2-21-16953/17 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Gea Lepik ja Meeli Kaur

Määruse tegemise aeg ja koht 17. august 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-16953

Kohtuasi

Reval Capital OÜ hagi X vastu võlgnevuse nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 3. mai 2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Reval Capital OÜ (registrikood 10761237),

lepinguline esindaja Jaanus Silm

Kostja X, lepinguline esindaja Reet Vokk

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X 2. juuni 2022 apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 3. mai 2022 otsuse peale

tsiviilasjas nr 2-21-16953 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.

2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud X kanda. Reval Capital OÜ-l ei ole

apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-21-16953

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Reval Capital OÜ (hageja) esitas 29. oktoobril 2021 Harju Maakohtule X (kostja) vastu hagi,

milles palus välja mõista kostjalt hageja kasuks 7548,88 eurot ning jätta menetluskulud kostja

kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt on hageja 8. jaanuaril 2018 omandanud avalikul enampakkumisel

kostjale kuulunud kinnisasja asukohaga Tallinnas E. Vilde tee 100-24. Kinnisasja jäid

koormama Swedbank AS kasuks seatud hüpoteegid kogusummas 1 347 000 Eesti krooni ehk

86 088,89 eurot, millega olid tagatud Swedbank AS ja kostja vahel 19. oktoobril 2006 sõlmitud

laenulepingust nr 06-177249-EL ja selle võimalikest muudatustest ja lisadest tulenevad nõuded

kostja vastu. Peale kinnisasja müüki ei ole kostja hüpoteegiga tagatud laenulepingust tulenevaid

laenu tagastamise kohustusi Swedbank AS ees täitnud. Vältimaks laenulepingu ülesütlemist ja

sissenõude pööramist hageja poolt omandatud varale, tegi hageja kostja eest igakuiselt makseid.

Hageja on tasunud ajavahemikus 31. augustist 2018 kuni 16. juunini 2021 kostja kohustuste

katteks kokku 7548,88 eurot.

Kostja vastuväited

3. Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle jätta rahuldamata.

4. Kostja ei ole kohustatud hagejale võlgnevust tagastama. Hageja, ostes kinnisasja, mille

hinnaks enampakkumisel oli märgitud 13 392 eurot koos hüpoteegi summaga 43 075 eurot ja

korteriühistu võlgnevusega, pidi teadma, et ta ostab kinnisasja koos koormatisega summas

43 075 eurot Swedbank AS ees ja on kohustatud maksma hüpoteegi makseid.

Maakohtu otsus ja põhjendused

5. Harju Maakohus rahuldas 3. mai 2022 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

7548,88 eurot. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks

välja menetluskulud 1320 eurot.

6. Maakohus tuvastas, et kostja ja Swedbank AS vahel on sõlmitud laenuleping nr 06-177249-

EL. Laenulepingust nr 06-177249-EL tulenevad Swedbank AS nõuded on tagatud hageja poolt

täitemenetluse nr 027/2016/64 raames omandatud ja hageja omandis olevat kinnisasja Tallinnas

E. Vilde tee 100-24 koormava hüpoteegiga.

7. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 349 lg 3 sätestab, et kui hüpoteegiga tagatud nõude on tasunud

hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik, kes ei ole võlgnik, siis läheb nõue rahuldatud

ulatuses talle üle. Samasugune tagajärg nõude üleminekuks tuleneb ka võlaõigusseaduse

(VÕS) 173 lg 3 p-st 2, mille kohaselt läheb nõue seaduse alusel üle isikule, kes täidab kohustuse

seetõttu, et tema varaga on tagatud võlgniku vastu suunatud nõude täitmine.

8. Maakohtu otsuse kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et kostja ei ole tasunud laenulepingust

nr 06-177249-EL tulenevaid laenumakseid ning need on tasunud Swedbank AS-le hageja

summas 7548,88 eurot.

9. Kuna hageja on täitnud kostja kohustuse panga ees, vältimaks kinnisasja sundmüüki panga

nõude katteks, siis on hagejal tagasinõude õigus kostja vastu. Ühestki kohtule esitatud tõendist

2-21-16953

ei nähtu, et hagejale oleksid üle läinud laenulepingust nr 06-177249-EL tulenevad kostja

kohustused panga ees.

Apellatsioonkaebus

10. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus,

millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonimenetluses kantud kulud palub kostja jätta hageja

kanda.

11. Maakohus on rikkunud otsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet. Maakohus on jätnud

otsuse tegemisel arvestamata kostja väited, et hageja poolt omandatud korteriomandi väärtus

sisaldab summat 43 075 eurot, mida hageja ei ole kostjale hüvitanud.

12. Apellatsioonkaebuse kohaselt on tsiviilasjas oluliseks asjaoluks täitemenetluses

sundenampakkumise korras müüdava vara väärtuse kindlaks määramine. Maakohus ei ole

tähelepanu pööranud, et korteriomandi kinnisasja arestimise akti kohaselt arvestatakse

kinnisasja hindamisel Swedbank AS kasuks seatud hüpoteegiga, milles tagatava nõude jääk on

43 075 eurot. Seega on hageja omandanud kostjale kuulunud kinnisasja 43 075 euro võrra

suuremas summas, kui enampakkumise aktis on märgitud, ning selle summa võrra on hagejal

kohustus kostja ees täitmata. Maakohus on jätnud kohaldamata täitemenetluse seadustiku

(TMS) § 94 lg 1, mis on seatud takistama selliseid olukordi, kus enampakkumisel võib ostja

võlgniku vara omandades alusetult rikastuda.

13. Isegi kui asuda seisukohale, et hagejal oleks õigus esitada kostja vastu tagasinõue, siis oleks

maakohus pidanud tulenevalt kostja vastuväidetest kohaldama tasaarvestust. Kostja on

järjekindlalt väitnud, et temal ei saa olla kohustust hageja ees, kuna hageja on omandanud

korteriomandi hüpoteegiga, millega tagatud nõude suurus oli 43 075 eurot.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

14. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata.

15. Kolleegium

märgib,

et

ringkonnakohus

ei

võta

TsMS § 637 lg 1 p 6

järgi

apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei

saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik

perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata juhul, kui faktilised

asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks (vt Riigikohtu määrus

6. mai 2021 määrus tsiviilasjas 2-18-18193, p 10). Seega hindab ringkonnakohus praeguses

menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud

tõendeid.

16. Kostja vaidlustas apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse seetõttu, et maakohus pole

hinnanud kostja väiteid, et hageja omandatud korteriomandi väärtus sisaldab summat

43 075 eurot, mille hageja peaks kostjale hüvitama. Kolleegiumi hinnangul ei saaks

ringkonnakohus maakohtu otsust tühistada kostja apellatsioonkaebuse väidete alusel.

17. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et praeguses asjas pidi maakohus tuvastama hagejale

täitemenetluses müüdud kinnisasja väärtuse. Hageja esitas kostja vastu nõude, sest hageja täitis

kostja kohustuse, mille täitmise tagamiseks on hageja kinnisasjale seatud hüpoteek. Pooled ei

vaielnud selle üle, et hageja omandas täitemenetluses avalikul enampakkumisel kinnisasja, mis

on koormatud hüpoteekidega Swedbank AS kasuks kogusummas 1 347 000 Eesti krooni ehk

2-21-16953

86 088,99 eurot, kuid mis tagab kostja ja Swedbank AS laenulepingust tulenevaid kostja

kohustusi summas 43 075 eurot. Samuti ei vaielnud pooled selle üle, et hageja on tasunud kostja

laenulepingust tulenevate kohustuste katteks, mille täitmise tagamiseks on hageja kinnisasi

koormatud hüpoteegiga, Swedbank AS-le 7548,88 eurot. Vastuses hagile oli kostja märkinud,

et hagejal ei ole nõudeõigust kostja vastu, sest hageja on tagatisvara omandamisega võtnud

endale kohustuse tasuda kostja laenujääk summas 43 075 eurot. Maakohus on otsuses

märkinud, et ta ei nõustu kostja vastuväitega, et hageja on koormatud kinnisasja omandamisega

võtnud endale kohustuse tasuda kostja laenujääk Swedbank AS ees 43 075 eurot.

Apellatsioonkaebuses ei vaidlusta kostja ka maakohtu järeldust, et ühestki kohtule esitatud

tõendist ei nähtu, et hagejale oleksid üle läinud kostja ja Swedbank AS vahel sõlmitud

laenulepingust tulenevad kostja kohustused panga ees. Asjaolu, et hageja on omandanud

kinnisasja, mis on koormatud hüpoteegiga, ei vabasta kostjat täitmast tema laenulepingust

tulenevaid kohustusi. Seega tuleb kostjal igal juhul lõppastmes täita laenulepingust tulenev

kohustus tagastada laen endal ja seda ka olukorras, kui laenulepingust tulenev nõue rahuldataks

hüpoteegiga koormatud kinnisasja arvel. Kuna hageja tegi kostja eest kostja laenulepingust

tulenevaid laenu tagasimakseid vaid seetõttu, et hageja kinnisasi on koormatud hüpoteegiga,

siis on maakohus õigesti tuvastanud, et hagejale läks seaduse (AÕS § 349 lg 3 ja VÕS § 173 lg

3 p 2) alusel üle Swedbank AS nõue kostja vastu hageja poolt rahuldatud ulatuses.

18. Kolleegium märgib, et erinevalt apellatsioonkaebuse väidetest, ei nähtu asja materjalidest,

et kostja oleks varem menetluses üldse väitnud, et hageja omandatud kinnisasjaga seoses oleks

hagejal justkui kohustus hüvitada kostjale 43 075 eurot. Samuti ei saa nõustuda kostjaga, et

kostja väitest, et temal ei ole kohustust hageja ees, sest hageja on omandanud kinnisasja koos

hüpoteegiga, millega on tagatud 43 075 euro suurune nõue, saab järeldada kostja nõuet hageja

vastu summas 43 075 eurot, ja mõista seda kui kostja tahteavaldust väidetav kostja nõue

tasaarvestada hageja nõudega kostja vastu. Seetõttu ei ole võimalik järeldada, et maakohus

oleks käesoleva asja lahendamisel pidanud kohaldama TMS § 94 lg-t 1, mille kohaselt kui

pärast enampakkumist selgub, et alghinna määramisel arvestatud pandiõigus või muu õigus ei

kehti või on lõppenud, peab ostja, kes teadis või pidi teadma, et õigus ei kehti või on lõppenud,

tasuma lisaks ostuhinnale ka alghinna määramisel arvestatud summa õiguse väärtuses. Samas

ei ole kostja ka apellatsioonkaebuses väitnud, et kinnisasja alghinna määramisel arvestatud

pandiõigus 43 075 eurot ei kehtiks või oleks lõppenud ja seda teadis ka hageja. Täitemenetluses

läbiviidud toiminguid kostja vaidlustanud ei ole ja ka käesolevas asjas ei pidanud kohus

hindama täitemenetluses enampakkumisel müüdud kinnisasja hinna kujunemist. Kolleegium

peab vajalikuks rõhutada, et apellatsioonimenetluses ei saa algatada uut vaidlust, arendada

peetud vaidlust edasi ega laiendada vaidlust edasi võrreldes sellega, mida maakohtus peeti.

TsMS 631 lg 1 järgi võib apellatsioonkaebuses tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu

otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate

asjaolude ja tõendite kohaselt (TsMS § 652) tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme

kohtu otsusest erinev otsus.

19. Ülal märgitud põhjendusi arvestades ei saaks kolleegium apellatsioonkaebuses toodud

väidete õigsust eeldades kaebust rahuldada. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmata. TsMS § 637 lg 1 p 6 säte kaitseb nii vastustajat kui ka apellanti, et mitte

põhjustada kulusid, mis tuleb kaebuse rahuldamata jätmise korral lõppkokkuvõttes kanda

apellandil.

20. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse

kulud TsMS § 639 lg 1 ja § 168 lg 1 alusel kostja kanda. Kuivõrd ringkonnakohus ei ole

edastanud apellatsioonkaebust hagejale vastamiseks, siis ei saanud hagejal olla enne

2-21-16953

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumit hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud

ning kostjal ei tule hagejale apellatsioonimenetluses kantud kulusid hüvitada.

21. Lisaks on kostjal apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda

määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud

riigilõiv.

22. Kui

ringkonnakohus

keeldub

apellatsioonkaebust

menetlemast,

ei

toimeta

ta

TsMS § 638 lg 4

teise

lause

järgi

apellatsioonkaebust

vastustajale

kätte

ning

apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise

määrusega

tagastada.

Elektrooniliselt

esitatud

menetlusdokumente

ringkonnakohus

elektrooniliselt

ega

paberkandjal

ei

tagasta.

Ringkonnakohus

toimetab

määruse

TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10

järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

(allkirjastatud digitaalselt)