2-22-5746/3 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
Legislator summary
AI generatedMõista J. V. J. P. kasuks välja viivis kahjuhüvitiselt (1000 eurot) VÕS § 113 lg 1 Määrata J. P. menetluskulu suuruseks 1188 eurot. Mõista J. V. J. P. kasuks välja
Legislator headnote
AI generated2-22-5746/3 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus: Mõista J. V. J. P. kasuks välja viivis kahjuhüvitiselt (1000 eurot) VÕS § 113 lg 1 Määrata J. P. menetluskulu suuruseks 1188 eurot. Mõista J. V. J. P. kasuks välja
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Margit Vutt
Otsuse tegemise aeg ja koht
16. august 2022, Võru kohtumaja
Tsiviilasi nr
2-22-5746
Tsiviilasi
J. P. hagi J. V. vastu mittevaralise kahju
hüvitamiseks
Tsiviilasja hind
3780 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Asja läbivaatamine
Hageja J. P. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;
e-post
xxxxxxxxx@xxxxxxxxx) lepinguline esindaja advokaat
Katrin Paulus, Advokaadibüroo EMERALDLEGAL, e-
post katrin.paulus@emerald.legal
Kostja J. V. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht
xxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada J. P. hagi J. V. vastu tagaseljaotsusega.
2. Mõista J. V. J. P. kasuks välja 1000 euro suurune kahjuhüvitis.
3. Mõista J. V. J. P. kasuks välja viivis kahjuhüvitiselt (1000 eurot) VÕS § 113 lg 1
teises lauses sätestatud määras alates 19.04.2022 kuni kahjuhüvitise 1000 euro
tasumiseni.
4. Jätta menetluskulud J. V. kanda.
5. Määrata J. P. menetluskulu suuruseks 1188 eurot. Mõista J. V. J. P. kasuks välja
1188 euro suurune menetluskulu. J. V. on kohustatud maksma temalt
väljamõistetud 1188 euro suuruste menetluskulude tasumata osalt viivist
võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse
jõustumisest kuni selle täitmiseni.
6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
7. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord
Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse
tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse
olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult
allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse
kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul.
Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem
kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.
Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse
või kaja.
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1. J. P. (hageja) esitas 19. aprillil 2022 Tartu Maakohtule hagi, milles palus mõista J. V. (kostja)
hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel. Lisaks palub
hageja välja mõista kostjalt enda kasuks viivis alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku
rahuldamiseni seadusjärgses määras.
Hagiavalduse kohaselt rikkus hageja au ja head nime sellega, et avaldas xxxxxxxxxxxxxx-
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx„xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
xxxx“ kommentaariumis 27.09.2021. a kell 21:12 kommentaari, mis sisaldasid ebaõigeid
faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid. Kommenteeritavas postituses väitis kostja, et
hageja on oma alaealise kasutütrega „abieluvoodit nautinud“ ehk olnud seksuaalvahekorras
ning sellega oma naisele „vahele jäänud“. Kostja on avaldanud ebaõige faktiväite, mis sisaldab
ka väärtusotsustusi, mis annavad hageja isikule ja mainele selgelt negatiivse kuvandi. Hageja
on pidanud õiglaseks hüvitiseks 1000 eurot.
2. Kohus kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul, hoiatades samas, et
kirjaliku vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega
rahuldada. Hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määrus on kostjale
tähtsaadetisena isiklikult kätte toimetatud 25. aprillil 2022 (tl 23). Seega on kostja teadlik
kirjaliku vastamise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja,
ei ole kohtule tähtaegselt kirjalikult vastanud.
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja
nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult
põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt
vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult.
Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg
2 kohaselt eeldatakse hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ei soovi
tagaseljaotsuse tegemist. Praegusel juhul ei ole hageja kohtule teatanud, et ta ei soovi
tagaseljaotsuse tegemist.
4. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad
tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi.
5. TsMS § 444 lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
6. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta
viivitamata täidetavaks.
MENETLUSKULUD
7. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna
kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda.
8. Hageja on palunud menetluskuluna mõista kostjalt välja menetluses tasutud riigilõivu 420
eurot ja õigusabikulud 768 eurot (käibemaksuga). Hageja on kinnitanud, et ta ei ole
käibemaksukohuslane ning ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada
TsMS § 139 lg 2 ning riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on põhjendatud mõista
kostjalt hageja menetluskuluna välja hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud
riigilõiv 420 eurot.
TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust
kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise
esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude
nimekirja järgi on hageja kandnud õigusabikulusid hagiavalduse ettevalmistamise ja
koostamise, õigusliku analüüsi, hagiavalduse lisade komplekteerimise ning hagejaga
nõupidamise eest kokku 4 tunni ulatuses tunnihinnaga 160 eurot (ilma käibemaksuta) ehk
kokku 768 eurot (koos käibemaksuga). Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 160 eurot ilma
käibemaksuta on mõistlik ja põhjendatud. Samuti on hagejale osutatud õigusteenuse maht asja
keerukust ja mahtu arvestades olnud põhjendatud ning vajalik. Seega tuleb kostjalt hageja
kasuks kokku välja mõista menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 420 eurot
ja lepingulise esindaja kulu 768 eurot, kokku seega 1188 eurot.
Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates
kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi
peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate
menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega
menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/
Margit Vutt
kohtunik