2-21-13199/39 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Margó Klaar ja Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 29. juuli 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-13199

Kohtuasi

X avaldus Y ja W suhtlemise korra määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30. märtsi 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Julia Gramma

Puudutatud isik Y (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Vitali Denikin

Puudutatud isik W (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi

õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aavo

Aadli

Lasnamäe Linnaosa Valitsus (registrikood 75016013),

lepinguline esindaja AS

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta tõendina vastu Y 17. mai 2022. a seisukohale lisatud 21. märtsi 2022. e-kiri ja

selle tõlge (lisa 1).

2. Võtta tõenditena vastu X 18. juuli 2022. a taotlusele lisatud 13. juuli 2022. a

(ekslikult märgitud 13. juuni 2022. a) sõnum ja 13. juuli 2022. a e-kiri koos nende

tõlgetega (lisad 1 ja 2).

3. Rahuldada X määruskaebus osaliselt.

4. Tühistada Harju Maakohtu 30. märtsi 2022. a määrus osas, millega maakohus jättis

suhtluskorras määramata vanema kohustuse tagada lapse osalemine regulaarsetes

trennides ja huviringides ajal, mil laps on suhtluskorra järgi temaga, ning

täpsustuse, et vanemad peavad detsembris puhkamise korral järgima suhtluskorra

jõulude ja aastavahetuse eritingimust. Teha tühistatud osas uus määrus, millega

täiendada suhtluskorda vastava kohustuse ja täpsustusega.

5. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

5.1. Määrata lapse W ja isa Y suhtlemise kord alljärgnevalt:

2-21-13199

5.1.1. laps viibib isaga paarisnädalal esmaspäeval, teisipäeval, kolmapäeval,

neljapäeval, reedel, laupäeval ja pühapäeval ning järgneva nädala

esmaspäeva hommikul kuni lasteaia või kooli alguseni. Isa läheb lapsele

järele lapse ema elukohta, lasteaeda või kooli ja viib lapse ema elukohta,

lasteaeda või kooli;

5.1.2. laps viibib isaga järgmisel paarisnädalal reedel, laupäeval, pühapäeval

ning järgneva nädala esmaspäeval kuni lasteaia või kooli alguseni;

5.1.3. perekondlikud tähtpäevad (isa ja ema sünnipäev, isadepäev, emadepäev,

venna sünnipäev ja kokkuleppel muud tähtpäevad) veedab laps selle

vanemaga, kellega tähtpäev on seotud;

5.1.4. kummalgi vanemal on õigus viibida lapsega puhkusel kaks korda aastas

kaks nädalat järjest. Vanemad lepivad konkreetsed kuupäevad kokku

15. aprilliks. Detsembris puhkamise korral peavad vanemad järgima

suhtluskorra p 5.1.8;

5.1.5. lapse sünnipäeva korraldab kumbki vanem ise oma graafikujärgsel ajal.

Eemalviibival vanemal on õigus kohtuda lapsega lapse sünnipäeva päeval

või sünnipäevale eelneval või järgneval päeval 3 tundi;

5.1.6. lapse haigestumise tõttu ärajäänud kohtumisi ei asendata. Vanemad

võivad lapse huvides kokku leppida kohtumise muul ajal;

5.1.7. lapsega välisriiki reisimiseks annab kumbki vanem teisele vanemale

reisimiseks nõusoleku. Reisi ajast ja sihtkohast tuleb teist vanemat

teavitada esimesel võimalusel, aga hiljemalt 2 nädalat enne reisi. Üldjuhul

toimub reis vanema graafikujärgsel ajal;

5.1.8. paaritutel aastatel viibib laps jõulude ajal 23.–24. detsembrini ema juures

ja paarisaastatel isa juures. Paaritutel aastatel viibib laps aastavahetusel

(31. detsember–1. jaanuar) isa juures ja paarisaastatel ema juures;

5.1.9. ajal, mil laps viibib ühe vanema juures, on teisel vanemal õigus lapsega

suhelda telefoni teel või interneti vahendusel õhtuti kella 18.00 ja 20.00

vahel;

5.1.10. kumbki vanem tagab lapse osalemise regulaarsetes trennides ja

huviringides ajal, mil laps on suhtluskorra järgi temaga;

5.1.11. vanemad võivad suhtluskorda muuta sõnumite ja e-kirjade teel.

6. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud W-le määratud esindaja kulud Eesti

Vabariigi kanda ja muud menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2-21-13199

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (ema) esitas 24. augustil 2021 Harju Maakohtule avalduse (täpsustatud 25. oktoobril 2021

ja 4. veebruaril 2022), milles palus kindlaks määrata Y (isa) ja W (laps) suhtluskorra järgmiselt:

1) laps viibib isa juures igal paaritul nädalavahetusel alates reedel kella 17.00-st kuni

pühapäeval kella 19.00-ni. Isa võtab lapse reedel lasteaiast ning toob pühapäeval tagasi

ema elukohta;

2) isa saab tööpäevadel soovi korral ja kokkuleppel emaga lapsega pärast lapse lasteaeda

suhelda, tingimusel, et isa toob lapse hiljemalt kell 19.00 tagasi ema elukohta;

3) mõlemal vanemal on õigus viibida lapsega kalendriaasta jooksul kaks järjestikust

nädalat kaks korda kalendriaastas, välja arvatud detsembris. Alternatiivselt on mõlemal

vanemal õigus viibida lapsega kalendriaasta jooksul kaks järjestikust nädalat üks kord

kalendriaastas suvekuudel. Detsembris viibib laps vanematega olenemata nende

puhkuse ajast vastavalt suhtluskorra p-dele 1 ja 2 ning jõulupühadel ja aastavahetusel

vastavalt suhtluskorra p-dele 11 ja 12;

4) kuul, mil vanem viibib lapsega enda puhkuse ajal, kehtib vanema suhtes järgmine

suhtluskord:

4.1) kuul, mil laps viibib isaga isa puhkuse ajal kaks nädalat järjest, on isal õigus samas

kuus lapsega lisaks puhkuse ajale veeta veel üks nädalavahetus, seega kokku on

isal õigus sellel kuul lapsega veeta maksimaalselt kaks järjestikust nädalat ja üks

nädalavahetus. Kui isa soovib võtta last lisaks puhkuse ajale ka nädalavahetusel,

peab emale olema tagatud, et ta saab sellel kuul veeta lapsega katkematult

täisnädala. Isa ei saa seega võtta last nädalavahetusel, mis järgneb isa puhkuse

lõppemise nädalale, või mis eelneb isa puhkuse algusele. Kui isa soovib last võtta

nädalavahetusel, võtab ta lapse reedel lasteaiast või kodust (kui laps on kodus, siis

alates kella 18.00-st) ja toob lapse pühapäeval hiljemalt kell 19.00 tagasi ema

elukohta. Isa peab teavitama ema puhkusest ette vähemalt 30 päeva enne puhkuse

algust. Ajal, mil laps viibib isa juures, on emal õigus lapsega suhelda telefoni või

interneti teel ning isa ei või lapse ja ema sellist suhtlust takistada;

4.2) kuul, mil laps viibib emaga ema puhkuse ajal kaks nädalat järjest, on isal õigus

lapsega veeta üks katkematu täisnädal, mis algab esmaspäeval ja lõpeb

pühapäeval, seega on isal õigus sellel kuul lapsega veeta ainult täisnädal. Kui isa

soovib last võtta täisnädalaks, siis võtab ta lapse esmaspäeval lasteaiast või kodust

(kui laps on kodus, siis alates kella 18.00-st) ja toob lapse pühapäeval hiljemalt

kell 19.00 tagasi ema elukohta. Ajal, mil laps viibib ema juures, on isal õigus

lapsega suhelda telefoni või interneti teel ning ema ei või lapse ja isa sellist

suhtlust takistada;

5) vanemad peavad teineteist lapse haigestumistest viivitamata teavitama. Laps viibib

haigestumiste korral ema juures ja ära jäänud kohtumisi ei asendata;

6) kui isal ei ole temast tingitud põhjustel võimalik lapsega suhtluskorra järgsel ajal kokku

saada, siis ära jäänud kohtumist ei asendata, kui vanemad asendamises kokku ei lepi;

7) laps veedab oma sünnipäeva emaga, olenemata sellest, kumma vanema juures ta

suhtluskorra järgi on. Isal on õigus lapse sünnipäeval lapsega kohtuda ja lapsega aega

veeta. Kui isa soovib seda teha, peab ta lapse emale tagastama vähemalt kolm tundi enne

lapse sünnipäeva tähistamise algust. Kui lapse sünnipäeva tähistatakse muus kui ema

elukohas, võib isa soovi korral osaleda lapse sünnipäeva puhul korraldatud üritusel;

2-21-13199

8) ema ja lapse venna sünnipäeva veedab laps emaga terve päeva olenemata sellest,

kumma vanema juures ta suhtluskorra järgi on. Isale ei kompenseerita aega, mil laps

viibis ema või venna sünnipäeval, ning see ei mõjuta tavapärast suhtluskorda;

9) isa sünnipäeva veedab laps isaga terve päeva, olenemata sellest, kumma vanema juures

laps suhtluskorra järgi on. Emale ei kompenseerita aega, mil laps viibis isa sünnipäeval,

ning see ei mõjuta tavapärast suhtluskorda;

10) emadepäeva veedab laps emaga ja isadepäeva isaga, olenemata sellest, kumma vanema

juures laps suhtluskorra järgi on;

11) laps viibib jõulude ajal (23.–24. detsembril) paaritutel aastatel ema juures ning

paarisaastatel isa juures;

12) laps viibib aastavahetusel ema juures, kuid isal on õigus laps võtta 31. detsembril ning

ta peab lapse tagasi ema juurde tooma samal päeval hiljemalt kell 17.00;

13) kui lapse ja ühe vanema jaoks oluline tähtpäev langeb teise vanemaga veedetavale ajale

või ei ole vanemal töö tõttu võimalik suhtluskorda järgida, võivad vanemad kokkuleppel

selle aja vahetada muu ajaga, leppides selles enne e-kirja või sõnumi teel kokku.

Vahetatav ja asendatav aeg ei mõjuta ülejäänud tavapärast suhtluskorda. Vahetuseks

antud nõusolek on tagasivõtmatu;

14) vanemad võimaldavad lapsel täita olemasolevaid plaane (nt trenne, huviringe,

kohtumisi sõpradega), tagamaks lapsele kindluse, et ta saab plaanitud tegevustes

osaleda olenemata sellest, kumma vanema juures ta suhtluskorra alusel viibib;

15) vanemad võivad lapsega väljaspool Eesti Vabariiki reisida kestusega kuni kolm nädalat

järjest, ning sellisel juhul tavapärane suhtluskord ei kehti. Vanem peab vajadusel andma

teisele vanemale reisimiseks notariaalse nõusoleku ning teavitama teist vanemat reisi

sihtpunktist ja kestusest vähemalt 30 päeva ette. Reisi planeerimisel peavad vanemad

arvestama lapse huvide ja kohustustega (sh koolikohustusega) ning kui nendega on

arvestatud, ei ole teisel vanemal õigust lapsega reisile lubamisest keelduda;

16) vanem austab lapse kiindumust teise vanemasse ning ei tohi lapse juuresolekul teist

vanemat halvustada ega mõjutada last vanemate vahel valima. Vanem, kelle juures laps

viibib, peab tagama, et kolmandad isikud ei saaks lapse psüühikat ja tema suhteid

vanematega kahjustada;

17) vanemad kasvatavad last üksmeeles ja teineteise huve arvestades, ei halvusta teineteist

lapse juuresolekul, suhtuvad teineteisse lugupidavalt, teevad kõik endast oleneva, et

suhtluskord toimiks ning tagavad lapsele stabiilse, terve ja perekesksust väärtustava

kasvukeskkonna;

18) kokkulepete sõlmimine suhtluskorras reguleerimata küsimustes või suhtluskorra

muutmine võivad toimuda e-kirja ja SMS-i teel ning vanemate vahel loetakse kokkulepe

sõlmituks, kui mõlemad vanemad on sellega kirjalikult nõustunud;

19) ajal, mil laps viibib ühe vanema juures, on teisel vanemal õigus lapsega suhelda telefoni

või interneti teel ning see vanem, kelle juures laps viibib, ei saa takistada sellist lapse ja

teise vanema privaatset suhtlemist;

20) vanemad otsustavad ühiselt lapse vaimse ja füüsilise tervise ning haridusega seotud

küsimusi (sh kursustel ja huviringidel osalemine), ning vanemal on keelatud langetada

last puudutavates küsimustes otsuseid teise vanema nõusolekuta.

Avalduse kohaselt sündis laps isa ja ema kooselust XX.XX.XXXX. Vanemate kooselu lõppes

2021. a jaanuaris ning pärast seda jäi laps elama emaga. Vanematel on suuline suhtluskorra

kokkulepe, kuid see tekitab vaidlusi ja ei toimi. Isa ei pea kokkulepetest kinni, võtab last enda

juurde talle sobival ajal ning otsustab lapsega seotud küsimusi üksi. Näiteks registreeris isa

lapse emaga kokku leppimata laupäevasele eesti keele kursusele ja teatas emale, et võtab

edaspidi lapse igal reedel enda juurde, et ta saaks last kursuseks ette valmistada ja lapse sinna

2-21-13199

kohale viia. Samuti viis isa lapse emale teatamata psühholoogi juurde ega vastanud emale, mis

põhjusel ta seda tegi ja mida psühholoog leidis. Ema soovib isa ja lapse suhtluskorras selgust

ja kindlust. Ema pakutud suhtluskord vastab senisele tavale. Isa ei saa oma töögraafiku tõttu

tööpäevadel lapse eest hoolitseda ega last valvata.

Vanemad on nõus sellega, et laps viibib kummagi vanemaga tema puhkuse ajal kaks järjestikust

nädalat kaks korda kalendriaastas. Isa viibib talvepuhkusel detsembrikuu kaks viimast nädalat,

s.o 2021. a-l ajavahemikul 20. detsember kuni 2. jaanuar. See puhkus on isale siduv nii kaua,

kui ta töötab praeguse tööandja juures. Isa talvepuhkus võib aga tekitada vanemate vahel

lapsega suhtlemise aegade osas vaidlusi. Isa talvepuhkuse sisse jäävad jõulud ja aastavahetus,

kuid ema soovib lapsega aega veeta ka jõulude ja aastavahetuse ajal. Selleks, et tasakaalustada

vanemate õigusi lapsega suhtlemiseks puhkuste ajal, võiks mõlemal vanemal olla õigus viibida

lapsega kaks järjestikust nädalat kaks korda kalendriaastas, kuid kumbki vanem ei tohi last võtta

talvepuhkusel detsembris. Alternatiivne lahendus on see, et mõlemal vanemal on õigus viibida

lapsega kaks järjestikust nädalat üks kord aastas suvekuudel.

Laps viibis isaga 2021. a augustis kaks nädalat isa puhkuse ajal, kuid isa otsustas lapse jätta

enda juurde veel nädalavahetuseks ja terveks nädalaks, arvates, et tal on selleks vanemate

kokkuleppe alusel õigus. Laps oli sellest väga häiritud, sest ta ei näinud ema pikka aega. Kui

vanem võtab lapse enda juurde kolmeks nädalaks, ei ole tagatud teise vanema õigused veeta

lapsega samaväärselt aega. Kui laps viibib ühe vanemaga kaks nädalat puhkuse ajal, siis on

mõistlik, et järgmine nädal ja nädalavahetused viibib laps teise vanemaga.

Puudutatud isikute seisukohad

2. Isa vaidles avaldusele vastu ning palus enda ja lapse suhtluskorra määrata järgmiselt:

1) laps viibib isaga paarisnädalal esmaspäeval, teisipäeval, kolmapäeval, neljapäeval,

reedel, laupäeval, pühapäeval ja järgneva nädala esmaspäeva hommikul kuni lapse

lasteaia või kooli alguseni. Lapsega kohtumiseks läheb isa lapsele lasteaeda või kooli

järele ning viib lapse tagasi ema juurde, lasteaeda või kooli. Järgneval paarisnädalal

viibib laps isaga reedel, laupäeval, pühapäeval ja sellele järgneva nädala esmaspäeval

kuni lapse lasteaia või kooli alguseni. Selline suhtluskord kordub;

2) isadepäeva nädalavahetuse veedab laps isaga;

3) lapse sünnipäeval on mõlemal vanemal õigus veeta lapsega aega. Vanemad võivad

osaleda lapse sünnipäevapeol, olenemata sellest, kas selle korraldab ema või isa või nad

korraldavad selle ühiselt;

4) jõulud (24. detsember alates kell 15.00 kuni 26. detsember kell 20.00) veedab laps

vaheldumisi ühel aastal emaga ja teisel aastal isaga. 2021. a jõulud veedab laps isaga;

5) aastavahetuse (30. detsember alates kell 15.00 kuni 1. jaanuar kell 18.00) veedab laps

vaheldumisi ühel aastal emaga ja teisel aastal isaga. 2021/2022 aastavahetuse veedab

laps emaga;

6) mõlemal vanemal on õigus veeta lapsega aasta jooksul kaks järjestikust nädalat

puhkusel suveperioodil ning kaks järjestikust nädalat talveperioodil. Vanem peab teist

vanemat puhkusest ette teatama vähemalt 14 päeva. Mõlemal vanemal on õigus teada,

kus laps puhkuse veedab;

7) juhul kui laps haigestub ja ema ei anna last seetõttu isale üle, lükkub isa ja lapse

suhtlemine nädala võrra edasi;

8) isal on õigus lapsega igal ajal telefoni teel suhelda ning ema võimaldab isal seda teha;

9) kumbki vanem ja tema sugulased (lähedased) ei tohi lapse kuuldes teist vanemat

halvustada ega õõnestada teise vanema autoriteeti;

2-21-13199

10) vanematel on õigus leppida kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku

teistsuguses suhtluskorras, lähtudes lapse huvidest ja heaolust ning hea usu ja

mõistlikkuse põhimõttest, samuti arvestades teise vanema soove, võimalusi ja

asjaolusid;

11) kokkulepete sõlmimine suhtluskorras reguleerimata küsimustes või suhtluskorra

muutmine võivad toimuda kirjalikult (sh e-kirja teel) ning vanemate vahel loetakse

kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad vanemad on sellega kirjalikult nõustunud.

Vanematel ei ole eriarvamusi lapsega suhtlemise aegades ega probleeme kokkulepete

saavutamisel. Alates 2021. a veebruarist on toiminud kokkulepe, mille järgi viibib laps isaga

ühe täisnädala (isa võtab lapse esmaspäeval lasteaiast ja viib järgmisel esmaspäeval lasteaeda)

ning ülejärgmise nädala nädalavahetuse (isa võtab lapse reedel lasteaiast ja viib ta esmaspäeval

lasteaeda). Vanematel on kokkuleppe ka selles, et laps viibib täiendavalt kaks nädalat järjest

vanemaga, kellel on puhkus, ning nii kokku neli nädalat aastas. Selline suhtluskord on tingitud

asjaolust, et isa töötab vahetustega. See järgib enim lapse huve ning seda ei ole vaja muuta,

mistõttu palub isa selle kindlaksmääramist.

Ema pakutud suhtluskord ei vasta lapse huvidele, mh võtab see isalt võimaluse veeta lapsega

aega detsembris, mil isal on kaks nädalat kollektiivpuhkus. Ema eksitab kohut vanemate

kokkulepete osas. Isa on lapsega suhelnud kokkulepitud suhtluskorra alusel ega ole last võtnud

selle välistel aegadel. Vanemad sõlmisid Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande

osakonnas lapsega suhtlemise kokkuleppe ajavahemiku 20. detsember 2021 kuni 2. jaanuar

2022 kohta ning nad leppisid ka kokku, et pärast seda jääb kehtima eelnev suhtluskord. Lapse

eesti keele kursusel osalemise otsustasid vanemad koos ning ema palus isal tegeleda sellele

registreerimisega. Ema soovis ise, et isa viiks last kursusele ja tasuks selle eest.

3. Lapse esindaja toetas avaldust osaliselt.

Lapse esindaja vestles vanemate ja lapsega. Vestlusel selgus, et vanemad leppisid pärast

kooselu lõppemist kokku neljanädalaste tsüklitega suhtluskorras, mille järgi on laps ühe

täisnädala isa juures, järgmise täisnädala ema juures, seejärel ühe nädala nädalavahetuse isa

juures ning järgmise täisnädala ema juures. Selline suhtluskord on toiminud ka pärast avalduse

esitamist, kuid probleem tekkis 2021. a augustis, mil laps oli kaks nädalat isaga ja vanematel

oli erinev arusaam sellest, kuidas suhtluskorda jätkata. Isa arvas, et pärast seda algab tema nädal

lapsega, ema arvates aga ema oma. Kuivõrd vanemad tõlgendavad suhtluskorra kokkulepet

erinevalt, on põhjendatud detailsema suhtluskorra määramine.

Ema pakutud suhtluskord vastab lapse huvidele, v.a osas, mille järgi viibib laps isaga üksnes

igal paaritul nädalavahetusel. Lapsel on lähedane suhe mõlema vanemaga, mistõttu ei ole

põhjendatud isa ja lapse suhtlemise mahu vähendamine. Isa küll registreeris lapse eesti keele

kursusele ema nõusolekuta, kuid ema ei vaidle lapse kursusel osalemisele vastu. Lapse kursusel

osalemise peaks tagama see vanem, kelle juures laps suhtluskorra järgi parasjagu viibib.

4. Lasnamäe Linnaosa Valitsus leidis, et vanemad võiksid suhtluskorra vaidluse lahendada

kompromissiga. Lasnamäe Linnaosa Valitsus vestles mõlema vanemaga. Vanematel on soov,

huvi ja tahe osaleda lapse elus. Kui vanemad ei jõua suhtluskorras kokkuleppele, saavad nad

pöörduda perelepitaja poole.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Harju Maakohus määras 30. märtsi 2022. a määrusega isa ja lapse suhtluskorra järgmiselt:

2-21-13199

1) laps viibib isaga paarisnädalal esmaspäeval, teisipäeval, kolmapäeval, neljapäeval,

reedel, laupäeval ja pühapäeval ning järgneva nädala esmaspäeva hommikul kuni

lasteaia või kooli alguseni. Isa läheb lapsele järele ema elukohta, lasteaeda või kooli

ning viib lapse tagasi ema elukohta, lasteaeda või kooli;

2) laps viibib isaga järgmisel paarisnädalal reedel, laupäeval, pühapäeval ning järgneva

nädala esmaspäeval kuni lasteaia või kooli alguseni;

3) perekondlikud tähtpäevad (isa ja ema sünnipäev, isadepäev, emadepäev, venna

sünnipäev ja kokkuleppel muud tähtpäevad) veedab laps selle vanemaga, kellega

tähtpäev on seotud;

4) kummalgi vanemal on õigus viibida lapsega puhkusel kaks korda aastas kaks nädalat

järjest. Vanemad lepivad konkreetsed kuupäevad kokku 15. aprilliks;

5) lapse sünnipäeva korraldab kumbki vanem oma suhtluskorra järgsel ajal. Eemalviibival

vanemal on õigus lapsega lapse sünnipäeva kuupäeval või sünnipäevale eelneval või

järgneval päeval veeta kolm tundi;

6) lapse haigestumise tõttu ära jäänud kohtumisi ei asendata. Vanemad võivad lapse

huvides kokku leppida kohtumise muul ajal;

7) lapsega välisriiki reisimiseks annab kumbki vanem teisele vanemale reisimiseks

nõusoleku. Reisi ajast ja sihtkohast tuleb teist vanemat teavitada esimesel võimalusel,

kuid hiljemalt kaks nädalat enne reisi. Üldjuhul toimub reis vanema suhtluskorra järgsel

ajal;

8) laps viibib paaritutel aastatel jõulude ajal (23.–24. detsember) ema juures ja

paarisaastatel isa juures. Laps viibib paaritutel aastatel aastavahetusel (31. detsember –

1. jaanuar) isa juures ja paarisaastatel ema juures;

9) ajal, mil laps viibib ühe vanema juures, on teisel vanemal õigus lapsega suhelda telefoni

või interneti teel kella18.00 ja 20.00 vahel;

10) vanemad võivad kokkulepitud suhtluskorda muuta sõnumite ja e-kirjade teel.

5.1. Maakohus tuvastas järgmised olulised asjaolud:

-

lapsel on mõlema vanemaga lähedane suhe;

-

laps viibib vanemate kokkuleppel isaga kuus ühe nädala ja ühe nädalavahetuse;

-

isa soovib senise kokkuleppega jätkata.

5.2. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei anna ema esile toodud põhjused alust isa ja

lapse suhtlemise aegu võrreldes senisega vähendada ning see ei oleks ka lapse huvides.

Põhjendatud on määrata suhtluskord, mida vanemad on seni järginud. Lisaks tuleb

suhtluskorras reguleerida lapsega reisimist ning pühade ja tähtpäevadega seonduvat. Lapse

huvides on vanematega reisimine ning pühade veetmine võrdselt mõlema vanemaga. Samuti

on lapse huvides see, et ta veedab emadepäeva, ema sünnipäeva ja venna sünnipäeva emaga

ning isadepäeva ja isa sünnipäeva isaga. Lapse sünnipäeva saab vanem pidada ajal, mil laps on

suhtluskorra järgi temaga.

5.3. Menetluskulud jäävad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-te 1 ja 3 alusel

menetlusosaliste enda kanda, v.a lapsele määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

6. Ema esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse osaliselt tühistada ning täiendada

suhtluskorda järgmiselt:

2-21-13199

1) vanemad võimaldavad lapsel täita olemasolevaid plaane (nt trenne, huviringe,

kohtumisi sõpradega), tagamaks lapsele kindluse, et ta saab plaanitud tegevustes

osaleda olenemata sellest, kumma vanema juures ta suhtluskorra alusel viibib;

2) vanemad otsustavad ühiselt lapse vaimse ja füüsilise tervise ning haridusega seotud

küsimusi (sh kursustel ja huviringides osalemine), ning vanemal on keelatud langetada

last puudutavates küsimustes otsuseid teise vanema nõusolekuta;

3) detsembris viibib laps olenemata vanema puhkuse ajast vanematega vastavalt maakohtu

määruse resolutsiooni p-dele 1 ja 2 ning jõulupühade ja aastavahetuse ajal viibib laps

vanemaga vastavalt maakohtu määruse resolutsiooni p-le 8;

4) kuul, mil vanem viibib lapsega enda puhkuse ajal, kehtib vanema suhtes järgmine

suhtluskord:

4.3) kuul, mil laps viibib isaga isa puhkuse ajal kaks nädalat järjest, on isal õigus samas

kuus lapsega lisaks puhkuse ajale veeta veel üks nädalavahetus, seega kokku on

isal õigus sellel kuul lapsega veeta maksimaalselt kaks järjestikust nädalat ja üks

nädalavahetus. Kui isa soovib võtta last lisaks puhkuseajale ka nädalavahetusel,

siis peab emale olema tagatud, et ta saab sellel kuul veeta lapsega katkematult

täisnädala. Isa ei saa seega võtta last nädalavahetusel, mis järgneb isa puhkuse

lõppemise nädalale või mis eelneb isa puhkuse algusele. Kui isa soovib last võtta

nädalavahetusel, võtab ta lapse reedel lasteaiast, koolist või kodust (kui laps asub

kodus, siis alates kella 18-st) ja viib lapse järgneva nädala esmaspäeval lasteaeda,

kooli või koju hiljemalt lasteaia või kooli alguseks või kui laps viiakse koju, siis

hiljemalt kella 9-ks;

4.4) kuul, mil laps viibib emaga ema puhkuse ajal kaks nädalat järjest, on isal õigus

lapsega veeta üks katkematu täisnädal, mis algab esmaspäeval ja lõpeb

pühapäeval, seega on isal õigus sellel kuul lapsega veeta ainult täisnädal. Kui isa

soovib last võtta täisnädalaks, siis võtab ta lapse esmaspäeval lasteaiast või kodust

(kui laps asub kodus, siis alates kella 18-st) ja viib lapse järgneva nädala

esmaspäeval lasteaeda, kooli või koju hiljemalt lasteaia või kooli alguseks või kui

laps viiakse koju, siis hiljemalt kella 9-ks.

Menetluskulud palub ema jätta isa kanda.

Määruskaebuse väidete kohaselt ei vaidlusta ema maakohtu määratud suhtluskorra punkte, kuid

palub suhtluskorda täiendada punktidega, mille ta pakkus välja maakohtu menetluses ja mille

maakohus jättis ilma põhjendusteta arvestamata.

Ajal, mil laps viibib isaga, ei taga isa vaatamata ema palvetele lapse osalemist tantsutrennis,

kus laps käib alates 3. eluaastast. Laps ei osale seetõttu iga kuu kahes järjestikkuses

tantsutrennis. Sel põhjusel ei saa laps oma tantsuoskusi piisavalt arendada ega esineda koos

teiste trennikaaslastega. Suhtluskorda tuleb seega täiendada määruskaebuse taotluse p-ga 1.

Isa kuritarvitab oma hooldusõigust ning teeb lapse tervise ja haridusega seotud otsuseid üksi.

Seetõttu tuleb suhtluskorda täiendada määruskaebuse taotluse p-ga 2.

Vanemad on nõus sellega, et kummagi vanema puhkuse ajal viibib laps selle vanemaga kaks

järjestikust nädalat kaks korda kalendriaastas. Vanematel tekkisid aga erimeelsused seoses isa

detsembri puhkusega. Lapse viibimine isaga nii jõuludel kui ka aastavahetusel kahjustab ema

ja lapse huve. Selleks, et tasakaalustada vanemate õigusi lapsega suhtlemisel puhkuste ajal ja

vältida seda, et vanem võtab lapse detsembri kahel viimasel nädalal, tuleb suhtluskorda

täiendada määruskaebuse taotluse p-ga 3.

2-21-13199

Vanematel on tekkinud erimeelsused lapsega suhtlemisel ka isa suvise puhkuse ajal. Isa leiab,

et laps peab temaga olema nii isa kahenädalase puhkuse ajal, kuid lisaks sellele ka ühe terve

paarisnädala ja ühe paarisnädala nädalavahetuse. Isa on suhtluskorda selliselt tõlgendanud nii

2021. kui ka 2022. a augustis. Selliselt on laps isaga kolm nädalat järjest ning tagatud ei ole

ema õigus veeta lapsega aega samaväärselt. Lisaks on laps häiritud sellest, et ei näe ema pikka

aega. Seetõttu tuleb suhtluskorda täiendada määruskaebuse taotluse p-ga 4.

7. Isa vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata, jäädes maakohtus

esitatud seisukohtade juurde.

Määruskaebusest ei nähtu, milliseid õigusnorme on maakohus määruse tegemisel rikkunud.

Ema väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada ega muuta.

Ema määruskaebuse taotluse p-d 1 ja 2 tulenevad seadusest ning ei ole ema pakutud sõnastuses

täidetavad. Lisaks teatas ema ise 2022. a märtsi lõpus isale, et isa viiks last üksnes nendele

kursustele, mille eest tasub isa. Ema keelas seega isal last tantsutrenni viia. Arvestades, et ema

on nüüd ümber mõelnud, hakkab isa last uuesti tantsutrenni viima. Isa ei ole lapse suhtes ema

teavitamata või emaga kooskõlastamata otsuseid vastu võtnud.

Ema soovib isa jätta ilma võimalusest veeta lapsega aega isa talvepuhkuse ajal. Ema teab, et isa

ei saa talvepuhkust võtta muul ajal kui detsembris. Suhtluskorra punkt, mis reguleerib lapsega

suhtlemist jõulude ja aastavahetuse ajal, on eritingimus. See tähendab, et kui jõulud või

aastavahetus langevad kokku ühe vanema puhkusega, viibib laps neil päevadel teise vanema

juures, kelle suhtes kehtib eritingimus. Seetõttu ei ole vaja suhtluskorda täiendada

määruskaebuse taotluse p-ga 3.

Ema määruskaebuse taotlus on vastuolus maakohtu määratud suhtluskorra p-ga 4, mis on juba

jõustunud. Igal juhul ei tohiks puhkuseks mõeldud lisapäevad vähendada tavapäraseid

suhtlusaegasid, sest need on mõeldud täiendavaks ajaveetmiseks lapsega. Eemal viibiv vanem

saab lapsega suhelda telefoni- ja videokõne teel. On ka arusaamatu, miks on ema ettepanek

erinev olenevalt sellest, kas puhkus on isal või emal. Ema proovib sellega taas isa ja lapse

suhtlemist vähendada.

Ema taotlus jätta menetluskulud isa kanda ei vasta kehtivale õigusele ega kohtupraktikale. Ema

pöördus kohtusse pahauskselt. Tema avaldus oli suunatud isa ja lapse suhtlemise aegade

vähendamisele ning ajendatud ka sellest, et isa ei tasunud talle elatist augustikuu eest, mil laps

oli suurema osa ajast isaga. Maakohus leidis, et ei ole alust isa ja lapse suhtlemise aegu

vähendada. Menetluskulud tuleks jätta hoopis ema kanda.

8. Lapse esindaja toetas määruskaebust osaliselt.

Suhtluskorra täiendamine määruskaebuse taotluse p-ga 1 vastab lapse huvidele.

Suhtluskorraga ei saa lahendada hooldusõiguse küsimusi, mistõttu ei ole põhjendatud

suhtluskorda täiendada määruskaebuse taotluse p-ga 2.

Suhtluskorra täiendamine määruskaebuse taotluse p-ga 3 ei ole vajalik. Suhtluskorras ei ole

reguleeritud, millal vanemad puhkavad, ning nad peavad oma puhkuse ajad igal aastal

15. aprilliks kokku leppima. Üks vanem ei saa seega teise vanema nõusolekuta võtta last

detsembris kaheks järjestikuseks nädalaks. Samas võib suhtluskorda ema pakutud viisil ka

täiendada, kui see teeb suhtluskorra arusaadavamaks.

2-21-13199

Määruskaebuse taotluse p 4 on raskesti arusaadav ning selle suhtluskorda lisamine põhjustaks

vanemate vahel vaidlusi. Vanemad saavad puhkuste aja kokkuleppimisel arvestada sellega, et

laps saaks ühe vanema puhkusekuul veeta piisavalt aega ka teise vanemaga.

9. Lasnamäe Linnaosa Valitsus toetas määruskaebust osaliselt.

Suhtluskorra täiendamine määruskaebuse taotluse p-ga 1 vastab lapse huvidele ja vähendab

vanemate konflikte. Vanematel on varem olnud erimeelsusi lapse huviringides käimise teemal.

Suhtluskorraga ei saa lahendada hooldusõiguse küsimusi, mistõttu ei ole põhjendatud

suhtluskorda täiendada määruskaebuse taotluse p-ga 2.

Suhtluskorra täiendamine määruskaebuse taotluse p-ga 3 aitab vältida vanemate konflikte.

Suhtluskorra täiendamine määruskaebuse taotluse p-ga 4 võib raskendada suhtluskorra

järgimist ning tekitada vaidlusi.

Menetluse edasine käik

10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus

TsMS §-ga 659 osaliselt rahuldada ja vaidlustatud määrus tühistada osas, millega maakohus

jättis suhtluskorraga määramata vanema kohustuse tagada lapse osalemine regulaarsetes

trennides ja huviringides ajal, mil laps on suhtluskorra järgi temaga, ning täpsustuse, et

vanemad peavad detsembris puhkamise korral järgima suhtluskorra jõulude ja aastavahetuse

eritingimust. Ringkonnakohus saab teha selles osas uue määruse, millega täiendab suhtluskorra

tingimusi. Muus osas ei anna ema määruskaebuse väited alust maakohtu määrust muuta.

12. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651

lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Ema vaidlustab

maakohtu määrust osaliselt osas, milles maakohus jättis tema avalduse rahuldamata, s.o jättis

suhtluskorrast välja mitmed avaldusega taotletud suhtluskorra punktid. Seda arvestades

kontrollib ringkonnakohus üksnes seda, kas ema avalduse rahuldamata jätmine vastavas osas

oli õiguspärane.

13. Esmalt märgib kolleegium, et võtab TsMS § 662 lg 3 ja § 238 lg 1 I lause alusel tõenditena

vastu isa 17. mai 2022. a seisukohale lisatud ema 21. märtsi 2022. e-kirja isale ja selle tõlke

ning ema 18. juuli 2022. a taotlusele lisatud ema 13. juuli 2022. a (ekslikult märgitud 13. juuni

2022. a, mis ei olnud kolmapäev) sõnumi isale ja isa 13. juuli 2022. a e-kirja emale koos nende

tõlgetega. Need võimaldavad hinnata, kas maakohtu määratud suhtluskorra täiendamine on

vajalik.

14. Kolleegiumi arvates on maakohus rikkunud TsMS § 442 lg-st 8, § 463 lg-st 2 ja § 478

lg-st 1 tulenevat määruse põhjendamiskohustust, jättes määruses motiveerimata, miks ta ei

nõustu ema avalduses sisalduvate suhtluskorra ettepanekutega ja nende põhjendamiseks esile

toodud ema väidetega ning neile esitatud isa vastuväidetega. Kohus ei ole küll hagita asjas

TsMS § 477 lg 5 järgi üldjuhul seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega

2-21-13199

nende hinnanguga asjaoludele, kuid see ei tähenda, et kohus ei peaks võtma seisukohta

menetlusosaliste väidete kohta ja põhjendama avalduse osalist rahuldamata jätmist.

Ringkonnakohus saab selle vea kõrvaldada.

14.1. Kolleegium selgitab, et lapsel on perekonnaseaduse (PKS) § 143 lg 1 järgi õigus isiklikult

suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega

isiklikult. Suhtlusõiguse esmaseks eesmärgiks on tagada vanema ja lapse isiklike suhete

tekkimine ja jätkumine, kui üks vanem ei ela lapsega koos. Vanemate lahuselu korral peavad

vanemad PKS § 143 lg 21 järgi leppima kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises ning kui

nad seda ei suuda, määrab vanemate vaidluse korral kohus lapse ja lahus elava vanema

suhtlemise korra. Vanema ja lapse suhtlemise korda määrates peab kohus PKS § 123 lg 1 järgi

lähtuma esmajoones lapse huvidest, kuid arvestama seejuures ka nii vanemate hooldusõigust,

vanemate õigust ja huvi lapsega suhelda kui ka lapse õigust ja huvi vanematega suhelda, samuti

iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse võttes lapse huvidest juhinduva

lahendi. Sobiv suhtluskord tuleb määrata üksikjuhtumi asjaoludest lähtudes, arvestades lapse

väljakujunenud elurütmi, arengut ja vanust. Kohtu ülesandeks on vanema ja lapse suhtlemise

korda reguleerides lõpetada vanemate vaidlused lapsega suhtlemise korra, sh suhtlemise aegade

üle, ning seetõttu peab vanema ja lapse suhtlemist reguleeriv kohtulahend olema suhtlemise

aegade osas täpne. See, kui detailselt vanema ja lapse suhtlemise kord kindlaks määrata, sõltub

eelkõige menetlusosaliste vastavatest ettepanekutest ning iga konkreetse asja eripärast.

Seejuures peab suhtlemiskorra regulatsioon tagama lahus elava vanema ja lapse

suhtlemisõiguse määral, mis vastab lapse huvidele ning tagab isiklikud suhted ja kontakti

mõlema vanemaga (vt Riigikohtu 9. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-11, p-d

21 ja 22; 7. detsembri 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-3347, p 22; 21. märtsi 2007. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-13-07, p 33).

Eelneva kohaselt määrab kohus ka lahus elava vanema ja lapse suhtlemise korra lapse huvidest

lähtudes, kaaludes kõiki asjas esitatud asjaolusid, ning kõrgema astme kohus sekkub alama

astme kohtu kaalutlusotsusesse üksnes juhul, kui alama astme kohus on eksinud asjaolude

kaalumisel, kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme või rikkunud oluliselt menetlusõiguse

normi.

14.2. Ema palub suhtluskorda täiendada punktiga, mille järgi võimaldavad vanemad lapsel täita

olemasolevaid plaane, nt trenne, huviringe, kohtumisi sõpradega. Ema põhjendab taotlust

sellega, et isa ei taganud vaatamata ema palvetele lapse käimist tantsutrennis. Isa on vaielnud

suhtluskorra sellisele täiendamisele vastu, leides, et ta ei viinud last vahepeal tantsutrenni,

järgides ema soovi. Isa on selle tõendamiseks esitanud ka ema 21. märtsi 2022. e-kirja koos

selle tõlkega (tl-d 134 ja 135).

Kolleegium märgib, et ema 21. märtsi 2022. a e-kirja sisu arvestades jääb mõneti arusaamatuks,

kas ema soovis, et isa ei viiks enam last tantsutrenni. Ema on selles avaldanud, et kumbki vanem

hoolitseb lapse huviringide eest ajal, mil laps on temaga, seejuures viib ema last tantsima ja

joonistama ning isa eesti keele kursustele, joonistama ja muudesse huviringidesse, kuhu isa

tahab. Selleks, et vältida edasisi arusaamatusi, peab ringkonnakohus põhjendatuks suhtluskorda

täiendada uue punktiga, kuid mitte ema pakutud sõnastuses. Ema pakutud sõnastus, mille

kohaselt peavad vanemad võimaldama lapsel täita olemasolevaid plaane, on liiga laialivalguv

ja tekitaks vanemate vahel tõenäoliselt uusi vaidlusi. Lisaks ei ole ema esile toonud, et vanemate

vahelised erimeelsused laieneksid ka muudele tegevustele kui huviringides ja trennides

käimisele. Seetõttu täiendab ringkonnakohus suhtluskorda punktiga, mis näeb ette, et kumbki

vanem tagab lapse osalemise regulaarsetes trennides ja huviringides ajal, mil laps on

suhtluskorra järgi temaga.

2-21-13199

14.3. Kolleegium ei pea vajalikuks ega ka võimalikuks suhtluskorda täiendada punktiga, mille

kohaselt otsustavad vanemad lapse tervise ja haridusega seotud küsimusi ühiselt ning vanemal

on keelatud langetada last puudutavates küsimustes otsuseid teise vanema nõusolekuta. Selline

kohustus tuleb vanematele niigi PKS § 118 lg-st 1 ning suhtluskorraga ei saa reguleerida

hooldusõiguse küsimusi.

14.4. Ema palub suhtluskorda täiendada veel punktiga, mille järgi viibib laps detsembris

vanemate juures, olenemata vanema puhkuse ajast, n-ö tavapärase suhtluskorra alusel, ning

jõulupühade ja aastavahetuse ajal suhtluskorra p 8 alusel. Ema põhjendab taotlust sellega, et

lapse viibimine isaga nii jõuludel kui ka aastavahetusel kahjustab ema ja lapse huve, ning ta

soovib vältida seda, et kumbki vanem oleks lapsega detsembri kaks viimast nädalat. Ema on

maakohtu menetluses esitanud ka enda ja isa e-kirjavahetuse, millest on näha, et nende vahel

on 2021. a detsembris olnud erimeelsusi küsimuses, kuidas peaks isa puhkust arvestades

lapsega suhtlemine toimuma (tl-d 79–84). Isa ei ole ema taotlusega nõus, leides, et ema soovib

jätta isa ilma võimalusest veeta lapsega rohkem aega isa talvepuhkuse ajal, mis on alati

detsembris. Lisaks leiab isa, et on niigi arusaadav, et jõulude ja aastavahetuse ajal kehtib

eritingimus. Isa on maakohtu menetluses esitanud ka vanemate kokkuleppe lapsega suhtlemise

osas ajavahemikul 20. detsember 2021. a kuni 2. jaanuar 2022. a (tl 103). Ema on selle

kokkuleppe allkirjastanud 17. detsembril 2021, kuid isa 7. veebruaril 2022.

Ema põhjendustest on näha, et emal on mure, et isa võib suhtluskorda tõlgendada nii, et kui isa

võtab lapse suhtluskorra p 4 alusel detsembri kahele viimasele nädalale jääva puhkuse ajaks, ei

järgi ta suhtluskorra p 8, mis näeb ette erikorra jõulude ja aastavahetuse osas. Vanemate

e-kirjavahetusest on näha, et 2021. a detsembris esines nende vahel selles küsimuses mõningaid

erimeelsusi, kuid ema ei ole väitnud, et isa ei oleks lõpuks võimaldanud emal lapsega veeta kas

jõule või aastavahetust. Igal juhul piisab võimalike sellekohaste tulevaste vaidluste vältimiseks

sellest, kui täiendada suhtluskorra p 4 tingimusega, et vanemad peavad detsembris puhkamise

korral järgima jõulude ja aastavahetuse eritingimust.

Kolleegium lisab, et isa kinnitusel on tema töökohal kollektiivpuhkused ning üks neist on alati

detsembrikuus. Ema ei ole sellele vastu vaielnud. Sellises olukorras tooks suhtluskorra

täiendamine ema pakutud punktiga kaasa selle, et isal kaoks võimalus viibida detsembris

lapsega puhkusel, kuigi emal selline võimalus säiliks. Kolleegium ei pea seda õiglaseks.

Eelnevat arvestades täiendab ringkonnakohus suhtluskorra p 4 selguse mõttes ja vanemate

võimalike vaidluste lõpetamiseks tingimusega, et vanemad peavad detsembris puhkamise

korral järgima jõulude ja aastavahetuse eritingimust.

14.5. Viimaks palub ema suhtluskorda täiendada punktiga, mis täpsustab isa suhtlemist lapsega

kuul, mil temal või emal on puhkus. Sisuliselt taotleb ema, et isal oleks enda puhkusel viibimise

kuul võimalik lapsega koos olla maksimaalselt kaks järjestikust nädalat ja veel üks

nädalavahetus, ning ema puhkusel viibimise kuul maksimaalselt üks katkematu nädal. Ema

põhjendab seda sellega, et vastasel juhul võib juhtuda, et laps on isaga isa puhkuse kuul kolm

nädalat järjest ja veel ühe nädalavahetuse. Ema arvates on nii ema kui ka lapse huvidega

vastuolus, kui ema ja laps teineteist nii pikka aega ei näe. Lisaks ei saa ema sellisel juhul lapsega

suhelda samas mahus kui isa. Isa leiab, et ema taotlus on vastuolus suhtluskorra p-ga 4, mis on

juba jõustunud. Lisaks leiab isa, et vanema puhkusega kaasnevad lisapäevad ei tohiks

vähendada tavapäraseid suhtlusaegasid, sest need ongi mõeldud lapsega täiendavaks

ajaveetmiseks. Isa arvates proovib ema sellise taotlusega isa ja lapse suhtlemist vähendada,

eristades lapsega ajaveetmist ka olenevalt sellest, kas puhkus on isal või emal.

2-21-13199

Kolleegium märgib esmalt, et ekslik on isa arusaam, et maakohtu määratud suhtluskord on

jõustunud. Suhtluskord on tervik ning saab seetõttu ka üksnes tervikuna jõustuda, s.o siis, kui

seda ei saa enam vaidlustada. Seda ei väära asjaolu, et ema ei vaidlusta ühtegi konkreetset

suhtluskorra punkti, vaid soovib enda avalduse rahuldamist ka nendes punktides, milles see jäi

rahuldamata.

Kolleegium ei pea siiski vajalikuks maakohtu määrust kõnealuse punktiga täiendada. Kuigi

maakohtu määratud suhtluskorra p-de 1, 2 ja 4 alusel võib isa puhkuse kuul olenevalt tema

puhkuse nädalatest juhtuda, et laps on temaga järjest kolm nädalat ja veel ühe nädalavahetuse,

ei nähtu asja materjalidest, et see oleks vastuolus lapse huvidega. Isa ja laps on pärast vanemate

lahkuminekut korrapäraselt suhelnud, mh on laps isaga viibinud isa puhkuse kuul nii kaks kui

ka kolm nädalat järjest. Ema ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et isa ja lapse pikem

kui kahenädalane koosviibimine, mis saab suhtluskorra järgi toimuda maksimaalselt kaks korda

aastas, mõjuks lapsele halvasti. Kolleegiumil ei ole seega mingit alust arvata, et laps, kes on

praegu viieaastane, ei suudaks kohaneda sellega, kui ta peab olema emast eemal kauem kui

kaks nädalat. Asjaolu, et siiani on seda vähe ette tulnud, ei tähenda, et see tuleks suhtluskorraga

välistada. Vanemad saavad vajadusel last kohanemisel toetada. Kolleegiumi arvates on ka

mõistlik, et puhkusel viibiv vanem veedab lapsega sel kuul rohkem aega kui teine vanem. See

võimaldab planeerida nii pikemaid sise- kui ka välisreise, samuti veeta lapsel rohkem aega

vanemate sugulastega. Seejuures on eemal viibivale vanemale tagatud õigus lapsega telefoni

või interneti teel suhelda. Märkida tuleb, et ema taotles maakohtus sellise punkti lisamist

suhtluskorda, mis võimaldaks kummalgi vanemal reisida lapsega välisriiki kolmeks nädalaks

järjest, pidades seega ka ise võimalikuks, et laps on isaga kolm nädalat järjest.

14.6. Muus osas ei ole ema palunud suhtluskorda täiendada, kuid kolleegium märgib selguse

mõttes veel järgmist.

Vanemate poolt pärast vaidlustatud määruse tegemist esitatud menetlusdokumentidest on

võimalik aru saada, et nad asusid täitma maakohtu määratud suhtluskorda. Kolleegiumile

ilmnes aga ema 18. juuli 2022. a esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel, et 2022. a juulis oli

laps isaga ja isa soovib 2022. a augustis lapsega olla selliselt, et see ei vasta maakohtu määratud

suhtluskorra p-dele 1 ja 2, s.o kui välja jätta isa puhkuse aeg, on isa lapsega paarisnädalate

asemel paaritutel nädalatel. Seetõttu palus ringkonnakohus vanematel teatada, kas nad soovivad

suhtluskorra muutmist nädalate osas, mil laps viibib isaga.

Isa väitel tekkis arusaamatus seoses paaritute ja paarisnädalatega seetõttu, et 2021. a-l oli

53 nädalat ja seejärel algas jälle paaritu nädal. Seda juhtub iga mõne aasta tagant ning vanematel

jäi see kahe silma vahele. Isa palus määrata, et tema ja lapse suhtlus toimuks paarisnädalate

asemel paaritutel nädalatel. Ema ei soovinud, et maakohtu määratud suhtluskorda selles osas

muudetaks. Ema väitel on probleemideni suhtluskorra täitmisel viinud isapoolne maakohtu

määratud suhtluskorra meelevaldne tõlgendamine. Laps oli 2022. a juulis isaga paaritul nädalal

seetõttu, et isa ei täida maakohtu määratud suhtluskorda nõuetekohaselt, ning isa arvates algab

1. augustist uus tsükkel.

Arvestades, et kumbki vanem ei ole maakohtu määratud suhtluskorra p 1 ja 2 vaidlustanud ning

ainult isa teatas ringkonnakohtule, et sooviks paarisnädalate asendamist paaritute nädalatega,

aga ka seda, et olukorda, kus paaritu nädalaga lõppevale aastale järgneb uuesti terve paaritu

nädal, s.o kalendri järgi on kaks paaritut täisnädalat järjest, tuleb ette harva (viimati 2021. a

alguses ja uuesti 2027. a alguses), jätab kolleegium selles osas suhtluskorra p-d 1 ja 2 muutmata.

Seega tuleb vanematel kohtulahendi jõustumisel arvestada sellega, et kohtulahendis märgitud

2-21-13199

suhtlemise nädalad ja praegu tegelikkuses toimiva suhtluskorra nädalad ei kattu, st juhinduda

edaspidi kohtu määratud nädalatest.

15. Ülaltoodud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus ema määruskaebuse osaliselt ja tühistab

vaidlustatud määruse osaliselt suhtluskorra määramata jätmise osas. Ringkonnakohus teeb

tühistatud osas uue määruse, millega täiendab suhtluskorda vanema kohustusega tagada lapse

osalemine regulaarsetes trennides ja huviringides ajal, mil laps on suhtluskorra järgi temaga,

ning täpsustusega, et vanemad peavad detsembris puhkamise korral järgima suhtluskorra

jõulude ja aastavahetuse eritingimust. Ülejäänud osas jääb vaidlustatud määrus muutmata.

16. Kolleegiumi arvates on vaidluse olemust, asjaolusid ja määruskaebuse rahuldamise ulatust

arvestades õiglane jätta määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § § 172 lg 1 II lause alusel

menetlusosaliste enda kanda, v.a lapse esindaja kulud, mis jäävad TsMS § 172 lg 3 II lause

alusel riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Margó Klaar ja Gea Lepik