2-22-102892/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-22-102892

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Donald Kiidjärv

Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2022, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-102892

Tsiviilasi

A. E. E. hagi S. F. O. (endine ärinimi A. E. O. ) ja K.

K. vastu võla väljamõistmiseks

Menetlustoiming

hagi menetlusse võtmata jätmine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: A. E. E. (rk XXX), lepinguline esindaja: F. K.

(e-post XXX)

kostja 1: S. F. O. (ärinimi kuni 29.06.2022 A. E. O. ;

rk XXX; e-post XXX, XXX), seaduslik esindaja: R. P.

kostja 2: K. K. (ik XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta menetlusse võtmata A. E. E. hagi S. F. O. ja K. K. vastu võla väljamõistmiseks

2. Jätta menetluskulud hageja kanda.

3. Kostjatel hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

4. Määrus toimetada kätte hageja esindajale ja S. F. O..

5. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule

Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. A. E. E.(hageja) esitas 26.01.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse S. F. O. (kostja 1) ja K. K. (kostja 2) võla väljamõistmiseks. Kohtunikuabi

lõpetas 12.05.2022 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle

Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, sest kostja 1 esitas 28.01.2022

vastuväite ja kostjale 2 ei õnnestunud menetlusdokumente kätte toimetada.

2. Kostja 1 tunnistas vastuväites nõuet osaliselt (põhinõuet summas 2866,17 eurot),

samas aga märkis, et ei välista kompromissi sõlmimist.

3.

12.05.2022 kirjas andis kohus kostjale 1 tähtaja (10 päeva kirja kättesaamisest)

täpsustada vastuväidet ja esitada seisukoht asja edasise menetluse kohta. Kohus leidis,

et vastuväite põhjal ei ole üheselt selge, kas asja menetlemist kostja 1 suhtes tuleb jätkata

kogu ulatuses hagimenetluses või on alust teha tunnistatud nõude osas maksekäsk ja

jätkata vaid ülejäänud osas hagimenetlust. Kohus selgitas kostjale 1 tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 486 lg 1 p 1, § 487 lg-t 11 ja § 489 lg-t 22 ning märkis, et kirjale

vastamata jätmise korral peab kohus selguse huvides vajalikuks jätkata kogu nõude osas

asja menetlust hagimenetluses.

4. Kostja 1 sai kohtu 12.05.2022 kirja e-toimiku kaudu kätte 06.06.2022, kuid seisukohta

ei esitanud.

5. TsMS § 486 lg 1 p 1 kohaselt annab makseettepaneku koostanud kohus asja

hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses märgitud kohtule,

arvestades kohtualluvuse sätteid, kui võlgnik esitab õigel ajal makseettepanekule

vastuväite ning avaldaja ei ole sõnaselgelt väljendanud soovi vastuväite esitamise korral

menetlus lõpetada. TsMS § 487 lg 11 näeb ette, et kui võlgnik on makseettepanekule

esitatud vastuväites tunnistanud avaldaja nõuet osaliselt, teeb asja hagimenetluse korras

menetlev kohus määrusena maksekäsu selle summa sissenõudmise kohta, mida võlgnik

tunnistab, ning jätkab ülejäänud osas asja menetlemist hagimenetluses või hagita

menetluses TsMS § 487 lg-tes 1, 2 ja 3 sätestatu kohaselt. TsMS § 489 lg 22 sätestab, et

kui võlgnik on vastuväites tunnustanud makseettepanekut, kuid oma majandusliku

olukorra tõttu ei suuda võlgnevust tasuda ja pooled ei jõua maksegraafiku sõlmimises

kokkuleppele,

annab

makseettepaneku

koostanud

kohus

asja

üle

maksekäsu

kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule asja menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Arvestades eeltoodut, kostja 1 vastuväidet ning kohtu 12.05.2022 kirja ja kostja 1 poolt

sellele vastamata jätmist, pidas kohus mõistlikuks jätkata asja menetlemist täies ulatuses

hagimenetluses.

6. TsMS § 487 lg 1 kohaselt kohustab asja hagimenetluse korras menetlev kohus

avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis

14 päeva jooksul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele.

TsMS § 487 lg 3 näeb ette, et kui avaldaja ei esita nõude põhjendust õigel ajal, keeldub

kohus määrusega hagi menetlusse võtmast.

TsMS § 147 lg 5 järgi tasutakse maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku

korral hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse

avalduse esitamisel tasutud riigilõivuga. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks

ülemineku avalduse esitamisel ei võeta asja hagimenetlusse enne hagilt riigilõivu

tasumist. TsMS § 147 lg 1 III lause järgi määratakse avaldajale tähtaeg riigilõivu

tasumiseks ja riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse

võtmata, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

TsMS 371 lg 1 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui: 9) hagiavaldusel ei

ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid;

10) hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu; 12) õigustatud isiku nimel

hagiavalduse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu.

TsMS § 3401 lg 2 näeb ette, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata,

jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse.

17.06.2022

määrusega

kohustas

kohus

hagejat

14 päeva

jooksul

määruse

kättetoimetamisest järgmiseks: esitada oma nõue ja põhjendada seda hagiavaldusele

ettenähtud vormis; täpsustada kostja 2 aadressi ja sidevahendite andmeid või märkida,

mida on andmete teadasaamiseks tehtud; esitada seisukoht ja põhjendus (mh vajadusel

rahvusvahelise) kohtualluvuse kohta kostja 2 osas; esitada esindaja esindusõigust

tõendav dokument ning asjaolud ja tõendid selle kohta, et esindaja vastab TsMS § 218

nõuetele; tasuda täiendav riigilõiv. Hageja esindaja sai määruse kätte e-toimiku kaudu

20.06.2022, seega oli viimane päev puuduste kõrvaldamiseks 04.07.2022. Kuna hageja ei

ole tähtaegselt esitanud nõuetekohast hagiavaldust, esindaja esindusõigust tõendavat

dokumenti ega tasunud täiendavat riigilõivu, tuleb hagi jätta menetlusse võtmata. Mh ei

esitanud hageja andmeid või tõendit täiendava riigilõivu tasumise kohta ning ka kohtul ei

õnnestunud täiendava riigilõivu tasumist tuvastada.

7. TsMS § 168 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

8. TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka kostjate

menetluskulude rahalise suuruse. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostjatel oleks

hüvitatavaid menetluskulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik