2-21-11847/43 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Kadri Mälberg

Määruse tegemise aeg ja koht

12. august 2022, Pärnu

Tsiviilasja number

2-21-11847

Tsiviilasi

OÜ KOPAMEISTRID hagi Osaühing Sallu J.S. vastu

võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

4 917,83 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

OÜ

KOPAMEISTRID

(registrikood

14118751), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andi

Tubin

(Advokaadibüroo

Pürn

&

Tubin,

e-post

andi@purntubin.ee)

Kostja: Osaühing Sallu J.S. (registrikood 10297018),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat

Olavi

Järve

(Advokaadibüroo

Kaire

Aus,

e-post

Olavi.jarve@austalu.ee)

Istungi aeg

Istungil osalenud isikud

31.05.2022

Hageja seaduslik esindaja Alvo Luuasep

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Andi Tubin

Kostja seaduslik esindaja Jaak Soosalu

Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Olavi Järve

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ KOPAMEISTRID hagi Osaühing Sallu J.S. vastu osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt Osaühing Sallu J.S. (regitrikood 10297018) hageja OÜ

KOPAMEISTRID (registrikood 14118751) kasuks põhivõlgnevus 2751,60 eurot ja

viivis (perioodi 08.04.2021-28.07.2021 eest) 67,55 eurot, kokku 2819,16 eurot

Menetluskulude jaotus

3. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest.

2-21-11847

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja asjaolud

1. OÜ KOPAMEISTRID (hageja) esitas 28.07.2021 Pärnu Maakohtule hagi Osaühing Sallu

J.S. (kostja) vastu võlgnevuse ja nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 4800 eurot

ja viivis 117,83 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta täies ulatuses kostja kanda (I kd lk 2-

7, 33-35).

Hagiavalduse kohaselt pöördus kostja 2021. aasta märtsi alguses hageja poole sooviga sõlmida

töövõtuleping liivapritsi- ja värvimistöödeks (treiler, treileri ja veoauto veljed ja stange). Hageja

tegi kostjale hinnapakkumise 3 000 eurot (ilma käibemaksuta). 12.03.2021 tõi kostja hageja

juurde treileri ja veljed. Kostja täpsustas, et soovib treileri värvida tsingivärviga. Hageja teavitas

kostjat, et treileri tsingivärviga värvimine võib osutuda oluliselt kallimaks ning 3 000 euro eest

seda teha ei ole võimalik. Kostja oli kõrgema hinnaga nõus. Kostja tasus liivapritsi- ja

värvimistööde ettemaksuna 15.03.2021 arve nr 15 alusel 1 200 eurot (sh käibemaks). Hageja

andis 31.03.2021 kostjale kokkulepitud töö (treileri liivapritsi- ja värvimistöö) üle ja teavitas

kostjat, et lõplik hind kujunes 4 207 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja nõustus hinnaga ning

viis treileri hageja juurest ära. Kostja ei esitanud hagejale tööde kvaliteedi suhtes mingeid

pretensioone. Hageja koostas ja edastas teostatud tööde eest kostjale arve nr 19. Perioodil

01.04.2021-05.04.2021 andis hageja kostjale üle ülejäänud osa kokkulepitud tööst (veljed ja

stange). Kostja ei esitanud jätkuvalt ühtegi pretensiooni teostatud tööde ning selle hinna osas.

Arve nr 19 tasumise tähtaja saabudes asus kostja esitama treileri liivapritsi- ja värvimistööde

hinna osas vastuväiteid, nõustudes tasuma lisaks juba tasutud ettemaksule veel 1500 eurot. Arve

nr 19 on täies ulatuses tasumata, mistõttu võlgneb kostja hagejale 4 800 eurot (koos

käibemaksuga). Arvel nr 19 märgitud 4 800 eurot on kujunenud järgnevalt: treileri

liivapritsimine ja värvimine 1 tk 3 207 eurot, veoauto velgede liivapritsimine ja värvimine 10

tl 370 eurot, treileri velgede liivapritsimine ja värvimine 9 tk 333 eurot, stange liivapritsimine

ja värvimine 1 tk 90 eurot, kokku 4000 eurot, millele lisandub käibemaks 800 eurot. Hageja on

alates 14.04.2021 asunud kostjaga kompromissläbirääkimistesse ning teinud kostjale

kompromissettepaneku asja lahendamiseks kohtuväliselt. Kostja vastas 24.04.2021, et tööd on

tema hinnangul teostatud puudustega ning keeldus mistahes kompromissist. 04.05.2021

vaatasid pooled vaidlusaluse treileri üle ning kostja fikseeris aktiga väidetavad puudused.

Hageja ei nõustunud kõikide kostja poolt kirjeldatud väidetavate puudustega, mille kohta tegi

akti ka märkuse. 11.05.2021 ja 27.05.2021 edastas hageja kostjale nimekirja puudustest, mida

hageja tunnistas ning oli nõus kõrvaldama. 26.06.2021 teatas kostja, et ei nõustu hageja poolt

pakutud puuduste likvideerimisega selles mahus ning esitas hinna alandamise avalduse.

Hageja ja kostja vahel oli sõlmitud töövõtuleping. Hageja ja kostja vahel kokkulepitud töö on

valminud 31.03.2021 ning on samal päeval kostjale üle antud. Kostja on teostatud töö

üleandmisel üle vaadanud, vastu võtnud, ega pole ei üleandmisel ega töö üleandmisele

2-21-11847

järgnevatel päevadel esitanud vastuväiteid töö maksumusele ja kvaliteedile. Kostja võttis

haagise endaga kaasa ning asus seda kasutama. Kostja on hagejale esitanud hinna alandamise

avalduse. Kostja hinna alandamise avalduses sisalduvad arvutuskäigud on arusaamatud,

meelevaldsed ning tõendamata. Hageja on teinud kostjale korduvalt kirjalikke ettepanekuid

puuduste (mida hageja on tunnistanud) kõrvaldamiseks, kuid kostja on ettepanekutest

õigustamatult keeldunud. Seega on hagejapoolne hinna alandamise avaldus tagajärjetu

(toimetu) ning kostja ei või vähendada hagejale makstavat tasu. Hageja tasunõue on muutunud

täies ulatuses sissenõutavaks. Arve nr 19 on muutunud sissenõutavaks 08.04.2021. Hageja on

arvestanud viivist alates 08.04.2021 kuni hagiavalduse esitamiseni 28.07.2021 (112

viivituspäeva) Kuna hageja ja kostja ei ole töövõtulepinguga viivise määras kokku leppinud,

kohaldub seadusjärgne viivisemäär. Hageja nõuab kostjalt viivist perioodi 09.04.2021-

28.07.2021 eest summas 117,83 eurot.

2. Hageja oma 07.09.2021 seisukohas kostja vastusele leiab, et ebaõige on kostja väide, et

treileri liivapritsi ja värvimistöö osas lepiti kokku hinnas 2 500 eurot (lisandub käibemaks).

Hageja tegi esmalt kostjale hinnapakkumise 3000 eurot, järgnevalt 12.03.2021 tõi kostja hageja

juurde treileri ja veljed ning täpsustas, et soovib treileri värvida tsingivärviga. Hageja teavitas

kostjat, et treileri tsingivärviga värvimine võib osutuda oluliselt kallimaks ning 3000 eurot eest

seda teha ei ole võimalik. Erinevad liivapritsi- ja värvimistööd lepiti kokku ühe lepingu raames.

Kostja vastusest nähtub, et vaidlus puudub asjaolu üle, et veoauto velgede liivapritsi- ja

värvimistööde ning stange liivapritsi ja värvimistööde hinnaks lepiti kokku 793 eurot +

käibemaks. Pooltevaheline leping oli sõlmitud suulises vormis ning kokku ei lepitud kirjalikult

taasesitatava ega kirjaliku vormi kohustuslikkuse osas. Pretensioonide esitamine töö kvaliteedi

osas alles arve tasumise tähtaja saabudes näitavad selgelt, et kostja otsib erinevaid viise, kuidas

kohustuse täitmisest kõrvale hiilida. Põhivõlgnevuse mittenõustumise põhjendusena on ainetu

kostja väide, et arve ei vasta väidetavalt raamatupidamise heale tavale ning KMS-ile. Kohustuse

täitmisele vastuväidete esitamise ning kohustuse täitmisega mittenõustumise alused on

sätestatud VÕS üldosa ning töövõtulepingu sätetes. Kostjale on esitatud korrektne arve, mille

alusel sissenõutavaks muutunud kohustus täita. Hageja ja kostja vahel kokkulepitud tööd on

valminud 31.03.2021 ning on samal päeval kostjale üle antud. Kostja on teostatud töö

üleandmisel üle vaadanud, vastu võtnu, ega pole ei üleandmisel ega töö üleandmisele

järgnevatel päevadel esitanud vastuväiteid töö maksumusele ja kvaliteedile. Kostja võttis

haagise endaga kaasa ning asus seda kasutama. Kostja on esitanud hinna alandamise avalduse.

Kostja hinna alandamise avalduses sisalduvad arvutuskäigud on arusaamatud, meelevaldsed

ning tõendamata (I kd lk 58-60).

3. Hageja ja kostja vaatasid 04.05.2021 vaidlusaluse treileri üle ning kostja fikseeris aktiga

väidetavad puudused. Hageja ei nõustunud kõikide kostja poolt kirjeldatud väidetavate

puudustega, mille kohta tegi akti ka märkuse. 11.05.2021 edastas hageja kostjale kirja, milles

teavitas, milliseid puuduseid ta tunnistab ning soovis puudused kõrvaldada, palus kostjal

teatada sobiv aeg puuduste kõrvaldamiseks. 19.05.2021 e-kirjaga soovis kostja hagejalt

puuduste täpsustamist. 27.05.2021 e-kirjaga edastas hageja kostjale täpse nimekirja puudustest,

mida hageja tunnistas ning oli nõus kõrvaldama. Samas kirjas tegi hageja ettepaneku, et

likvideerib puudused, mida ta on tunnistanud. 26.06.2021 e-kirjaga teatas kostja, et ta ei nõustu

hageja poolt pakutud puuduste likvideerimisega sellises mahus, mida nemad tunnistavad.

Samuti esitas kostja samas kirjas hinna alandamise avalduse. Seega on hageja hea usu

põhimõttest lähtuvalt olnud nõus kõrvaldama ebaolulised puudused mõningates kohtades vana

värv pikitaladel, mõningates kohtades rooste ja kobrutus), kuid kostja on ettepanekust

keeldunud. Kuna kostja on keeldunud õigustamatult vastu võtmast töövõtja ettepanekut töö

lepingutingimustega vastavusse viimiseks või uue töö tegemiseks, ei või kostja vähendada

hagejale makstavat tasu (I kd lk 105-106).

2-21-11847

4. Hageja oma 01.03.2022 kohtule esitatud seisukohas märgib, et isegi, kui hüpoteetiliselt

eeldada, et kostja ei väljendanud selgelt nõustumust hinnaga, saab kostja lugeda tööde hinnaga

nõustunuks TsÜS § 68 lg 3 järgi, mille kohaselt kaudne on tahteavaldus, mis väljendub teos,

millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Käesoleval juhul saab kostja tahteks

tuua kaasa õiguslik tagajärg lugeda mh kostja käitumist, mille kohaselt kostja peale hageja poolt

tööde lõplikust hinnast teavitamist viis treileri hageja juurest ära. Kostja poolt esile toodud

asjaolu, et kostja on peale treileri äraviimist asunud esitama hagejale pretensioone tööde

teostamise kvaliteedi osas, ei väära tasukokkulepet: kostja on ka ise märkinud, et ta ei

tunnistanud arve summat, kuna töö oli teostatud puudustega. Tasukokkulepe ja puudustele

tuginemine tasu vähendamiseks on kaks erinevat institutsiooni. Olukorras, kus kostja on

valminud töö vastuväiteid esitamata üle vaadanud, ära viinud ning eesmärgipäraselt kasutama

hakanud, saab jaatada tööde vastuvõtmist ka kaudse tahteavaldusega. Kostja on puudustele

asunud tuginema alles hiljem. Hageja leiab, et mingit tööde ühiselt ülevaatamist ei olnud enne

14.04.2021 toimunud. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mille alusel saaks asuda

seisukohale, et kogu töö tuleb uuesti teha. Kostja ei ole tõendanud hageja rasket hooletust või

tahtlust. Kostja on kohtumenetluses esitanud kahjunõude, soovides seda tasaarvestada töövõtja

tasunõudega. Hinna alandamine ja kahju hüvitamise nõue samadele puudustele tuginedes sama

tagajärje kõrvaldamiseks on kattuvas osas välistatud. Käesoleval juhul välistab kahju

hüvitamise nõude esitamise varasemalt esitatud hinna alandamise avaldus. Lisaks on

absoluutselt ebaproportsionaalne treileril esinevate väidetavate puuduste kõrvaldamise

maksumus 3014 eurot, millele lisandub käibemaks, kuna puuduste kõrvaldamise hind võrdub

sisuliselt kogu treileri värvi- ja liivapritsitöödega. Hageja on teinud kostjale korduvalt kirjalikke

ettepanekuid puuduste (selles osas, mida hageja on tunnistanud) kõrvaldamiseks, kuid kostja

on ettepanekud õigustamatult keeldunud. VÕS § 648 lg 2 järgi ei või tellija vähendada

töövõtjale maksmisele kuuluvat tasu, kui tellija keeldus õigustamatult vastu võtmast töövõtja

ettepanekut töö lepingutingimustega vastavusse viimiseks või uue töö tegemiseks. TsÜS § 138

lg-s 2 välja toodud õiguse kuritarvitamise keeld kohaldub ka kostja poolt tasaarvestuse korras

esitatud kahju hüvitamise nõudele (juhul kui kohus leiab, et kahju hüvitamise nõude esitamine

ei ole välistatud hinna alandamise avalduse esitamise tõttu).

Kostja poolt esitatud R.P. hinnang ei põhine usaldusväärsel algmaterjalil: asjatundjale on

esitatud foto mingi metallplaadi osas, mille peal on näha tükikesi. Asjaolu, kas tegemist on

lahtiste tükikestega, mis on foto jaoks pinnale lisatud, või on tegemist värvi sees asuvate

tükikestega, ei ole selgelt määratletav. Kohtule ja asjatundjale esitatud videos on näha, kuidas

keegi urgitseb määratlemata esemelt näpuga värvi. Seega ei ole tõendatud, et hageja on esitanud

asjatundjale foto ja video just vaidlusalusest treilerist. Hageja palub kohtul jätta kostja poolt

esitatud tõendiga lahendi tegemisel arvestamata. Juhul, kui kohus siiski tõendiga lahendi

tegemise arvestab, märgib hageja alternatiivselt järgmist. Kostja on palunud asjatundjalt video

põhjal hinnangut pikkitalade alumistel servadel esineva väidetava puuduse osas. Asjatundja on

enda seisukohas märkinud, et pikkitalade aluspind vajab puhastamist, kuid edasine vaidlus

sõltub sellest, milline pidi olema teostatud tööde kvaliteet. Hageja rõhutab, et hageja on kostjale

saadetud e-kirjas nõustunud pikkitaladel esineva rooste puhastama. Lisaks on hageja samas e-

kirjas selgitanud, et keskmiseks kvaliteediks loetakse sellist kvaliteeti, milliselt hüpoteetilised

teised töövõtjad teostaksid tööd samadel tingimustel, samu asjaolusid arvesse võttes (ilma

värvikambrita, sama hinnaklassiga jms) käesoleva lepingu objektiks olnud haagisele. Asjaolust,

et hageja teostas töid ilma värvikambrita, oli kostja enne töövõtulepingu sõlmimist teadlik.

Treileri värvimistööde teostamise juures viibis ka kostja ise, paludes hagejal värvipüstoliga

värvida täiendavalt mõned kohad treileril üle. Hageja selgitas kostjale, et täiendaval värvimisel

ilma värvikambrita võivad värvimisruumis asuvad tolmuosakesed liikuma hakata ning värske

värvi külge kleepuda. Hoolimata hageja selgitustest palus kostja ikkagi teostada täiendav

värvimine, mistõttu tolmuosakesed võisid sattuda esiplatvormi pinnale. Sellist võimalikku

puudust ei saa aga käsitleda, kui hageja tegevusest tulenevat puudust. Hageja pakkus osade

2-21-11847

puuduste kõrvaldamist nurklihvijaga, kuna kostja ei olnud nõus hageja poolt tunnistatud

puuduste likvideerimisega liivapritsiga. (I kd lk 112-116).

5. Kuna kostja asus tuginema väidetavale treileri tulede ümbruse puudusele alles 01.03.2022

menetlusdokumendis, saades töö kätte 31.03.2021, ehk siis praktiliselt 1 aasta peale töö

kättesaamist, ei saa kostja töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Väär on kostja

väide, et hageja ei ole lubanud puuduseid kõrvaldada. Hageja nõustumine pikitaladel asuvate

väidetavate puuduste kõrvaldamiseks on menetlusse esitatud dokumentaalse tõendiga

tõendatud. Asjaolu, et hageja tegi ettepaneku kõrvaldada nurklihvijaga, tulenes kostjast endast,

kuna kostja ei olnud nõus hageja poolt tunnistatud puuduste likvideerimisega liivapritsiga.

Hageja ei nõustu kostja hinna alandamise avalduse ümberkvalifitseerimisega kahju hüvitamise

nõudeks. Olukorras, kus nõutakse sõnaselgelt kulutuste hüvitamist (st kahju hüvitamist), kuid

nimetatakse seda hinna alandamiseks, on Riigikohtu seisukoht 2-18-4181 lahendis igati

põhjendatud. Sellises olukorras peabki kohus nõude õigesti kvalifitseerima, sest kohus ei ole

seotud hageja poolt esitatud nõude õigusliku alusega. Käesoleval juhul on aga kostja varasemalt

esitanud selge avalduse, milles ta nõuab hinna alandamist (mitte kulude hüvitamist) ning hiljem

esitanud selge kahju hüvitamise nõude koos tasaarvestusavaldusega. Hageja leiab, et

kirjeldatud situatsioonis ei ole kostja poolt viidatud Riigikohtu lahendis selgitatu kohaldatav.

Kohaldatav on hageja poolt viidatud Riigikohtu seisukoht otsuses 3-2-1-100-15, mille kohaselt

ei saa paralleelset nõuda hinna alandamist ja kahju hüvitamist osas, milles need kattuvad. Juba

esitatud hinna alandamise avaldus ei ole tagasivõetav.

Analoogselt hinna alandamise avaldusele on ka kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks vajalik

esile tuua ja tõendada kahju hüvitamise nõude eelduste täitmine. Kostja ei ole kõikide kahju

hüvitamise nõude eelduste täitmist analüüsinud, ega tõendanud, mistõttu tuleb kostja

kahjunõudel põhinev tasaarvestusavaldus jätta rahuldamata. Küll on aga kostja põhjalikult

tegelenud kahju suuruse konstrueerimisega, paisutades selle absoluutselt ebamõistlikuks.

Kostja on esitanud kohtule kuluarvestused treileri täies mahus liivapritsi ja värvimistöödeks.

Hageja esitab kohtule asjatundja arvamuse, milles selgub, et taoliste pisipuuduste tõttu ei ole

vaja treilerit tervikuna üle värvida, vaid piisab kohtparandusest (juhul, kui üldse mingid

puudused esinevad). Hageja on seisukohal, et tööd vastavad keskmisele kvaliteedile ning

esiplatvormi väidetav puudus tuleneb kostja enda tegevusest. Hageja märgib juhuks, kui kohus

asub seisukohale, et tasukokkulepe ei ole tõendatud, et asjatundja on hinnanud terve treileri

liivapritsi- ja värvimistööde hinnaks 4000 eurot + käibemaks. Hageja poolt teostatud terve

treileri liivapritsi- ja värvimistööde hind oli 4207 eurot (ilma käibemaksuta). Seega saab asuda

seisukohale, et hageja poolt nõutav tasu on mõistlik. Asjaolu, et treileri tuled on katki, ei põhine

hageja tegevusel, mistõttu on põhjendamatu treilerveo teenuse tellimine (katkiste tuledega ei

tohi liikluses liigelda) ja selle hüvitamise nõudmine hagejalt. Hageja on seisukohal, et kostja

tasaarvestusavaldus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata (I kd lk 173-176).

6. 31.05.2022 toimunud kohtuistungil jäi hageja oma hagi juurde (I kd lk 207-211).

7. 21.06.2022 esitas hageja kirjalikud kohtukõne teesid ja menetluskulude nimekirja. (II kd lk

7-13)

Kostja vastuväited

8. Kostja oma vastuses vaidleb hageja hagile vatsu. Kostja hinnangul puudub võlgnevuse alus.

Kostja vastuse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja kaks töövõtulepingut: esimese märtsi

keskpaigas 2021 treileri ja liivapritsi ja värvimise töö ning teise märtsi lõpus 2021 treileri

veljed, veoauto veljed ja stange. Mõlemal juhul oli töö sisuks metallpindadelt rooste ja

vanavärvi eemaldamine ning pärast pindade kruntimine ja värvimine. Esimesel juhul värvimine

tsingivärviga. Esimese töö osas lepiti kokku hinnaks 2 500 eurot (lisandub käibemaks) ning

teise töö osas lepiti kokku hinnaks 37 eurot (lisandub käibemaks) x 1 velg, stange 90 eurot

(lisandub käibemaks). Teise töö maksumus kokku 793 eurot (lisandub käibemaks). Töös lepiti

2-21-11847

kokku suusõnaliselt mõlema ettevõtte juhatuse liikme vahel. Töölepingu sõlmimisel teadis

hageja esitatud nõudeid tööle (värv ja krunt). Enne töödega alustamist pöördus hageja kostja

poole sooviga saada ettemaks 1000 eurot (lisandub käibemaks). Ettemaks moodustas 40%

kokkulepitud töö lõppmaksumusest. Hageja ei andnud ettemaksu küsides (ega muus etapis)

teada, et ta ei saa tööd teostada 2500 euro eest. Hageja esitas ilma igasuguse põhjenduseta arve

nr 19, milles kajastus töö hind, milles polnud kokku lepitud. Hageja edastatud arvel on esimene

töö 68% kallim kokkulepitust. Seejuures polnud töö teostaja hinnakalkulatsiooni, mis tingis

kallima töö. Kostja ei nõustu hageja väitega, et kostjal ei olnud pretensioone esimese töö kohta.

Kostja ei nõustu esitatud arvega, kuna arves sisalduv töö ei vasta kokkulepitud hinnale. Kostja

on hagejale õigeaegselt teatanud, et ei aktsepteeri esitatud arvet ning palus teha korduvalt uus

arve. Kostja on seisukohal, et hageja poolt teostatud töö ei vastanud kokkulepitud tingimustele.

Hageja

poolt

esitatud

kompromissettepanekud

olid

kõrgema

hinnaga

kui

algne

kokkuleppehind. Töö teostaja kompromissettepanekud ei sisaldanud kalkulatsiooni, mis

tõendaks, et töö osutus esialgsest kallimaks. Kostja loobus hageja poolt välja pakutud puuduste

kõrvaldamisest, sest ei nõustu hageja poolt pakutud puuduste likvideerimisega sellises mahus,

mida hageja tunnistab. Hageja tunnistab puudusi ca 30% osas. Arusaamatuks jääb hageja

seisukoht 40% osas, kuna puudused on samad ja moodustavad ca 70% pinnast. Hageja välja

pakutud tehnoloogia puuduste kõrvaldamiseks ei sobinud kostjale. Kostja ja hageja arusaamad

kvaliteedist ja lõpptulemist erinesid niivõrd, et kostja hinnangul puudus perspektiiv ja garantii,

et lõpptulemus on aktsepteeritav. Kostja esitas hinna alandamise avalduse, kus võttis

arvutuskäigu aluseks algse kokkuleppehinna ja hageja „kujunenud hinna“ ning arvutas

keskmise hinna. Arvutuskäigust tulenevalt oli kostja ettemaksuna juba tasunud 40% tööst.

Seega kuigi ca 70% pinnast oli puudustega, oli hageja saanud 40% osas tasu. (I kd lk 42-46).

9. Kostja oma 11.02.2022 kohtule esitatud seisukohas märgib, et isegi kui eeldada hageja

väidete õigsust, jäi poolte vahel tasu suurus kokku leppimata. Isegi kui pärast lepingu täitmist

oleks kostja hinnaga nõus olnud, mida kostja ei tunnista, ei saa seda tõlgendada poolte

kokkuleppena tasu osas. Pärast treileri kostjale üleandmist toimusid poolte vahel mitmed

vestlused, kus kostja ei tunnistanud arve summat ning tõi ka välja, et tööd on teostatud

puudustega. Kirjalikult teavitas kostja hagejat arve summaga mittenõustumisest hiljemalt

06.04.2021. Järelikult isegi kui eeldada hageja väidete õigsust, et lepiti kokku, et tasu on

suurem, kui esialgu kokkulepitud, puudub poolte vahel tasukokkulepe. Kuna poolte vahel

puudus tasu kokkulepe, peab tavalist tasu või mõistliku tasu suurust tõendama hagejaga. Hageja

seda teinud ei ole.

Kostja ei ole tööd vastu võtnud. Kostja leiab, et seisukoht, et kostja on töö vastu võtnud, sest ta

viis treileri ära, ei vasta tõele. Ainult treileri valduse hagejalt kostjale andmisega ega ka treileri

kasutama hakkamisega ei saa lugeda töö kostja poolt vastuvõetuks. Kostja on seisukohal, et

võttes arvesse, et kostja ei ole tööd vastu võtnud ega olnud ta selleks ka kohustatud, ei ole

hageja tasunõue sissenõutavaks muutunud. Kostja on leiab, et töös olid järgmised puudused: 1)

esiplatvorm - värvialune pind liivast ja osaliselt ka roostest puhastamata kokku 7,5m2, 2)

pikkitalad - vana värv ja rooste eemaldamata 4,8m2 ulatuses, 3) pikkitalad - alumised servad

roostest puhastamata kokku 4,8m2, 4) pikkitalad - välispinnad korralikult puhastamata (pinnad

karedad) kokku 3,3m2, 5) põikitalad - aluspinnad korralikult puhastamata vanast värvist enne

värvimist 3,2m2. Kostja ei saanud puudustest aru treileri üleandmisel, sest oli pime. Kui kostja

puudused avastas, toimus poolte vahel aprilli alguses mitmeid telefonikõnesid nii arve vale

summa kui ka puuduste teemal. 12.04.2021 vaatasid pooled treileri koos üle. 04.05.2021

vaatasid pooled treileri üle teistkordselt. 22.04.2021 on kostja saatnud hagejale allkirjastatud

teatise selle kohta, et töös on puudused. Kostja leiab, et on hagejat puudustest mõistliku aja

jooksul teavitanud. Võttes arvesse, et antud juhul tuleb sisuliselt kogu töö uuesti teha, on

tegemist olulise puudusega ning saab asuda seisukohale, et hageja on olnud raskelt hooletu.

2-21-11847

Kuna hageja puuduseid ei tunnista, on ilmne ei hageja neid ka ei kõrvaldaks. Hageja on

pakkunud osade puduuste kõrvaldamist nurklihvijaga, mis erineb oluliselt kokkulepitud tööst.

Nurklihvija lihvib pinda ehk kahjustab metallkonstruktsiooni. Pooltevaheline kokkulepe oli

aga, et rooste eemaldatakse liivapritsiga. Liivaprits eemaldab rooste pinda õhemaks muutmata.

Kostja leiab, et ta saab nõuda hagejalt kahju hüvitamist. Treileril esinevate puuduste

kõrvaldamine

maksab

3014

eurot,

millele

lisandub

käibemaks.

Lisaks

tuleneb

hinnapakkumisest, et tellija peab eemaldama kõik tuled haagiselt ja sisemised rattad. See

tähendab kostja jaoks lisakulutusi. Samuti tähendab treileri roostest puhastamine ja uuesti

värvimine, et treilerit ei saa mingi perioodi kostja majandustegevuses kasutada. See tähendab

kostja jaoks saamata jäävat tulu. Kui kohus peaks hageja nõude mingis ulatuses rahuldama,

tasaarvestab kostja hageja nõude kostja nõudega hageja vastu (I kd lk 76-82).

10. Kostja oma 01.03.2022 kohtule esitatud seisukohas märgib, et poolte vahel puudub hageja

väidetud hinnakokkulepe. Kui kostja ka oleks treileri üleandmisel öelnud, et on nõus hageja

väidetud hinnaga, ei saa sellest tuletada pooltevahelist hinnakokkulepet. Vastab tõele, et kostja

on hagejalt vastu võtnud treileri valduse. Kostja aga ei ole tööd vastu võtnud. Töö vastuvõtmine

eeldab poolte kokkulepet. Kostja ei saanud treilerit üle vaadata, sest hageja töökojas polnud

ruumi ja väljas oli pime. Seega ei saanud ega pidanudki kostja oma pretensioone esitama treileri

valduse vastuvõtmisel. Võttes arvesse, et töö ei vasta lepingutingimustele, ei ole kostjal ka

kohustust tööd vastu võtta. Kuna kostja ei ole tööd vastu võtnud ega ole ta selleks ka kohustatud,

ei ole hageja tasunõue sissenõutavaks muutunud. Vastupidiselt hageja väidetele ei ole hageja

lubanud puuduseid kõrvaldada. Kui hageja isegi ei tunnista puuduseid, ei ole ta nõus neid ka

kõrvaldama. Ka hageja tunnistatavad puudused soovis hageja kõrvaldada nurklihvijaga, mis

kahjustab oluliselt metallkonstruktsiooni.

Kostjal on hageja vastu kahjunõue summas 3014 eurot, millele lisandub käibemaks. Puuduste

kõrvaldamise

ajakulu

on

tööpäeva.

Tulede

ja

juhtmete

eemaldamisele

ja

tagasipaigaldamisele kulub 3 tööpäeva ja 720 eurot, millele lisandub käibemaks. Lisaks kulub

hinnanguliselt 3 tundi treilerilt liiklusmärkide eemaldamisele ja tagasipanekule ning

hinnanguliselt 4,5 tundi kaheksa ratta alt äravõtmisele ja tagasipanekule. Seda teevad kostja

enda töötajad, kuid hinnanguline kulu töötasude peale on 196,50 eurot, millest 84 eurot

liiklusmärkidele ja 112,50 eurot ratastele. Samuti tuleb treiler värvimisele viia, mille kulu on

216 eurot, millele lisandub käibemaks. Treileri transpordi kütusekulu on 54 eurot, millele

lisandub käibemaks. Järelikult on puudustega tekitatud otsene rahaline kulu summas 4146,50

eurot, millele lisandub käibemaks. Puuduste kõrvaldamise ajakulu on 14 tööpäeva, mille tõttu

tekib kostjale saamata jäänud tulu, mis kuulub hüvitamisele hageja poolt. 14 tööpäevaga jääb

kostjal saamata tulu summas 937,16 eurot, millele lisandub käibemaks. Eeltoodust tulenevalt

on kostja kogukahju summas 5083,66 eurot, millele lisandub käibemaks. Kostja palub hageja

hagi jätta rahuldamata ja tasaarvestada hageja võimalikud nõuded kostja vastu kostja nõudega

summas 5083,66 eurot, millele lisandub käibemaks, hageja vastu (I kd lk 118-120).

11. 31.05.2022 toimunud kohtuistungil jäi kostja oma vastuväidete juurde (I kd lk 207-211).

12. 21.06.2022 esitas kostja kirjalikud kohtukõne teesid ja menetluskulude nimekirja. Kostja

26.06.2021 e-kirjas tehtud avalduse näol ei saa mitte kuidagi olla tegu hinna alandamise

avaldusega. Kostja ei nõua korraga hinna alandamist ja kahju hüvitamist, vaid ainult kahju

hüvitamist, millest tuleneva nõude tasaarvestab hageja võimaliku nõudega kostja vastu. Isegi

kui kostja oleks tööd vastu võtnud ja hinda alandanud, on kostja käesolevas menetluses

tõendanud, et tööd tuleb täies mahus uuesti teostada, ehk siis oli tööde väärtus 0 eurot. Järelikult

oleks sellisel juhul hinna alandamise valem järgmine: alandatud hind = 0 eurot (mittekohase

täitmise väärtus) x 2500 eurot + km (lepingus kokkulepitud hind): 2500 eurot + km (kohase

täitmise väärtus). Eeltoodust tulenevalt oleks sellisel juhul alandatud hind 0 eurot, ehk siis

tuleks ikkagi hageja hagiavaldus rahuldamata jätta. Kostja on seisukohal, et töö oli puudustega.

Hageja ei ole lubanud puuduseid kõrvaldada. Hageja on välja pakkunud, et kõrvaldab puudused

2-21-11847

marginaalses osas, mitte kõik puudused. Puuduseid ja hageja vastutust nende eest ei mõjuta

mitte kuidagi see, kas kostja oli teadlik, et värvitakse ilma värvikambrita. Kostja on seisukohal,

et võttes arvesse, et isegi kostja poolt antud juhiste puhul oleks hageja pidanud kostjat

informeerima, et juhised võivad mõjutada tööde kvaliteeti, siis seda enam kohaldub eeltoodu

antud juhul, kui värvikambrita värvimise näol ei ole tegemist isegi kostja antud juhistega, vaid

hageja kontrolli all oleva tööde protsessiga. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjat

informeerinud, et värvikambri puudumine võib kuidagi tööde kvaliteeti mõjutada. Kostja on

puudustest teavitanud mõistliku aja jooksul. Kostja jääb seisukohale, et kostja kahjunõue on

summas 5083,66 eurot, millele lisandub käibemaks. Kui asuda seisukohal, et tööd ise maksavad

käesoleval hetkel hageja väidetud 4000 eurot, millele lisandub käibemaks, siis on kostja kahju

summas 6069,66 eurot, millele lisandub käibemaks. Eeltoodust tulenevalt saab kostja igal juhul

enda nõude tasaarvestada hageja võimaliku nõudega enda vastu (II kd lk 32-35).

Kohtuotsuse põhjendused

13. Kohus, tutvunud asjas esitatud seisukohtade ning esitatud tõenditega, kuulanud

menetlusosalised ja tunnistajad kohtuistungil ära, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja tuleb

rahuldada osaliselt.

14. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele

vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi

poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks

ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud

väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 436

lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 438 lg 1

kohaselt kohus otsustab otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas

kohaldada.

15. Hagi kohaselt sõlmisid pooled suulise töövõtulepingu treileri, treileri stange ja veoauto

velgede ja stange liivapritsi- ja värvimistöödeks. Hagiavalduse kohaselt on hageja tööd

teostanud, mistõttu palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 4800 eurot (koos

käibemaksuga) ja viivis 117,83 eurot. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu põhjusel, et hageja

poolt teostatud tööd on puudustega, kostja ei ole töid vastu võtnud ning isegi, kui hagejal on

mingi nõue kostja vastu, siis tasaarvestab kostja nimetatu oma kahju hüvitamise nõude hageja

vastu.

16. Antud juhul on poolte vahel vaidlus järgmises: 1) millises töötasu suuruses oli poolte vahel

kokku lepitud; 2) kas kostja on hageja poolt teostatud tööd vastu võtnud; 3) kas hageja teostas

kokkulepitud tööd vastavalt lepingutingimustele; 4) kas kostjal on õigus esitada hageja vastu

ning tasaarvestada hageja nõue oma kahju hüvitamise nõudega.

17. Pooled tõid esile järgmised asjaolud, mis vastaspool omaks võttis või mille vaidlustamise

tahe ei ilmnenud tema avaldusest, mistõttu kohus saab need lugeda TsMS § 231 lg-te 2 ja 4

ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:

-

Hageja ja kostja vahel oli märtsis 2021 sõlmitud töövõtuleping liivapritsi- ja

värvimistöödeks (treiler, treileri ja veoauto veljed ja stange);

-

12.03.2021 tõi kostja hageja juurde treileri ja veljed;

2-21-11847

-

Hageja esitas kostjale 15.03.2021 arve nr 15 ettemaksu 1000 eurot + käibemaks, kokku

1200 eurot tasumiseks. Kostja on ettemaksuarve summas 1200 eurot (käibemaksuga)

tasunud (I kd tl 48);

-

31.03.2021 viis kostja treileri hageja juurest minema;

-

Hageja esitas 31.03.2021 kostjale teostatud tööde eest arve nr 19 summas 4800 eurot

(koos käibemaksuga), milline on kostja poolt täies ulatuses tasumata. Arve

maksetähtaeg oli 07.04.2021 (I kd lk 8);

-

01.04.2021-05.04.2022 andis hageja kostjale üle ülejäänud osa kokkulepitud tööst

(veljed ja stange), millele kostjal pretensioone ei ole.

18. Vastavalt VÕS 635 lg 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või

muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik

(tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 8 lg 1 ja VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping

vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping

pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste

tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud

kokkuleppe. Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised

tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Töövõtulepingu

sõlmimiseks

võib

teha

tahteavalduse

sarnaselt

teiste

võlaõiguslikke

lepingutega

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib

lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete

tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. Seega on

töövõtulepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja

leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud kokkuleppe.

19. Hageja esitas kostja vastu lepingulise tasu nõude. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 näeb

ette, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Eeltoodust tuleneb, et lepingulise

nõude esitamisel tuleb poolel välja tuua, millise lepingu nad sõlmisid ja milles kokku leppisid.

VÕS § 76 lg 4 sätestab, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud,

siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti

kohaselt. Eeltoodust tuleneb, et kui võlausaldaja ei ole talle täitmisena pakutut vastu võtnud, ei

saa eeldada, et täitmine oli täielik ning nõuetekohane. Seega juhul, kui tellija ei ole töövõtjalt

töid vastu võtnud, ei saa eeldada tehtud tööde nõuetele vastavust, vaid seda tuleb töövõtjal

tõendada.

20. Hageja on välja toonud, et poolte vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping liivapritsi- ja

värvimistöödeks (treiler, treileri ja veoauto veljed ja stange) (I kd lk 2). Kostja on leidnud, et

tegemist oli kahe töövõtulepinguga, milles esimese sisuks oli treileri liivapritsi ja värvimise töö

ning teise sisuks treileri veljed, veoauto veljed ja stange. Mõlema töö sisuks oli metallpindadelt

rooste ja vanavärvi eemaldamine ning pärast pindade kruntimine ja värvimine (I kd lk 42-43).

Kohus leiab, et poolte vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping järgmiste tööde teostamiseks:

treileri, treileri velgede, veoauto velgede ja stange liivapritsi- ja värvimistöödeks. Poolte vahel

ei ole vaidlust selles, et tööd valmisid ning anti kostjale üle mitmes osas.

21. Poolte vahel ei ole vaidlust, et perioodil 01.04.-05.04.2021 andis hageja kostjale üle veljed

ja stange. Kostja on kohtumenetluses kinnitanud, et 01.04-05.04.2021 kostjale üleantud velgede

ja stange osas kostjal pretensioonid puuduvad. Kohtule esitatud arve nr 19 kohaselt oli

nimetatud tööde maksumus kokku 793 + käibemaks (370 eurot veoauto velgede liivapritsimine

ja värvimine, 333 eurot treileri velgede liivapritsimine ja värvimine ning 90 eurot stange

liivapritsimine ja värvimine). Samuti on kostja on 16.03.2022 istungil kinnitanud, et nimetatud

tööde osas puudub poolte vahel vaidlus (I kd tl 153 pöördel). Kostja on 16.03.2022 istungil

nõustunud, et nimetatud tööde osas kostja hagejale tasunud ei ole. Kohus on seisukohal, et

2-21-11847

eeltoodust tulenevalt on hageja nõue velgede ja stange liivapritsimise ja värvimise osas summas

951,60 eurot (käibemaksuga) põhjendatud ning nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks

välja mõista.

22. Hageja on välja toonud, et hageja ja kostja vahel kokkulepitud treileri liivapritsi- ja

värvimistöö valmis 31.03.2021 ning on samal päeval kostjale üle antud. Kostja on teostatud töö

üleandmisel üle vaadanud, vastu võtnud ning pole üleandmisel ega töö üleandmisele

järgnevatel päevadel esitanud vastuväiteid töö maksumusele ja kvaliteedile. Kostja võttis

haagise endaga kaasa ja asus seda kasutama. Kostja on tööde vastuvõtmisele vastu vaielnud

ning leidnud, et kostja ei ole töid vastu võtnud, kuna puudub üleandmis-vastuvõtuakt.

23. VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui aga

kokku on lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue

sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks

lugemisega. Vastuvõtmise erijuht on olukord, mil töö vastuvõtmine ja tasu maksmine on kokku

lepitud ositi. Sel juhul tuleb iga osa eest tasuda VÕS § 637 lg 4 teise lause kohaselt vastava

tööosa vastuvõtmisel (vt nt RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-41-17, p 12.4; vt ka RKTKo tsiviilasjas

nr 3-2-1-93-15, p 10; RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-44-15, p 13).

24. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et tööd valmisid ning anti kostjale üle mitmes osas.

31.03.2021 andis hageja kostjale üle treileri liivapritsi- ja värvimistööd. Kostja tuli treilerile

järgi, vaatas selle üle, võttis haagise endaga kaasa ja asus seda kasutama. Kohus leiab, et

käesoleval juhul tuleb lugeda, et hageja poolt kostjale 31.03.2021 üle antud tööd, s.o treileri

liivapritsi- ja värvimistööd, on kostja poolt vastu võetud. Kohus leiab, et kohtule esitatud

tõenditega, menetlusosaliste ja tunnistajate poolt 31.05.2022 kohtuistungil avaldatuga on

tõendatud, et hageja andis kostjale teostatud tööd üle ning kostja võttis need vastu. Kohus

nõustub hagejaga, et olukorras, kus kostja on vastuväiteid esitamata treileri hageja juurest ära

viinud ning kasutama hakanud ning esitades pretensioonid alles siis, kui tööde teostamise eest

esitatud arve muutus sissenõutavaks, tuleb lugeda, et tööd on kostja poolt vastu võetud. Kohus

on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud, et ta oleks keeldunud tööde vastuvõtmisest.

25. Hageja on kostjale teostatud tööde eest esitanud tasumiseks arve nr 19 summas 4800 eurot

(koos käibemaksuga) (I kd tl 8). Arve kohaselt sisaldab nimetatud arve järgmiseid töid: 1)

treileri liivapritsimine ja värvimine 3207 eurot + käibemaks, 2) veoauto velgede liivapritsimine

ja värvimine 370 eurot + käibemaks, 3) treileri velgede liivapritsimine ja värvimine 333 eurot

+ käibemaks, 4) stange liivapritsimine ja värvimine 90 eurot + käibemaks. Pooled ei vaidle, et

hageja nimetatud tööd teostama pidi. Kostja on välja toonud, et tal puuduvad pretensioonid

veoauto velgede liivapritsimise ja värvimise, treileri velgede liivapritsimise ja värvimise ning

stange liivapritsimise ja värvimise osas. Poolte vahel on vaidlus üksnes treileri liivapritsimise

ja värvimistööde lepingutingimustele vastavuses ning nimetatud töö tasu suuruses.

26. VÕS § 637 lg 1 sätestab, et kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku

lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik

tasu. Hageja on hagiavalduses välja toonud, et hageja tegi treileri liivapritsi- ja värvimistööde

osas hinnapakkumise 3000 eurot (ilma käibemaksuta). Hiljem, kui kostja 12.03.2021 treileri

hageja juurde tõi, teavitas hageja kostjat, et tööd võivad osutuda oluliselt kallimaks. Kostja on

vaielnud poolte hinnakokkuleppele vastu ning leidnud, et poolte vahel oli kokkulepe hinna osas

3000 eurot (koos käibemaksuga).

27. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud hagiavalduses välja toodud

kõrgemas hinnas kokkuleppe saavutamist. Hinnakokkuleppe sõlmimist ei tõendanud kohtu

hinnangul ka 31.05.2022 istungil üle kuulatud hageja tunnistajad. Kohus nõustub kostjaga, et

käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud ka tavalist ega mõistlikku tasu. Kohus on seisukohal,

et käesoleval juhul on tõendatud (ning kostja poolt omaksvõetud), et poolte vahel oli kokkulepe

treileri liivapritsimise ja värvimise tööde tasus 2500 eurot + käibemaks.

2-21-11847

28. Kostja on oma vastuses välja toonud, et hageja poolt teostatud tööd oli puudustega, mistõttu

on kostjal tekkinud hageja vastu kahjunõue, millise nõude tasaarvestamist hageja nõudega

kostja soovib. Kohtueelses menetluses ning kostja vastuses hagile on kostja hinna alandamise

avalduse. Hageja on kohtule esitatud menetlusdokumentides ning pooltevahelises

kirjavahetuses nõustunud osade puudustega, kuid leidnud, et kostja on kaotanud õiguse

vähendada hagejale maksmisele kuuluvat tasu, kuna on keeldunud õigustamatult vastu võtmast

hageja ettepanekut töö lepingutingimustele vastavusse viimiseks. Kohus peab kindlaks tegema,

kas hageja teostas kokkulepitud tööd vastavalt lepingutingimustele ning kas kostja on

keeldunud õigustamatult ettepanekust hageja poolt puuduste kõrvaldamisest.

29. VÕS § 641 lg 1 esimese lause kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. VÕS § 641

lg 2 järgi ei vasta töö muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi (p

1) või kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija

seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis

mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks,

milles seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse (p 2). VÕS § 642 lg 1 esimese lause kohaselt

vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku

hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles

pärast seda. Sama paragrahvi lg 3 järgi vastutab töövõtja ka lepingutingimustele mittevastavuse

eest, mis tekib pärast töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut tellijale, kui

mittevastavus tekkis töövõtja kohustuste rikkumise tagajärjel. Töö lepingutingimustele

mittevastavuse hindamiseks VÕS § 641 lg-te 1 ja 2 ning VÕS § 642 lg-te 1 ja 3 järgi on vaja

selgeks teha, milles pooled lepingus kokku leppisid ja kas hageja tehtud töö vastas

kokkulepitule, samuti töö sobivust selle otstarbeks.

30. Pooled on 04.05.2021 koostanud treileri liivapritsi- ja värvimistööde ülevaatamise akti (I

kd tl 13), mille kohaselt kostja hinnangul esinesid hageja poolt teostatud tööl järgmised

puudused:

1) esiplatvormi pind kõik kare – 2,55m x 3,0m=7,5m2;

2) pikkitaladel vana värv ja rooste eemaldamata, pind 4tk x 6m x 0,2m=4,8m2;

3) pikitalade alumised servad roostest puhastamata 8 tk x 6m x 0,1= 4,8m2;

4) pikitalade välispinnad korralikult puhastamata (pinnad karedad) 2tk x 6m x 0,28m=3,3m2;

5) põikitalad korralikult puhastamata 8 tk x 2,50m x 0,16m=3,2m2.

31. Kohtule esitatud hageja lepingulise esindaja ja kostja vahelisest kirjavahetusest nähtuvalt

on hageja nõustunud osade nimetatud puuduste likvideerimisega (I kd tl 17). Hageja on

nõustunud pikitaladel vana värvi ja rooste eemaldamisega 4,8m2 ning pikitalade alumiste

servade rooste puhastamisega 4,8m2. Ülejäänud kostja poolt välja toodud puuduste osas märkis

hageja, et tegemist pole puudustega ning ülevaatusel sellist väidetavat puudust ei tuvastatud.

Hageja on kostjale teinud ettepaneku hageja poolt aktsepteeritud puuduste kõrvaldamiseks,

millega kostja ei ole nõustunud. Kostja on hagejale teatanud, et ei soovi võtta hageja poolt

pakutud ettepanekut puuduste likvideerimiseks vastu ning esitas hagejalt hinna alandamise

avalduse (I kd tl 19).

32. VÕS § 646 lg 1 sätestab, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt

töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid

või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele

mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele

vastava uue töö. Eeltoodust tuleneb, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, peab tellija esmalt

nõudma puuduste kõrvaldamist. VÕS § 647 lg 1 sätestab, et töövõtja loetakse töövõtulepingut

oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik

2-21-11847

või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast

või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist.

Eeltoodud sätetest koostoimes tuleneb, et esmalt peab tellija nõudma töövõtjalt puuduse

kõrvaldamist ning üksnes puuduse kõrvaldamata jätmisel või selle kõrvaldamisest keeldumise

korral on tegemist töövõtja olulise lepingu rikkumisega. VÕS § 648 p 2 sätestab, et tellija ei või

vähendada töövõtjale maksmisele kuuluvat tasu, kui tellija keeldus õigustamatult vastu võtmast

töövõtja ettepanekut töö lepingutingimustega vastavusse viimiseks või uue töö tegemiseks.

Kohtu hinnangul tuleneb eeltoodud sätetest, et kui töö ei vasta tellija arvates kokku lepitud

tingimustele, peab tellija esmalt nõudma töövõtjalt piisavalt selgelt puuduste kõrvaldamist ning

peab ka arvestama töövõtja ettepanekutega töö parandamiseks. Kui tellija nende ettepanekutega

ei arvesta, ei saa ta vähendada maksmisele kuuluvat tasu.

33. Hageja on välja toonud ja poolte kohtule esitatud kirjavahetusega (I kd tl 9-12, 14, 16-17)

tõendanud, et on teinud kostjale korduvalt kirjalikke ettepanekuid puuduste (selles osas, mida

hageja on tunnistanud) kõrvaldamiseks, kuid kostja on ettepanekutest keeldunud (I kd tl 19).

Eeltoodust tulenevalt ning lähtuvalt VÕS § 648 p-s 2 sätestatust leiab kohus, et kostja on

kaotanud oma õiguse hinna alandamisele.

34. Hinna alandamise, kui õiguskaitsevahendi näol on tegemist kujundusõigusega ning

õiguskaitsevahendi rakendamise tahteavaldused on nagu muudki tahteavaldused TsÜS § 69 lg

1 ja § 72 järgi põhimõtteliselt tagasivõtmatud (RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-129-05 p 37). Kostja

on käesolevas menetluses esitanud ka kahjunõude, soovides seda tasaarvestada hageja

tasunõudega. Hinna alandamine ja kahju hüvitamise nõue samadele puudustele tuginedes sama

tagajärje kõrvaldamiseks on kattuvas osas välistatud (RKTKo tsiviilasjas 3-2-1-100 p 24).

Kohus nõustub hagejaga, et käesoleval juhul välistab kahju hüvitamise nõude esitamise

varasemalt esitatud hinna alandamise avaldus. Samuti nõustub kohus hagejaga, et käesoleval

juhul on ka ebaproportsionaalne treileril esinevate väidetavate puuduste kõrvaldamise

maksumus 3014 eurot, millele lisandub käibemaks, kuna puuduste kõrvaldamise hind võrdub

sisuliselt kogu treileri värvi- ja liivapritsitöödega.

35. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et põhjendatud on hageja nõue velgede ja stange

liivapritsimise ja värvimise osas summas 951,60 eurot (käibemaksuga) ning nimetatud summa

tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus leiab, et treileri liivapritsi- ja värvimistööde

osas tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks 1800 eurot (käibemaksuga), arvestades eelnevalt

tuvastatud pooltevahelist kokkulepet ning kostja poolt tasutud ettemaksu 1200 eurot

(käibemaksuga) (3000-1200=1800). Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja põhinõude

osaliselt kogusummas 2751,60 eurot (951,60+1800).

36. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 järgi kui

võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, oma võlgnetava

kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping

üles, alandada hinda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele

või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

37. Lisaks põhivõlgnevusele on hageja palunud kostjalt välja mõista viivis alates

põhivõlgnevuse sissenõutakas muutumisest, s.o 08.04.2021, kuni hagiavalduse esitamiseni, s.o.

2-21-11847

28.07.2021. Kuivõrd kohus rahuldab hageja põhinõude osaliselt, kuulub osaliselt rahuldamisele

ka hageja viivisenõue summas 67,55 eurot (2819,15 eurot x 8%365 x 112 päeva).

38. Menetluses esitatud, kuid otsuses käsitlemata poolte väited ja tõendid tuleb jätta

arvestamata kui asjas mitte tähtsust omavad (TsMS § 442 lg 8, § 238).

Menetluskulud

39. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

40. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus leiab, et kuivõrd kohus rahuldab hageja hagi osaliselt, tuleb poolte menetluskulud jätta

poolte endi kanda.

41. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadri Mälberg

kohtunik