2-20-138536/29 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht 10.08.2022.a, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-138536

Kohtuasi

Pärnu linn, A.H. Tammsaare pst 36 korteriühistu

avaldus X vastu 1266,47 euro ja viiviste nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 21.09.2021.a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Pärnu linn, A.H. Tammsaare pst 36 korteriühistu

määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (määruskaebuse esitaja): Pärnu linn, A.H.

Tammsaare pst 36 korteriühistu (registrikood 80009956,

aadress A.H. Tammsaare pst 36, Pärnu linn, Pärnu

maakond), lepinguline esindaja Jelena Smorodina (e-

post:XXX)

Puudutatud

isik

(vastustaja):

X

(isikukood

XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja

Eduard Kakko (e-post:XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Pärnu Maakohtu 21.09.2021.a määrus jätta muutmata.

2. Pärnu linn, A.H. Tammsaare pst 36 korteriühistu määruskaebus jätta

rahuldamata.

3. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta Pärnu linn, A.H. Tammsaare pst

36 korteriühistu kanda. Jätta menetluskulud nende puudumise tõttu kindlaks

määramata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

2-20-138536

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Pärnu linn, A. H. Tammsaare pst 36 korteriühistu (avaldaja) esitas 19.10.2020.a Pärnu

Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult X (puudutatud isik) 1294,61 euro

saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 26.10.2020.a võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte

toimetatud 06.11.2020.a e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik X esitas

16.11.2020.a avaldaja nõudele vastuväite. 26.11.2020.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohtu

maksekäsuosakond maksekäsu kiirmenetluse ja andis Pärnu linn, A. H. Tammsaare pst 36

korteriühistu nõude X vastu 1294,61 euro saamiseks üle Pärnu Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

2. Avaldaja esitas 14.12.2020.a Pärnu Maakohtule avalduse, milles palus puudutatud isikult

avaldaja kasuks põhivõlgnevuse 1266,74 eurot, viivised 8% aastas põhivõlgnevuselt 1266,74

eurot perioodi 20.05.2020.a-13.12.2020.a (208 päeva) eest summas 57,59 eurot ja

edasiulatuvalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni võla täieliku tasumiseni.

2.1. Avalduse kohaselt on Pärnu linnas A.H.Tammsaare pst 36 majas 02.10.1997.a

moodustatud korteriühistu, mille liikmeks on asjast puudutatud isik alates korteriomandi nr 20

omanikuks saamisest ehk alates 09.12.2008.a. Korteriühistu kehtiv põhikiri kinnitati

18.06.2019.a üldkoosoleku otsusega.

2.2. 10.05.2001.a toimunud korteriühistu üldkoosolekul otsustati terve maja torude süsteem

rekonstrueerida ja vahetada. Raha koguti võrdselt korterite vahel. Korterite nr 17, 20, 26, 29

omanikud, korteriühistu ja töövõtja OÜ Kiwi Ehitus leppisid aga kokku, et ei soovi torude

vahetust. Nende poolt seni sissemakstud torude remondi raha maksti ühistu poolt omanikele

tagasi. Püstikutorude avarii korral aga tasuvad nimetatud korterite omanikud kõik remondiks

väljaminevad kulud. Korteri nr 20 tollane omanik Y allkirjastas eelnimetatud kokkuleppe

05.03.2002.a. Eelnimetatud kokkuleppe kohaselt tegi korteriühistu II trepikoja ühetoaliste

korterite omanikele, sh asjast puudutatud isikule, sissemakstud torude remondiraha osas

tasaarvestuse edaspidi nõutud majandamiskuludega.

2.3. 11.03.2020.a avastati II trepikoja keldri osas kanalisatsiooni torus suur pragu ja üks tükk

torust oli välja kukkunud ning külma- ja sooja vee torud olid läbi roostetanud ja metall oli

murenenud, millest oleks iga hetk võinud tekkida veeuputus ja seetõttu tuli torud võimalikult

kiiresti vahetada. Avaldaja arvates peavad teostatud remonditööde eest tasuma remonditud

püstiku korteriomanikud, kes on 2002.aastal loobunud sama püstiku remonditööde tegemast

ning saanud tagasi selleks remondiks kogutud raha. Ühistu teavitas viivitamatult teavitas

korteriomanikku

remonditööde

vajadusest

ning

informeeris

remonditööde

käigust.

Remonditööd teostas Danko Ehitus OÜ ja 17.04.2020.a remondiarve nr 165 summas 4990,07

eurot jagati korterite nr 17, 20, 23, 26 ja 29 vahel järgmiselt: korterid 17, 20 ja 23 igaüks 1266,74

eurot; korter nr 26 üksinda 978,74 eurot ja korter nr 29 üksinda 211,12 eurot.

2-20-138536

2.4. Nagu nähtub korteriühistu 29.06.2020.a üldkoosoleku protokollist, sai puudutatud isiku

soov, et remondiarve oleks detailselt lahti kirjutatud (arve nr ja kuupäev, kauba soetaja, teenuse

saaja, teenuse kirjeldus, kauba kogus ja hind, mitu trepikoda) protokolli kirja, kuid üldkoosolek

ei ole otsustanud, et remondiarves peaks sisalduma eelnimetatud read. Otsust ei ole

vaidlustatud. Küll aga kinnitati remonditööde maksumus ja selle nõudmine just sama püstiku

korteriomanikelt 02.-09.05.2021.a toimunud üldkoosolekul. Vastava otsuse poolt hääletas 36

korteriomanikku 55-st.

2.5. Remonditööde summat 1266,74 eurot nõutakse puudutatud isikult alates 20.05.2020.a ehk

arve nr 178 tasumise tähtajast. Vaatamata korduvatele nõudmistele ning korteriühistu

selgitustele ei ole puudutatud isik käesoleva ajani tasunud oma osa remonditööde arvest.

Avaldaja nõude aluseks ei ole korteriühistu ja korteriomanike, sh korteri nr 20 omaniku, vahel

2002.aasta

märtsi

kuus

sõlmitud

kokkulepe.

Korteriühistu

nõue

põhineb

korteriomanike

kohustusest

kanda

majandamiskulud

ja

seda

korteriomandi-

ja

korteriühistuseaduse (edaspidi ka KrtS) § 40 lg 1 alusel.

Puudutatud isiku seisukoht

3. Puudutatud isiku seisukoha kohaselt sai ta 17.03.2020.a avaldajalt kirja püstaku torude

vahetamise kiire vajaduse kohta. Seda avariilist olukorda ei tutvustatud kellelegi asjaosalistest

korteriomanikest. Samuti ei esitatud avariiolukorra kirjeldusega akti. Korteriomanikega midagi

kokku ei lepitud, ka esitatud hinnapakkumistest ei teavitatud. Järgmine kiri tuli juba koos arvega.

Keegi ei olnud teatanud võimalikest kulutustest ja töö teostamise ajast. Puudutatud isik tegi ühistu

esimehele pöördumise, et selgitada, kuidas selline rahaline tulem kujunes ja palus

maksekõlbulikku arvet. Arvel soovis puudutatud isik näha tehtud töid koos ajakulu ja

tunnihinnaga, materjalide kulu ja maksumust jne. Arvet, töö vastuvõtmisakti ega avariiakti ei ole

esitatud ka kohtumenetluse ajal. Vaidlusalusele tööle ei ole võimalik adekvaatset hinnangut anda,

kuna puudub remonditööde kirjeldus ning materjalide kulu- ja hinnaarvestus. Teemat arutati

ühistu 29.06.2020 üldkoosolekul, kus jäi ka teiste ühistu liikmete kinnitusel kõlama soov, et see

arve kirjutataks lahti. Seda ettepanekut aga ei protokollitud ega täidetud. 02.-09.05.2021.a

toimunud üldkoosolekul vastuvõetud otsuseid puudutatud isik vaidlustanud ei ole. Puudutatud

isikul on õigus keelduda kandmast kulusid, kui nende kandmine oleks vastuolus hea usu

põhimõttega. Kuna tegemist on majanduskava välise summaga, tulnuks selle osas mitte ainult

hääletada, vaid saavutada ka asjaosalistega kokkulepe.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Pärnu Maakohus rahuldas 21.09.2021.a määrusega avaldaja avalduse osaliselt (resolutsiooni

punkt 1), mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 1266,74 eurot ning viivised nimetatud

summalt alates 10.05.2021.a kuni summa tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

määras (resolutsiooni punkt 2); jättis rahuldamata avaldaja avalduse viivise nõudes

ajavahemiku 20.05.2020.a–09.05.2021.a eest (resolutsiooni punkt 3), jättis menetlusosaliste

menetluskulud nende endi kanda, v.a avaldaja menetluskulud summas 220 eurot, millise

summa mõistis kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja. Maakohus määras, et nimetatud

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest

alates kuni summa tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras

(resolutsiooni punkt 4).

5. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tugines kohus KrtS § 34 lg-tele 1 ja 2, § 37 lg-tele

1 ja 2, § 40 lg-tele 1 ja 2 ning §-le 41.

2-20-138536

6. Käesolevas asjas esitatud asjaoludel puudub vaidlus selles, et märtsis 2020 avastatud

avaldaja hallata oleva kortermaja 2. trepikoja torustiku avariilisus vajas kiiret sekkumist ja

remonti. Sellist ootamatut olukorda reguleerib kohtu hinnangul KrtS § 37, mille lg 1 ja 2

koostoimes võib korteriühistu juhatus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke

toiminguid ka korteriomanike ja ühistu enda nõusolekuta, kui viivitamine tekitaks kaasomandi

esemele olulist kahju.

7. Remondikulutuste kandmine käib üldjuhul KrtS § 40 lg 1 ja § 41 (eelkõige selle lg 1 p 4)

läbi (ette)maksete tegemise majanduskava alusel vastavalt iga korteriomandi kaasomandi osa

suurusele. Samas näeb KrtS 40 lg 2 ette erandi nimetatud põhimõttest järgmiselt:

Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha

käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra

majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta

ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et

tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse

selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse

mahule.

8. Sellele põhimõttele vastab kohtu hinnangul avaldaja kehtiva põhikirja p 4.2.3.6., mille

kohaselt on ühistu liige (milleks on seaduse järgi ka puudutatud isik korteriomanikuna)

kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud

kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulude katteks makseid üldkoosoleku poolt

kehtestatud suuruses ja korras. Elamu remondi puhul võetakse arvestuse aluseks üldkoosoleku

otsus iga remondi kohta eraldi. Seega pidi ka kõnealuste remonttööde puhul nii selle

lõppmaksumuse kui korteriomanike vahel jagamise aluseks olema vastu võetud üldkoosoleku

otsus. Selle otsuseni jõudis avaldaja alles 02.-09.05.2021.a koosolekut kokku kutsumata

korraldatud ühistu üldkoosolekul.

9. Varasemalt, 29.06.2020.a üldkoosolekul, oli päevakorra punkti 4 all kavas „2. trepikoja

ühetoaliste korterite püstaku remondi selgitamine“. Samas ei võetud siis vastu ühtki otsust. Seda

silmas pidades oli puudutatud isiku käitumine arve tasumisest keeldumisel ja KrtS § 40 lg 3

sätetele tuginemine igati põhjendatud. Nimetatud sätte kohaselt võib korteriomanik keelduda

kandmast kulusid, millega ta ei ole nõustunud, kui nende kandmise nõudmine temalt oleks

vastuolus hea usu põhimõttega. Selgitused lakooniliselt koostatud Danko Ehitus OÜ arve nr

165 (kuupäev 17.04.2020.a) sisu ehk tehtud remonttööde materjalide ja tööde olemuse kohta

on ühistu avanud alles käesoleva kohtumenetluse käigus (maksekäsu kiirmenetluse avaldus

esitati 19.10.2020.a, avaldus hagita menetluses 14.12.2020.a).

10. 02.-09.05.2021.a ühistu üldkoosolekul võeti päevakorra p 6 all vastu otsus, mille kohaselt

maksavad elamu 2.trepikoja püstiku remondi eest ühetoaliste korterite omanikud. Koosoleku

kutses (mille tekst on kantud ka protokolli), on teemat täpsemalt avatud ning selgitatud, et:

trepikoja ühetoaliste korterite veetorustiku vahetamine summas 4990,07 kinnitamine

ja jagamine sama püstiku korterite vahel vastavalt tehtud tööde ulatuses. Püstiku remondi eest

ei pea maksma terve maja remondifondist, kuna selle töö eest on tasunud kõik ülejäänud

korteriomanikud võrdselt 2002. aastal. Koostoimes Danko Ehitus OÜ arvega nr 25, millelt

nähtub ka remondiarve summa jagunemine korterite vahel, on otsus arusaadav ning pidi olema

mõistetav ka puudutatud isikule. Kohus leidis, et puudutatud isikule pandud kulutuste nõue ei

ole hea usu põhimõttega vastuolus ning puudub alus kahelda selles, et Danko Ehitus OÜ arvel

näidatud töid ei tehtud, materjale ei kulutatud või oleks kulutused ülepaisutatud. Mis puutub

02.-09.05.2021.a üldkoosoleku otsuse võimalikku tühisusse, siis ei ole puudutatud isik oma

2-20-138536

vastuväidetes selliseid asjaolusid esile toonud. Kohus rahuldas avaldaja nõude vastavalt arvel

nr 165 toodud jagunemisele ning mõistis puudutatud isikult välja 1266,74 eurot.

11. Rahalise kohustuse mittetäitmisel on õigus nõuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg

1 p 6 alusel, kusjuures viivist saab arvutada arvates selle kohustuse sissenõutavaks muutumisest

(VÕS § 113 lg 1). Kuivõrd nõude aluseks on ülaltoodud põhjendustel 02.-09.05.2021.a

üldkoosoleku otsus, siis ei pidanud kohus põhjendatuks määrata viivise tasumise algusaega

29.04.2020.a arve maksetähtajaga, vaid kõnealuse otsusega ehk alates 10.05.2021.a kuni nõude

kohase täitmiseni.

12. Menetluskulude jaotamisel tugines kohus TsMS § 172 lg-le 1. Kuivõrd menetluses on 2

menetlusosalist ning kuni 02.-09.05.2021.a üldkoosoleku otsuseni ei olnud avaldaja nõudel

õiguslikku alust (vajadust otsuse tegemiseks selgitas kohus ise), pidas kohus õiglaseks jätta

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a avalduselt tasutud riigilõiv, maksekäsu

kiirmenetluse kulud ja kulud lepingulisele esindajale osas, mis tehti pärast kõnealuse otsuse

tegemist (alus: TsMS § 138 lg 2 ja § 144), v.a 12.05.2021.a ärakuulamisega seonduv

(ärakuulamine oli määratud varasemalt). Muus osas ei olnud avaldajal põhjust kulude

kandmiseks. Kulude summa osas – riigilõiv 50 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot

(TsMS § 144 p 7 viitega § 4842) ja arvel nr 50 märgitud esindaja tegevus kokku 150 eurot

(19.05.2021.a menetlusdokumendi ja menetluskulude nimekirja koostamine, kokku 1,5 tundi)

– ei olnud kohtul kahtlust, õigusabi tunnitasumäär ega toiminguteks kulutatud aeg ei ole

ülemäärane. Kohus põhjendas menetluskulude osalist väljamõistmist puudutatud isikult

sellega, et ka pärast kõnealust üldkoosoleku otsust ei soostunud puudutatud isik summat

tasuma, samal ajal otsust teadlikult mitte vaidlustades. Seega on alus arvata, et ühistul tulnuks

nõude maksmapanekuks kohtuteed alustada ka pärast 09.05.2021.a otsust.

Määruskaebus

13. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse resolutsiooni

punktid 3 ja 4 osas, v.a puudutatud isikult avaldaja kasuks menetluskuludena välja mõistetud

220 euro osas ning teha uus määrus, millega mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja

viivis perioodi 20.05.2020.a -09.05.2021.a eest summas 98,40 eurot, jätta kõik menetluskulude

puudutatud isiku kanda ning temalt avaldaja kasuks välja mõista lisaks menetluskulud summas

1400 eurot ning nendelt viivised VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

14. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt tulnuks jätta kõik menetluskulud puudutatud isiku

kanda. Maakohus on alusetult asunud seisukohale, et enne korteriühistu 02.-09.05.2021

üldkoosoleku otsuse tegemist ei olnud avaldaja nõudel õiguslikku alust. Kuivõrd kohus pidas

õiglaseks jätta võlgniku kanda need menetluskulud, mis on kantud korteriühistu poolt

maksekäsu kiirmenetluses, mis oli algatatud korteriühistu avalduse alusel enne korteriühistu

02.-09.05.2021.a üldkoosoleku otsuse tegemist, siis on loogiline jätta ka hagita menetluses

kantud menetluskulud täies ulatuses asjast puudutatud isiku kanda, seda enam, et põhinõude

rahuldas kohus täies ulatuses.

15. Kohtumääruse põhjendamisel viitas maakohus korteriühistu kehtiva põhikirja punktile

4.2.3.6., mille kohaselt elamu remondi puhul võetakse arvestuse aluseks üldkoosoleku otsus iga

remondi kohta eraldi. Maakohus jättis tähelepanuta, et otsus terve maja torude süsteemi

rekonstrueerimiseks ja remondikulude jaotamiseks korteriomanike vahel oli võetud vastu juba

10.05.2001.a toimunud üldkoosolekul. Puudutatud isik ei ole vaidlustanud korteriühistu

10.05.2001.a üldkoosoleku otsust ega 2020.aastal tehtud remondikulude jaotust korteriomanike

vahel vastavalt kaasomandi osa suurusele. Seetõttu 29.06.2020.a toimunud üldkoosolek ei ole

2-20-138536

pidanud vajalikuks teha II trepikoja ühetoaliste korterite kanalisatsioonipüstiku remondi kohta

korduvat otsust. Korteriühistu 29.06.2020.a üldkoosoleku otsust ei ole vaidlustatud. Võlgnik

sai teada püstiku remondi vajadusest ning remondi tasumise kohustusest korteriühistu

17.03.2020.a kirjast.

16. Kohtu arvates võlgniku rahaline kohustus muutus sissenõutavaks alates korteriühistu 02.-

09.05.2021.a otsuse tegemisest. Kohus jättis tähelepanuta, et korteriühistu ei ole 02.-

09.05.2021.a teinud uut otsust või parandanud varem tehtud otsust, vaid kinnitanud

korteriühistu üldkoosoleku otsuse 10.05.2001.a, 2002.aastal sõlmitud korteriomanike

kokkuleppe ja Danko Ehituse 17.04.2020.a arve nr 165 alusel 2020.aasta aprilli kuus tehtud

remondikulude jaotuse korteriomanike vahel. Seega korteriühistu nõue muutus sissenõutavaks

korteriarve nr 178 tasumise tähtajast ehk alates 20.05.2020.a.

17. Vaidluse tekkimise momendist oli korteriühistu nõus remondikulude osade kaupa

tasumisega, millest teatas võlgnikule enne kohtusse pöördumist, kuid tulemusteta -

korteriomanik loobus ka sellest võimalusest ega ole ise pakkunud midagi tekkinud vaidluse

kohtuväliseks lahendamiseks. Seetõttu oli korteriühistu sunnitud pöörduma kohtu poole.

Kohtumenetluse käigus ei ole võlgnik tasunud teostatud remonditööde eest sentigi. Võlgnik

viivitas tahtlikult remondikulude eest tasumisega ja peab viivised summas 98,40 eurot perioodi

20.05.2020.a -09.05.2021.a eest tasuma.

Menetlusosaliste seisukohad

18. Puudutatud isik ei pidanud kaebust õigeks ning palus selle uus nõudeid mitte arvestada.

Puudutatud isik on pärast otsuse saamist tasunud avaldajale vastavad summad. Puudutatud isik

ei saanud vaidlustada 2001.a otsuseid, sest ostis korteri alles 2008.a. ning lepingus ei ole ühtegi

viidet, mis seoks teda eelmiste korteriomanike võlgnevustega. Puudutatud isiku kahele

pöördumisele ei vastatud, juhatuselt kolmandale pöördumisele saadud vastus ei pakkunud

lahendust.

Menetluse edasine käik

19. Pärnu Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

20. Ringkonnakohus märgib esmalt, et kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 alusel maakohtu

määruse õigsust osas, mille peale on edasi kaevatud. Avaldaja vaidlustas maakohtu määruse

osas, millega kohus jättis rahuldamata avaldaja avalduse viivise nõudes ajavahemiku

20.05.2020.a-09.05.2021.a eest ning jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Ülejäänud osas on maakohtu määrus edasi kaebamata jõustunud tulenevalt TsMS § 466 lg-st 3.

21. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, on seisukohal, et vaidlustatud

maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna

määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus

maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub

TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt

põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

2-20-138536

22. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga selles, et maakohus tuvastas ebaõigesti

avaldaja nõude sissenõutavaks muutumise aja.

23. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt tugineb avaldaja sellele, et 11.03.2020.a avastati II

trepikoja keldri osas kanalisatsiooni torus suur pragu, üks tükk torust oli välja kukkunud,

külma- ja sooja vee torud olid läbi roostetanud, metall murenenud ning kuna sellest oleks iga

hetk võinud tekkida veeuputus, tuli torud võimalikult kiiresti vahetada. Avaldaja on esile

toonud ka selle, et kehtiv põhikiri kinnitati 18.06.2019.a üldkoosolekul. Põhikirja p 4.2.3.6.

kohaselt võetakse elamu majandamise jooksvate kulude katteks maksete arvestamise aluseks

elamu remondi puhul üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsus iga remondi kohta eraldi.

24. Arvestades avaldaja eelnimetatud põhikirjalist kokkulepet ning asjas esitatud avaldaja

üldkoosoleku otsuseid, on maakohus õigesti järeldanud, et avaldaja nõude aluseks on 02.-

09.05.2021.a üldkoosoleku otsus, kuna sellest nähtuvalt on esmakordselt otsustatud konkreetse,

11.03.2020.a avastatud avariilise olukorraga seotud remonttööde maksumuse ja selle

jagunemine korteriomanike, sh puudutatud isiku vahel.

25. Eelnevast tulenevalt ei ole avaldaja nõude aluseks avaldaja poolt viidatud varasem, so

10.05.2001.a üldkoosolekul vastu võetud otsus ega ka korteri nr 20 endise omaniku poolt

05.03.2002.a allkirjastatud kokkulepe ühistu juhatusega ning asjas ei oma tähtsust, et

puudutatud isik ei ole avaldaja viidatud 2001.a ja 2020.a üldkoosolekute otsuseid vaidlustanud.

26. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa nõustuda seisukohaga, et avaldaja ei teinud 02.-

09.05.2021.a uut otsust ega parandanud varasemat otsust, kuna tsiviilasja materjalidest ei nähtu,

et avaldaja liikmed oleksid varasemalt otsustanud, et Danko Ehituse 17.04.2020.a arvel nr 165

märgitud remonttöödega seotud kulud jaotatakse ainult II trepikoja püstikus asuvate 1-toaliste

korterite omanike, sh puudutatud isiku vahel.

27. Kuivõrd avaldaja liikmed on konkreetset avariiolukorda likvideerivate remonttöödega

seotud tööde maksumuse ja korteriomanike vahel jagamise aluseks oleva üldkoosoleku otsuseni

jõudnud alles 02.-09.05.2021.a koosolekul, on maakohus õigesti järeldanud ka seda, et avaldaja

nõue muutus puudutatud isiku vastu sissenõutavaks alates 10.05.2021.a, mitte puudutatud

isikule arve nr 178 esitamisega 20.05.2020.a.

28. Võttes arvesse, et avaldajal puudus puudutatud isikule 20.05.2020.a arve nr 178 esitamisel

õiguslik alus (so vastav üldkoosoleku otsus eelnimetatud remonttööde maksumuse jagamiseks

korteriomanike, sh puudutatud isiku vahel), VÕS § 82 lg 7 esimese lause kohaselt muutub

kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 113

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni, on maakohus õigesti jätnud avaldaja viivisenõude perioodi 20.05.2020.a–

09.05.2021.a eest rahuldamata.

29. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga ka selles, et kõik menetluskulud

tulnuks jätta puudutatud isiku kanda.

30. Menetluskulude jaotuse määramine on kohtu kaalutlusotsustus, millesse kõrgema astme

kohus võib sekkuda vaid siis, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire ja

eelkõige juhul, kui kohus jättis tähtsust omavad asjaolud kaalumata või tegi seda ebapiisavalt

(vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 04.12.2013.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 18).

2-20-138536

31. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus menetluskulude jaotamisel diskretsiooni piire

ületanud ega menetlusõiguse norme rikkunud. Arvestades avaldaja nõude tekkimise aega,

milleks oli 02.-09.05.2021.a üldkoosolek, mitte puudutatud isikule arve nr 178 esitamise aeg

20.05.2020.a ning asjaolu, et maakohus ei rahuldanud kõiki avaldaja nõudeid, menetluses

osales kaks menetlusosalist, jättis maakohus menetlusosaliste menetluskulud (v.a. avaldaja

menetluskulud summas 220 eurot), õigesti TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.

Ka kohtupraktikas on asutud seisukohale, et TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaldamisel on mitme

menetlusosalisega hagita menetluses üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda,

kelle kahjuks lahend tehti (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 07.10.2020.a kohtumäärus

tsiviilasjas nr 2-18-11359, p 14).

32. Avaldaja põhinõude rahuldamine ei anna ringkonnakohtu hinnangul alust maakohtu

määratud menetluskulude jaotuse muutmiseks, arvestades, et 02.-09.05.2021.a üldkoosoleku

otsuseni jõudis avaldaja üksnes maakohtu selgituste tulemusena, olgugi, et avaldaja kehtiva

põhikirja p 4.2.3.6. selgelt sätestab, et elamu remondi puhul võetakse arvestuse aluseks

üldkoosoleku otsus iga remondi kohta eraldi ning kuni eelnimetatud üldkoosoleku otsuse

vastuvõtmiseni oli puudutatud isikul seaduslik alus keelduda avaldaja esitatud arve tasumisest

eelnimetatud avariilise olukorraga seotud remonttöid puudutavas osas.

Menetluskulude jaotus ja kindlaks määramine

33. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud kulud

TsMS § 172 lg-st 1 tulenevalt avaldaja kanda. Arvestades, et määruskaebusmenetluses ei ole

puudutatud isik menetluskulude nimekirja esitanud, puuduvad kindlaks määratavad

menetluskulud.

Edasikaebeõigus

34. Käesolev määrus on edasikaevatav tulenevalt TsMS § 617 lg-st 1 ja § 178 lg-st 1 ning TsMS

§ 643 lg 4 alusel koosmõjus TsMS §-iga 659.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/