1-06-11008/24 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1-06-11008

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

16. november 2010, Tartu kohtumaja

Kohtunik

Rutt Teeveer

Kohtuistungi sekretär

Helju Rebane

Prokurör

Lõuna Ringkonanprokuratuuri prokuröri abi Katrin

Lindpere

Kriminaalasja number

1-06-11008

Kriminaalasi

Tartu Vanglas kinnipeetava Villi Kurni tingimisi

ennetähtaegse vabanemise otsustamine

Kinnipeetav

Villi Kurn (isikukood 35901110047; viibimiskoht

Tartu vangla; elukoht vabanemisel puudub)

RESOLUTSIOON

Tuginedes KarS § 76; KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3 jätta Villi Kurn talle Tartu

Maakohtu 27. veebruari 2007. a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi

enne tähtaja lõppemist vabastamata.

Määrus edastada Tartu Vanglale, prokurörile ja kinnipeetavale.

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Maakohtule.

Määruskaebus esitatakse 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast

kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 23.08.2010 esitas Tartu Vangla kohtule taotluse Villi Kurni tingimisi enne tähtaega

vabastamiseks.

2. Villi Kurn mõisteti süüdi Tartu Maakohtu 27.02.2007 otsusega KarS § 118 p 1 järgi ning

teda karistati 4 aasta ja 6 kuu vangistusega.

3. Karistusaeg algas 25.06.2006 ja lõpeb 24.12.2010.

4. Tartu Maakohtu 07.08.2009 määrusega jäeti Villi Kurn vastavalt tema soovile tingimisi

ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Õigus taotleda tingimisi ennetähtaegset

vabanemist KarS § 76 lg 2 p 2 alusel tekkis 18.08.2010.

5. Villi Kurn on eelnevalt kriminaalkorras karistatud 5-l korral:

5.1 Viljandi Rajooni Rahvakohtu 29.07.1977 otsusega mõisteti KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3

alusel vabadusekaotus 2 aastat 6 kuud;

5.2 Viljandi Rajooni Rahvakohtu 29.05.1981 otsusega mõisteti KrK § 139 lg 2 p 3 alusel

vabadusekaotus 3 aastat;

5.3 Viljandi Rajooni Rahvakohtu 26.07.1984 otsusega mõisteti KrK § 197 lg 1 alusel

vabadusekaotus 1 aasta 6 kuud;

5.4 Viljandi Rajooni Rahvakohtu 19.10.1989 otsusega mõisteti KrK § 140 lg 3

(ümberkvalifitseeritud 03.09.1992 määrusega KrK § 140 lg 2 p 2, 3, 4) alusel

vabadusekaotus 4 aastat 6 kuud;

5.5 Lääne-Viru Maakohtu 27.04.1998 otsusega mõisteti KrK § 139 lg 1; § 141 lg 2 p 2, 3;

§ 101 p 1, 3, 5- § 15 lg 2 alusel vabadusekaotus 8 aastat 6 kuud. Riigikohtu

29.09.1998 otsusega tühistatud otsused süüditunnistamise ja lõpliku karistamise osas

ning loetud lõplikuks karistuseks kuritegude kogumi eest 7 aastat 6 kuud

vabadusekaotust.

6. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt karistati Villi Kurni 09.02.2010 distsiplinaarkorras

noomitusega. Kinnipeetaval puudub vabanemisel elukoht, mistõttu on ta ähvardanud, et ta

paneb teadlikult toime uue kuriteo, et pääseda tagasi vanglasse ja saada seeläbi „korralik

elamine“. Kinnipeetaval puuduvad lähedased isikud. V. Kurnil ametlik töökogemus

puudub; motivatsiooni ametlikult tööleasumiseks ei ole, kuna tema vastu on suured

rahalised nõuded. Vangistuse ajal on ta periooditi töötanud majandustöödel, viimati

27.08.2008 – 01.03.2010; töölt vabastatud õigusrikkumise toimepanemisel. Tartu Vangla

andmetel on seisuga 02.07.2010 V. Kurnil tasumata nõudeid summas 72 157.76 krooni,

vabanemisfondis 11 341.80 krooni. Vangistuse ajal on kinnipeetav läbinud sotsiaalsete

oskuste treening sotsiaalprogrammi, 2009 jaanuaris keeldus ta osalemast agressiivsuse

asendamise treeningu sotsiaalprogrammis. Vabaduses kuritarvitas alkoholi, kuid

motivatsiooni osaleda alkoholisõltuvust käsitlevas rehabilitatsiooniprogrammis puudub,

kuna näeb alkoholi tarvitamises positiivseid omadusi. Tartu Vangla ettepanek on mitte

vabastada Villi Kurni ennetähtaegselt vangistusest. Vangla hinnangul seisneb vabanemisel

oht füüsilises vägivallas ning varalise kahju tekitamise, ohu ilmnemise tõenäosus kõige

suurem konfliktsituatsiooni tekkimisel ja alkoholi tarvitades.

7. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt puudub V. Kurnil elukoht ning käesolevaks ajaks

on selgusetu, milline omavalitsus peaks temaga edaspidi tegelema hakkama (elamispind-

tugiisik, toimetulekutoetus jt sotsiaalsed garantiid). Kinnipeetav on vanglas kohanenud

ning tunneb antud keskkonnas end turvaliselt; enne vangistust ei osanud ta vabaduses

kohaneda ega oma elukorraldusega toime tulla. Uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktorid on

järgmised: soovimatus täita võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral kontrollnõudeid

ning teha koostööd kriminaalhooldusametnikuga, elukoha puudumine, lähedaste

puudumine, kes võiksid teda igakülgselt aidata, alkoholi tarbimine ning sellega kaasnev

agressiivsus/füüsiline vägivald, rahaliste ressursside puudumine, mis raskendab vabaduses

hakkama saamist, soovist elada ka edaspidi vanglas on võimalik uue kuriteo

toimepanemine. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku mitte vabastada Villi Kurni

ennetähtaegselt vangistusest, kuna eelpoolnimetatud asjaolusid arvestades ei ole võimalik

viia läbi kriminaalhooldust/sisulist tööd, samuti ei ole välistatud V. Kurni poolt uue

kuriteo toimepanemine, millega seatakse ohtu kaaskodanike turvalisus.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

8. Kinnipeetav Villi Kurn avaldas, et ta soovib ennetähtaegselt vabaneda ja on valmis täitma

aasta jooksul kontrollnõudeid ja kohustusi.

9. Prokuröri arvamuse kohaselt puudub sisuline alus Villi Kurni ennetähtaegseks

vabastamiseks, eelkõige seetõttu, et tal puudub vabaduses elukoht.

KOHTU SEISUKOHT

10. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises

süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui

süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud

karistusajast. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu

isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema

elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne

tähtaega karistusest vabastamine.

11. Kohus, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ning prokuröri arvamuse, leiab Villi Kurni

poolt toime pandud kuriteo raskust ja iseloomu ning eelnevalt pikemat aega kestnud

alkoholiprobleeme, et tema tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole

põhjendatud. Villi Kurn on ära kandnud enamuse mõistetud karistusest ja seetõttu on küll

olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega, teiselt

poolt on aga vangla iseloomustuses kui ka kriminaalhooldaja ettekandes välja toodud

mitmed Villi Kurni kohta uue kuriteo toimepanemise ja tema ohtlikkuse riskifaktorid.

Mitte ühegi riskifaktori kohta ei ole seda välistavat või oluliselt vähendavat positiivset

lahendust. Peale selle on Villi Kurni varem kriminaalkorras korduvalt karistatud

vangistusega, kuid vaatamata sellele on ta jätkanud kuritegude toimepanemist. Oluliseks

takistuseks ennetähtaegsel vabanemisel peab kohus ka asjaolu, et Villi Kurnil ei ole

elukohta, kuhu vabanemisel elama asuda. Eeltoodu näitab, et Villi Kurnil on

enesedistsipliiniga sellised probleemid, mis koos kindla elukoha, sissetuleku, tööga

hõivatuse ning toetava abi puudumisega välistavad tema vanglast ennetähtaegse

vabastamise, kuna võivad kohtu arvates V. Kurni ajendada toime panema uusi

kuritegusid.

Rutt Teeveer

Kohtunik