1-10-15164/6 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1(3) Kriminaalasi nr 1-10-15164

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

17 november 2010.a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-15164 (09260103554) Kohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär

Jana Kaaver

Kriminaalasi

N.R-i süüdistus KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Margit Luga Süüdistatav

N.R, eluk xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx s

21.06.1958 Valgas, Eesti Vabariigi kodanik, isikukood xxx, emakeel eesti keel, keskharidusega, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud 24-l korral, peale käesoleva teo toimepanemist viiel korral: 1) 18.06.2009.a. Pärnu Maakohus Paide kohtumaja KarS § 266 lg

2 p 1; § 120 alusel 5 kuud 27 päeva vangistust ; 2) 07.10.2009.a. Pärnu Maakohus Paide kohtumaja KarS § 199 lg

2 p 4,8 alusel liitkaristusena 11 kuud vangistust ; 3) 23.03.2010.a. Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja KarS §

266 lg 2 p 1, § 199 lg 2 p 8,9 alusel 11 kuud vangistust; 4) 19.05.2010.a.Tartu Maakohus Tartu kohtumaja KarS § 274 lg

1 alusel 2 kuud vangistust; 5) 27.08.2010.a. Pärnu Maakohus Paide kohtumaja KarS § 199 lg

2 p 8,9 alusel 8 kuud vangistust. kannab karistust Tartu Vanglas alates 25.08.2010.a. Kaitsja Vandeadvokaat Aivar Hint RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada N.R KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi ja karistuseks mõista 3

(kolm) kuud vangistust.

2(3)

KarS § 65 lg 1 alusel liita karistus Pärnu Maakohtu 27.08.2010.a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-10927 N.R-ile mõistetud karistusega, mis on 8

(kaheksa) kuud vangistust, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõista N.R-ile 9 (üheksa) kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel arvata liitkaristusest maha N.R-i poolt 27.08.2010.a otsusega mõistetud karistusest ärakantud osa 25.08.-17.11.2010.a, s.o 2 (kaks) kuud 23

(kakskümmend kolm) päeva vangistust. N.R-i kandmata karistus on 6

(kuus) kuud 7 (seitse) päeva vangistust, mille algust tuleb arvestada alates 17.11.2010.a.

VÕS § 1043 alusel mõista N.R-ilt välja kuriteoga tekitatud kahju katteks kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx14 500 (neliteist tuhat viissada) krooni. Kahju tuleb kanda kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxx 1101576487.

Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on:

1) sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni;

2) kaitsetasu 1624 (üks tuhat kuussada kakskümmend neli) krooni 80 senti vandeadvokaat Aivar Hindi poolt osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg 3 alusel nõuda menetluskulud N.R-ilt sisse osaliselt jättes sundraha riigi kanda. N.R-ilt nõuda menetluskuludest sisse riigituludesse kaitsetasu, s.o 1624 (üks tuhat kuussada kakskümmend neli) krooni 80 senti, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034800017, viitenumber 2800049874. Sissenõutud menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on 1 (üks) kuu kohtuotsuse jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada ja esitada 15 päeva jooksul kirjalik apellatsioon otsuse teinud kohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

N.R-i süüdistatakse selles, et tema ööl vastu 12.06.2009, akna lõhkumise teel tungis sissexxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kuuluvasse

eramusse, kust võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt võttis ära 2 medalit „Vapruse eest” nr 325445 ja nr 3491202 kokku väärtusega 1000 krooni,

„Isamaasõda” II järgu orden nr 670248 väärtusega 500 krooni, medal „Georgi Žukov” nr 0833332 väärtusega 500 krooni, medal „Võidu eest Saksamaa üle Suures Isamaasõjas 1941- 1945” nr 0157961 väärtusega 100 krooni, 3 medalit NSVL Relvajõudude aastapäevaks – 50, 60, 70 kokku väärtusega 300 krooni, 5 juubelimedalit Suures Isamaasõjas saavutatud võidu üle aastatel 1941-1945 – 20 nr 6072861, 25, 30, 40, 50 nr 11526725 kokku väärtusega 500 krooni, medal „Tööveteran” väärtusega 1000 krooni, medal „Hea töö eest ja seoses V.I.Lenini

100 sünnipäevaga” väärtusega 100 krooni, pronksmedal „Saavutatud edu NSVL rahvamajanduse arendamisel” nr 520-H väärtusega 100 krooni, medal „Eesrindliku töö eest”

nr 899615 väärtusega 100 krooni, rohelist värvi randmekott väärtusega 100 krooni, mobiiltelefonid 2 tk kokku väärtusega 100 krooni, erinevaid münte kokku väärtusega 2000 krooni, 2 tk veneaegset mehaanilist käekella, üks väärtusega 100 krooni ja teine väärtusega

3(3) 1000 krooni, kokku väärtusega 1100 krooni, 2 tk hõbedast portsigarit, 1üks väärtusega 1000 krooni ja teine väärtusega 2000 krooni, kokku väärtusega 3000 krooni, kokku vargusega tekitatud kahju summas 10 500 krooni ja akna lõhkumisega tekitati varaline kahju 4000 krooni. Kokku varaline kahju summas 14 500 krooni. Seega pani N.R toime KarS § 199 lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KarS § 199 lg 2 p 8, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör süüdistatavale karistuseks kolm kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 alusel mõista liitkaristus Pärnu

Maakohtu Paide kohtumaja 27.08.10 otsusega mõistetud karistusega – kaheksa kuud vangistust, mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning mõista kokku karistuseks üheksa kuud vangistust. Karistuse kantud osa 25.08.2010 - 17.11.2010, s.o kaks kuud 23 päeva vangistust arvata liitkaristusest maha ning kandmisele kuuluvaks karistuseks on kuus kuud seitse päeva vangistust kokkuleppe sõlmimisest.

VÕS § 1043 alusel N.R-ilt mõista välja kuriteoga tekitatud kahju katteks kannatanu xxxxxxxxxxxxxx 14 500 krooni.

Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks sundraha ja kaitsetasu, mis KrMS § 180 lg 1 alusel tuleks süüdimõistva kohtuotsuse korral sisse nõuda süüdistatavalt. Kaitsja esitas taotluse, milles palus vähendada menetluskulusid KrMS § 180 lg 3 alusel, kuna N.R-i ainsaks sissetulekuks on väga väike pension ja menetluskulude tasumine käiks talle üle jõu. Prokurör leidis, et menetluskuludest sundraha tuleks jätta riigi kandma, kuna süüdistatavast mitteolenevatel põhjustel ei ole käesolevas kriminaalasjas arutuseks olevat kuritegu menetletud koos eelmise kriminaalasjaga. Käesolevas asjas arutusel olev kuritegu on toime pandud enne eelmise kohtuotsuse tegemist ja oli ka alustatud kriminaalmenetlust, kuid millegi pärast ei ole liidetud kriminaalasju, milles N.R kahtlustatavaks oli ja sellega seoses toimuks topelt sundraha väljamõistmine.

Kohus leiab, et taotlus menetluskulude vähendamiseks on põhjendatud sundraha võrra ja selles osas tuleb menetluskulud jätta riigi kanda. Süüdistatava kanda ei saa jätta sundraha, s.o menetluskulu, mis on tingitud asja lahendamisel uurimisasutuse poolt tehtud veast, mis tõi kaasa süüdistatava poolt toimepandud kuritegude lahendamise erinevate kriminaalasjade raames. Sundraha topelt väljamõistmine süüdistatavalt oleks põhjendatud juhul, kui erinevad kriminaalmenetlused (s.t ka sellega seotud kriminaalmenetluse kulud) oleks tingitud süüdistatava käitumisest – näiteks oleks ta varjanud eelmise asja uurimise juures veel ka teiste kuritegude toimepanemist ja need oleks hiljem avastatud. Nimetatud asjaolusid tuvastatud ei ole. Vastupidi – toimiku materjalidest nähtub, et käesolevas kriminaalasjas on N.R kuulatud kahtlustatavana üle juba 18.08.2009.a (t.l 5), s.o rohkem kui aasta enne viimase kriminaalasja menetlemist kohtus (t.l 58-60) ja uurimisasutus oleks pidanud liitma kriminaalasjad ühiseks menetlemiseks.

Kohtunik