2-17-14684/111 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Gea Lepik

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. august 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-17-14684

Kohtuasi

RAMANTIUS GRUPP OÜ hagi X vastu kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 1. veebruari 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

RAMANTIUS GRUPP OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

48 670 eurot 60 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

(apellant)

RAMANTIUS

GRUPP

OÜ

(registrikood

11271297),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Tarmo Friedenthal

Kostja (vastustaja) X (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Grete Lind

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada RAMANTIUS GRUPP OÜ apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Harju Maakohtu 1. veebruari 2021. a otsus ja saata asi samale

maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

2-17-14684

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. RAMANTIUS GRUPP OÜ (hageja, osaühing) esitas 3. oktoobril 2017 Harju Maakohtule X

(kostja, osaühingu juhatuse liige) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja

48 670 eurot 60 senti. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

1.1. Hagiavalduse kohaselt oli kostja alates 29. novembrist 2006 kuni 11. juunini 2014 hageja

ainuke juhatuse liige. Alates 11. juunist 2014 oli hageja juhatuse liikmeks Q (uus juhatuse liige).

Kostja ei andnud uuele juhatuse liikmele, hoolimata viimase korduvatest pöördumistest, üle

hageja raamatupidamisdokumente ega -registreid. Alates 1. oktoobrist 2013 puuduvad hagejal

mistahes andmed raamatupidamisarvestuse kohta. Uus juhatuse liige pöördus 24. jaanuaril

2015 kostja poole, nõudes hiljemalt 28. jaanuaril 2015 dokumentide üleandmist, kuid kostja ei

vastanud pöördumisele. Uus juhatuse liige esitas 3. märtsil 2015 korduva nõude

raamatupidamisdokumentide ja sularahakassa väljaandmiseks, kuid kostja ei vastanud ka

sellele. Hageja raamatupidamisega tegeles kuni 30. septembrini 2013 OÜ Rödl&Partner, kelle

käest sai uus juhatuse liige enda valdusesse kuni selle ajani raamatupidamise algdokumendid.

Dokumente kontrollides selgus, et hagejal pidanuks olema sularahakassa 231 874 eurot

46 senti. Kuna kostja ei andnud sularahakassat üle, pöördus hageja sularaha üleandmiseks

kohtu poole (tsiviilasi nr 2-15-9188). Samas kohtuasjas nõudis hageja kostjalt ka ajavahemikku

alates 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini 2013 puudtavate raamatupidamise algdokumentide

väljaandmist. Selles kohtuasjas kinnitas kostja vande all, et ta on raamatupidamisdokumendid

ja sularahakassa hageja uuele juhatuse liikmele üle andnud, ning esitas uue juhatuse liikme

kinnituskirja, mis osutus ekspertiisi käigus võltsituks ning kostja suhtes alustati võltsimise ja

teadvalt valeütluste andmise tõttu kriminaalmenetlust.

Hageja pangakonto väljavõtte kohaselt on alates 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini 2013 tehtud

hageja raha arvel hulgaliselt tehinguid (100 kirjet), mida ei ole raamatupidamises

dokumenteeritud ja mille kohta puuduvad hagejal algdokumendid. Kokku on tehtud tehinguid

48 670 euro 60 sendi väärtuses, sh on kostja võtnud sularahas välja 13 920 eurot, kandnud enda

pangakontole 1275 eurot, kandnud 15 200 eurot üle Bekkeri Ärikinnisvara OÜ-le, mille

juhatuse liige ja osanik ta oli, ning teinud 18 275 euro 60 sendi ulatuses kolmandatele isikutele

ülekandeid, mille kohta ei ole hagejal raamatupidamisdokumente, mille alusel järeldada, et need

on tehtud hageja majanduslikes huvides. Kostja peab tõendama, et tehingud on tehtud hageja

huvides. Olukorras, kus juhatuse liige on teinud kulutusi ühingu arvel, ei pea ühing tõendama,

et kulutused ei ole tehtud ühingu huvides. Ühingu huvides kulutuste tegemist peab tõendama

juhatuse liige.

1.2. Jättes hageja nimel tehinguid tehes need dokumenteerimata, on kostja rikkunud juhatuse

liikme hoolsuskohustust, samuti on kostja rikkunud lojaalsuskohustust tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 35 ja äriseadustiku (ÄS) § 187 tähenduses. Hageja pangakontolt sularaha

välja võttes ja raha enda või endaga seotud äriühingu pangakontole kandes on kostja teinud

hageja arvel tehinguid enda huvides, mitte osaühingu majanduslikes huvides. Kuna kostja ei

ole uuele juhatuse liikmele andnud üle raamatupidamise algdokumente ega esitanud selgitusi,

2-17-14684

mis kinnitaksid, et raha kasutati hageja majanduslikes huvides, ei saa tehtud kulutusi seostada

hageja majanduslike huvidega. Hagejale on ülalnimetatud rikkumisega tekkinud kahju 48 671

eurot. Selle summa võrra on kostja rikkumiste tõttu hageja vara vähenenud. Kui kostja ei oleks

hageja arvel kulutusi teinud, oleks hagejal olnud käibevahendeid selle summa võrra rohkem

pangakontol.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2.1. Kostja vastuväidete kohaselt tegi G talle ettepaneku hakata osaühingu kaudu opereerima

Zelluloosi spordiklubi, mida hakkas volitatud esindajana juhtima F, kes korraldas ühtlasi ka

raamatupidamist ja rahaasju. 2013. a novembris läksid kostja ja G tülli ning 2013. a detsembris

otsustati spordiklubi tegevus üle anda G-ga seotud ühingule ning hageja likvideerida. 2014. a

juunis võõrandas kostja oma osaluse tasuta Q-le, kes asus ka hageja juhatuse liikmeks. Kostjale

oli üllatus, kui neil asjaoludel asus Q, kes pidi olema hageja likvideerija, esitama kostja vastu

nõudeid. Tegemist on kättemaksuga kostjale.

Kahetsusväärne on teises kohtuasjas tehtud ekspertiis, mille käigus tuvastati, et kostja poolt

kohtule esitatud kinnituskiri selle kohta, et kostja on andnud üle raamatupidamisdokumendid

ja hagejal ei ole kostjale pretensioone, on võltsitud, st allkiri oli kinnituskirjale antud enne teksti

trükkimist. Kinnituskiri anti kostjale üle kostja tegevuskohas ning kostjal ei olnud alust kahelda

selle ehtsuses. Kostja on sattunud sellega olukorda, kus tal puudub kirjalik tõend

raamatupidamisdokumentide üleandmise ja pretensioonide puudumise kohta, ning hageja on

asunud dokumentide saamist eitama.

2.2. Hageja pangakontolt tehtud ülekanded on olnud seotud hageja majandustegevusega.

Hageja pangakontolt väljavõetud ja kostja kontole ülekantud raha (kokku 15 195 eurot) on

vastusooritus selle eest, et kostja võõrandas hagejale Zelluloos OÜ-lt omandatud jõusaali

seadmeid. Kostjal on hageja vastu 22 920 euro suurune nõue. Seadmete eest tasumine toimus

osade kaupa, vastavalt kostja vajadustele. Hiljem võõrandas hageja need seadmed

Z-Spordiklubi OÜ-le. Lisaks on kostjal säilinud koopiad kassa väljamineku orderitest, millest

nähtub, et hageja maksis sularahas töötasusid.

Bekkeri Ärikinnisvara OÜ-le on raha (15 200 eurot) ülekantud laenulepingu täitmiseks. Hageja

ja Bekkeri Ärikinnisvara OÜ sõlmisid 2. detsembril 2013 suulise laenulepingu, mille alusel

kohustus hageja andma Bekkeri Ärikinnisvara OÜ-le 15 200 eurot laenu, intressimääraga 8%

aastas, tagasimaksetähtajaga 8 kuud laenu andmisest. Leping sõlmiti suuliselt, sest kostja oli

mõlema äriühingu juhatuse liige ega pidanud kirjalikku lepingut vajalikuks.

Muud ülekanded kolmandatele isikutele (kokku 18 275 eurot 60 senti) on seotud hageja

igapäevase majandustegevusega. Hageja jätkas 2013. aasta lõpuni majandustegevust ning

kandis kulusid seoses raamatupidamise, valveteenuse, kaupade ostmise ja transpordiga,

spordiklubi korrashoiuga ja sporditarvete ostmisega.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus jättis 1. veebruari 2021. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda. Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust.

3.1. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud:

2-17-14684

-

kostja oli alates 29. novembrist 2006 kuni 11. juunini 2014 hageja ainuke juhatuse liige;

-

hageja pangakonto väljavõtte kohaselt on alates 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini 2013

tehtud ülekandeid 48 670 euro 60 sendi ulatuses;

-

hagejal ei ole 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini 2013 raamatupidamise algdokumente;

-

kostja omandas 1. novembri 2013. a lepingu alusel Zelluloos OÜ-lt erinevaid jõusaali

seadmeid ja võõrandas need hagejale ning hageja võõrandas need hiljem Z-Spordiklubi

OÜ-le.

3.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt rikkus kostja juhatuse liikme kohustust

dokumenteerida majandustehingud ja säilitada raamatupidamise dokumendid ajavahemikul

1. oktoobrist kuni 31. detsembrini 2013.

Hageja on nõudnud kostjalt raamatupidamise algdokumente, sh vaidlusaluse ajavahemiku

kohta, kuid kostja ei ole neid hagejale esitanud. Kostja ei ole täitnud juhatuse liikme kohustusi

sellise hoolega, et oleks olnud täidetud raamatupidamise seaduse § 4 p-des 2 ja 5 sätestatud

kohustused. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks dokumenteerinud vaidlusaluse ajavahemiku

tehingud ja säilitanud kõik sel ajavahemikul pangakonto väljavõttelt nähtuvate tehingute

aluseks olnud raamatupidamisdokumendid.

Samas ei saa majandustehingute dokumenteerimise ja raamatupidamise dokumentide

säilitamise kohustuse rikkumine olla põhjuslikus seoses hageja väidetud kahjuga. Ei ole alust

järeldada, et juhul, kui kostja oleks need kohustused täitnud, oleks hageja pangakontol endiselt

olnud 48 670 eurot 60 senti.

3.3. Kostja ei ole kohustatud tasuma hagejale 48 670 eurot 60 senti. Hageja ei ole tõendanud

oma väiteid, et kui juhatuse liige teeb äriühingu pangakontolt ülekandeid ja võtab välja

sularaha, siis sellise tegevusega peaks juhatuse liige olema kindlasti rikkunud juhatuse liikme

kohustusi. Õige ei ole hageja arusaam, et kui puuduvad raamatupidamise algdokumendid

tehingute kohta, siis ei ole kindlasti võimalik järeldada, et hageja pangakontolt tehtud ülekanded

on tehtud hageja huvides.

Kuna hageja on teinud kolmandatele isikutele ülekandeid 18 275 euro 60 sendi ulatuses, siis on

mõistlik eeldada, et kõik need on olnud seotud hageja ja kolmanda isiku vahelise õigussuhtega.

Hageja ei ole toonud kohtu ette ega tõendanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kõik või

osad neist ei ole olnud seotud hageja majandustegevusega või et hageja ei ole saanud tehingu

alusel vastusooritust. Kostja on veenvalt põhistanud, et ülekanded olid seotud hageja

majandustegevusega. See, et hageja on seadnud kahtluse alla, kas kõik tehingud on olnud

vajalikud hageja majandustegevuses, ei luba arvata, et üks või teine tehing ei oleks pidanud

toimuma. Olukorras, kus hageja ei nõustunud kostja vande all ülekuulamisega, et kostja saaks

kinnitada, et tehingud on tehtud hageja huvides, ei ole kohtul dokumentaalsetele tõenditele

tuginedes põhjust eelistada hageja väiteid kostja väidetele, et tehingud ei olnud seotud hageja

majandustegevusega.

Hageja ei ole tõendanud, et tal on 13 920 euro sularahas väljavõtmise ja 1275 euro kostja

pangakontole kandmisega tekkinud kahju. Kostja põhistas sularaha väljavõtmist ja raha enda

pangakontole kandmist sellega, et kostja omandas 11. novembri 2013. a lepingu alusel

Zelluloos OÜ-lt jõusaali seadmed ning võõrandas need hagejale. Ekspertiisiaktiga on

tõendatud, et kostja ja Zelluloos OÜ vahel sõlmitud leping ei ole võltsitud. Asjaolu, et jõusaali

seadmed väärtusega 19 653 eurot 49 senti olid juba 30. septembri 2013. a seisuga hageja

bilansis kajastatud, ei anna alust järeldada, et lepinguid ei sõlmitud ja hagejal ei olnud kohustust

nende eest tasuda. Kostja on põhistanud, et kokkuleppel toimus kostjale tasumine osade kaupa.

2-17-14684

Veenev on kostja väide, et tegelikult oli tal hageja vastu 22 920 euro suurune nõue, mida hageja

tasus osade kaupa. Seega ei ole tõendatud hageja väide, et kostja ei võinud võtta hageja

pangakontolt sularaha ega teha endale ülekannet.

Hageja ei ole tõendanud, et talle on tekkinud Bekkeri Ärikinnisvara OÜ-le 15 200 euro

ülekandmisega kahju. Kostja põhistas veenvalt, et see raha kanti üle hageja ja Bekkeri

Ärikinnisvara OÜ vahel sõlmitud suulise laenulepingu alusel, mille kohaselt andis hageja

viimasele 15 200 eurot laenu, intressimääraga 8% aastas, tagasimaksetähtajaga 8 kuud laenu

andmisest. Mõistlik on arvata, et kui laenusaaja on kohustatud laenu tagastama, ei saa olla

hagejal kahju tekkinud.

3.4. Menetluskulud jääva hagi rahuldamata jätmise korral tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 162 lg 1 järgi hageja kanda.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja saata asja

maakohtule uueks läbivaatamiseks.

4.1. Apellatsioonkaebuse

väidete

kohaselt

tegi

maakohus

väärad

järeldused

raamatupidamiskohustuse rikkumise tagajärgede kohta ning jaotas vääralt tõendamiskoormise.

Olukorras, kus kostja rikkus raamatupidamise korraldamise kohustust, oli kostjal kohustus

tõendada, et tehingud olid seotud hageja majandustegevusega. Kuna hagejal ei ole

raamatupidamisdokumente, ei saanud ega pidanud hageja tõendama, et tehingud ei ole hageja

majandustegevusega seotud.

4.2. Maakohus jättis otsuse olulises osas põhjendamata. Hageja tõi hagiavalduses esile hageja

pangakontolt nähtuvad 100 majandustehingut, mis ei olnud hageja hinnangul seotud hageja

majandustegevusega, ning tõi kohtuistungil esile, milliste tehingute kohta ei ole endiselt asjas

kogutud või esitatud raamatupidamise algdokumente. Maakohus ei ole hageja väiteid

analüüsinud. Samuti esitas hageja konkreetsed vastuväited teatud kulude kohta. Maakohus ei

ole hageja väiteid käsitlenud ega kulude aluseks olevaid tõendeid hinnanud, kuigi see oli asja

lahendamisel keskne küsimus. Kohtuotsuse alusel ei ole jälgitav, millisel tõenduslikul alusel

luges maakohus tehingud seotuks hageja majandustegevusega.

4.3. Maakohus asus vääralt seisukohale, et Bekkeri Ärikinnisvara OÜ-le laenu andmine oli

seotud hageja majandustegevusega ega põhjustanud hagejale kahju. Laenu andmine ei olnud

hageja huvides. Bekkeri Ärikinnisvara OÜ ei ole laenu tagastanud ega tasunud intressi. Kostja

ei ole hageja juhatuse liikmena tähtaja möödudes 4. juunil 2014 laenu tagasi nõudnud ega

teavitanud hageja uut juhatuse liiget sellest, et laen tuleks tagasi nõuda. Kostja varjas väidetava

laenulepingu infot hageja eest.

4.4. Maakohus jättis käsitlemata hageja vastuväited jõusaali seadmete müügilepingu

ebausaldusväärsuse ja teiste tõenditega vastuolu kohta. Sularaha väljavõtmised ei ole

seostatavad selle lepinguga. Puuduvad kassa väljamineku orderid. Seadmed olid juba enne

tehingu tegemist hageja bilansis. Kuna ühtki raamatupidamise dokumenti ei ole, siis viitab

suures ulatuses sularaha väljavõtmine kiirele raha väljaviimisele äriühingust.

4.5. Maakohus kohaldas vääralt TsÜS § 35 ja ÄS § 187 ja järeldas vääralt, et hagejale ei ole

kostja rikkumiste tõttu kahju tekkinud.

2-17-14684

Vastustaja seisukoht

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda. Kostja jäi maakohtus esitatud seisukohtade juurde ja palus jätta arvestamata

hageja väited selle kohta, et kostja jättis laenu tagasi nõudmata, kuna hageja ei esitanud neid

väiteid maakohtus.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 ja § 656 lg 1 p 5 alusel

rahuldada ning maakohtu otsus menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada. Asi

tuleb saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus on vaidlust lahendades

eksinud selgitamiskohustuse täitmisel ning teinud asjas otsuse enne, kui see oli lahendamiseks

valmis. Seetõttu on otsus jäänud ka olulises osas põhjendamata. Rikkumiste ulatust arvestades

ei saa ringkonnakohus teha asjas ise uut otsust ning saadab asja samale maakohtule uueks

läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.

7. Ringkonnakohtu hinnangul eksis maakohus vaidlust lahendades tõendamiskoormise

jaotamisel, kui leidis, et hageja peab hagi rahuldamiseks tõendama, et vaidlusalusel

ajavahemikul tehtud tehingud ei olnud seotud hageja majandustegevusega ega hageja huvides.

Nii 5. septembri 2018. a eelistungi protokollist (I kd, tl 186 pöördel) kui ka maakohtu otsusest

nähtub, et maakohtu hinnangul pidi hageja tõendama, et kostjale etteheidetud tehingud ei olnud

tehtud hageja majandustegevuse raames ega hageja huvides. Iseenesest on õige maakohtu

arusaam, et üldjuhul peab hageja TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama kõik asjaolud, millele tugineb

tema nõue. Negatiivse asjaolu tõendamise puhul võib aga tõendamiskoormus pöörduda. Lisaks

tuleb praegusel juhul arvestada seda, et kostja jättis hageja juhatuse liikmena täitmata

raamatupidamise korraldamise ja dokumentide säilitamise kohustuse ning raamatupidamis-

dokumendid juhatuse liikme volituste lõppemise järel hagejale üle andmata. Seetõttu ei ole

hagejal raamatupidamise algdokumente ning hagejal ei ole võimalik tehtud tehingute seotust

hageja majandustegevusega teada saada ega tõendada. Olukorras, kus kostja on juhatuse

liikmena rikkunud raamatupidamise korraldamisega seotud kohustusi, peab kostja tõendama

hageja pangakontolt nähtuvate ülekannete ja sularaha väljavõtmise õigusliku aluse, s.o tehingu,

mille täitmiseks hageja raha kasutati.

Sellist seisukohta kinnitab ka Riigikohtu praktika, mille kohaselt on juhatus kohustatud

korraldama ühingu raamatupidamist, st tagama, et ühingu puhul oleks nõuetekohaselt täidetud

raamatupidamise seadusest tulenevad kohustused. Sellest tulenevalt lasub juhatuse liikmel

kohustus tagada, et mittetulundusühingu raamatupidamist peetaks nõuetele vastavalt, et iga

juhatuse liikme tehtud väljamakse aluseks olevad algdokumendid oleksid olemas ja et iga

väljamakse tehtaks üksnes juhul, kui selleks on õiguslik alus. Kui juhatuse liige jätab

nõuetekohased raamatupidamisdokumendid vormistamata, sh sularahakäibe raamatupidamises

kajastamata, rikub ta seadusest tulenevat raamatupidamise korraldamise kohustust. Juhatuse

liikmel lasub tõendamiskoormis selles, et tema sularahana välja võetud summasid on kasutatud

hageja huvides (vt Riigikohtu 6. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-15, p 16 ja 21. aprilli

2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-3478, p 14).

Praegust vaidlust lahendades ei ole maakohus ülaltoodud tõendamiskoormist pooltele kohtuasja

läbivaatamisel selgitanud ega sellest ka otsust tehes juhindunud, mistõttu on maakohus jätnud

hagi vääralt rahuldamata põhjusel, et hageja ei ole kahju tekkimise aluseks olevaid asjaolusid

2-17-14684

tõendanud. Samuti on maakohus 30. septembri 2019. a kohtuistungil, mis hageja endiselt väitis,

et ta ootab kostja selgitusi, milleks on vaidlusalused kulutused tehtud, otsustanud, et kohus ei

võta enam täiendavaid tõendeid vastu ning ootab üksnes kostja selgitusi (II kd, tl 100). Selliselt

ei ole maakohus andnud kostjale võimalust esitada oma väidete kinnituseks tõendeid.

Asja uuel läbivaatamisel tuleb juhinduda ülaltoodud tõendamiskoormisest ja seda pooltele

vastavalt selgitada ning anda kostjale täiendav võimalus selgitada ja tõendada vaidlusalusel

ajavahemikul tehtud tehingute õiguslikku alust ja seda, et tehingud olid hageja huvides. Samuti

tuleb anda hagejale võimalus kostja väidete ja tõendite ümberlükkamiseks.

8. Kuigi ringkonnakohtul on alus tühistada maakohtu otsus ja saata asi maakohtule uueks

läbivaatamiseks ainuüksi eeltoodud eksimuse tõttu, märgib kolleegium apellatsioonkaebuse

ülejäänud väidete kohta veel järgmist.

8.1. Kolleegiumi hinnangul on põhjendatud apellatsioonkaebuse etteheide, et maakohus jättis

ülekannete aluseks olevad tehingud sisuliselt hindamata ja hageja vastuväited kostja selgitustele

analüüsimata, mistõttu on maakohtu otsus olulises osas põhjendamata.

Maakohus jättis tõendamiskoormist vääralt jaotades ja kostja paljasõnalistele selgitustele

tuginedes sisuliselt hindamata kõik tehingute õiguslikku alust puudutavad asjas esitatud ja

kogutud tõendid. Kolleegium möönab, et osade tõendite alusel võinuks maakohus asuda ilmselt

seisukohale, et osad tehingud olid tehtud ilmselt hageja majandustegevuse raames ja huvides,

kuid selleks tulnuks maakohtul ka vastavaid tõendeid hinnata. Samuti tulnuks maakohtul võtta

seisukoht hageja poolt kostja selgituste kohta esitatud vastuväidete kohta. Asja uuel

läbivaatamisel tuleb maakohtul pärast seda, kui kostjale on antud täiendav võimalus tõendada

ülekannete ja sularaha väljamaksete õiguslikku alust, selgitada välja, milliseid tehinguid ja miks

peab hageja endiselt hageja huvide vastaselt tehtuks, ning anda hagejale võimalus oma väiteid

tõendada. Seejuures ei saa kohus kostja poolt ülekande õigusliku aluse tõendamata jätmise

korral mõistlikult eeldada, et küllap oli see tehtud hageja majanduslikes huvides. Olukorras,

kus kostja on rikkunud raamatupidamise korraldamise kohustust, tuleb kostjal kohtumenetluses

tõendada, millisel õiguslikul alusel on hageja kontolt tehtud hagejale ja kolmandatele isikutele

ülekandeid ning võetud välja sularaha.

8.2. Kolleegiumi hinnangul on põhjendatud ka hageja etteheited maakohtule seoses väidetavalt

Bekkeri Ärikinnisvara OÜ-le laenulepingu alusel ülekantud summadega.

Iseenesest on õige maakohtu järeldus, et laenulepingu alusel raha ülekandmine ei tekita üldjuhul

äriühingule kahju, arvestades seda, et eelduslikult tagastab laenusaaja laenusumma ja tasub

intressi. Küll aga võib juhatuse liige olla laenu andes võtnud ülemääraseid riske või tegutsenud

enda või endaga seotud äriühingu huvides, mida saab pidada vastavalt hoolsus- või

lojaalsuskohustuse rikkumiseks.

Riigikohus on leidnud, et üksnes asjaolust, et lepingupartner jätab lepingu järgi saadud

laenusumma (osaliselt või täielikult) tagastamata ja pankrotistub hiljem, ei saa järeldada

juhatuse liikme kohustuse rikkumist. Küll aga võib juhatuse liikme kohustuse rikkumiseks

pidada seda, kui ta ei püüagi võlga lepingupartnerilt sisse nõuda. Seejuures võib laenu andmise

korral tagatiskokkuleppe sõlmimata jätmine vastavalt asjaoludele kujutada endast liigset riski,

et lepingupartner jätab oma kohustuse täitmata, ja sellise riski võtmine on üldjuhul

hoolsuskohustuse rikkumine (vt Riigikohtu 4. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-14,

p 21, 15. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-16, p 14 ja 18. detsembri 2019. a otsus

tsiviilasjas nr 2-17-10474, p-d 21-22).

2-17-14684

Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul kõiki poolte esile toodud ja tõendatud asjaolusid

arvestades hinnata, kas kostja rikkus endaga seotud äriühingule laenu andes hoolsus- või

lojaalsuskohustust. Mh märgib ringkonnakohus, et olukorras, kus kostja väitel otsustati 2013. a

lõpus hageja likvideerida, võib suulise laenulepingu alusel kostjaga seotud äriühingule

ülekannete tegemine olla tehtud eesmärgiga viia raha äriühingust enda huvides välja.

8.3. Õige on ka apellatsioonkaebuse etteheide, et maakohus jättis kohaselt hindamata hageja

vastuväited jõusaali seadmete müügilepingu kohta ja asus paljasõnaliselt, tuginedes üksnes

kostja selgitusele, seisukohale, et hageja pangakontolt väljavõetud sularaha arvel on tasutud

kostjale võlg, mis tekkis seadmete müügist. Kohtuotsusest ei ole võimalik mõista, kas ja kuidas

on sularaha väljavõtmine seotud kostjale kohustuse täitmisega. Ühtlasi on kostja väitnud, et

väljavõetud sularaha eest tasuti ka tööjõukulusid.

9. Ülaltoodud põhjendustel tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse ja saadab asja

maakohtule uueks läbivaatamiseks, sest ulatuslike eksimuste tõttu asja menetlemisel ei saa

ringkonnakohus asjas ise lahendit teha.

10. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks

läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate

menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus

vastavalt asja lahendamise tulemusele. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus

vastavalt menetluskulude jaotusele TsMS § 177 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks kohtuotsuses või

mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist määrusega.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Gea Lepik