teel. Kostja on tõendanud üksnes

hagejale e-kirjaga konstruktiivprojekti saatmist. Ülejäänud suhtluse osas ei ole tõendeid

esitatud. Seega ei ole tõendatud, et kostja teavitas hagejat projekteerimistööde käigus esile

kerkinud probleemidest, mis mõjutasid tööde tähtaegu. Samuti ei ole kostja edastatud projektide

alusel ehitusluba väljastatud.

Kuigi kostja heidab hagejale VÕS § 14 lg 2 alusel ette lepingueelsetel läbirääkimistel kinnisasja

puudutava teabe andmata jätmist ja VÕS § 23 lg 2 alusel lepingu täitmisel koostöö tegemata

jätmist, ei tulenenud lepingust hagejale kohustust anda kostjale teavet ehitusaluse maa kohta.

Kostja ei ole ka tõendanud, et hagejale oli see info teada ja ta varjas seda kostja eest. Samuti ei

ole kostja tõendanud, et ta pöördus selle probleemiga hageja poole, kuid hageja keeldus

koostööd tegemast.

Lisaks ei vastanud 20. mai 2017. a ja 21. detsembri 2017. a projektid ehitusseadustikus ning

majandus- ja taristuministri 21. juuli 2015. a määruses nr 97 sätestatud nõuetele. 20. mai 2017. a

projektile tehtud märkustest nähtub, et projekt tuli esitada vastavalt kehtivatele õigusaktidele

ning sellel puudus allkiri. 2. augustil 2018 tegid puuduste kohta märkused Telia Eesti AS ja

AS Tallinna Vesi. 21. detsembri 2017. a projektis puudusid ehitusseadustiku § 14 lg 2 p-des 3–

10 nimetatud osad. Kostja koostatud projektide alusel ei ole ehitusluba väljastatud.

3.3. Kuna kostja rikkus lepingut, oli hagejal õigus VÕS § 116 alusel lepingust taganeda ning

nõuda kostjale tasutud ettemaksu (10 000 eurot) VÕS § 189 lg 1 alusel tagasi.

Hagejal oli VÕS § 116 lg 1 ja lg 2 p 2 alusel õigus lepingust taganeda. Hageja ei pidanud andma

kostjale täiendavat tähtaega, sest lepingust tagamise ajaks oli hagejale selge, et loodetud

eesmärki saada pesula 31. detsembriks 2017 valmis, ei ole võimalik saavutada. Asjaolu, et

tänaseni ei toimu kinnisasjal ehitustegevust ja kinnisasja plaanitakse teistega liita, ei muuda

kostja vastutust.

Kuigi kostja on kandnud projekteerimise tõttu 15 944 ulatuses kulusid, avaldas kostja, et ta ei

soovi teha tasaarvestust. Kostja tugineb sellele, et kulude tõttu ei ole ta alusetult rikastunud.

Kuigi kostja väitel oleks hageja pidanud teda hoiatama plaanist leping lõpetada, on kostja

koostanud uue projekti olukorras, kus hageja oli lepingust taganenud. Olukorras, kus kostja ei

esitanud projekte tähtaegselt ja nõuetekohaselt ning hageja taganes lepingust, ei saa kostja

tugineda lepingu järgi üleantu tagastamisele alusetu rikastumise sätete järgi ega tugineda

rikastumise äralangemisele VÕS § 1033 lg 1 tähenduses.

3.4. Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Kuigi hageja menetluskulude nimekirja järgi on tema

kulud 2254 eurot (käibemaksuta), on põhjendatud ja vajalikud kulud kokku 1774 eurot, mis

tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

2-18-9304

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse,

millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja ei vaidlusta maakohtu

otsust osas, millega maakohus jättis hageja menetluskulude hüvitamise taotluse rahuldamata.

4.1. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt asus maakohus vääralt seisukohale, et hagejal oli

õigus lepingust taganeda.

Maakohus asus vääralt seisukohale, et kostja ei ole tõendanud, et ta hoidis hagejat

projekteerimistööde käiguga kursis. Lepingu p 2.4.1 järgi on hagejal õigus saada teavet ning

hageja ei ole väitnud, et ta küsis, kuid ei saanud kostjalt teavet. Kostja selgitas, et probleeme

arutati suuliselt ning hageja esindaja ei vaielnud sellele asjaolule selgelt vastu. Kostjal puudus

mõistlik vajadus hoida probleemid enda teada.

Maakohus jättis tähelepanuta kostja väited ja tõendid selle kohta, et projekteerimine viibis

kinnisasjade omanike vaheliste muutuvate kokkulepete tõttu. Kostja on veendunud, et hageja

kaotas huvi edasise tegutsemise vastu, kui sai teada kinnisasjaga seotud probleemidest, ning

asus otsima võimalust lepingust taganemiseks. Hageja taganes lepingust otsitud põhjusel

(projekti ei ole alustatud), s.o asjaoludel, mis osutusid kohtumenetluses valeväideteks. Kuigi

hageja väitis, et uus töövõtja on teinud projekti ja ehitus on käimas, esitas kostja maakohtule

tõendid, mis kinnitasid, et see ei vasta tõele. Seega ei olnud ka kaks aastat pärast lepingust

taganemist Tallinna linn projekti kinnitanud ega hageja alustanud ehitustegevust ning

kinnisasja detailplaneeringu kehtestamine oli pooleli.

Vaatamata lepingust taganemisele leppisid pooled suuliselt kokku, et kostja viib

projekteerimise lõpuni. Pidevalt muutuvate kokkulepete tõttu võisid projekteerimistöödes

esineda puudused, kuid tunnistaja kinnitas, et projekt oli kuni 20% ulatuses lõpule viimata

(hageja ettemaks oli 84% tööde maksumusest).

Maakohus asus vääralt seisukohale, et projektid ei vastanud nõuetele. Projektides sisaldusid

kõik vajalikud osad ja selle osas ei ole Tallinna linn projektile etteheiteid teinud. Telia Eesti AS

ja AS Tallinna Vesi märkused olid hõlpsasti lahendatavad. Probleemiks osutus vaid

veevarustusega seonduv, millele naaberkinnisasja omanik II ei nõustunud heakskiitu andma.

Ehitise projekteerimisel ilmnesid probleemid, millega kostja ei saanud lepingut sõlmides

arvestada. Kostja ei vastuta ebaõigetest andmetest tingitud töö hilinemise eest.

4.2. Maakohus jõudis vastuoluliselt järelduseni, et hageja ei pea üleantut VÕS § 189 lg 1 alusel

kostjale tagastama ning jättis vääralt kohaldamata VÕS § 189 lg 2 p 1. Kostja tõendas, et enne

lepingust taganemist tehtud tööde väärtus oli 9194 eurot, millele lisandus projektide muutmise

ja kooskõlastamise kulu 6750 eurot.

Vastustaja seisukoht

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

Hageja jäi maakohtus esitatud seisukohtade juurde. Projekt jäi Tallinna linna poolt läbi

vaatamata selles esinenud puuduste, mitte kinnisasja piiride ebaselguse tõttu. Kuna projektid

olid puudustega ja nende alusel ei ole väljastatud ehitusluba, ei ole projektide koostamiseks

tehtud kulud põhjendatud.

2-18-9304

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi materiaalõiguse

normi väära kohaldamise tõttu rahuldada ja maakohtu otsus tühistada. Ringkonnakohus saab

teha asjas ise uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Maakohtu otsuse tühistamise tõttu

tuleb TsMS § 173 lg 3 I lause järgi muuta ka menetluskulude jaotust, samuti tühistada maakohtu

otsus osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise.

7. Ringkonnakohtu hinnangul asus maakohus asjas esitatud ja tuvastatud asjaolusid arvestades

vääralt seisukohale, et hagejal oli õigus lepingust VÕS § 116 lg 1 ja lg 2 p 2 alusel täiendavat

tähtaega andmata taganeda.

Lepingupool võib lepingust VÕS § 116 lg 1 järgi taganeda, kui teine lepingupool on lepingust

tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Oluliseks lepingurikkumiseks on VÕS § 116 lg 2 p 5

järgi üldjuhul see, kui teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust talle täitmiseks

antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. Samas

saab oluliseks lepingurikkumiseks pidada VÕS § 116 lg 2 p 2 järgi ka seda, kui rikuti kohustust,

mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks

lepingu täitmise vastu. Sellisel juhul ei ole täiendava tähtaja andmine VÕS § 116 lg 4 järgi

vajalik isegi juhul, kui rikkunud lepingupool kannaks teise lepingupoole lepingust taganemise

korral kohustuse täitmiseks või täitmise ettevalmistamiseks tehtud kulutustega võrreldes

ebamõistlikult suurt kahju.

VÕS § 116 lg 2 p 2 reguleerimisalas on üksnes sellised lepingud, mille puhul on täitmise aeg

võlausaldaja jaoks sedavõrd oluline, et selle ületamisega kaasneb automaatselt tema huvi kaotus

täitmise vastu (nt juhul, kui asi või teenus tellitakse konkreetse sündmuse jaoks). Seejuures

peab lepingut rikkunud poolele olema olnud eelnevalt selge, et kohustuse rikkumise (tähtaja

ületamise) korral võib teise poole huvi lepingu vastu lõppeda, st täitmise tähtaja vastu olev

eriline huvi peab olema lepingut rikkunud poolele arusaadav (vt VÕS I. Kommenteeritud

väljaanne, § 116 kommentaar, p 4.4.3.2).

Praegusel juhul tõi hageja esile, et ta taganes 20. novembril 2017 töövõtulepingust, sest

projekteerimistöödel ei olnud tulemust ning oli ilmne, et kokkulepitud tähtaja ega mõistliku aja

jooksul ei ole võimalik lepinguga ettenähtud eesmärke saavutada. Samas ei ole hageja toonud

esile, kas ja miks oli talle autopesula valmimine 31. detsembril 2017 sedavõrd oluline, et juhul,

kui projekteerimistööde tegemine peaks mingil põhjusel viibima, kaotab ta pesula

projekteerimise ja ehitamise vastu üldse huvi. Kolleegiumi hinnangul on töövõtulepingute

puhul erinevad viivitused tavapärased ja üldjuhul ei kaota tellija viivituste tõttu huvi tööde

tegemise vastu, küll aga lepitakse lepingutes selleks puhuks ette leppetrahv. Töövõtulepingust

taganemist õigustaks sel alusel üksnes erandlikud asjaolud ning seda juhul, kui töövõtjale on

arusaadav, et viivituse korral kaotab tellija üldse huvi lepingu täitmise vastu. Kuna hageja

selliseid asjaolusid esile ei toonud, ei olnud hagejal õigust lepingust taganeda, ilma, et ta oleks

andnud kostjale täitmiseks täiendava tähtaja.

Seega ei olnud VÕS § 116 lg 2 p-s 2 sätestatud lepingust taganemise materiaalsed eeldused

täidetud ning hageja ei ole kehtivalt lepingust taganenud, mistõttu ei ole hagejal ka VÕS § 189

lg 1 alusel õigust nõuda lepingu alusel tasutud ettemaksu tagasi ning hagi rahuldamiseks ei ole

alust.

8. Kolleegium märgib täiendavalt, et ka juhul, kui hagejal olnuks õigus lepingust taganeda, sest

projekteerimistöid tehti viivitusega, pidi maakohus kostja vastuväiteid arvestades välja

2-18-9304

selgitama, kas ja millises ulatuses võis põhjustada viivituse asjaolu, mille riisikot kannab

hageja.

Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 4 järgi lepingust

taganeda. Seejuures ei või aga võlausaldaja VÕS § 101 lg 3 järgi tugineda kohustuse

rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid (sh taganeda

lepingust) niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu

või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab.

Praegusel juhul tuvastas maakohus, et esimese eelprojekti esitamise järel ilmnes asjaolu, et

kinnisasja piire ja pindala on piirnevate kinnisasjade omanike vahelise kokkuleppega

muudetud, kuid muudatusi ei ole kantud registritesse. Samuti ilmnes, et naaberkinnisasja

omanik II nõudis, et projekt koostatakse neid muudatusi arvestades ning vastavalt sellele

koostas ka kostja teise eelprojekti, mis kinnitab seda, et algne projekt jäi lõpuni viimata ja

projekteerimistööd viibisid eelkõige naaberkinnisasjade omanike vaheliste kokkulepete

kooskõlastamiste tõttu, mitte seetõttu, et kostja esitas nõuetele mitte vastava projekti ega

nõustunud seda tähtaegselt parandama. Ringkonnakohtu hinnangul ei vastuta töövõtja

projekteerimise käigus ehitusaluse kinnisasjaga seotud läbirääkimistest tingitud viivituse eest.

Sellise viivituse eest vastutab tellija.

9. Lisaks märgib kolleegium sedagi, et ka juhul, kui hageja oleks lepingust kehtivalt taganenud,

ei oleks tal õigust nõuda kostjalt ettemaksu tagasi hageja üleantud tööde väärtuse ulatuses.

Kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust

taganemine VÕS § 188 lg 2 järgi mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste

täitmisest, kuid taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste

kehtivust. Lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool VÕS § 189 lg 1 I lause järgi

nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist, kui ta tagastab kõik üleantu. Kui

tagastamine või väljaandmine on üleantu olemuse tõttu välistatud, mh kui üleantu seisneb

teenuse saamises, peab lepingupool tagastamise asemel hüvitama VÕS § 189 lg 2 p 1 järgi

üleantu väärtuse. Kui üleantu hind on lepingus määratud, loetakse see VÕS § 189 lg 3 järgi

üleantu väärtuseks.

Seega peavad lepingupooled lepingust taganemise korral tagastama teineteisele lepingu alusel

üleantu, s.o üldjuhul saadud raha ja selle eest saadud vastusoorituse. Seejuures tuleb

töövõtulepingu puhul üldjuhul tagastada vastusoorituse väärtus, milleks saab eelduslikult

pidada lepingus vastava töö eest kokkulepitud tasu suurust. Praegusel juhul oli lepingu järgi

projekteerimistööde tasu kokku 11 900 eurot (ilma käibemaksuta) (I kd, tl 5 pöördel, tõlge tl

82), kuid lepingust taganemise ajaks ei olnud kõik lepingu järgsed projekteerimistööd tehtud.

Samas on kostja tõendanud, et enne lepingust taganemist tehtud tööde eest on töid teostanud

isikud nõudnud temalt kokku tasu 9194 eurot, sh geodeetilise alusplaani koostamise eest esitas

GeoEx OÜ kostjale arve 480 euro saamiseks (I kd, tl 112), selleks ajaks koostatud projektide

koostamise eest Eurostuudio OÜ arved 7400 euro saamiseks (I kd, tl 110 pöördel – 111 pöördel)

ja kaugküttetorustiku projekteerimistööde eest Heatconsult OÜ arve 1314 euro saamiseks (I kd,

tl 110). Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on need projektid ka hagejale edastanud. Kolleegiumil

ei ole alust arvata, et need tööd ei olnud tehtud turuhinnaga ning hageja ei ole neile hindadele

ka vastuväiteid esitanud. Seega ei tuleks kostjal vähemalt suuremas ulatuses hagejale ettemaksu

tagastada ka juhul, kui hageja oleks lepingust kehtivalt taganenud.

10. Eeltoodut arvestades rahuldab kolleegium apellatsioonkaebuse, tühistab maakohtu otsuse

ja teeb asjas uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

2-18-9304

11. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega jätab hagi

rahuldamata, jäävad poolte maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 1

järgi hageja kanda. Lähtudes Riigikohtu 20. aprilli 2016. a otsuse nr 3-2-1-142-15 p-s 21 antud

tõlgendusest ning TsMS § 177 lg-st 2, määrab asja lahendanud maakohus hüvitatavate

menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

12. Kolleegium jätab TsMS § 652 lg 4 tähelepanuta hageja vastusele lisatud detailplaneeringu

seletuskirja, sest hoolimata kohtu nõudest ei ole hageja põhistanud uue tõendi esitamise

lubatavust ega selgitanud, millise asjaolu tõendamiseks ta selle tõendi esitab.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Gea Lepik