2-22-109465/6 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Kadri Mälberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. august 2022, Pärnu

Tsiviilasja number

2-22-109465

Tsiviilasi

AS Aktiva Portfolio hagi A. K. vastu põhivõlgnevuse

ja viiviste nõudes

Tsiviilasja hind

241,92 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS Aktiva Portfolio (registrikood 16013522)

Hageja lepinguline esindaja: Alla Žulinskaja (e-post

jurist@julianus.ee)

Kostja: A. K. (isikukood xxxxxxxxxxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega kostja A. K. suhtes, kuna kostja ei ole kohtu

poolt määratud tähtaja jooksul hagile vastanud.

2. Mõista kostjalt A. K. (isikukood xxxxxxxxxxx) hageja AS Aktiva Portfolio

(registrikood 16013522) kasuks välja hageja ja kostja vahel 14.04.2021 sõlmitud

võlatunnistuse alusel põhivõlgnevus 190,75 eurot ja viivis (perioodi 11.05.2021-

30.06.2022 eest) 27,26 eurot, kokku 218,01 eurot.

3. Mõista kostjalt A. K.ilt hageja AS Aktiva Portfolio kasuks välja viivis

põhinõudelt (190,75 eurot) alates 01.07.2022 kuni põhinõude täitmiseni määras

0,065% päevas, kuid kokku mitte enam kui 73,45 eurot.

4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

4.1.

Jätta menetluskulud kostja kanda.

4.2.

Mõista kostjalt A. K.ilt hageja AS Aktiva Portfolio kasuks välja

menetluskulu hüvitamiseks 280 eurot (s.o riigilõiv 100 eurot ja

põhjendatud lepingulise esindaja tasu 180 eurot).

4.3.

Kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt (280 eurolt) hagejale viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui:

1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt;

2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema

esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või

elektrooniliselt;

3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel

juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Kohtuotsuse selgitused

TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu

märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

1. Hageja esitas 21.03.2022 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus võttis avalduse menetlusse ning

edastas võlgnikule. Võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut mõistliku aja jooksul kätte

toimetada, seda ei saa avalikult kätte toimetada ning avaldaja ei ole väljendanud soovi

menetluse lõpetamiseks, mistõttu lõpetas kohus 25.05.2022 määrusega maksekäsu

kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale menetluse

jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas kohtule hagiavalduse 30.06.2022. Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja edastas 05.07.2022 määrusega hagiavalduse kohtualluvusel Pärnu

Maakohtu Pärnu kohtumajale.

2. Pärnu Maakohus võttis 21.07.2022 määrusega hageja hagi menetlusse ning kohustas kostjat

hagile vastama 14 päeva jooksul alates hagimaterjalide ja kohtumääruse kättetoimetamisest.

Nõude aluseks on hageja ja kostja vahel 14.04.2021 sõlmitud võlatunnistus ning

maksekokkulepe, mille kohaselt kostja kinnitas võlgnevuse olemasolu, suurust ja koosseisu.

Kokkuleppe kohaselt tunnistas kostja, et võlgneb kokkuleppe andmise päeva seisuga hagejale

kokku 170,75 eurot, millest põhisumma on 100,80 eurot, viivis 44,71 eurot, sissenõudekulu

13,42 eurot ning intress 11,82 eurot. Lisandus ühekordne lepingutasu 20 eurot. Kostja

võlatunnistusest ning maksekokkuleppest tulenevaid kohustusi ei täitnud. Hageja nõuab

kostjalt võlgnevuse 190,75 eurot ja viivist (perioodi 11.05.2021 kuni 30.06.2022 eest) 27,26

eurot ning edasiulatuvat viivist. Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 340 eurot

(sh riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja kulu 240 eurot) ja menetluskuludelt viivise

väljamõistmist.

3. Kostjale toimetati hagiavaldus ja 21.07.2022 kohtumäärus kätte kostja elukoha aadressil

xxx 26.07.2022. Seega kohustus kostja vastama hagiavaldusele hiljemalt 09.08.2022. Kostja

ei vastanud hagiavaldusele tähtaegselt.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei esine. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud ja kostja ei ole

kohtule tähtaegselt nõuetekohaselt kirjalikku vastust esitanud.

5. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb

rahuldada.

6. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest

taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174

lg 1).

7. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS

§ 138 lg 2, § 139, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel on riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu

põhjendatud kulutused ja need tuleb kostjalt hageja kasuks põhjendatud ulatuses välja mõista.

Riigilõivu tasumist on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218

sätestatu kohaselt. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust

ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust

ega istungeid, tegemist on nn tüüphagiga, milliseid hageja on esitanud korduvalt. Eeltoodust

tulenevalt ja juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks

hageja lepingulise esindaja kulusid summas 180 eurot (s.o 1,5 tunni ulatuses).

8. Seega tuleb kostjalt välja mõista menetluskulu hüvitamiseks 280 eurot (riigilõiv 100 eurot

ja põhjendatud lepingulise esindaja tasu 180 eurot).

9. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja menetluskuludelt viivise VÕS

§ 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

10. TsMS § 178 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja

suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadri Mälberg

kohtunik