2-21-127799/19 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.08.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-127799

Kohtuasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi X vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22.03.2022 tagaseljaotsus

Kaebuse esitaja ja liik

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

254,41 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

Aktsiaselts

PlusPlus

Capital

(registrikood

11919806), lepinguline esindaja Jekaterina Morozova

Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 22.03.2022 tagaseljaotsus osas, millega maakohus jättis

hagi rahuldamata sissenõutavaks muutunud viivisenõuet 22,53 eurot ületavas osas

(resolutsiooni p 2 osaliselt) ja jooksva viivise nõude võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määra ületavas osas (resolutsiooni p 3 osaliselt), samuti

menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Saata asi tühistatud osas

samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

2-21-127799

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 14.07.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse X (kostja) vastu võlgnevuse saamiseks. Pärnu Maakohus andis hageja

nõude üle Harju Maakohtule selle menetlemiseks hagimenetluses, sest kostjale ei õnnestunud

makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte toimetada.

2. Hageja esitas 11.10.2021 hagi ja 3.11.2021 selle täienduse, milles palus mõista kostjalt välja

põhivõla 491,73 eurot, intressi 50,4 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ja viivise 115,16 eurot,

samuti kohustada kostjat tasuma põhivõlgnevuselt viivist 40,90% aastas, kuid kokku koos

sissenõutavaks muutunud viivisega mitte rohkem kui põhinõude ulatuses. Hageja palus jätta

menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt välja kulude hüvitis 595 eurot (riigilõiv 175 eurot

ja õigusabikulud 420 eurot) ning kohustada kostjat tasuma kuludelt viivist võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses toodud määras.

3. Hagiavalduse

kohaselt

sõlmisid

kostja

ja

Esto

AS

(laenuandja)

20.06.2020

arvelduskrediidilepingu nr 9599443124 (laenuleping), mille kohaselt võimaldas laenuandja

kostjale arvelduskrediiti 2000 euro ulatuses. Kostja pidi kasutatud krediidi tagastama ja tasuma

intressi igakuiselt 15. kuupäevaks. Kostja ei ole laenu tagasimakseid tasunud alates 15.12.2020.

Samuti on kostja jätnud maksmata intressi. Laenuandja ütles laenulepingu 16.03.2021 üles.

Laenuandja loovutas laenulepingust tulenevad nõuded 12.05.2021 hagejale.

4. Laenulepingus oli kokkulepitud intressi tasumise kohustus 40,90% aastas. Kostja pidi võla

tagastamisega viivitamise eest tasuma viivist vastavalt intressimäärale. Viivis perioodi

16.03.2021–11.10.2021 (s.o laenulepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni) eest moodustas

115,16 eurot (s.o põhivõlg × viivitatud päevade arv 210 × 40,90% aastas). Laenuandja ja hageja

saatsid kostjale enne hagi esitamist korduvalt võlateatisi, kuid kostja võlgnevust ei tasunud.

Seega tuli kostjal tasuda sissenõudmiskulu kolme tasulise võlateatise eest 30 eurot.

Kostja vastuväited

5. Kohus toimetas menetlusse võtmise määruse ja hagimaterjalid kostjale kätte avalikult

25.02.2022 väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostja ei vastanud hagile.

Maakohtu otsus ja põhjendused

6. Kuivõrd kostja hagile ei vastanud, lahendas maakohus hagi tagaseljaotsusega. Maakohus

rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja võla 491,73 eurot, intressi

50,40 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja viivise 22,53 eurot ning kohustas kostjat maksma

viivist põhinõudelt alates 11.10.2021 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

toodud määras.

2-21-127799

7. Maakohus tegi tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Tagaseljaotsuse kohaselt

ületab hageja nõutud viivisemäär 40,90% aastas seadusjärgset viivise määra enam kui viis

korda. Hageja viivisenõue oli maakohtu hinnangul põhjendatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses

toodud määras. Sissenõutavaks muutunud viivis oli põhjendatud 22,53 euro ulatuses.

Edasiulatuv viivis kuulus samuti väljamõistmisele seadusjärgses määras. Muus osas oli hagi

põhjendatud.

8. Kuivõrd hagi kuulus rahuldamisele osaliselt, siis jättis maakohus hageja menetluskuludest

86,52% kostja kanda ja 13,48% hageja kanda. Kostjal puudusid menetluskulud. Hageja

õigusabikulud olid põhjendatud 265 euro ulatuses (riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulu ühe tunni

eest 90 eurot). Kostjal tuli tasuda menetluskuludelt viivist alates otsuses jõustumisest kuni

nõude täitmiseni seadusjärgses määras.

Apellatsioonkaebus

9. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsus osas, milles kohus

jättis rahuldamata sissenõutavaks muutunud viivise 92,63 eurot, edasiulatuva viivise määraga

40,90% aastas ja osas, milles menetluskulud jäid hageja kanda. Hageja soovis uue otsusega

viivise väljamõistmist täies ulatuses, kogu menetluskulu jätmist kostja kanda ja kõigi

menetluskulude hüvitamist.

10. Tarbijakrediidilepingu puhul on laenuandjal õigus nõuda viivist samas suuruses, mis oli

lepingus kokku lepitud intressimäär. Kui tarbijakrediidilepingus oli kokku lepitud

seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, on viivise määraks lepinguline

intressimäär. Viivise nõudmine 40,90% aastas polnud vastuolus VÕS § 415 lg-ga 1 ja VÕS 113

lg-ga 1.

11. Tarbijakrediidilepingus kokkulepitava intressimäära suurus on VÕS § 4062 lg 1 ja § 406

lg 1 järgi piiratud krediidi kulukuse määra ülempiiriga, mis ei tohi ületada lepingu sõlmimise

ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele

antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kuna tarbijakrediidilepingus

kokkulepitava intressimäära suurus on piiratud krediidi kulukuse määra ülempiiriga ja

intressimäära suurus määrab ära viivise suuruse, on võlaõigusseaduses tarbijakrediidilepingule

kohalduvates sätetes (VÕS § 406 2 lg 1, § 406 lg 1 ja § 415 lg 1) reguleeritud

tarbijakrediidilepingule kohalduva viivise ülempiir. Samuti ei ületa krediidikulukuse määr

lubatavat määra. Kostja sõlmis laenulepingu krediidikulukuse määraga 59,28% aastas. Alates

31.05.2020 oli Eesti Panga avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr

20,52% (20,52% × 3 = 61,56%). Seega ei ületanud laenulepingu sõlmimise hetkel

krediidikulukuse määr Eesti Panga avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi

kulukuse määra enam kui kolm korda (s.o krediidikulukuse määr ei ületa lubatavat määra).

12. Maakohus oleks pidanud hagi rahuldama täies ulatuses ja sellest tulenevalt jätma kõik

menetluskulud kostja kanda.

Vastustaja seisukoht

13. Kostja ei vastanud apellatsioonkaebusele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel koosmõjus

TsMS § 657 lg-ga 2 rahuldada, maakohtu otsus tuleb apellatsioonkaebuse piire arvestades

2-21-127799

vaidlustatud osas tühistada ning asi tuleb tühistatud osas saata samale maakohtule uueks

läbivaatamiseks.

15. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust

ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja

vaidlustas maakohtu otsuse üksnes osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja

viivisenõude ning menetluskulude jaotuse osas. Sellest tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus

maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ülejäänud osas.

16. Esmalt märgib ringkonnakohus, et kuigi TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha

tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kehtib see üksnes juhul, kui kohus rahuldab

tagaseljaotsusega hagi täielikult. Kui hagi rahuldatakse osaliselt või jäetakse rahuldamata, tuleb

hagi aluseks olevaid asjaolusid otsuses kirjeldada ja otsust ka nõuetekohaselt põhjendada

(vt V. Kõve jt, Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2017,

§ 444 kommentaar, p 3.4 c). Praegusel juhul rahuldas maakohus hagi osaliselt, kuid ei

kirjeldanud hagi aluseks olevaid asjaolusid ega põhjendanud hagi rahuldamata jätmist

nõuetekohaselt. See on TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt oluline menetlusõiguse normi rikkumine,

mis toob kaasa maakohtu otsuse tühistamise osas, milles hagi jäeti rahuldamata.

17. Maakohus eksis hageja viivisenõuet rahuldades ka materiaalõiguse normide tõlgendamisel

ja kohaldamisel ning asus sellest tulenevalt ekslikult seisukohale, et tarbijakrediidilepingus on

keelatud kokku leppida VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäärast suuremas

viivisemääras.

17.1. VÕS § 415 lg 1 esimese lause järgi ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega

viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113

lg 1 esimese lause järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 113 lg 1 II lause järgi VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas, kuid kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause

järgi viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

17.2. VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele, mistõttu on

tarbijal kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Kui pooled on

kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud

seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega,

et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses

sätestatud sanktsioonid (vt Riigikohtu 14.01.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12 ja

15.01.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-170-13, p 16).

17.3. Seega on laenuandjal õigus nõuda tarbijalt viivist samas määras, nagu oli nende

kokkulepitud intressimäär. Praegusel juhul nõudiski hageja hagi esitamise aja seisuga

sissenõutavaks muutunud viivist intressimääraga samas määras, mistõttu on maakohus jätnud

ekslikel põhjendustel hageja selle viivisenõude rahuldamata.

18. Eelnevat arvestades on hageja apellatsioonkaebus põhjendatud, mistõttu tühistab

ringkonnakohus vaidlustatud osas maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks

läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei saa teha asjas ise uut tagaseljaotsust, kuna TsMS § 657

lg 2 järgi tuleb tagaseljaotsuse tühistamise korral saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

2-21-127799

19. Kuna ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse, jääb menetluskulude jaotus

vastavalt asja lahendamise lõpptulemusele TsMS § 173 lg 3 viimase lause järgi maakohtu

otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing