2-21-4228/39 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Gea Lepik

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. august 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-4228

Kohtuasi

X hagi AS-i SEB Pank vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 20. septembri 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

6000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) X (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Priit Lantin

Kostja (vastustaja) AS SEB Pank (registrikood 10004252),

lepinguline esindaja MV

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 24. mai 2022. a kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu AS SEB Pank 31. mai 2022. a ja 12. juuni 2022 menetlusdokumendile

lisatud tõendid.

2. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta Pärnu Maakohtu 20. septembri 2021. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid

muuta ja täiendada osaliselt kohtuotsuse põhjendusi.

4. Jätta apellatsioonimenetluse kulud X kanda. AS-il SEB Pank ei ole

apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

2-21-4228

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja, käendaja) esitas 17. märtsil 2021 Pärnu Maakohtule AS-i SEB Pank (kostja,

võlausaldaja) vastu hagi, milles palus tunnistada täiteasjas nr 039/2021/216 sundtäitmise

lubamatuks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

1.1. Hagiavalduse kohaselt algatas kohtutäitur Heino Vilpuu (täitur) 3. märtsil 2021 hageja

vastu tsiviilasjas nr 2-05-18481 Pärnu Maakohtu 12. detsembril 2006. a tehtud

kompromissimääruse (kompromiss) alusel 38 587 euro 72 sendi täitmiseks täiteasjas

nr 039/2021/216 täitemenetluse.

Täitemenetluse aluseks oleva täitedokumendiga kinnitas kohus poolte kompromissilepingu,

millega hageja tunnistas kostja nõudeid, s.o hageja käendatavat AS TNB Kütus (pankrotis)

(põhivõlgnik) võlga 1 631 043 krooni 13 sendi (104 242 euro 66 sendi) ulatuses, ning pooled

leppisid kokku nõude täitmise tingimused. Hageja kohustus tasuma 706 983 krooni 6 senti

(45 184 eurot 45 senti) (I osamakse) kolme pangapäeva jooksul (kompromissi p 3.1) ja

313 500 krooni (20 036 eurot 30 senti) (II osamakse) nelja kuu jooksul pärast kompromissi

kinnitamist (kompromissi p 3.2). Pooled leppisid kokku, et nende kohustuste täitmise korral

loobub kostja ülejäänud nõudest. Kostjat esindas kokkuleppe sõlmimisel Raimo Juurikas ning

pooled lähtusid sellest, et I osamakse tasutakse kohtu deposiidist ning II osamakse tasub

põhivõlgnik. Kumbki kompromissis nimetatud summa ei olnud hageja valduses ning hagejal ei

olnud võimalust neid käsutada.

Kompromissist tulenevad kohustused on täidetud. I osamakse ulatuses oli raha kohtu deposiidis

ning väljamakse tegemiseks pidi kostja esitama vastava avalduse. Hagejale teadaolevalt tegi

kostja avalduse ja kostjale on deposiidist raha üle kantud. II osamakse tasus hagejale

teadaolevalt põhivõlgnik. Kaks päeva pärast kompromissi kinnitamist kandis põhivõlgnik

kostjale üle 500 000 krooni (31 955 eurot 82 senti). Tegemist oli sama võlaga, mida hageja

käendas.

Hoolimata sellest, et kompromissist tulenevad kohustused olid täidetud ja kompromissi

kohaselt pidi kostja loobuma ülejäänud nõudest, esitas kostja ca 1,5 aastat pärast nende täitmist

kohtutäiturile täiteasjas nr 084/2008/2462 täitmisavalduse, märkides, et kohustus on osaliselt

täitmata. Maakohus tunnistas selles asjas sundtäitmise tagaseljaotsusega lubamatuks, kostja

esitas kaja ja maakohus taastas 29. detsembri 2020. a määrusega menetluse. Sellest hoolimata

esitas kostja pahatahtlikult teisele kohtutäiturile ca 15 aastat pärast kompromissilepingu

sõlmimist hageja vastu täitmisavalduse sama täitedokumendi täitmiseks täiteasjas nr

039/2021/216. Seetõttu on hageja sunnitud esitama uuesti hagi sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks. Kostja tegevus on pahatahtlik. Kostja esitas täitmisavalduse üksnes selleks, et

vältida täitedokumendist tuleneva nõude aegumist 2021. a aprillis.

2-21-4228

1.2. Sundtäitmine tuleb tunnistada täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 alusel

lubamatuks, sest hageja on kompromissi p-dest 3.1 ja 3.2 tulenevad kohustused täitnud ning

kostja pidi ülejäänud nõudest loobuma.

1.3. Hagejale jääb arusaamatuks nõudeavaldusel märgitud nõude suurus. Kohtutäitur keeldus

hagejale nõude suuruse kohta arvutust esitamast ning hageja sai selle pärast mitmekordset

nõudmist. Kostja arvutus on ebaõige. Hageja tunnistas võlga 1 631 043 krooni 13 sendi

ulatuses. Sellest on tasutud I osamaksena 706 983 krooni 6 senti (45 184 eurot 45 senti),

14. detsembril 2006 põhivõlgniku poolt 500 000 krooni (31 955 eurot 82 senti), kolmanda

isikuga kokkuleppel 266 438 eurot 58 senti (17 028 eurot 52 senti), 11. mail 2009 hagejale

kuulunud Hüti kinnisasja müügist laekunud 281 795 eurot 34 senti (18 010 eurot), 5. märtsil

2019 sisse nõutud 11 609 eurot 15 senti (741 eurot 96 senti) ja 4. detsembril 2019 hageja vara

müügist laekunud 42 245 krooni 82 senti (2700 eurot). Kokku on tasutud võlast

1 809 071 krooni 95 senti (115 620 eurot 77 senti) ning hagejalt on sisse nõutud kompromissis

tunnistatud võlast rohkem.

1.4. Kostjal ei ole õigust nõuda võlga sisse kahekordselt – nii käendajalt kui ka põhivõlgnikult.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2.1. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole kompromissi p 3.2 täidetud. Hageja väidab alusetult ja

paljasõnaliselt, et pooltel oli kokkulepe selle kohta, et II osamakse tasub põhivõlgnik.

Kompromissi p-st 3.2 nähtub selgelt, et hageja kohustus nimetatud summa tasuma.

Põhivõlgniku pankrotimenetluses laekunud summadel ei olnud sellega mingit seost ning

summade suurused olid erinevad.

2.2. Kostja arvutas nõude suuruse järgmiselt. Hageja tunnistas võlga 1 631 043 krooni 13 sendi

(104 242 euro 66 sendi) ulatuses, millest saab maha arvata I osamaksena tasutud 706 983 krooni

6 senti (45 184 eurot 45 senti), kolmanda isiku tasutud 266 438 krooni 58 senti (17 028 eurot

53 senti), Madise/Martini kinnisasja mõttelise osa sundmüügist saadud 2700 eurot ja 5. märtsil

2019 kohtutäituri ülekantud 741 eurot 96 senti. Kokku on seega kostja nõue 38 587 eurot

72 senti.

Hageja

arvab

põhjendamatult

tasutud

summade

hulka

põhivõlgniku

pankrotimenetluses kostjale tasutud summa, kuigi pooltel ei olnud sellist kokkulepet. Samuti

arvab hageja põhjendamatult tasutud summade hulka hagejale kuulunud Hüti kinnisasja

võõrandamisest saadud raha. Hüti kinnisasjale oli seatud hüpoteek põhivõlgniku laenulepingust

tulenevate nõuete tagamiseks, mitte hagejale kompromissilepingust tulenevate kohustuste

tagamiseks.

2.3. Kostja esitas põhivõlgniku pankrotimenetluses põhivõlgniku vastu nõudesumma

2 703 299 eurot 98 senti, seega ei saa esineda olukorda, et kostja nõuet on tasutud kahekordselt.

2.4. Hageja algatab kostja vastu põhjendamatult ja edutult kohtuvaidlusi. Kuna täitemenetlus

oli algses täiteasjas lõpetatud, tuli kostjal esitada uus täitmisavaldus.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Pärnu Maakohus jättis 20. septembri 2021. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

3.1. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud:

2-21-4228

-

kostja pöördus 2. märtsil 2021 täitmisavaldusega Paide kohtutäitur Heimo Vilpuu poole

Pärnu Maakohtu 12. detsembri 2006. a määruse täitmiseks;

-

Pärnu Maakohus kinnitas 12. detsembri 2006. a määrusega poolte kompromissi, millega

hageja tunnistas kostja nõudeid 1 631 043 krooni 13 sendi (104 242 euro 65 sendi)

ulatuses ning hageja kohustus tasuma 706 983 krooni 6 senti (45 184 eurot 45 senti)

kolme pangapäeva jooksul ja 313 500 krooni (20 036 eurot 30 senti) nelja kuu jooksul

pärast kompromissi kinnitamist. Pooled leppisid kokku, et nende kohustuste täitmise

korral loobub kostja ülejäänud nõudest;

-

706 983 krooni 6 senti (45 184 eurot 45 senti) oli kohtu deposiidis ja on kostjale üle

kantud;

-

13. juulil 2005 kuulutati välja AS TNB Kütus pankrot ning kostja esitas

pankrotimenetluses 2 703 299 krooni 98 sendi ulatuses nõudeavalduse;

-

AS TNB Kütus pankrotimenetluses on 15. detsembril 2006 esialgse jaotisena kantud

kostja õiguseellasele (SEB Eesti Ühispank) üle 500 000 krooni;

-

9. juuli 2008. a seisuga oli kostjal AS TNB Kütus vastu nõue 1 425 483 krooni;

-

Hüti kinnisasjale seatud hüpoteek tagas AS-i TNB Kütus laenulepingutest tulenevaid

nõudeid;

-

Madise kinnisasjale seatud hüpoteek tagas kompromissist tulenevaid nõudeid.

3.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja täitemenetluses sissenõutavat summat

(38 587 eurot 72 senti) tasunud ning sundtäitmine ei ole lubamatu.

Pooled ei vaidle selle üle, et kompromissilepingu alusel on kohtu deposiidist kostjale tasutud

706 983 krooni 6 senti (45 184 eurot 45 senti) (esimene osamakse), kuid pooled vaidlevad selle

üle, kas hagejale tuleneb kompromissi p-st 3.2 kohustus tasuda nelja kuu jooksul pärast

kompromissi kinnitamist 313 500 krooni (20 036 eurot 30 senti). Kuigi hageja väitel pidi teise

osamakse tasuma põhivõlgnik, ei nähtu see kompromissimäärusest. Hageja ei ole tõendanud,

et suulise kokkuleppe alusel tasuti võlgniku pankrotivara müügist kostjale 500 000 krooni

hageja eest. Kui poolte tahte kohaselt oleks tulnud pankrotimenetlusest laekuva raha arvel

lugeda kompromissimääruse p 3.2 täietuks, siis oleksid pooled selliselt ka kompromissis kokku

leppinud. Lisaks on kompromissimääruse p-s 3.2 nimetatud ja pankrotimenetluses üle kantud

summad erinevad. Kohtumäärusest ei nähtu, et pankrotimenetlusest laekunud summa hõlmas

hageja kui käendaja kohustuse täitmist.

Kostja arvutuse kohaselt on hageja võlg 38 587 eurot 72 senti. Arvestades seda, et 13. juulil

2005 kuulutati välja võlgniku pankrot, kostja esitas pankrotimenetluses 2 703 299 krooni

98 sendi ulatuses nõudeavalduse ja 9. juuli 2008. a seisuga oli kostjal AS TNB Kütus vastu

nõue 1 425 483 krooni, on põhjendamatu seisukoht, et kostja nõuet on tasutud kahekordselt.

Kuigi hageja esitatud arvestuse kohaselt on temalt sisse nõutud 178 028 krooni 82 senti

(11 378 eurot 11 senti) rohkem kui kompromissi kogusumma võimaldas, ei olnud hagejal

ülaltoodu kohaselt alust arvata pankrotimenetlusest ülekantud summat oma kohustuse täitmise

katteks. Samuti on hageja arvanud Hüti kinnisasja müügist saadud raha oma kohustuse täitmise

katteks, kuigi sellele kinnisasjale oli seatud hüpoteek laenulepingust tulenevate kohustuste

tagamiseks. Kompromissilepingust tulenevaid kohustusi tagas Madise kinnisasjale seatud

hüpoteek ja selle müügist saadud raha on kostja hageja kohustuse täitmisena arvestanud.

3.3. Kostja ei ole käitunud uue täitemenetluse algatamise avaldust esitades pahatahtlikult.

Täitemenetluse lõpetamine ei piira sissenõudja õigust pöörduda uuesti kohtutäituri poole, kui

täitedokumendist tulenev nõue on täitmata.

2-21-4228

3.4. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja ei ole taotlenud menetluskulude

kindlaksmääramist.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uue

otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

4.1. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt ei nähtu maakohtu otsusest, millised maksed saab

lugeda kostja nõude rahuldamiseks ja milline on kostja nõude õiguspärane jääk, mida saab

jätkuvalt sisse nõuda.

4.2. Maakohus jättis arvestamata, et põhivõlgniku ja käendaja võlga ei saa käsitada

eraldiseisvana. Kuigi põhivõlgnik tasus 500 000 krooni, ei selgu kohtuotsusest, millise nõude

rahuldamiseks see tasuti. Kui põhivõlgnik tasub nõude, siis väheneb vastavalt ka käendaja nõue.

Kuigi 9. juuli 2008. a täitmisavalduse kohaselt soovis kostja täita Hüti kinnisasja arvel samast

täitedokumendist tuleneva nõude, ei ole maakohus seda nõude rahuldamisena arvestanud.

Vastustaja seisukoht

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

Menetluse edasine käik

6. Ringkonnakohus selgitas 24. mai 2022. a kohtuistungil tõendamiskoormust ja andis kostjale

tähtaja selgitada ja tõendada, miks ei saa laekunud raha lugeda käendaja kohustuse katteks, ning

esitada kohtule arvutused ja selgitused, milline oli põhivõlgniku võlg ja millise kohustuse

katteks arvas pank vaidluse all olevad summad. Lisaks palus ringkonnakohus kostjal 13. juuni

2022. a kirjas selgitada ja tõendada, milliseid põhivõlgniku kohustusi tagasid hagejaga sõlmitud

käenduslepingud ja millises ulatuses on käenduslepingutega tagatud põhivõlgniku kohustused

täidetud. Samuti palus ringkonnakohus kostjal selgitada, miks ei saa 9. juuli 2008. a

täitmisavaldusest

nähtuvat

arvestades

lugeda

Hüti

kinnisasja

arvel

täidetuks

kompromissilepingust tulenevat kohustust.

7. Kostja selgitas ringkonnakohtule täiendavalt järgmist.

7.1. Hageja käenduslepingutega tagatud põhivõlgniku täitmata nõue on 1 045 089 krooni

91 senti (66 793 eurot 42 senti).

Põhivõlgniku võlg tuleneb neljast laenulepingust:

-

25. novembri 1996. a arvelduslaenulepingust nr 11-1 (laenuleping I) 1 519 433 eurot

83 senti,

tagatud

6. juuni 2003. a käenduslepinguga nr 8000102440380

(käendusleping I);

-

22. septembri 2000. a laenulepingust nr 8000138520010 (laenuleping II) 266 438 eurot

58 senti, tagatud 22. septembri 2000. a käenduslepinguga nr 8000138540080;

-

2. augusti 2001. a laenulepingust nr 8000155370110 (laenuleping III) 490 345 eurot

38 senti, tagatud 2. augusti 2001. a käenduslepinguga nr 8000155390180;

2-21-4228

-

24. märtsi 2004. a laenulepingust nr 8000057300410 (laenuleping IV) 427 082 eurot

19 senti, tagatud 24. märtsi 2004. a käenduslepinguga nr 8000057310480.

Laenulepingust I tuleneva võla katteks on laekunud poolte vahel sõlmitud kompromissilepingu

täitmisel 706 983 eurot 6 senti ja hagejale kuulunud Hüti kinnisasja müügist laekunud

267 387 eurot 14 senti, st nõue on täitmata 545 063 krooni 81 sendi (34 835 euro 93 sendi)

ulatuses.

Laenulepingust II tuleneva võla katteks on võlgniku pankrotimenetlusest laekunud

100 000 krooni (6391 eurot 17 senti) (ülejäänud 400 000 krooni on arvatud laenulepingust IV

tuleneva võla katteks) ning käendaja Siim Rammo tasutud 108 953 krooni 14 senti (6363 eurot

38 senti) põhivõla katteks, 1896 krooni 52 senti (121 eurot 21 senti) intressi katteks ja

5808 krooni 17 senti (256 eurot 57 senti) viivise katteks. Põhivõlg ja intress on tasutud, kuid

tasumata on viivis 46 574 krooni 39 senti (2976 eurot 65 senti).

Laenulepingust III tuleneva võla katteks on laekunud hagejale kuulunud Hüti kinnisasja

müügist 5202 krooni 82 senti ja hagejale kuulunud Madise kinnisasja müügist 2714 eurot

33 senti. Nõue on täitmata 426 957 krooni 86 sendi (27 287 euro 58 sendi) ulatuses.

Laenulepingust IV tuleneva võla katteks on võlgniku pankrotimenetlusest laekunud

400 000 eurot ja hagejale kuulunud Hüti kinnisasja müügist 9205 krooni 48 senti (588 eurot

34 senti). Nõue on täitmata 26 493 krooni 85 sendi (1693 euro 27 sendi) ulatuses.

7.2. Hoolimata 9. juuli 2008. a täitmisavalduse resolutsiooni p 5 ebaõnnestunud sõnastusest,

esitas kostja täitmisavalduse nii kompromissilepingust tuleneva võla (657 621 krooni 49 senti)

täitmiseks kui ka hüpoteegisumma (350 000 krooni) ulatuses põhivõlgniku võla täitmiseks Hüti

kinnisasja arvel, millele viitab kogu sissenõutav summa 1 007 621 krooni 49 senti.

8. Hageja jäi maakohtus esitatud seisukohtade ja võlaarvestuse juurde ning märkis, et

maakohtus ei olnud pooltel vaidlust selle üle, et hageja on tasunud kokku 1 809 071 krooni 95

senti (115 620 eurot 77 senti), kuid kostja arvestuse kohaselt on hageja tasunud

1 658 210 krooni 7 senti (105 978 eurot 94 senti).

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel rahuldamata

ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada kohtuotsuse

põhjendusi.

10. Pooled vaidlevad asjas selle üle, kas hageja vastu kostja algatatud täiteasjas

nr 039/2021/216 on sundtäitmine 38 587 euro 72 sendi saamiseks lubatav. Seejuures vaidlevad

pooled apellatsioonimenetluses selle, kas hageja on täitnud Pärnu Maakohtu 12. detsembri

2006. a määrusega kinnitatud poolte kompromissi, millega hageja tunnistas kostja nõudeid

1 631 043 krooni 13 sendi (104 242 euro 65 sendi) ulatuses ning kohustus tasuma kostjale

706 983 krooni 6 senti (45 184 eurot 45 senti) kolme pangapäeva jooksul ja 313 500 krooni

(20 036 eurot 30 senti) nelja kuu jooksul pärast kompromissi kinnitamist, mille tasumise korral

kostja loobus ülejäänud nõudest hageja vastu. Seejuures on pooled üksmeelel, et hageja on

tasunud tähtaegselt kompromissis sisalduva I osamakse. Pooled on aga kohtumenetluses olnud

eri meelt selles, kas hageja tasus tähtaegselt ka teise makse, mille tulemusena kostja loobus

ülejäänud osas oma nõudest hageja vastu. Hageja arvates sai II osamakse lugeda tasutuks

põhivõlgniku pankrotimenetlusest laekunud 500 000 krooni arvel. Kostja hinnangul sai aga

2-21-4228

selle arvel lugeda täidetuks põhivõlgniku, mitte hageja kui käendaja kompromissilepingust

tuleneva kohustuse.

Kolleegiumi hinnangul asus maakohus kompromissilepingut tõlgendades ja hinnates õigesti

seisukohale, et põhivõlgniku pankrotimenetlusest kostjale laekunud raha arvel ei saa lugeda

hageja kui käendaja kompromissilepingust tulenevat kohustust täidetuks. Seda ei ole hageja

apellatsioonkaebuses iseenesest ka vaidlustanud. Seega ei tasunud hageja tähtaegselt

kompromissilepingu II osamakset, mistõttu on kostjal õigus nõuda kompromissimääruse alusel

hagejalt võlg sisse kogu tunnustatud ulatuses, millest oli maha arvatud I osamakse,

s.o 59 058 eurot 20 senti (104 242,65–45 184,45).

11. Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses selle üle, kas kostja on arvutanud hageja võla

suuruse õigesti. Seejuures on hageja seda meelt, et ta on tasunud kostjale kompromissilepingu

järgi ettenähtust juba niigi rohkem. Kostja seevastu leiab, et hageja on jätnud

kompromissilepingu osaliselt täitmata. Pooled on eelkõige eri meelt selles, kas ja kuidas saab

lugeda kostjale põhivõla katteks laekunud summad ühtlasi ka hageja kui käendaja

kompromissilepingust tulenevate kohustuste katteks tasutuks. Seejuures on hageja peamiseks

etteheiteks kostjale ja maakohtule, et talle ei ole arusaadav, kuidas on kostja hageja võla suuruse

arvutanud, ning hageja hinnangul võib kostja nõuda võla tasumist topelt nii hagejalt kui ka

põhivõlgnikult.

11.1. Arvestades hageja vastuväiteid kostja nõude suuruse ebaselguse kohta ning seda, et

hagejalt kui käendajalt ei saa nõuda sisse võlga osas, milles see on põhivõlgniku vara arvel

rahuldatud, pidi maakohus poolte vaidluse lahendamiseks välja selgitama ja tuvastama,

milliseid põhivõlgniku kohustusi tagasid hagejaga sõlmitud käenduslepingud ja millises

ulatuses on käenduslepingutega tagatud põhivõlgniku kohustused täidetud ja millises ulatuses

hageja kompromissilepingust tulenev kohustus täidetud. Seda ei ole aga maakohus teinud.

Ringkonnakohus parandas maakohtu eksimuse ja andis pooltele võimaluse neid asjaolusid

kohtule selgitada ja tõendada.

11.2. Arvestades poolte esitatud seisukohti ja tõendeid tuvastab ringkonnakohus vaidluse

lahendamiseks järgmised olulised asjaolud:

-

kostja esitas 15. juulil 2005 põhivõlgniku (AS TNB Kütus (pankrotis))

pankrotimenetluses avalduse põhivõlgniku ja kostja vahel 25. novembril 1996 sõlmitud

arvelduslaenulepingust nr 11-1 (laenuleping I), 22. septembri 2000. a laenulepingust

nr 8000138520010

(laenuleping

II),

2. augusti

2001.

a

laenulepingust

nr 8000155370110 (laenuleping III) ja 24. märtsi 2004. a laenulepingust

nr 8000057300410 (laenuleping IV) tulenevate nõuete tunnustamiseks summas

2 703 299 krooni 98 senti (172 772 eurot 36 senti) (tl 116–117);

-

laenulepingust I tulenev võlg oli kostja kalkulatsiooni kohaselt 1 519 433 eurot 83 senti,

laenulepingust II 266 438 eurot 58 senti, laenulepingust III 490 345 eurot 38 senti ja

laenulepingu IV 427 082 eurot 19 senti (tl 118–119 pöördel, 127–146);

-

kostja nõue on põhivõlgniku pankrotimenetluses kogu ulatuses tunnustatud ja

põhivõlgniku pankrotivara arvel kanti kostjale 15. detsembril 2006 üle 500 000 krooni,

pankrotimenetluses rahuldamata nõude jääk oli 2 203 299 krooni 98 senti (tl 18, 124–

125);

2-21-4228

-

hageja ja kostja sõlmisid 6. juunil 2003 käenduslepingu nr 8000102440380

(käendusleping I) laenulepingust I tulenevate nõuete tagamiseks, 22. septembril 2000

käenduslepingu nr 8000138540080 (käendusleping II) laenulepingust II tulenevate

nõuete tagamiseks, 2. augustil 2001. a käenduslepingu nr 8000155390180

(käendusleping III) laenulepingust III tulenevate nõuete tagamiseks ja 24. märtsil 2004

käenduslepingu nr 8000057310480 (käendusleping IV) laenulepingust IV tulenevate

nõuete tagamiseks (tl 156–161);

-

hageja ja kostja sõlmisid 5. augustil 2003 hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu,

millega seadsid hagejale kuuluvale Hüti kinnisasjale põhivõlgniku (AS TNB Kütus) ja

kostja vahel 30. juunil 2003 sõlmitud laenulepingust nr 8000115980310 ja nende vahel

tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest tulenevate kostja nõuete tagamiseks

hüpoteegi summaga 350 000 krooni (tl 162–164);

-

kostja esitas hageja vastu hagi 1 631 043 krooni 13 sendi (104 242 euro 65 sendi)

saamiseks; Pärnu Maakohus kinnitas 12. detsembri 2006. a määrusega poolte

kompromissi, millega hageja tunnistas käenduslepingutest I–IV tulenevaid kostja

nõudeid 1 631 043 krooni 13 sendi (104 242 euro 65 sendi) ulatuses ning kohustus

tasuma 706 983 krooni 6 senti (45 184 eurot 45 senti) kolme pangapäeva jooksul ja

313 500 krooni (20 036 eurot 30 senti) nelja kuu jooksul pärast kompromissi

kinnitamist; nende kohustuste tähtaegse täitmise korral pidi kostja loobuma ülejäänud

nõude täitmisest ning tähtaegselt täitmata jätmise korral oli kostjal õigus nõuda hagejalt

kogu võlg sisse (tl 5–6);

-

706 983 krooni 6 senti (45 184 eurot 45 senti) oli kohtu deposiidis ja on kostjale üle

kantud (omaksvõtt);

-

kostja esitas 9. juulil 2008 kohtutäitur Oksana Kutšmeile avalduse 1 007 621 krooni

49 sendi sissenõudmiseks hageja vastu täitemenetluse alustamiseks, paludes pöörata

sissenõude Hüti kinnisasjale, Madise kinnisasjale ja hageja muule varale; kostja esitas

hüpoteegi seadmise lepingu alusel hageja vastu nõude 350 000 krooni ja

kompromissimääruse alusel nõude 657 621 krooni 49 senti (tl 45);

-

hagejale kuulunud Hüti kinnisasja sundvõõrandamisest sai kostja tulemi jaotuskava

järgi 281 795 krooni 34 senti (18 009 eurot 98 senti) (tl 46–46 pöördel);

-

hagejale kuulunud Madise kinnisasi sundvõõrandati enampakkumisel hinnaga

3000 eurot (tl 47–49 pöördel), tulemi jaotuskava ei ole kohtule esitatud, kuid pooled ei

vaidle selle üle, et nõue on tasutud 2700 euro ulatuses;

-

kostjale laekus 5. märtsil 2019 täitemenetluse raames hagejalt 741 eurot 96 senti;

-

kostja on kinnitanud, et tema ja kolmanda isiku (Siim Rammo) vahelise kokkuleppe

alusel on hageja kohustus kostja ees 266 438 krooni 58 sendi (17 028 euro 53 sendi)

võrra väiksem (tl 45–45 pöördel);

-

kostja esitas 2. märtsil 2021 kohtutäitur Heimo Vilpuule avalduse 38 587 euro 72 sendi

sissenõudmiseks hageja vastu täitemenetluse alustamiseks (tl 14).

11.3. Ülaltoodud asjaolusid arvestades oli põhivõlgnik tema pankroti väljakuulutamise ajal

kostjaga sõlmitud nelja laenulepingu alusel kostjale kokku võlgu 2 703 299 krooni 98 senti

(172 772 eurot 36 senti). Kõigi nelja laenulepingu tagamiseks oli hageja sõlminud kostjaga

2-21-4228

käenduslepingud. Tsiviilasjas nr 2-05-18481 sõlmitud kompromissilepingus tunnistas hageja,

et käenduslepingutest tulenevalt on kostjal tema vastu 1 631 043 krooni 13 sendi (104 242 euro

65 sendi) suurune, s.o väiksem kui põhivõlgniku pankrotimenetluses kaitstud nõue. Kui hageja

oleks kompromissimääruse alusel tasunud kostjale kahe osamaksega kokku 1 020 483 krooni

6 senti, oleks kostja ülejäänud osas hageja vastu nõudest loobunud. Kuna hageja jättis aga teise

osamakse tasumata, oli kostjal kompromissimääruse alusel õigus nõuda hagejalt sisse kogu

nõue, s.o 924 060 krooni 7 senti (59 058 eurot 20 senti).

Kostja on lugenud hageja võlast kolmanda isikuga sõlmitud kokkuleppe alusel täidetuks

266 438 krooni 58 senti (17 028 eurot 53 senti), millele hageja vastu ei vaidle. Lisaks on kostja

lugenud Madise kinnisasja arvel täidetuks 2700 eurot ja täitemenetluses saadud raha arvel

täidetuks 741 eurot 96 senti, millele hageja samuti vastu ei vaidle. Selliselt on hagejal

kompromissilepingu alusel veel tasumata 38 587 eurot 72 senti, mille sissenõudmiseks

alustaski kostja sundtäitmist.

11.4. Kuigi kostja väitel tuleks tema kompromissimäärusest tulenev kohustus lugeda täidetuks

ka talle kuulunud Hüti kinnisasja müügist saadud raha arvel, ei saa selle raha arvel lugeda

hageja käenduslepingutest tulenevat kompromissimäärusega kinnitatud nõuet täidetuks.

Hüti kinnisasjale oli seatud hüpoteek põhivõlgniku ja kostja vahel 5. augustil 2003 sõlmitud

lepingu alusel ning see pidi tagama kostja ja põhivõlgniku vahel 30. juunil 2003 sõlmitud

laenulepingust, mis ei ole selle vaidluse esemeks, või tulevikus sõlmitavatest lepingutest

tulenevaid põhivõlgniku nõudeid. Seega ei taganud hagejale kuulunud Hüti kinnisasjale seatud

hüpoteek hageja käenduslepingutest ega kompromissimäärusest tulenevat nõuet. Küll aga sai

see tagada lisaks hageja käendusele laenulepingust IV tulenevaid kostja nõudeid põhivõlgniku

vastu. Sellest tulenevalt ei saa lugeda Hüti kinnisasja sundvõõrandamisest saadud raha hageja

kompromissilepingust tuleneva kohustuse täitmiseks. Tegemist oli põhivõlgniku ja kostja vahel

30. juunil 2003 ja pärast seda sõlmitud võlaõiguslike lepingute lisatagatisega, mis pidi tagama

põhivõlgniku kohustuste täitmist.

11.5. Samuti ei saa lugeda hageja käenduslepingutest ja kompromissimäärusest tulenevat

kohustust täidetuks põhivõlgniku pankrotimenetlusest laekunud raha arvel. Sellega on üksnes

põhivõlgnik täitnud oma laenulepingutest tulenevaid kohustusi. Samas juhul, kui põhivõlgniku

võlg on täielikult või osaliselt tasutud, tuleks seda arvestada ka hagejalt kompromissimääruse

alusel võla sissenõudmisel. Seejuures võiks sundtäitmine olla lubamatu, kui kostja nõuaks

hagejalt täitemenetluses suurema võla sissenõudmist, kui on põhivõlgniku võlg. Seega on

hageja õigel arusaamal, et käendaja võlga ja põhivõlga ei saa käsitada teineteisest sõltumatult.

Kolleegiumi hinnangul on see nii ka juhul, kui käendaja on sõlminud võlausaldajaga

kompromissilepingu, mille kohus on määrusega kinnitanud. Ka sellisel juhul võiks

sundtäitmine olla lubamatu ulatuses, milles põhivõlgniku kohustus on täidetud.

Praegusel juhul oli aga põhivõlgniku võlg nelja laenulepingu alusel kokku 2 703 299 krooni

98 senti (172 772 eurot 36 senti). Võla katteks on põhivõlgniku pankrotimenetluse raames

laekunud 500 000 krooni (31 955 eurot 82 senti), hagejaga sõlmitud kompromissilepingu alusel

kohtu deposiidist 706 983 krooni 6 senti (45 184 eurot 45 senti), Hüti kinnisasja

sundvõõrandamisest 281 795 krooni 34 senti (18 009 eurot 98 senti), Madise kinnisasja

sundvõõrandamisest 2700 eurot ja hageja vastu alustatud täitemenetlusest 741 eurot 96 senti

ning kolmanda isikuga sõlmitud kokkuleppe alusel loeti võlg tasutuks veel 266 438 krooni

58 sendi (17 028 euro 53 sendi) ulatuses. Seega on põhivõlgniku 172 772 euro 36 sendi suurust

võlga tasutud kokku 115 620 eurot 74 sendi ulatuses ning nõue on rahuldamata 57 151 euro

62 sendi ulatuses. Arvestades seda, et kostja nõuab hagejalt täitemenetluses 38 587 euro

2-21-4228

72 sendi tasumist, ei ületa kostja nõue hageja vastu põhivõlgniku võlga ning seetõttu ei saa

sundtäitmist lugeda lubamatuks hoolimata sellest, et põhivõlgniku võlg on osaliselt tasutud.

12. Ülaltoodut arvestades järeldas maakohus kokkuvõttes õigesti, et hageja vastu alustatud

sundtäitmine ei ole lubamatu. Seetõttu ei ole ringkonnakohtul alust apellatsioonkaebust

rahuldada ega maakohtu otsuse resolutsiooni tühistada.

13. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud

TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Kuna kostja ei ole esitanud ringkonnakohtule

menetluskulude nimekirja ja teda esindas apellatsioonimenetluses kostja töötaja, ei ole kostjal

apellatsioonimenetluses hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud ja ringkonnakohus ei määra

kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Gea Lepik