2-22-10287/10 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Legislator summary
AI generatedLahutada X ja Y abielu, mis on registreeritud xx xx xxxx Pärnu Linnavalitsuse Hageja X esitas 14.07.2022 Pärnu Maakohtule avalduse, milles palub lahutada tema ja
Legislator headnote
AI generated2-22-10287/10 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval: Lahutada X ja Y abielu, mis on registreeritud xx xx xxxx Pärnu Linnavalitsuse Hageja X esitas 14.07.2022 Pärnu Maakohtule avalduse, milles palub lahutada tema ja
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
(Osaotsus)
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Kadri Mälberg
Otsuse tegemise aeg ja koht
17. august 2022 Pärnu
Tsiviilasja number
2-22-10287
Tsiviilasi
X hagi Y vastu abielu lahutamise ning ühisvara
jagamise nõudes
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: X (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline
esindaja vandeadvokaat Olavi Järve (Advokaadibüroo
Kaire Aus, e-post: olavi.jarve@austalu.ee)
Kostja: Y (isikukood xxxxxxxxxxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
16.08.2022
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada X hagi Y vastu abielu lahutamiseks.
2. Lahutada X ja Y abielu, mis on registreeritud xx xx xxxx Pärnu Linnavalitsuse
Perekonnaseisuametis ning mille kohta on koostatud abieluakt nr xxx.
3. Abielu lõpeb otsuse jõustumisega
4. Menetluskulud abielu lahutamise nõudes jätta poolte endi kanda.
5. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates
avalikult teatavaks tegemisest.
Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.
Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,
võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.
Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi
kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati.
Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks
ettenähtud tähtaegu.
Hagi aluseks olevad asjaolud, hageja nõue ja menetluse käik
1. Hageja X esitas 14.07.2022 Pärnu Maakohtule avalduse, milles palub lahutada tema ja
kostja Y vahel registreeritud abielu. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja ja kostja vahel
abielu xx xx xxxx. Hageja kinnitab, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Hageja palub
lahutada abielu leppimisajata.
2. 16.08.2022 toimunud kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Hageja avaldas kohtule,
et poolte abielulised suhted lõppesid kolm aastat tagasi. Hageja hinnangul on poolte
abielulised suhted lõplikult lõppenud ning neid taastada ei ole võimalik. Pooled on proovinud
suhteid toimima panna, käinud teraapias, kuid see ei ole aidanud. Hageja ei soovi
leppimisaega. Hageja jäi oma hagi juurde ja soovib lahutust.
Kostja seisukoht esitatud hagi suhtes
3. Kostja esitas 11.08.2022 kohtule vastuse hagiavaldusele, milles märkis, et soovib
abielusuhete taastamist läbi pereteraapia.
4. Kohus kuulas kostja ära 16.08.2022 toimunud kohtuistungil. Kostja avaldas kohtule, et ei
soovi lahutust ning sooviks abielulisi suhteid taastada. Kostja avaldas kohtule, et pooltel on
küll erimeelsused, kuid kostja hinnangul on abielulisi suhteid võimalik korda saada.
Kohtuotsuse põhjendused
5. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
6. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 ja 2 kohaselt abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe
abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad
abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole
pädev abielu lahutama.
7. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult
lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel kooselu enam ei ole ja on alust arvata,
et abikaasad kooselu ei taasta.
8. Kohus asub seisukohale, et käesoleva menetluse käigus on leidnud tõendamist hageja ja
kostja seletustega, et poolte abielusuhted on lõppenud ja hageja neid taastada ei soovi. Kostja
on kohtuistungil avaldanud, et sooviks leppimisaega. Hageja jäi istungil kindlale seisukohale,
et poolte abielulised suhted on jäädavalt lõppenud ning ta ei soovi leppimisaega. Kohus leiab,
et käesoleval juhul ei ole leppimisaja andmine pooltele põhjendatud, kuna hageja sellele vastu
vaidleb. Kohus on seisukohal, et kohus ei saa pooli vastu tahtmist sundida abielus olema, kui
poolte abielulised suhted on lõppenud. Eeltoodust tulenevalt tuleb poolte abielu lahutada.
9. PKS § 63 järgi abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu
kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.
Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
10. Kohus asub seisukohale, et poolte menetluskulude jaotamisel tuleb kohtul juhinduda
tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 164 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannavad
abielulises perekonnaasjas pooled oma menetluskulud ise.
11. Kuna kohus jätab kummagi poole menetluskulud nende endi kanda, ei määra kohus
kohtuotsusega kindlaks nende rahalist suurust.
/allkirjastatud digitaalselt/
Kadri Mälberg
kohtunik