2-21-3000/45 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve

Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. august 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-3000

Kohtuasi

waiwai OÜ hagi X vastu kaasomandi lõpetamiseks ja

kasutuseelise hüvitamiseks

X vastuhagi waiwai OÜ vastu isikliku kasutusõiguse

seadmiseks ja tahteavalduse andmise kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25. aprilli 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja waiwai OÜ (registrikood 14167643), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Anneli Aab

Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta tsiviilasjas nr 2-21-3000 tehtud Harju Maakohtu 25. aprilli 2022. a otsus

muutmata.

2. Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles maakohus jättis rahuldamata waiwai OÜ

hagi X vastu kasutuseelise väljamõistmise nõudes, ning osas, milles maakohus

rahuldas X vastuhagi waiwai OÜ vastu isikliku kasutusõiguse seadmiseks ja

tahteavalduse andmise kohustamiseks.

3. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata.

4. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud X kanda.

5. Määrata kindlaks waiwai OÜ ringkonnakohtus hüvitatavate menetluskulude

rahaline suurus ning mõista X-lt välja waiwai OÜ kasuks menetluskulud 480 eurot.

Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni

kulude hüvitamiseni tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras viivist.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. waiwai OÜ (hageja) esitas 26. veebruaril 2021 Harju Maakohtule X (kostja) vastu hagi

(täpsustatud 15. juunil 2021 ja 6. detsembril 2021) paludes: 1) lõpetada hageja ja kostja

ühisomand Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXXXXX kantud XXX,

Tallinn

korteriomandi

(korteriomand)

suhtes;

2)

võõrandada

korteriomand

kaasomanikevahelisel enampakkumisel või alternatiivselt võõrandada korteriomand avalikul

enampakkumisel. Enampakkumise tulemusena laekunud ostuhinnast kanda esmajärjekorras

enampakkumise korraldaja tasu ja kulud ning ülejäänud ostuhind jagada ühisomanike vahel

vastavalt nende osa suurusele, s.o ¼ ja ¾; 3) mõista kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks

muutunud kasutuseelised 2047,87 eurot, kasutuseelised alates 13. novembrist 2021. a 186,17

eurot ühes kuus kuni korteriomandi ühisomandi lõppemiseni, sissenõutavaks muutunud viivis

põhinõudelt (2047,87 eurot) summas 65,94 eurot ning edasiulatuv viivis võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud

palus hageja jätta kostja kanda.

Hageja ja kostja ühisomandis korteriomand. Pooled ei ole saavutanud kokkulepet kaasomandis

oleva korteriomandi jagamise viisi suhtes, mistõttu taotleb hageja kaasomandi lõpetamist

võõrandades

korteriomandi

kaasomanikevahelisel

enampakkumisel

või

avalikul

enampakkumisel, millest saadud tulemist tasutakse esmalt enampakkumise kulud ning

ülejäänud raha jagatakse ühisomanike vahel vastavalt poolte osade suurusele.

Hageja hinnangul on ühisomandi lõpetamine korteriomandi võõrandamisega enampakkumisel

õiglane ja kooskõlas hea usu põhimõttega. Kuna korteriomandil puuduvad igasugused

koormatised ning et enampakkumise tulemusena saab hageja enda käsutusse ca ¾ suuruse osa

korteriomandi müügihinnast, siis on kostjal võimalik ¾ suuruse korteriomandi turuväärtuse eest

soetada endale uus eluase. Ühisomandi lõpetamist ei välista ka see, et kostja peab enda

omanikuks olemist või omanikutunnet sedavõrd oluliseks, et omandiõiguse kaotus toob talle

kaasa hingelist valu, mis võib mõjutada tema tervist.

Korteriomand on alates 13. jaanuarist 2021 hageja ja kostja ühisomandis. Kostja kasutab

korteriomandit kui enda ainuomandit ning ei ole seejuures võimaldanud hagejal talle

omandiõiguse alusel kuuluvat osa kasutada. Seeläbi on kostja saanud kasutuseeliseid (ja

hoidnud kokku oma kulusid) ning hagejal on õigus nõuda kostjalt korteriomandi ainukasutuse

eest kasutuseelise hüvitamist, võttes aluseks korteri keskmise üürihinna 11 eurot/m2.

Kostja vastuväited ja vastuhagi

2. Kostja vaidles hagile vastu, paludes jätta see rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Vaidlusalune korter kuulus kostja ja kostja abikaasa ühisvara hulka. Pärast kostja abikaasa

surma läks pärimistunnistuse kohaselt abikaasa vara ½ mõttelises osas kostjale ja ½ mõttelises

osas kostja ja abikaasa pojale. Kostja poja suhtes toimunud täitemenetlustes toimus

kordusenampakkumine, mille raames müüdi kostja pojale kuuluv ½ suurune mõtteline osa

pärandvara ühisusest hagejale.

Ühisomandi lõpetamine hageja taotletud viisil ei ole õiglane ega hea usu põhimõttega

kooskõlas. Korteriomandi näol on tegemist kostja koduga, kus kostja on elanud üle 44 aasta.

Kostja on 79-aastane ning ühisomandi lõpetamine viisil, mille tulemusena võib kostja jääda

ilma oma kodust ning peab leidma uue elukoha, on ebaõiglane ning vastuolus hea usu

põhimõttega. Hagejal puudub mistahes seos (sh emotsionaalne) vaidlusaluse korteriomandiga

ning kaaludes ühisomanike huve, ei ole õiglane lõpetada ühisomand viisil, mille tulemusel

kostja kaotab oma kodu seoses hageja eesmärgiga teenida kasumit. Kostja võimalused hagejale

kuuluva ühisomandi osa omandamiseks on piiratud, sest tema kõrge ea tõttu ei ole kostjal

võimalik

kasutada

ka

laenuvahendeid.

Sisuliselt

toimuks

ühisomandike

vaheline

enampakkumine vaid hageja poolt märgitud hinnaga, milline võib olla oluliselt alla turuhinna.

Kuivõrd hageja ei ole avaldanud soovi korteriomandit kasutada, ei ole tal õigust nõuda kostjalt

saamata jäänud kasutuseelise hüvitamist.

3. Kostja esitas 6. detsembril 2021 vastuhagi, milles palus seada korteriomandile kostja kasuks

tähtajatu isikliku kasutusõiguse ning kohustada hagejat andma selleks nõusoleku.

Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

Vastuhagi kohaselt on kostjal õigus nõuda isikliku kasutusõiguse seadmist korteriomandile

pärimisseaduse (PärS) § 16 lg 3 kohaselt. Korteriomandi näol on tegemist kostja koduga.

Kostja soovib veeta enda vanaduspõlve tema pikaajalises kodus.

Hageja vastuväited kostja vastuhagile

4. Hageja vaidles kostja vastuhagile vastu, paludes jätta see rahuldamata ning menetluskulud

kostja kanda.

Hageja on juba kompromissi läbirääkimiste raames pakkunud kostjale võimalust isikliku

kasutusõiguse seadmiseks. Kostja ei nõustunud hageja ettepanekuga, mistõttu jääb kostja

käitumisest mulje, et kostja sisuliseks sooviks ei ole mitte tagada talle endale korteriomandi

kasutamist elu lõpuni, vaid vaielda vastu kõikidele ettepanekutele vaidlemise pärast. Kostja

nõue isikliku kasutusõiguse seadmiseks ei välista hageja nõuet ühisomandi lõpetamiseks.

Lisaks säilib kostjal isikliku kasutusõiguse sisust tulenevalt korteriomandi enampakkumisel

müümisel õigus korteriomandit tasuta vallata ja kasutada, mistõttu ei saa korteriomandi

müümine halvendada kostja heaolu.

Maakohtu otsus ja põhjendused

5. Harju Maakohus rahuldas 25. aprilli 2022. a otsusega (vaidlustatud otsus) hageja hagi

osaliselt ning lõpetas hageja ja kostja ühisomandi korteriomandile selle müümisega avalikul

enampakkumisel. Maakohus määras, et korteriomandi müügist saadud rahast tuleb kanda

kõigepealt enampakkumise korraldaja tasu ja kulud ning järelejäänud raha tuleb jagada hageja

ja kostja vahel nii, et kostja saab ¾ rahast ja hageja ¼ rahast. Maakohus jättis rahuldamata

hageja kasutuseelise hüvitamise nõude. Maakohus rahuldas kostja vastuhagi ning seadis

korteriomandile kostja kasuks tähtajatu isikliku kasutusõiguse. Maakohus kohustas hagejat

andma nõusoleku isikliku kasutusõiguse kohta kande tegemiseks. Menetluskulud jättis kohus

poolte endi kanda.

Maakohtu põhjenduste kohaselt on kostja kasuks isikliku kasutusõiguse seadmise eeldused

PärS § 16 lg 3 järgi täidetud.

Maakohus märkis, et tulenevalt PärS § 152 lg-st 1 kohaldatakse pärandvara jagamisel

kaasomandis oleva asja jagamise sätteid. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama

kaasomanike huvide kaalumisega, arvestades muuhulgas ka asjaoluga, et kaasomanikud on

omavahelistes suhetes kohustatud järgima tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-s 138 sätestatud

hea usu põhimõtet. Maakohus nõustus kostjaga, et olukorras, kus kaasomanikevahelisel

enampakkumisel teevad pooled oma pakkumised, kuid kuna kostjal on oma ea tõttu rahalised

vahendid piiratud ja hageja teab seda, oleks sellise pärandvara jagamise viisi korral kostja õigus

saada kaotatud omandi eest õiglast hüvitist, riivatud. Maakohus asus seisukohale, et kostja

avaldatud asjaoludest ei nähtu hageja taotletud alternatiivse ühisomandi lõpetamise viisi

vastuolu hea usu põhimõttega. Maakohtu hinnangul on just nimelt hageja poolt alternatiivina

pakutud ühisomandi lõpetamise viis kostja suhtes kõige õiglasem, sest ühisomandi lõpetamine

korteriomandile selle avalikul enampakkumisel müügiga ja raha poolte vahel jagamisega

arvestab mõlema ühisomaniku huve, kusjuures enampakkumise käigus saadud rahast saab

kostja osta soovi korral omale uue eluaseme. Isikliku kasutusõiguse sisust tulenevalt säilib

kostjal õigus korteriomandit tasuta vallata ja kasutada, mistõttu ei saa korteriomandi müümine

halvendada kostja heaolu.

Maakohus nõustus kostjaga, et kostja kasuks isikliku kasutusõiguse seadmine võib mõjutada

asja avalikul enampakkumisel müümise korral saadava ostuhinna suurust, kuid kostja ise taotles

selle seadmist ega palunud ühisomandi lõpetamist mõnel muul viisil, nt korteriomandi kostja

omandisse jätmise ja hagejale tema osale vastava summa hüvitamise teel. Kostja valikute tõttu

ei saa panna hagejat ebasoodsamasse olukorda ning eelistada kostja huve hageja huvidele.

Maakohus leidis, et ühisomandi lõpetamisest keeldumise alused puuduvad.

Hageja kasutuseelise väljamõistmise nõude osas leidis maakohus, et hageja ei ole toonud kohtu

ette asjaolusid, millest nähtuks, et kostja oleks rikkunud hageja õigust valdusele. Sellest

tulenevalt ei ole täidetud eeldused kasutuseelise hüvitamise nõude esitamiseks.

Apellatsioonkaebus

6. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni

punktid 1–3 ja 9 ning teha nende osas uus otsus, millega jätta hageja hagiavaldus täies ulatuses

rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole korteriomandi ühisomandi lõpetamine

avalikul enampakkumisel õiglane ega hea usu põhimõttega kooskõlas. Maakohus ei ole

arvestanud kostja poolt esitatud vastuväiteid. Samuti ei arvestanud maakohus, et avalikul

enampakkumisel võõrandatakse korteriomand alla turuhinna ning vara väärtus väheneks.

Ühisomandis oleva korteriomandi müük avalikul enampakkumisel ja raha jagamine poolte

vahel ei arvestaks ühisomanike huvidega. Eriti on see ebaõiglane kostja suhtes, kuivõrd

kinnisasja näol on tegemist kostja koduga, kus kostja on elanud juba üle 44 aasta. Kostjal

puuduvad vahendid, et kinnisasja osa hagejalt välja osta. Maakohus ei ole viidanud mitte

ühelegi tõendile, millest saaks järeldada, et ühisomandi lõpetamise edasilükkamine ei ole

hageja huvides ning ei oleks kostja suhtes õiglane. Ka ei ole maakohus esitanud ühtegi põhistust

ega viidanud ühelegi tõendile, millest nähtuks, et ühisomandi lõpetamine hiljem, ehk peale

kostja elupäevade lõppu, kahjustaks hagejat.

Maakohtu otsus on ebaõige ka menetluskulude jaotuse osas. Maakohus rahuldas hagiavalduse

osaliselt ning kostja vastuhagi täies ulatuses, kuid jättis menetluskulud poolte endi kanda. Juhul,

kui ringkonnakohus leiab, et maakohus on kaasomandi lõpetamise nõude õiguspäraselt

lahendanud, tuleb muuta maakohtu menetluskulude jaotust. Kui ringkonnakohus ei pea

võimalikuks jätta menetluskulusid hageja kanda, tuleks juhinduda sellest, et hagi on rahuldatud

25% ulatuses ning vastuhagi 100% ulatuses, mistõttu tuleb menetluskulud jaotada võrdeliselt

hagi ja vastuhagi rahuldamise ulatusega.

Vastustaja seisukoht

7. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium

nõustub maakohtu otsuse õiguslike põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata.

9. Hageja esitas asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lg 1 ja § 77 lg 2 alusel hagi, milles palus lõpetada

kaasomandi viisil, millega müüa korteriomand ühisomanikevahelisel enampakkumisel või

müüa korteriomand avalikul enampakkumisel ja jagada raha ühisomanike vahel vastavalt nende

osale. Kostja vaidles vastu kõigile hageja nõutud kaasomanike lõpetamise viisidele. Kostja

peamise vastuväite kohaselt ei ole kaasomandi lõpetamine hageja taotletud viisidel õiglane ega

hea usu põhimõttega kooskõlas. Kostja esitas vastuhagi isikliku kasutusõiguse seadmiseks ja

tahteavalduse andmise kohustamiseks.

10. Apellatsiooniastmes on vaidluse all kaasomandi lõpetamine. Maakohtu otsus on

TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud osas, milles maakohus jättis rahuldamata

hagiavalduses esitatud kasutuseelise väljamõistmise nõude, ning osas, milles maakohus

rahuldas vastuhagis esitatud isikliku kasutusõiguse seadmise ja tahteavalduse andmise

kohustamise nõude.

11. Vaidlustamata asjaolude kohaselt on W (võlgnik) kui W kaaspärija mõtteline osa

pärandvara ühisusest võõrandatud täitemenetluses toimunud sundenampakkumisel ning

võlgniku asemel sai hageja kui pärandvara ühisuse osa omandaja korteriomandi

ühisomanikuks. Sellest tulenevalt on hagejal õigus nõuda pärandvara jagamist PärS § 152

alusel. Pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui PärS-

ist ei tulene teisiti (PärS § 152 lg 3).

12. Tulenevalt AÕS § 76 lg-st 1 on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist.

See tähendab, et kui kohtule esitatakse kaasomandi lõpetamise hagi, peab kohus lõpetama

kaasomandi ühel AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud viisil, mida on taotletud hagis või vastuhagis

(vt nt Riigikohtu 17. oktoobri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-05, p 15). Riigikohus on

varem leidnud ka seda, et kaasomandi lõpetamata jätmine ei ole üldjuhul lubatud ning üksnes

erandjuhul on hea usu põhimõttest tulenevalt võimalik jätta kaasomand lõpetamata, kui hagis

või vastuhagis taotletud kaasomandi lõpetamise viis ei ole õiglane (vt nt Riigikohtu 9. mai

2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-06, p-d 19 ja 20).

13. Kolleegiumi hinnangul on maakohus kaasomandi lõpetamisel ja lõpetamise viisi valikul

kaalunud ühisomanike huvisid ning jõudnud õigele järelduseni, et ühisomand tuleb lõpetada

ning viis – müüa korteriomand avalikul enampakkumisel – vastab kõige paremini ühisomanike

huvidele. Kolleegium ei näe alust asuda selles osas maakohtust erinevale seisukohale.

Kaasomandi lõpetamise nõude lahendamine poolte huvide kaalumisega on kohtu

diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui kohus on

ületanud diskretsiooni piire või oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme (vt ka Riigikohtu

27. septembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-05, p 22).

14. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole poolte huve kaaludes diskretsiooni piire ületanud ega

menetlusõiguse norme oluliselt rikkunud. Maakohus on kõiki kostja väiteid kooskõlas

TsMS § 442 lg-ga 8 hinnanud ning piisavalt põhjendanud oma järeldust, mille kohaselt

arvestab ühisomandi lõpetamine korteriomandi avalikul enampakkumisel müügi ja raha poolte

vahel jagamisega mõlema ühisomaniku huve. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja

esiletoodud asjaolud ei anna alust pidada ühisomandi lõpetamist vastuolus hea usu

põhimõttega. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

Kostja väidab, et avalikul enampakkumisel võõrandatakse korteriomand alla turuhinna.

Nimetatud väidet pole kostja kooskõlas TsMS § 230 lg-ga 1 tõendanud, sest hageja ei ole seda

asjaolu omaks võtnud ning tegemist ei ole üldtuntud asjaoluga. Kuna enampakkumisel saavad

osaleda kõik huvilised, siis saab eeldada, et läbi selle müüakse korteriomand õiglase

turuväärtusega. Kostja väide, et ta on korteris elanud üle 44 aasta, ei anna samuti alust jätta

ühisomand lõpetamata. Maakohus on õigesti arvestanud kostja kasuks isikliku kasutusõiguse

seadmisega ning leidnud põhjendatult, et kostja esiletoodud asjaoludest ei selgu, kuidas

halvendab korteriomandi müümine kostja heaolu ning on seetõttu ebaõiglane. See, et kostja

maakohtu seisukohtadega ei nõustu, ei muuda maakohtu otsust ebaõigeks. Ühisomandi

lõpetamise tagajärjel ei pea kostja oma kodust lahkuma ning asjaolu, et kostja pikaaegse kodu

müümine on kostjale emotsionaalselt koormav, ei anna alust jätta ühisomand lõpetamata.

Kaasomandi lõpetamist ei takista ainult asjaolu, et üks kaasomanik on lõpetamise vastu

(Riigikohtu 4. septembri 1997. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-97). Kuna kaasomandi

lõpetamata jätmine ei ole üldjuhul lubatud ning üksnes erandjuhul on võimalik jätta kaasomand

lõpetamata, siis on alusetud kostja apellatsioonkaebuses esitatud etteheited, et maakohus pidi

ennekõike hindama (ja hageja tõendama), et kaasomandi lõpetamise edasilükkamine hageja

huve ei kahjusta. Maakohus on põhjendanud, miks kostja kaasomandi lõpetamise

edasilükkamise väide ei saa olla kaasomandi lõpetamist välistavaks asjaoluks. Kuna hageja

esitas kaasomandi lõpetamise nõude, siis pidi kohus selle nõude lahendama kaasomanike

huvide kaalumise teel ning valima viisi, mis vastab kõige paremini kaasomanike huvidele. Seda

on maakohus ka nõuetekohaselt teinud.

15. Kostja vaidlustab maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas, paludes jätta

menetluskulud hageja kanda või jaotada kulud võrdeliselt hagi ja vastuhagi rahuldamise

ulatusega. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, põhjendades seda sellega, et hagi

ja vastuhagi rahuldatakse sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina

pakkunud hageja. Seega võttis maakohus menetluskulude jaotamisel aluseks TsMS § 163 lg 2,

mille kohaselt, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on

kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna

või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud.

Kolleegiumi hinnangul ei anna kostja väited alust maakohtu menetluskulude jaotuse

muutmiseks. Üldjuhul tuleb menetluskulude jaotamisel lähtuda hagi ja vastuhagi rahuldamise

ulatusest. Praegusel juhul rahuldati hagi osaliselt (TsMS § 163 lg 1) ja vastuhagi täies ulatuses

(TsMS § 162 lg 1). Hageja pakkus kostjale asja lahendamist kompromissiga selliselt, et

ühisomand lõpetatakse (hageja omandab kostja osa 55 000 euro eest) ning kostjal on võimalik

korteris elu lõpuni elada (tl 57). Kostja kompromissiga ei nõustunud (tl 75). Maakohus on

sellesarnases ulatuses hagi ja vastuhagi rahuldanud, mis annab aluse TsMS § 163 lg 2

kohaldamiseks. TsMS § 169 lg 3 kohaldamise eeldusi kolleegiumi hinnangul ei esine.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

16. Apellatsiooniastme menetluskulud jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu

TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Kuigi kostja on maakohtu menetluskulude jaotust

vaidlustades leidnud, et menetluskulude tema kanda jätmine on ebaõiglane, siis kolleegiumi

hinnangul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaksid ringkonnakohtus kantud

menetluskulude jaotamisel aluse TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ning kulude poolte endi

kanda jätmiseks või hageja kulude osaliselt tema enda kanda jätmiseks.

17. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, milles

kulud tekkisid. Kuna maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ja rahaliselt

kindlaksmääratavad kulud puudusid, siis määrab kolleegium TsMS § 174 lg 3 järgi kindlaks

hageja apellatsiooniastme menetluskulud.

17.1. Apellatsioonimenetluses on hageja palunud kostjalt välja mõista lepingulise esindaja kulu

578,67 eurot. Menetluskulude nimekirja järgi on hagejale osutatud õigusabi 3 tundi ja 37

minutit tunnihinnaga 160 eurot (käibemaksuta). Hageja on kinnitanud, et kõik kohtule

menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses

praeguse kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5) ning ta on käibemaksukohustuslane

(TsMS § 174 lg 10). Kolleegium leiab, et hageja apellatsiooniastme menetluskulude

kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada osaliselt.

17.2. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude nimekirja

kohaselt kulus hageja esindajal maakohtu otsusega tutvumiseks 22 minutit, maakohtu otsuse

analüüsimiseks ja edasikaebamise perspektiivi hindamiseks 45 minutit ja apellatsioonkaebusele

vastuse koostamiseks 2 tundi ja 30 minutit. Arvestades apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu ning

asjaolu, et pooled vaidlesid samade küsimuste üle alates menetluse algusest, peab kolleegium

maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebuse analüüsi ning vastuse koostamise põhjendatud

ajakuluks 3 tundi. Kolleegium ei pea vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks 37 minutit, mis

seisnes hagejale vastuapellatsioonkaebuse perspektiivi selgitamises.

17.3. Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata

ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja

vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu. Lepingulise esindaja tunnihinda 160 eurot (käibemaksuta)

peab kolleegium konkreetse vaidluse keerukust arvestades põhjendatuks.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ringkonnakohtu menetluses

kantud 480 eurot (= 3 tundi × 160 eurot). Lisaks peab kostja tulenevalt hageja taotlusest tasuma

hüvitatavatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 järgi viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

18. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)