2-19-10089/52 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Gea Lepik

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. august 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-10089

Kohtuasi

X hagi Y vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13. mai 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Y apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

1284 eurot 98 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) X (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Irina Metsler-Verner

Kostja (apellant) Y (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Gerly Kask

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta Harju Maakohtu 13. mai 2021. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt

muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.

3. Jätta apellatsioonimenetluse kulud Y kanda. X-l ei ole apellatsioonimenetluses

tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

2-19-10089

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja, üürileandja) esitas 4. juulil 2019 Harju Maakohtule Y (kostja, üürnik) vastu hagi,

milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja kahjuhüvitise 4433 eurot 22 senti. Menetluskulud

palus hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled (hagejat esindas volitatud esindajana W (hageja tütar))

22. oktoobril 2018 eluruumi tähtajatu üürilepingu (leping), mille alusel andis hageja kostjale

üürile Tallinnas Manufaktuuri 20-238 asuva 1-toalise korteri. Lepingu järgi pidi üürnik lepingu

lõppedes andma eluruumi ning selle seadmed täies korras üle üürileandjale, arvestades

loomulikku kulumist, sh pidi eluruum olema üleandmisel korralikult puhastatud, ning eluruumi

või selle sisustuse rikkumisel pidi üürnik hüvitama üürileandjale rikkumisega tekitatud kahju.

Üürnik jäi 2019. a alguses üüri ja kõrvalkulude tasumisega viivitusse ning kostja elukaaslane

Q palus 3. veebruaril 2019 korduvalt tasumiseks pikendust ning teatas, et tal on õigus elada

korteris kuni 2019. a märtsi lõpuni (erakorraliselt ei saa varem lepingut üles öelda). Edaspidi

kostja ega tema elukaaslane enam kõnedele ei vastanud. Hageja ja tema tütar käisid 25. märtsil

2019 korteri ukse taga, kuid neid ei lastud sisse. Hageja tütar volitas F uuesti üürnike poole

pöörduma, kuid ka tema ei pääsenud 25. märtsil 2019 korterisse. Kostja elukaaslane lubas, et

tasub võla 30. märtsil 2019, vabastab korteri ja annab võtmed F-le üle. F läks 31. märtsil 2019

korterit vastu võtma, kuid korter oli tühi ja võtmed olid jäetud postkasti. F tegi korterist fotod

ja saatis need hageja tütrele. Korter oli rikutud (uks lõhutud, seinad ja põrand rikutud ning korter

äärmiselt must). Hageja võttis ühendust ERGO Insurance SE-ga (kindlustusandja), kes koostas

korteri ülevaatuse akti ja tegi hinnapakkumise vajalike tööde tegemiseks, et taasta korteri

endine seisukord (4393 eurot 22 senti), kuid teatas, et kindlustus ei hüvita kahju. Lisaks tellis

hageja prügiveo, mille eest tasus 40 eurot.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2.1. Kostja vastuväidete kohaselt ei kontrollinud eluruumi selleks õigustatud isik. Ei ole selge,

kes on F. Hageja volitas küll oma tütart, kuid hageja tütar ei saanud volitada F hageja nimel

tegutsema. Edasivolitamise õigus pidanuks nähtuma volikirjast ja seda ei saa eeldada. Seega on

F volitusteta isik.

2.2. Kahjunõude kujunemine on arusaamatu ja kahjunõue põhjendamata.

Eluruumi loomulikust kulumisest ei saa tekkida kahju. Hageja ei ole tõendanud, et korteri

puudused ületasid tavapärast kulumist.

Hageja esitatud fotod kahjustuste kohta ei ole usaldusväärsed. Fotode tegemise aeg ei ole teada.

Fotode alusel ei saa tuvastada väidetavate puuduste asukohta ja ulatust. Ei ole teada selle isiku

seos ja pädevus, kes koostas puuduste tuvastamiseks akti. Suur Vanker OÜ hinnapakkumine ei

saa tõendada puudusi. Samuti ei saa see tõendada kahju suurust, sest kindlustusandja

vahendusel saadud pakkumine võib sisaldada hinnalisa ja moonutusi. Lisaks ei pruugi ühe

ettevõtja pakkumine vastata turutingimustele. Pakkumine on ka aegunud.

2-19-10089

Seinte kahjustuste kõrvaldamiseks ei kulu 6 tundi. Kogu seina ei pea üle värvima, võib teha

parandustöid. Lagi ei ole määrdunud. Ei ole võimalik aru saada, kui suures osas tuleb töid teha,

parandada saab ka ühte kohta. Ukse- ja aknapaled ei saanud kahjustada. Uste iluliistud ei saanud

kahjustada. Siseukse maksumus on üle paisutatud. Ukse saab osta 50 euro eest. Vannitoa

määrdunud seina ei ole vaja üle värvida, seda saab pesta, sest sellel oli veekindel värv.

Magamistoa parandustööde ajakulu on põhjendamatu. Kahe väikse kahjustuse kõrvaldamiseks

ei kulu kaks tundi. Köögiseinte kahjustuste asukoht ei ole selge ja tööde maht on ülepaisutatud.

Ei ole selge, millest on tingitud lae määrdumine (läbijooks). Põrand on üksnes kulunud.

Köögikapi juures olnud vedelikuloik on tingitud vanast külmkapist, mis oli hageja oma. Muude

tööde kulud ei ole põhjendatud.

Ei ole selge, kas eluruum on remonditud või mitte.

2.3. Hageja ei ole teatanud kostjale viivitamata korteri kahjustustest ega andnud talle võimalust

neid kõrvaldada. Lepingu p 6.1.8, mille kohaselt võib üürileandja tellida puhastusteenuse, on

lubamatu ega anna üürnikule võimalust eluruumi ise puhastada.

2.4. Juhul, kui kohus peab hageja nõuet mingiski osas põhjendatuks, palub kostja tasaarveldada

hageja nõude enda kahju hüvitamise nõudega hageja vastu. Kostja ostis 216 euro 22 sendi eest

uue diivani, mis jäi korterisse ja mida hageja ei ole kostjale tagastanud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas 13. mai 2021. a otsusega hagi osaliselt. Maakohus rahuldas hageja

kahju hüvitamise nõude kostja vastu 1501 euro 20 sendi ulatuses, tasaarvestas selle kostja kahju

hüvitamise nõudega hageja vastu 216 euro 22 sendi ulatuses ning mõistis kostjalt hageja kasuks

selle tulemusena välja kahjuhüvitise 1284 eurot 98 senti. Menetluskulud jättis maakohus poolte

enda kanda.

3.1. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud:

-

pooled sõlmisid Tallinnas Manufaktuuri 20-238 asuva eluruumi kasutamiseks

üürilepingu, leping lõppes 30. märtsil 2019 (maakohtu otsuses ekslikult märgitud ka

30. septembril 2019);

-

kostja ei tagastanud eluruumi vahetult hagejale ega teistele isikutele (ei andnud

eluruumi valdust ise üle);

-

hageja sai eluruumi valduse tagasi, kui sai 31. märtsil 2019 võtmed postkastist;

-

F sisenes 31. märtsil 2019 eluruumi ja avastas, et eluruum on rikutud;

-

kindlustusandja koostas 4. aprillil 2019 eluruumi ülevaatuse akti, milles fikseeris

eluruumi kahjustused; kindlustusandja ei hüvitanud kahju;

-

hageja utiliseeris kostjale kuuluva diivani; diivani väärtus on 216 eurot 22 senti.

3.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt oli hageja tütar hageja volitatud esindaja ning F

tegutses hageja tütre edasivolituse alusel. Hageja ei ole seadnud kahtluse alla tema volituse

olemasolu ega tegusemisõigust. Üürileandja ei pea võtma üürnikult eluruumi isiklikult vastu

(tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 119 lg 1). Seega oli F-l olemas üürileandja volitus,

et eluruum vastu võtta. Asjas ei ole aga tõendatud, et kostja oleks eluruumi üle andnud. Hageja

sai eluruumi valduse, kui leidis võtmed postkastist.

2-19-10089

3.3. Hagejal on õigus nõuda kostjalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1, § 101 lg 1 p 3, § 127

lg-te 1 ja 3, § 128 lg-te 1, 2 ja 3 ning § 132 lg 1 alusel 1501 euro 20 sendi ulatuses kahju

hüvitamist.

Kostja pidi VÕS § 334 lg 1 järgi tagastama eluruumi samas seisundis, nagu ta selle enda

kasutusse sai. Kostja ei ole väitnud, et eluruum oli kahjustatud ajal, mil ta sai selle enda

kasutusse. 2018. a oktoobris vormistatud eluruumi üleandmise aktiga on tõendatud, et

eluruumil ei olnud kahjustusi. Kuna kostja ei andnud hagejale eluruumi üle, kannab ta

negatiivsete tagajärgede riisikot, mis tuleneb sellest, et ta ei andnud eluruumi üle ega

fikseerinud eluruumi seisukorda selle tagastamisel.

Hageja on tõendanud, et üüritud eluruum on kahjustatud. F e-kirja kohaselt oli korterisse 31.

märtsil 2019 sisenedes uks lõhutud, seintes augud ja korter must. Ergo Insurance SE 4. aprilli

2019. a vara ülevaatamise akti kohaselt olid korteri seintel ja lagedel löögijäljed ja mustus,

parkett oli kriibitud, köögivalgusti lõhutud, duširuumi uks lõhutud, lukukorpus ilmselt

vigastatud, duširuum määrdunud ning ukse lävepaku liist lõhutud. Ka hageja esitatud fotodelt

nähtuvad seintel löögijäljed, kriibitud parkett, lõhutud duširuumi uks ja selle vigastatud

lukukorpus ning lõhutud lävepaku liist. Need tõendid kinnitavad, et eluruum ei vastanud

seisundile, milles kostja selle sai. Need kahjustused ei saanud tekkida tavapärase kasutamise

käigus, vaid viitavad asja lõhkumisele. Kohus tegi asjas vaatluse, mille käigus selgus, et seinad,

laed, uks ja lävepakk on korda tehtud. Hageja selgitas, et tegi seinad, laed ise korda ja vaatlusel

selgus, et korter oli sisuliselt taastatud.

Eluruumi kahjustamisega on hagejale tekkinud otsene varaline kahju, kuid see ei ole nii suur,

nagu hageja väidab. Suur Vanker OÜ hinnapakkumine on kokku 4393 eurot 22 senti, kuid selles

märgitud kulutustest on põhjendatud tubade ja esiku seinte kordategemise ja remondiga seotud

transpordikulu 1343 eurot 20 senti. Vaatlusel ilmnes, et parketil ei olnud ulatuslikke kahjustusi

ning parkett ei olnud vahetatud. Parketi kahjustus on sedavõrd väike, et seda saab pidada

loomulikuks kulumiseks ja selle osas ei pea kostja kahju hüvitama. Vannitoa seinte värvimise

kulu ei ole põhjendatud, sest seinad olid hageja väitel kollased, kuid ei olnud kahjustatud.

Vaatlusel selgus, et vannitoa uks oli vahetatud ning uus uks oli sarnane kahjustatud uksega.

Kuna kahju tekitamise korral tuleb VÕS § 127 lg 1 ja § 132 lg 1 järgi hüvitada samaväärse asja

väärtus, siis ei ole põhjendatud kostja väide, et ukse saab osta 50 eurot eest. Samuti ei hõlma

selline hind ukse, luku ja lävepaku vahetust. Suur Vanker OÜ hinnapakkumisega on tõendatud,

et ukse, luku ja lävepaku vahetusele kulub 78 eurot. Asjas esitatud tõenditest ei nähtu, et uste

liistud oleksid saanud kahjustada, seega ei tule seda kulu hüvitada. Kuna hageja tugines hagis

seinte, põrandate, ukse, lävepaku ja ukseluku kahjustustele, ei ole muudel Suur Vanker OÜ

hinnapakkumises märgitud kuludel tähtsust. Kuigi hageja on viidanud 5. oktoobri 2020. a

menetlusdokumendis ka pliidi kahjustusele, ei ole hageja selle eest hüvitist nõudnud. Kostja

väited selle kohta, et Suur Vanker OÜ hinnad on ülepaisutatud, ei ole millegagi kinnitust

leidnud. Veenev ei ole kostja väide, et seinu tuleks parandada vaid üksikute kohtade

taastamisega. Seina taastamiseks tuleb kogu sein korda teha, et tagada visuaalne ühtlus. Kahju

hüvitamine on suunatud kahjueelse olukorra ennistamisele.

Lepingu p 6.1.8 järgi pidi eluruum olema tagastamisel koristatud ja puhas ning kui see nii ei

olnud, oli üürileandjal õigus tellida puhastusteenus. Selline lepingutingimus ei ole kuidagi

üürnikku piirav ning on kooskõlas VÕS §-ga 280. Seega pidi koristusteenuse kulu olema

kostjale kohustuse rikkumise tagajärjena ettenähtav. Suur Vanker OÜ hinnapakkumises

märgitud koristuskulu 4×20 eurot on ülepaisutatud ja põhjendatud kulu on 40 eurot. On ilmne,

et remondi käigus tuleb jäätmeid utiliseerida, kuid utiliseerimiskulud on Suur Vanker OÜ

2-19-10089

hinnapakkumises ülemäärased. Põhjendatud on see kulu 40 euro ulatuses, nagu nähtub

Astraveod OÜ arvelt.

3.4. Hageja ei ole VÕS § 336 lg 2 järgi kaotanud õigust nõuda kostjalt kahju hüvitamist.

Viidatud säte tuleb jätta VÕS § 6 lg 2 alusel kohaldamata, sest hea usu põhimõttest tulenevalt

oleks see vastuvõtmatu.

Kuigi kostja väitis, et hageja ei ole mõistliku aja jooksul saatnud kostja e-postiaadressile oma

nõudeid, ei ole kostja väitnud, et ta oleks kahju hüvitanud, kui oleks saanud nõudest teada enne

kohtumenetlust. Kostja vaidles hagile täies ulatuses vastu. Hageja sai eluruumi tagasi

31. märtsil 2019 ning kindlustusandja koostas 4. aprillil 2019 ülevaatuse akti. Hageja esitas

kostja vastu hagi 4. juulil 2019, s.o mõni kuu pärast üürilepingu lõppemist (30. märtsil 2019).

Tegemist oli olukorraga, kus kostja ei andnud hagejale eluruumi üle, lahkus ja jättis võtmed

postkasti, ega fikseerinud eluruumi tagastades selle seisukorda.

3.5. Kostjal on õigus nõuda hagejalt VÕS § 127 lg-te 1 ja 3, § 128 lg-te 1, 2 ja 3, § 115 lg 1

ning § 101 lg 1 p 3 järgi 216 euro 22 sendi ulatuses kahju hüvitamist. Kohus tasaarvestab

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 järgi poolte vastastikused nõuded ja

mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 1284 eurot 98 senti.

3.6. Kuna hagi tuleb rahuldada osaliselt ja lisaks tuleb hageja nõue tasaarvestada kostja

vastunõudega, jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte enda kanda ega määra

kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega

maakohus rahuldas hagi ja jaotas menetluskulud, ning teha asjas uue otsuse, millega jätta hagi

rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Alternatiivselt palus kostja saata asja maakohtule

uueks läbivaatamiseks.

4.1. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt tuvastas maakohus vääralt eluruumi kahjustused.

Maakohus järeldas vääralt, et F-l oli olemas üürileandja volitus selleks, et kostjalt eluruum vastu

võtta ja selle seisukord üle kontrollida. F on kõrvaline isik ja kohtul ei olnud alust tugineda

tema e-kirjas sisalduvatele selgitustele eluruumi seisukorra kohta.

Maakohus jättis käsitlemata kostja vastuväited selle kohta, et hageja esitatud fotod ei ole

usaldusväärsed.

4.2. Maakohtu otsuses ei ole jälgitav kahju suuruse kujunemine. Otsusest ei nähtu, millised

kulud ja mahud on maakohus otsuses aluseks võtnud ning millises summas on tõendatud uue

ukse kulu.

4.3. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta jättis menetluskulud poolte enda kanda.

Vastustaja seisukoht

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

2-19-10089

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel rahuldamata

ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada kohtuotsuse

põhjendusi.

Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja

põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja on

vaidlustanud maakohtu otsuse üksnes osas, millega maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks

välja kahju hüvitise 1501 eurot 20 senti (nõuete tasaarvestamise järel 1284 eurot 98 senti) ja

jaotas menetluskulud. Osas, millega maakohus jättis hageja nõude rahuldamata ja tasaarvestas

hageja kahju hüvitamise nõude kostja kahju hüvitamise nõudega, ei ole hageja maakohtu otsust

vaidlustanud. Sellest tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja

põhjendatust üksnes kostjalt hageja kasuks välja mõistetud kahjuhüvitise (1501 euro 20 sendi)

osas.

7. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus F e-kirja, Ergo Insurance SE 4. aprilli 2019.

a vara ülevaatamise akti ja hageja esitatud fotosid TsMS § 232 lg 1 järgi kogumis hinnates

õigesti, et eluruumis olid pärast kostja lahkumist kahjustused, sh olid kahjustatud eluruumi

seinad ning duširuumi uks ja selle lävepaku liist, ning eluruum oli määrdunud. Seejuures ei ole

tähtsust sellel, kas hageja oli volitanud F eluruumi kostjalt vastu võtma või mitte. Seetõttu jätab

kolleegium maakohtu otsuse põhjendustest välja osa, mis puudutab F esindusõigust ja TsÜS §-

de 118 ja 119 kohaldamist. Oluline on see, et F sisenes eluruumi pärast seda, kui kostja oli

eluruumist lahkunud, ning andis hagejale e-kirja teel teada eluruumi seisukorrast, ning sellise

e-kirjaga saab iseenesest tõendada eluruumi seisukorda. Lisaks on F kirjeldatud olukord

kooskõlas mõni päev hiljem koostatud Ergo Insurance SE vara ülevaatamise aktis märgitu ning

hageja esitatud fotodega eluruumist. Nimetatud kooskõla tõttu ei ole ringkonnakohtul alust

arvata, et hageja esitatud fotod oleksid ebausaldusväärsed ega kajastaks eluruumi tegelikku

seisukorda ajal, mil kostja lahkus eluruumist. Kostja ei ole toonud esile asjaolusid, mis annaksid

alust nende fotode ajakohasuses kahelda. Asja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mille alusel

saaks järeldada, et eluruum oli selle vabastamise järel samas seisundis nagu siis, kui see kostjale

üle anti.

8. Maakohtu otsuse tühistamiseks ei anna alust ka see, et maakohtu põhjendused kahju suuruse

kujunemise kohta on raskesti jälgitavad. Ringkonnakohus möönab, et maakohtu otsus on selles

osas puudulikult põhjendatud. Ringkonnakohus parandab selle vea ja täiendab alljärgnevalt

kohtuotsuse põhjendusi.

Maakohus luges eluruumi kahjustuste kõrvaldamise kuluks kokku 1501 eurot 20 senti,

sh tubade ja esiku seinte kordategemise ja remondiga seotud transpordikulu 1343 eurot 20 senti,

ukse, luku ja lävepaku vahetamise kulu 78 eurot, remondijärgne koristuskulu 40 eurot ja

jäätmete utiliseerimise kulu 40 eurot. Suur Vanker OÜ hinnapakkumise (I kd, tl 10 pöördel–

11) kohaselt oli esiku, elutoa-köögi ja magamistoa seinte värvimise kulu ilma paranduste ja

pahtelduseta ning akna- ja uksepõskede värvimiseta kokku 1033 eurot 20 senti, sh esik

266 eurot, elutuba-köök 464 eurot 80 senti ja magamistuba 302 eurot 40 senti. Nimetatud

summale lisandub käibemaks ning koos käibemaksuga on seinte värvimise kulu 1239 eurot

84 senti. Arvestades fotodelt nähtuvat ning Ergo Insurance SE koostatud akti kirjeldusest

tulenevat seinte kahjustuste ulatust, on olukorra ennistamiseks ilmselt põhjendatud seintesse

löödud aukude parandamine ja seinte üle värvimine. Lisaks on maakohus pidanud põhjendatuks

ka remondiga seotud transpordikulu, mis on Suur Vanker OÜ hinnapakkumise kohaselt

90 eurot (koos käibemaksuga 108 eurot). Seega saab seinte värvimise ja remondiga seotud

2-19-10089

transpordikulu pidada selle hinnapakkumise järgi põhjendatuks kokku 1347 euro 84 sendi

ulatuses, s.o suuremas ulatuses, kui seda tegi maakohus. Seejuures ei sisalda see aukude

parandamise ja pahteldamise kulu. Lisaks pidas maakohus põhjendatuks ka ukse, ukseluku ja

lävepaku vahetamise kulu (tööraha) 78 euro ulatuses, kuid jättis seejuures arvestamata, et ka

sellele kulule lisandub käibemaks (koos käibemaksuga on kulu 93 eurot 60 senti). Ühtlasi on

maakohus pidanud põhjendatuks uue ukse paigaldamist, kuid on jätnud ekslikult kuluna

arvestamata ka uue ukse maksumuse 320 eurot (koos käibemaksuga 384 eurot). Seega oleks

ringkonnakohtu hinnangul eluruumi seinte ja ukse kahjustuste kõrvaldamise kulu kokku

1825 eurot 44 senti. Koos koristuskuluga 40 eurot ja jäätmete utiliseerimiskuluga 40 eurot on

hagejale tekkinud seega kokku kahju 1905 eurot 44 senti. Kui arvata kulude hulka ka seintes

olnud aukude parandamise kulu, oleks põhjendatud kahjuhüvitis veelgi suurem.

Kuna maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 1501 eurot 20 senti ning

hageja ei ole maakohtu otsust vaidlustanud osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata, ei

ole ringkonnakohtul siiski eeltoodut arvestades alust maakohtu otsust tühistada. Samas kinnitab

kahju suurus seda, et kostja apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

9. Maakohus ei ole eksinud ka menetluskulude jaotamisel. Kuigi maakohus ei ole pikemalt

põhjendanud, miks tuleb jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte enda kanda, mitte

jaotada poolte vahel võrdsetes osades või võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, oli vaidluse

asjaolusid arvestades põhjendatud jätta kummagi menetlusosalise kulud tema enda kanda.

Seejuures tuleb arvestada seda, et mõlemat menetlusosalist esindas kohtumenetluses

lepinguline esindaja ning ringkonnakohtu tuvastatud asjaoludel oli hagi vähemalt ligikaudu

pooles ulatuses põhjendatud.

10. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud

TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Arvestades hageja esindaja esitatud nappi vastust

apellatsioonkaebusele

ning

seda,

et

hageja

ei

ole

esitanud

ringkonnakohtule

apellatsioonimenetluses kantud kulude kohta nimekirja ega taotlust nende hüvitamiseks, ei ole

hagejal apellatsioonimenetluses hüvitatavaid kulusid tekkinud ning ringkonnakohus ei määra

kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Gea Lepik