2-22-8468/10 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve

Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

10. august 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-8468

Kohtuasi

X hagi Aktsiaseltsi Maleko vastu sundtäitmise

lubamatuks

tunnistamise

nõudes

täiteasjas

nr 022/2022/2832

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 7. juuni 2022. a määrus (menetlusse

võtmisest keeldumine)

Kaebuse esitaja ja liik

X 22. juuni 2022. a määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Jako Laanemägi

Kostja Aktsiaselts Maleko (registrikood 10111479),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristjan Aava

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 7. juuni 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-22-8468 ja saata

asi menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule.

2. X määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja) esitas 6. juunil 2022 Harju Maakohtule hagi Aktsiaseltsi Maleko (kostja,

võlausaldaja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2022/2832. Koos

hagiga esitas hageja hagi tagamise avalduse.

Hagiavalduse kohaselt on kostja algatanud täitemenetluse nr 022/2022/2832, mille aluseks on

Harju Maakohtu 21. jaanuari 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-660. Viidatud kohtuotsusega

mõistis kohus hagejalt kostja kasuks välja 62 000 eurot. Hageja käendas põhivõlgniku

Osaühingu Vesiroos (pankrotis) (põhivõlgnik) kohustusi kostja ees.

Harju Maakohtu 10. novembri 2021. a määrusega tsiviilasjas nr 2-21-14002 on välja kuulutatud

põhivõlgniku pankrot. Hageja hinnangul on tema vastu täitemenetluse algatamine vastuolus hea

usu põhimõttega, kuna kostja ei ole esitanud oma nõuet põhivõlgniku pankrotimenetluses.

Põhivõlgniku pankrotimenetluses koostatud ajutise halduri aruande kohaselt on põhivõlgnikul

vara kuni 567 500 eurot. Tänaseks on vara võõrandamisest pankrotipesasse laekunud 565 569

eurot. Seega on põhivõlgnikul olemas rahalised vahendid kostja nõude täitmiseks. Hageja leiab,

et kostja kahjustab pahatahtlikult ja ebamõistlikult hageja kui käendaja huve. Olukorras, kus

põhivõlgniku suhtes on välja kuulutatud pankrot, kuid tal on veel märkimisväärses summas

2 (4)

vara, on põhjendatud esitada nõue põhivõlgniku pankrotimenetluses. Hagejal kui käendajal on

hiljem raskendatud tagasinõude tulemuslik esitamine põhivõlgniku vastu. Sundtäitmine hageja

vastu seab hageja olukorda, kus tal ei ole enam oma õiguste ja huvide kaitseks võimalik midagi

teha.

Maakohtu määrus ja põhjendused

2. Harju

Maakohus

keeldus

7. juuni

2022. a

määrusega

(vaidlustatud

määrus)

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 alusel hagi menetlusse võtmisest ning jättis

menetluskulud hageja kanda.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole hagiga hageja taotletavat eesmärki võimalik

saavutada, kuivõrd hagiavaldus on perspektiivitu. Maakohus leidis, et puudub alus konkreetsete

asjaolude alusel hagi menetlemiseks. Maakohus viitas võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 lg-le 1,

leides, et see on võlausaldaja enda kaalutlusotsus, kas ta esitab nõude põhivõlgniku või

käendaja vastu. Oma otsuse tegemisel saab võlausaldaja hinnata nõude rahuldamise

perspektiivikust. Hagile lisatud ajutise halduri aruandest nähtub, et kuigi põhivõlgnikul on

pankrotimenetluses varasid kuni 567 500 eurot, on tal kohustusi ca 1 621 390 euro ulatuses, sh

hüpoteekidega tagatud nõudeid hinnanguliselt 269 889,06 eurot. Seetõttu ei ole võlausaldaja

nõude täielik rahuldamine põhivõlgniku pankrotimenetluses tõenäoline. Lisaks nähtub

põhivõlgniku võlausaldajate nimekirja kinnitamise määrusest, et kolmandas rahuldamisjärgus

on juba kinnitatud ka hageja tingimuslik solidaarkohustus summas 115 834,25 eurot.

Hagi tagamise avalduse osas märkis maakohus, et hagi tagamise abinõu saab kohaldada ainult

hagiavalduse suhtes, mille kohus on otsustanud menetlusse võtta.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

3. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

tühistada. Koos määruskaebusega esitas hageja uuesti hagi tagamise avalduse, paludes peatada

täitemenetlus kuni tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.

Maakohus leidis ebaõigesti, et esineb TsMS § 371 lg-s 2 nimetatud alus hagi menetlusse

võtmisest keeldumiseks. Hageja hinnangul andis maakohus hagi menetlusse võtmise

otsustamisel ennatlikult ja ebaõigesti asjale sisulise hinnangu. Ka ei ole maakohus määrust

piisavalt põhjendanud. Maakohus ei hinnanud hageja põhiväidet, et asjaolusid arvestades on

sundtäitmine vastuolus hea usu põhimõttega. Üksnes viide, et võlausaldaja ise otsustab

VÕS § 65 järgi, kelle vastu ta nõude esitab, ei ole õige ega piisav põhjus hagi menetlusse

võtmata jätmiseks.

Hageja kordas määruskaebuses hagiavalduses esiletoodud põhjendusi. Kostja poolt hea usu

põhimõtte vastane käitumine seisneb selles, et kostja on esitanud hageja vastu täitmisavalduse,

kuid ei ole esitanud oma nõuet põhivõlgniku pankrotimenetluses. Kostja oli teadlik, et

põhivõlgnik on pankrotis, kuid pankrotimenetluses on vara, mille arvelt saab kostja oma nõuet

täita. Kirjeldatud olukorras oli kostjal hea usu põhimõttest tulenev kohustus esitada oma nõue

põhivõlgniku pankrotimenetluses. Kostja on teadlikult kuritarvitanud oma õigusi ja seadnud

hageja äärmiselt raskesse olukorda.

4. Maakohus tagas 27. juuni 2022. a määrusega hagi.

5. Kostja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse

muutmata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

6. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3 (4)

7. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning

asi saata menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse.

8. Kolleegiumi hinnangul keeldus maakohus ebaõigesti hagi menetlusse võtmisest

TsMS § 371 lg 2 alusel põhjusel, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik

saavutada. Maakohus on keeldumise alusena kohaldanud TsMS § 371 lg 2 p 2, mis sätestab, et

kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega

kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui

hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

9. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 esimese lause järgi võib võlgnik esitada

sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige

põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. TMS § 221 lg-s 2 sätestatakse, et

sama sätte lg-s 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus,

millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist.

Kolleegium märgib, et hagi menetlusse võtmise otsustamisel tuleb kohtul lähtuda neist

asjaoludest, mis hageja on esile toonud. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et TsMS § 371 lg 2

p 2 kohaldamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid (vt nt Riigikohtu 13. veebruari 2018. a määrus

tsiviilasjas nr 2-17-8939/20, p 9). See tähendab ühtlasi, et kohus ei saa hagi menetlusse võtmisel

otsustada, kas hageja väited on tõendatud. Maakohus on selle põhimõtte vastu eksinud,

analüüsides hagiavaldusele lisatud ajutise halduri aruannet ning teinud selle põhjal järelduse, et

võlausaldaja nõude täielik rahuldamine põhivõlgniku pankrotimenetluses ei ole tõenäoline.

Hageja esiletoodud asjaolude kohaselt seisneb kostja poolt õiguste teostamise kuritarvitamine

ja hea usu põhimõtte vastane käitumine selles, et kostja on hageja kui käendaja vastu alustanud

täitemenetluse, kuid ei ole esitanud oma nõuet põhivõlgniku pankrotimenetluses. Sellise

käitumisega kuritarvitab kostja oma õigusi ning seab hageja äärmiselt raskesse olukorda. Lisaks

toob hageja esile, et põhivõlgnikul on märkimisväärses ulatuses vara, mille arvelt on

võlausaldaja kohustuse täitmine võimalik.

10. Kolleegiumi hinnangul ei saa hagiavalduses märgitud asjaoludel välistada, et hageja vastu

sundtäitmise algatamine põhivõlgniku kohustuse täitmiseks on vastuolus hea usu põhimõttega.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg-test 1 ja 2 tuleneb, et õiguste teostamisel

tuleb toimida heas usus ning see ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguste

teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. VÕS § 6 lg 1 kohaselt peavad

võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 6 lg 2

järgi ei kohaldata võlasuhtele seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu

põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Riigikohus on varem selgitanud, et hea usu põhimõtte

funktsiooniks on ka lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamise kuritarvitamise

piiramine (vt Riigikohtu 7. novembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-07, p 16).

Lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamist loetakse alati õiguse kuritarvitamiseks

siis, kui õigusi teostatakse vastuolus hea usu põhimõttega. Õiguste teostamise piiramine

tähendab, et kohus ei kohalda konkreetsel halvas usus käitumise juhul seadusest või lepingust

tulenevat (vt samas).

TsÜS § 138 lg-d 1 ja 2 ning VÕS § 6 kohalduvad ka käendaja ja võlausaldaja vahelisele

võlasuhtele ning sellest tulenevate võlausaldaja õiguste teostamisele. Kolleegium leiab, et

asjaolu, et põhivõlgniku kohustuse täitmiseks sundtäitmise algatamine oli vastuolus hea usu

põhimõttega, saab olla aluseks sundtäitmise lubamatuks tunnistamisele TMS § 221 järgi. Seega

tuleb hagiavalduses esiletoodud asjaolusid hinnata asja sisulisel läbivaatamisel.

11. Eeltoodust tulenevalt tuleb vaidlustatud määrus tühistada ja asi saata tagasi maakohtule

menetlusse võtmise otsustamiseks.

4 (4)

12. Kuna käesolev määrus ei ole asja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause

mõttes, jaotatakse menetluskulud hagi lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest.

13. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja tühistab vaidlustatud määruse, siis ei

ole määrus TsMS § 372 lg 5 alusel edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)