2-21-16980/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Määruse tegemise aeg ja koht

08. august 2022, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-16980

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi S. Z. vastu võla nõudes

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood: 11919806,

asukoht Tartu mnt 83-601, 10115 Tallinn), lepinguline esindaja

Tarvo Ilves (e-post: tarvo.ilves@plusplus.ee)

Kostja: S. Z. (isikukood: xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx),

lepinguline esindaja Lembit Nurk (e-post: hapkin@mail.ru)

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine, riigilõivu tagastamine

Resolutsioon

1. Võtta vastu hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital hagist loobumine ning lõpetada menetlus

tsiviilasjas nr 2-21-16980 – Aktsiaselts PlusPlus Capital hagis S. Z. vastu võla nõudes.

2. Tagastada hagejale pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 200 eurot, hageja PlusPlus

Capital AS arvelduskontole nr xxxx.

Menetluskulude jaotus

3. Menetluskulud jätta hageja kanda.

4. Määrata kindlaks kostja S. Z. menetluskulude rahaline suurus ning mõista hagejalt Aktsiaselts

PlusPlus Capital kostja S. Z. kasuks välja kostja põhjendatud menetluskulud summas 440 eurot.

Edasikaebamise kord

Määruse võib esitada 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50

eurot.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Harju Maakohtu menetluses on Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi S. Z. vastu võla nõudes.

27.05.2022 saabus kohtule hageja hagist loobumise taotlus. Hagist loobumise põhjuseks märgib

hageja asjaolu, et kostjaga lepingu sõlmimise osas on tekkinud kahtlus, et dokumenti ei ole

allkirjastanud kostja ning seda on kostja nimelt teinud kolmas isik (suure tõenäosusega

lähikondne), kes omas juurdepääsu kostja ID-kaardile ja PIN koodidele ning hageja on sunnitud

esitama lepingu sõlmimise fakti osas kuriteoteate uurimisasutustele.

Kostjal puuduvad vastuväited hagist loobumise osas ning palub jätta menetluskulud hageja kanda.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust

tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi hageja võib hagist loobuda kuni

hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise

vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et puuduvad TsMS § 429

lg-s 4 sätestatud alused, mis ei võimaldaks avaldusest loobumist vastu võtta. TsMS § 432 sätestab,

et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu

vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või

kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu

menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohus asub seisukohale, et vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 kuulub menetlus käesolevas tsiviilasjas

lõpetamisele seoses esitatud hagist loobumise avaldusega.

Hageja palub tagastada seoses hagist loobumisega pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust. Kohus,

tutvunud asja materjalidega ja esitatud taotlusega riigilõivu tagastamiseks, leiab, et taotlus

riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool

menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Hageja on hagi esitamisel

tasunud riigilõivu summas 400 eurot. Arvestades asjaolu, et hageja on loobunud hagist, tuleb

tasutud riigilõivust pool, s.o 200 eurot, hagejale tagastada.

Menetluskulud

Juhindudes TsMS § 173 ning kooskõlas TsMS §-ga 168 lg 4 jätab kohus menetluskulud hageja

kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised

ei

esita

menetluskulude

kindlaksmääramise

taotlust,

võttes

aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas

määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt palub kostja hagejalt välja mõista õigusabikulud

summas 600 eurot.

Hageja vaidleb kostja menetluskulude taotlusele vastu. Hageja hinnangul ei tegutsenud kostja

esindaja FIE-na ega ole seotud äriühinguga, samuti ei ole menetluskulude nimekirjale lisatud

kuludokumente. Kehtiva õiguse kohaselt saavad arveid esitada ainult juriidilised isikud või

füüsilisest isikust ettevõtjad ehk FIEd. Hageja leiab, et kostja esindaja ei saa tasulist teenust

füüsilise isikuna osutada, samuti ei ole kostja muude tõenditega tõendanud tasulise teenuse

osutamise kokkulepe olemasolu ja nende täitmist.

Kostja esindaja leiab, et tal ei ole nõuet omada FIE staatust või seotust äriühinguga. Füüsilised

isikud saavad sõlmida lepinguid ja esitada arveid üldise tsiviilõigusvõime alusel. Teenuse

osutamise kokkuleppe olemasolu kinnitab kostja poolt esindajale välja antud volikiri.

Kohus nõustub kostja esindajaga ning leiab, et seadusest ei tulene piirangut, mis lubaks

õigusteenuse osutamise eest esitada arveid üksnes füüsilisest isikust ettevõtjal või äriühingul.

Kostja esindaja esindusõigust tõendab tema poolt esitatud volikiri koos haridust tõendava

dokumendiga, mis vastavad tsiviilkohtumenetluse nõuetele. TsMS § 176 lg 6 kohaselt võib kohus

menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda

esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid

tõendavaid dokumente esitama. Kohus selgitab, et käesoleval juhul ei ole kohus pidanud

vajalikuks, et kostja esitaks kohtule menetluskulusid tõendavaid dokumente.

Edasi kontrollib kohus kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline

esindaja on osutanud kostjale õigusabi 7,5 tunni eest tunnitasuga 80 eurot, kokku summas 600.

Kohus on seisukohal, et lepingulise esindaja tunnitasu suurusega 80 eurot ei ületa keskmist

sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu juristile ning on põhjendatud. Samas leiab kohus, et

hinnates esitatud vastuste sisu ja mahtu, on kostja lepingulise esindaja ajakulu 7,5 tunni ulatuses

üle paisutatud ega vasta töö mahule. Kostja esindaja on välja toonud, et tal kulus hagiavaldusega

tutvumiseks ja selle tutvustamiseks kostjale ja tema vanematele 2 tundi; vastuse koostamiseks 2

tundi; kostja tervislikku seisukorda kajastavate dokumentide väljanõudmiseks Eesti Töötukassast

1 tund, konsultatsiooniks Põhja-Eesti Autismi Liidus 1 tund ja kohtuistungiks ettevalmistamiseks

ning seal osalemiseks 1,5 tundi. Kohtu hinnangul võis kostja esindajal kõikide eelnimetatud

toimingute tegemiseks kuluda kokku 5,5 tundi. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud kostja

lepingulise esindaja ajakulu kokku 5,5 tunni ulatuses, s.o summas 440 eurot, mis kuulub hagejalt

kostja kasuks hüvitamisele.

TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik