1-22-1290/16 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Legislator summary
AI generatedTühistada Viru Maakohtu 25. mai 2022 otsus Laivi Otsa õigeksmõistmises ja joobe Tühistatud osas teha uus otsus, millega lõpetada KrMS § 274 lg 1 ja § 199 lg 1 p 1
Legislator headnote
AI generated1-22-1290/16 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: Tühistada Viru Maakohtu 25. mai 2022 otsus Laivi Otsa õigeksmõistmises ja joobe Tühistatud osas teha uus otsus, millega lõpetada KrMS § 274 lg 1 ja § 199 lg 1 p 1
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. august 2022, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-22-1290
Kohtukoosseis
Maarika Kuusk, Erkki Hirsnik ja Aarne Sarjas
Kohtuasi
Laivi Ots süüdistuses KarS § 4231 lg 1 järgi
lühimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 25. mai 2022 otsus
Apellatsiooni esitaja
Viru Ringkonnaprokuratuur, esindaja abiprokurör Iris
Aruküla
Süüdistatav
Laivi Ots, isikukood 49903295210, Eesti Vabariigi
kodanik, elukoht XXX, ei tööta, kriminaalkorras
karistamata, väärteokorras karistatud 1 korral, tõkendit
ei ole kohaldatud.
Kaitsja
Vandeadvokaat Arvo Suuban
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Viru Maakohtu 25. mai 2022 otsus Laivi Otsa õigeksmõistmises ja joobe
tuvastamise kulude 105 eurot riigi kanda jätmises.
2. Tühistatud osas teha uus otsus, millega lõpetada KrMS § 274 lg 1 ja § 199 lg 1 p 1
alusel kriminaalmenetlus Laivi Otsa süüdistuses KarS § 4231 järgi, kuna tema teos
ilmnevad väärteo tunnused. Joobe tuvastamise kulud 105 eurot jätta otsustamiseks
väärteomenetluses.
3. Käesoleva otsuse jõustumise korral saata see Politsei- ja Piirivalveametile Laivi
Otsale KarS § 4231 järgi esitatud süüdistuses kirjeldatud teo osas
väärteomenetluse alustamise otsustamiseks.
4. Muus osas jätta Viru Maakohtu 25. mai 2022. a otsus muutmata.
Edasikaebamise kord: Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata
prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik
advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva
jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Asjaolud ja menetluse käik
1. Laivi Otsa (Ots) on varem karistatud 4. septembril 2020. a PPA Ida prefektuuri Rakvere
politseijaoskonna otsusega nr 2590,20,003720 liiklusseaduse (LS) § 201 lg 1 järgi 4. septembril
2020 toime pandud teo eest rahatrahviga ja sama politseijaoskonna otsusega nr 2590,21,001214
LS § 201 lg 2 järgi rahatrahviga teo eest, mille ta pani toime 9. mail 2021. Süüdistuse kohaselt
juhtis L. Ots taas 14. septembril 2021. a kella 20:38 paiku Nortsu tee 28, Rakvere linn juures
mootorsõidukit Nissan Pathfinder (reg-nr XXX ), omamata vastava kategooria juhtimisõigust.
Sellega rikkus L. Ots LS § 94 lg 1 nõuet, mille kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel
on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud,
ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldanud. Sellise teoga pani
L. Ots toime mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt, s.o KarS §
4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
2. Viru Maakohtu 25. mai 2022. a otsusega mõisteti L. Ots KarS § 4231 järgi õigeks.
Riigieelarvest mõisteti välja Ida-Viru Advokaadibüroo kasuks 159 eurot ja 60 senti
vandeadvokaat A. Suubanile riigi õigusabi korras õigusabi osutamise eest kohtumenetluses.
KrMS § 181 lg 1 alusel jäeti A. Suubani poolt osutatud õigusabi kulud kokku 238 eurot ja 80
senti ning joobe tuvastamise kulud 105 eurot, riigi kanda.
3. Kohus luges tunnistaja J. Värgi ja süüdistatava enda ütlustega tõendatuks, et L. Ots juhtis
süüdistuses toodud ajal ja kohas mootorsõidukit Nissan Pathfinder registreerimismärgiga XXX
, omamata vastava kategooria juhtimisõigust.
4. LS § 94 lg 1 kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria
mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks
tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Kui üldiselt on mootorsõiduki juhtimine
vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt karistatav väärteokorras LS
§ 201 järgi, siis KarS § 4231 näeb ette kriminaalvastutuse samasuguse tegevuse eest, kui see on
toimepandud süstemaatiliselt.
5. Karistusregistri väljatrüki kohaselt on L. Otsale 4. septembri 2020 otsusega LS § 201 lg 1
järgi karistuseks määratud rahatrahv summas 180 eurot tasutud 11. septembril 2020. Seega
kustus nimetatud väärteokaristus KarRS § 24 lg 1 p-st 1 lähtuvalt 11. septembril 2021, st
süüdistuses märgitud viimase osateo toimepanemise ajal, 14. septembril 2021, oli L. Otsal vaid
üks kehtiv väärteokaristus juhtimisõiguseta juhtimise eest, s.o 2. juuni 2021 otsusega nr
2590,21,001214 LS § 201 lg 2 alusel määratud rahatrahv 180 trahviühikut summas 720 eurot.
Kuivõrd karistusregistrist kustutatud ning arhiivi kandud väärteokaristusele ei saa korduvuse
arvestamisel tugineda, siis tuleb asuda seisukohale, et KarS § 4231 sätestatud kuriteokoosseisu
esmane eeldus, s.o mootorsõiduki juhtimine vähemalt kolmel korral ilma juhtimisõiguseta, on
täitmata. Seetõttu ei saa lugeda L. Otsa teos täidetuks nimetatud kuriteokoosseisu objektiivseid
tunnuseid.
Apellatsioon
6. Prokuratuuri esindaja I. Aruküla palub Viru Maakohtu otsuse L. Otsa õigeksmõistmise osas
tühistada ning saata kriminaalasi maakohtule uueks arutamiseks samas kohtukoosseisus.
7. Kohus luges tõendatuks, et L. Ots juhtis 14. septembril 2021. a mootorsõidukit omamata
vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellega tõdes kohus, et L. Otsa käitumises
võivad esineda LS § 201 tunnused. Kohus leidis, et täitmata on KarS § 4231 kuriteokoosseisu
tunnused.
8. Riigikohus on lahendis nr 1-19-1849 (p 32) asunud seisukohale, et süüdistatava käitumises
võimaliku väärteo tunnuste sedastamine välistab tema õigeksmõistmise ja kriminaalmenetlus
tuleb lõpetada.
KrMS § 238 lg 1 p-st 3 tulenevalt saab kohus lühimenetluses teha kriminaalmenetluse
lõpetamise määruse juhul, kui ilmnevad KrMS § 199 lg 1 p-des 2–6 loetletud alused. Eeltoodust
tulenevalt ei saa kohus väärteo tunnuste sedastamise korral isikut õigeks mõista, vaid
kriminaalmenetlus tuleb lõpetada KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel. Kuna kohtul puuduvad
seaduslikud võimalused kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel, oleks
saanud kriminaalasja järelmiks olla üksnes kriminaalasja prokuratuuri tagastamine, mitte aga
kriminaalasja lõplik lahendamine kohtu poolt.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9. Prokuröri taotlus maakohtu õigeksmõistva otsuse tühistamiseks tuleb rahuldada.
10. Asjas ei olnud maakohtus vaidlust selles, et L. Ots pani toime süüdistuses ette heidetud teo,
s.o juhtis 14. septembril 2021. a kella 20:38 paiku Nortsu tee 28, Rakvere linn juures
mootorsõidukit Nissan Pathfinder (reg-nr XXX ), omamata vastava kategooria juhtimisõigust.
Sellega rikkus L. Ots LS § 94 lg 1 nõuet. LS § 201 näeb ette väärteovastutuse mootorsõiduki
juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt. Seega võib
L. Otsale süüdistuses etteheidetud tegu olla käsitatav LS §-s 201 kvalifitseeritava väärteona.
Kuna KrMS ei näe ette võimalust tunnistada süüdistatavat kriminaalmenetluse tulemina süüdi
väärteos, on kriminaalasjas võimalik süüküsimust ette otsustamata kujundada üksnes abstraktne
seisukoht, kas süüdistatava tegevuses võivad ilmneda väärteo tunnused (vt RKKKo nr 3-1-1-
30-15, p 8) Eeltoodust nähtuvalt võib L. Otsa tegevus, s.o mootorsõiduki juhtimine omamata
vastava kategooria juhtimisõigust vastata LS § 201 tunnustele. Väärteo aegumistähtaeg ei ole
möödunud (KarS § 81 lg 7 p 2 ja lg 8).
11. KrMS § 274 lg 1 näeb ette, et kui kriminaalasja kohtulikul arutamisel tuvastatakse, et KrMS
§ 199 lg 1 p-s 1 nimetatud juhul (puudub kriminaalmenetluse alus) vastab süüdistatava tegevus
väärteo tunnustele, lõpetab kohus kriminaalmenetluse määrusega. Muudel juhtudel KrMS
§ 199 lg 1 p-s 1 nimetatud alusel tehakse õigeksmõistev kohtuotsus. Seetõttu pidanuks
maakohus kriminaalmenetluse KrMS § 274 lg 1 alusel määrusega lõpetama, mitte aga
süüdistatavat õigeks mõistma.
12. KrMS § 274 lg 1 kohaselt tuleb siis, kui KrMS § 199 lg 1 p-s 1 nimetatud juhul vastab
süüdistatava tegevus väärteo tunnustele, kriminaalmenetlus määrusega lõpetada; sarnastel
juhtudel on seda Riigikohtu praktikas tehtud kohtuotsusega (vt RKKKo-d nr 3-1-1-22-15 ja 3-
1-1-11-15). KrMS § 337 lg 1 p 4 ja lg 2 p-st 1 tuleneb samuti, et sarnases olukorras lõpetatakse
menetlus otsusega. Seetõttu juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4; § 338 p 2; § 340 lg 2 p 2 tühistab
ringkonnakohus Viru Maakohtu 25. mai 2022 otsuse L. Otsa õigeksmõistmises KarS § 4231 lg
1 järgi ja teeb tühistatud osas uus otsuse, millega lõpetab KrMS § 274 lg 1 esimese lause ja
§ 199 lg 1 p 1 alusel kriminaalmenetluse L. Otsa süüdistuses KarS § 4231 järgi, kuna tema teos
ilmnevad väärteo tunnused.
13. Tühistades maakohtu otsuse ja lõpetades kriminaalmenetluse, tuleb ringkonnakohtul teha
ka uus kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustus, mis puudutab tekkinud menetluskulu.
KrMS § 183 lg 1 sätestab, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral kannab menetluskulud riik,
kui samas seadustikus ei ole sätestatud teisiti. Osutatud paragrahvi teise lõike esimene lause
näeb ette, et kui kriminaalmenetlus lõpetatakse ja kriminaalasja materjalid saadetakse
väärteomenetluse alustamise otsustamiseks seoses väärteo tunnuste ilmnemisega, võib nende
menetluskulude kandmise, mis oleksid tekkinud ka väärteomenetluses, jätta otsustamiseks
väärteomenetluse lahendis. Ringkonnakohus leiab, et kriminaalmenetluses tekkinud
menetluskulu – L. Otsa määratud kaitsjale makstud riigi õigusabi tasu vandeadvokaat Arvo
Suubani poolt süüdistatava L. Otsa kaitsjana kohtumenetluses osutatud õigusabi eest kindlaks
määratud 159 eurot 60 senti (sh on käibemaks) – ei oleks väärteomenetluses eelduslikult
tekkinud. Seetõttu pole ka alust KrMS § 183 lg 2 esimest lauset kohaldada. Joobe tuvastamise
kulud summas 105 eurot tuleb aga jätta otsustamiseks väärteomenetluse lahendis. Muus osas
jätta maakohtu otsus muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)