Legislator Case Law & Legislation
2-22-5367/9 AI generated

2-22-5367/9 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

Case Number 2-22-5367/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Lõpetada X ja C ühisomand korteriomandile xxx (registriosa nr xxxxxxx) selle Jagada korteriomandi (registriosa nr xxxxxxx) müügist laekuv raha X ja C vahel

Legislator headnote

AI generated

2-22-5367/9 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval: Lõpetada X ja C ühisomand korteriomandile xxx (registriosa nr xxxxxxx) selle Jagada korteriomandi (registriosa nr xxxxxxx) müügist laekuv raha X ja C vahel

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. juuli 2022, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-5367

Tsiviilasi

Renovum OÜ hagi X ja C vastu ühisvara jagamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Renovum OÜ (registrikood 14042462;

aadress: Tartu mnt 50, Keskinna linnaosa, Tallinn,

Harju

maakond)

lepinguline

esindaja

Aivira

Kollamaa

Kostjad:

1. X (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: xxx);

2. C (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: xxx)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Lõpetada X ja C ühisomand korteriomandile xxx (registriosa nr xxxxxxx) selle

müügiga avalikul enampakkumisel.

3. Jagada korteriomandi (registriosa nr xxxxxxx) müügist laekuv raha X ja C vahel

võrdsetes osades.

4. Xle jäävate rahaliste vahendite arvelt täita X kohustused Renovum OÜ ees, mis

tuleneb Pärnu Maakohtu 27.12.2021 kohtuotsusest tsiviilasjas 2-21-125543.

5. Menetluskulud jätta solidaarselt X ja C kanda.

6. Määrata Renovum OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 695 eurot

(hagi esitamisel tasutud riigilõiv 350 eurot ja 345 eurot hageja esindaja põhjendatud kulud),

mis mõista solidaarselt Xlt ja Clt Renovum OÜ kasuks välja.

7. Väljamõistetud menetluskuludelt on solidaarselt X ja C kohustatud tasuma hagejale

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest

kuni menetluskulude tasumiseni.

8. Jätta Pärnu Maakohtu 21.04.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-5367 kohaldatud

hagi tagamise abinõu jõusse käesoleva kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna kuni

kohtuotsuse täitmiseni.

9. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Tsiviilasi nr: 2-22-5367

2 (5)

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale tagaseljaotsuse teinud kohtule kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS §

415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 1), kohtuistungile ilmumata

jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 2),

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1 p 3).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada

(TsMS § 415 lg 2).

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS

§ 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X)

SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või

a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-s või a/a

EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) AS-s LHV Pank, märkides selgituseks:

kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi.

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2)

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

1. Renovum OÜ (hageja) esitas 11.04.2022 Pärnu Maakohtule hagiavalduse Xa (kostja 1) ja Ca

(kostja 2) vastu. Hageja palub Pärnu Maakohtul jagada kostjate ühisvara. Hageja kohtuotsusega

väljamõistetud võlanõuet kostja 1 vastu ei ole võlgnikul lahusvara puudumise tõttu seni

õnnestunud täitemenetluses sisse nõuda. Kostjal 1 puudub sissetulek, millele ei ole võimalik

pöörata sissenõuet ja/või on sissetulek arestitud, kuid antud nõude täitmiseks laekumisi ei ole

toiminud. Kostjatele kuulub korteriomand registriosa number xxxxxxx, asukohaga xxx, mis

kuulub kostjate ühisvara hulka. Hageja taotleb kostjatele ühisvarana kuuluva korteriomandi

ühisomandi lõpetamist, nimetatud kinnistu müümist avalikul enampakkumisel, müügist saadud

raha jagamist kostjate vahel võrdsetes osades ning kostjale 1 kuuluvast osast rahuldada hageja

nõuded kostja 1 vastu.

Tsiviilasi nr: 2-22-5367

3 (5)

2. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse, milles palub kanda

kinnistusraamatu registriosa nr xxxxxxx kolmandasse jakku eelmärge ja märkus hageja poolt

kostjate vastu esitatud ühisvara jagamise nõude tagamiseks ning kohtuasja avalikustamiseks.

Taotluse kohaselt hageja nõue moodustab hagi ja hagi tagamise taotluse esitamise päevaga

kokku 908,25 eurot. Lisaks hageja kasuks toimuvale täitemenetlusele on kostja 1 suhtes

toimumas kokku 6 täitemenetlust, võlgnevusi on suurusjärgus 12 762,73 eurot, millele

lisanduvad viivised ja kohtutäituri tasud. Hageja nõue on järjekohal nr 3. Kuna kostjatele

kuuluva kinnistu väärtus on ca 10 872,00 eurot ja nõudeid saab rahuldada vaid jagamisel

kostjale 1 jääva eelduslikult kuni poole korteriomandite väärtuse, saab tõenäoliselt rahuldada

vaid 2 sissenõudja nõudeid – selle, kelle hagi esimesena tagatud saab. Seetõttu ei põhine hagi

tagamise taotlus pelgalt oletuslikul eeldusel, et tulevikus pole tagamata kohtuotsuse täitmine

võimalik, vaid on mõistliku kahtluseta ettenähtav. Lisaks on suure tõenäosusega võimalik, et

hagi tagamata jätmise korral teevad kostjad tehingu, millega takistada kinnistu jagamist ja

sellele sissenõude pööramist, võõrandades selle mõnele usaldusväärsele „heausksele“ isikule

või viies selle muul moel ühisvara hulgast välja, mille tulemusel ei ole kohtulahendi jõustumisel

võimalik seda enam täita. Mõistliku kahtluseta on kostja 1 sellest huvitatud, võlgnikuks

mitteolev abikaasa ehk kostja 2 võib samuti selleks motiveeritud olla, ainuüksi ka sel põhjusel,

et võib pidada abikaasa võla alusel tema vara vastu esitatud nõuet ebaõiglaseks.

3. Pärnu Maakohus võttis hagiavalduse 21.04.2022 menetlusse ning hagi tagamiseks määras

kanda kinnistusregistrisse Xle ja Cle kuuluvale korteriomandile nr 9 asukohaga xxx, (Tartu

Maakohtu kinnistusosakond, registriosa nr xxxxxxx) Renovum OÜ kasuks eelmärge ühisvara

jagamise nõude tagamiseks ning märkus Pärnu Maakohtu menetluses olevas tsiviilasjas nr 2-

22-5367 kohtuvaidluse toimumise kohta kinnisasja ühisvara jagamise nõudes.

4. Kostjale X toimetati hagimaterjalid ja kohtumäärus isiklikult kätte 16.06.2022 ja kostjalt C

toimetati hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte e-posti teel ning C kinnitas 03.05.2022

dokumentide kättesaamist. Seega kostjale X vastamiseks määratud tähtaeg lõppes 30.06.2022

kell 24:00 ja kostjale C vastamiseks määratud tähtaeg lõppes 17.05.2022 kell 24:00. Kostjad

vastust hagile esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse

lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga. TsMS § 413 lg 4 kohaselt kohus ei tee

tagaseljaotsust abieluasjas ja põlvnemisasjas. Tagaseljaotsuse võib siiski teha ühisvara

jagamise asjas või muu abikaasade varalist vahekorda puudutava hagi suhtes, kui asja saab

lahendada eraldi muust abieluasjast.

6. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel

subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise

otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja

on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14).

Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui

tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).

7. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1 kohaselt TMS alusel täidetakse nõuded, mis

tulenevad jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluvast kohtuotsusest ja -määrusest

tsiviilasjas. TMS § 14 lg 1 sätestab, et sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on lubatav

võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse

täitmiseks kohustav täitedokument. TMS § 14 lg 2 sätestab, et sissenõudja võib nõuda ühisvara

Tsiviilasi nr: 2-22-5367

4 (5)

jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Varajagamise hagi

aegumistähtaeg on üks aasta alates ajast, kui täitemenetlus nõude rahuldamiseks võlgniku

lahusvara arvel ebaõnnestus. Perekonnaseaduse (PKS) § 37 lg 3 järgi jagatakse ühisvara

abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku

lepitud teisiti. Juhul kui ühisvaral lasuvad kohustused, täidetakse need PKS § 38 kohaselt vara

jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. Asjaõigusseaduse (AÕS)

§ 70 lg-st 3 ja § 71 lg-st 1 nähtuvalt on kaasomand kahele või enamale isikule üheaegselt

mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Kaasomanike osad ühises asjas on võrdsed, kui

seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 77 lg 1 sätestab, et kaasomandi

lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Kui kaasomanikud ei saavuta

kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel AÕS §

77 lg 2 kohaselt kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele

kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas,

või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada

kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise

viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et

otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses

teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt

rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas.

8. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostjate poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause

kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded märgitud ulatuses kohtu hinnangul

õiguslikult põhjendatud. Kuivõrd kostjad ei ole hagiavalduse osas kohtule oma seisukohti

esitanud, siis kuulub hagi rahuldamisele tagaseljaotsusega.

Kostja 1 ei ole täitnud 27.12.2021 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-21-125543 väljamõistetud

võlgnevust ning asjas on alustatud täitemenetlus nr 175/2022/12. Hagejal on õigus TMS § 14

lg 2, PKS § 37 lg 3, 38, AÕS § 77 lg 2 alusel nõuda kostjate ühisvara jagamist ja sissenõude

pööramist kostja I osale ühisomandist.

9. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on

menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes

põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse

hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja

lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel ja hagi tagamise avalduse

esitamisel tasutud riigilõivud kokku 490 eurot, kuna riigilõivude tasumine on nõuete esitamise

vältimatu eeltingimus.

10. Hageja taotleb lisaks riigilõivudele lepingulise esindaja kulude hüvitamist summas 600

eurot, millele lisandub käibemaks 120 eurot. TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1 kohaselt on

hüvitatavaks kuluks lepingulise esindaja kulud. Hagiavalduse menetluskulude nimekirja

kohaselt on hageja lepingulise esindajal kulunud nõude asjaoludega ja materjalidega

tutvumiseks ning konsultatsiooniks esindatavaga 1 töötund; hagiavalduse ettevalmistamiseks,

koostamiseks ja kohtusse esitamiseks 3 töötundi ning hagi tagamise avalduse koostamiseks 1

tund. Esindaja tasuks on hageja märkinud 120 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks.

Tsiviilasi nr: 2-22-5367

5 (5)

Kohus leiab, et hageja esindaja kulud summas 720 eurot sh käibemaks on selles asjas

põhjendatud ja vajalikud.

11. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS

§ 165 lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad

kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui

isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta

aluseks osalemise ulatuse. Kohus jätab menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Kohus jätab

kostjate kanda ka nende endi võimalikud kulud, kostjad ei ole faktiliselt menetluses osalenud

ning eelduslikult ei ole neil kulusid tekkinud.

12. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat I tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

13. Hageja on tasunud hagi tagamisel tagatist 29,07 eurot. Kohus selgitab, et TsMS § 195 lg 1

kohaselt tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja

avalduse alusel tagatise, kui tagatise andmise põhjus on ära langenud. TsMS § 391 lg 1 järgi

peab hagi tagamist taotlenud pool hüvitama hagi tagamisega teisele poolele tekitatud kahju,

kui: 1) jõustub kohtulahend, millega jäetakse tagatud hagi rahuldamata või läbi vaatamata või

kui asjas lõpetatakse menetlus muul alusel kui poolte kompromissi kinnitamisega; 2) ilmneb,

et hagi tagamise ajal puudus hagi tagamise nõue või hagi tagamise alus; 3) enne hagi esitamist

tehtud hagi tagamise määrus on tühistatud põhjusel, et hagi ei esitatud tähtaegselt. Vastavalt

TsMS § 391 lg-le 2 tagastatakse hagi tagamisega tekkida võiva kahju hüvitamiseks hagi

tagamist taotlenud isikult sissenõutud tagatis hagi tagamist taotlenud poolele, kui teine pool ei

ole esitanud hagi kahju hüvitamiseks kahe kuu jooksul sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud ajast

alates.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Talu

Kohtunik