Legislator Case Law & Legislation
2-21-141399/6 AI generated

2-21-141399/6 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

Case Number 2-21-141399/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista D. P.’lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks Placet Group OÜ ja kostja vahel 06.02.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr. TL3646541 tulenev võlgnevus

Legislator headnote

AI generated

2-21-141399/6 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval: Välja mõista D. P.’lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks Placet Group OÜ ja kostja vahel 06.02.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr. TL3646541 tulenev võlgnevus

Keywords

AI generated
cash changeover action for failure to act financial crisis Eurocheque financial corrections foreign exchange and Foreign reserves
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. juuli 2022, Pärnu

Tsiviilasja number

2-21-141399

Tsiviilasi

Osaühing Aktiva Finants hagi D. P. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1317,44 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood

10746479, asukoht A. Weizenbergi tn 20, Tallinn),

esindaja Anni Kennedy (e-post: jurist@julianus.ee)

Kostja: D. P. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx,

tegelik

elu-

või

viibimiskoht

teadmata;

menetlusdokumendid kätte toimetatud avalikult)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 1 ja 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista D. P.’lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks Placet Group OÜ ja kostja

vahel 06.02.2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr. TL3646541 tulenev võlgnevus

summas 1279,17 eurot (millest 928,74 eurot põhivõlgnevus, 71,86 eurot intress, 50,00

eurot sissenõudmiskulud, 192,54 eurot kuni hagi esitamiseni 02.02.2022 (kaasa

arvatud) sissenõutavaks muutunud viivis ning 36,03 eurot alates 03.02.2022 kuni

kohtuotsuse tegemiseni 29.07.2022 (kaasa arvatud) täiendavalt sissenõutavaks

muutunud viivis).

3. Välja mõista D. P.’lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks alates 30.07.2022 kuni

põhivõla täieliku tasumiseni viivis protsendina põhivõla tasumata osalt (otsuse

tegemise seisuga 928,74 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses (s.o poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-

operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit,

millele lisandub 8% aastas. Otsuse tegemise ajal kehtiv viivisemäär on 8,00% aastas).

4. Menetluskulud jäävad D. P. kanda.

5. Määrata Osaühingu Aktiva Finants põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 480,00 eurot (280,00 eurot riigilõiv, 20,00 eurot maksekäsu kiirmenetluse

kulud ja 180,00 eurot lepingulise esindaja kulud ilma käibemaksuta).

6. Mõista D. P.’lt Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja menetluskulude katteks

480,00 eurot.

Tsiviilasi nr 2-21-141399

2 (6)

7. Väljamõistetud menetluskuludelt on D. P. kohustatud tasuma Osaühingule Aktiva

Finants viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

9. Toimetada kostjale D. P.’le tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5).

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30

päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, eelkõige

TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank - EE571010220229377229 (SWIFT:

EEUHEE2X), Swedbank - EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X), Luminor Bank -

EE221700017003510302 (SWIFT: RIKOEE22) või LHV Pank - EE567700771003819792

(BIC/SWIFT: LHVBEE22), viitenumbrit ei ole vaja, selgituseks märkida: kaja riigilõiv,

tsiviilasja number, nimi.

Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei tähenda otsuse peale edasikaebamiseks loa

andmist TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses.

Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil.

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohus 03.05.2022 määrusega võttis menetlusse Aktiva Finants hagi D. P. vastu

põhivõlgnevuse 928,74 euro ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks ning kohustas kostjat esitama

kohtule kirjaliku vastuse koos lisade ja ärakirjadega 14 päeva jooksul alates määruse

kättesaamisest. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud avalikult, väljavõtte

avaldamisega 23.05.2022 väljaandes Avalikud teadaanded. Avalikult kättetoimetatuks loetakse

dokument 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise

päevast. Seega loetakse dokumendid kostjale kätte toimetatuks 08.06.2022 ning kostjale

vastamiseks antud tähtaeg 14 päeva lõppes 22.06.2022 kell 24.00.

Tsiviilasi nr 2-21-141399

3 (6)

2. Kostja kirjalikku vastust kohtule esitanud ei ole, samuti ei ole kostja esitanud kohtule taotlust

hagile vastamiseks määratud tähtaja pikendamiseks või ennistamiseks.

Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse teha TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsus juhul, kui

selleks esinevad seaduses sätestatud alused.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

3. Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt 06.02.2021 sõlmisid Placet Group OÜ ja kostja

tarbijakrediidilepingu nr TL3646541, mille alusel väljastati kostjale laenu summas 1000,00

eurot. Kostja oma laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud ja Placet Group OÜ ütles

lepingu üles 29.06.2021. Placet Group OÜ loovutas 29.06.2021 kostja vastase nõude

Osaühingule Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

4. Hageja palub kostjalt välja mõista:

- lepingust tuleneva võlgnevuse 928,74 eurot;

- intressi võlgnevuse 71,86 eurot;

- viivise kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 02.02.2022 lepingus kokkulepitud

laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 33,63% kooskõlas laenulepingu

üldtingimuste punktiga 7.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega summas 192,54 eurot;

- sissenõudmisega seotud kulud summas 50,00 eurot.

- viivise alates 03.02.2022 kuni põhinõude summas 928,74 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

Nõude materiaalõiguslikuks aluseks on hageja märkinud VÕS § 397 lg 1, § 101 lg 1 p-d 1 ja 6;

§ 113 lg 1, § 1132 lg 2.

5. Hageja taotleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja toob välja, et hagiavalduse esitamise

ajal on hageja menetluskuludeks riigilõiv 280,00 eurot ja õigusabikulud 480,00 eurot (ilma

käibemaksuta, 4 tundi, tunnihind 120,00 eurot). Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 palub hageja

kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike

1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Lepingulise esindaja kulu on arvestatud ilma käibemaksuta.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

rahuldab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. Kohus tagaseljaotsuse tegemisel tõendeid ei uuri.

TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine.

TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava

osaga.

7. Kohus leiab, et hagiavalduses märgitud asjaoludel on hageja nõue õiguslikult põhjendatud.

Hagis märgitud asjaoludel on nõude aluseks laenulepingust tulenev õigussuhe.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma

teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub

tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama

kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 näeb ette, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb

maksta intressi. Muu laenulepingu puhul tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku

lepitud.

VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab,

et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise

tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel

tähtpäeval.

Tsiviilasi nr 2-21-141399

4 (6)

8. Hageja õiguseellane on oma majandus- ja kutsetegevuse raames andnud kostjale

kokkulepitud laenusumma. Laenulepingus on kokku lepitud kostja kohustus maksta intressi.

Kostja ei ole laenusummat ja intressi nõuetekohaselt maksnud. Seega on kostja lepingut

rikkunud.

9. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Eeltoodust tulenevalt on seadusega kooskõlas ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud hageja

nõue välja mõista kostjalt põhivõlg 928,74 eurot ja intressi võlgnevus 71,86 eurot.

10. VÕS § 113² lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25

eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000

euro.

Hagiavaldusest nähtuvalt hageja on esimese tasulise kirjana edastanud kostjale võlateatise

08.07.2021 aadressile xxx. Teise tasulise kirja on hageja edastanud kostjale 31.08.2021 eelpool

nimetatud aadressile ning kolmanda tasulise kirja 01.09.2021 samuti eelpool nimetatud

aadressile. Lisaks on hageja esindaja võla sissenõudmiseks teinud korduvalt toiminguid, s.t

saatnud võlgnikule sõnumeid, e-kirju, tähitud kirju, helistanud. Hageja on saatnud kostjale e-

kirju e-posti aadressile xxx 29.06.2021, 30.06.2021, 23.07.2021, 16.08.2021. Hageja on

helistanud kostjale 30.06.2021, 05.07.2021, 19.07.2021, 26.07.2021, 18.08.2021. Hageja on

saatnud kostjale sõnumi 29.07.2021.

Seega on seadusega kooskõlas ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ka hageja nõue välja

mõista kostjalt sissenõudmiskulu summas 50,00 eurot.

11. Samuti on hagejal VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS §113 lg 1 alusel õigus nõuda rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist. VÕS 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt juhul, kui

lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise

määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Hageja nõuab viivist lepingu ülesütlemise päevast alates, s.o 23.06.2021 kuni hagi esitamiseni

02.02.2022, viivist arvestab hageja põhivõla summalt 928,74 eurot laenuintressi aastase

määraga võrdses viivisemääras 33,63% vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 7.1. ja

VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Hageja arvestuste kohaselt on hagi esitamise seisuga

sissenõutava viivise summa 192,54 eurot.

Hageja nõue välja mõista hagiavalduse esitamise seisuga 15.12.2021 sissenõutavaks muutunud

viivis summas 192,54 eurot on seadusega kooskõlas ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

12. Hageja palub lisaks alates 03.02.2022 kuni põhinõude summas 928,74 eurot täitmiseni

mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

TsMS § 367 kohaselt kohus arvutab alates hagiavalduse esitamisest otsuse tegemise seisuga

täiendavalt sissenõutavaks muutunud viivise ja mõistab selle kostjalt välja kindlas summas.

Perioodil 03.02.2022 kuni 29.07.2022 (kaasa arvatud) on põhivõlalt 928,74 eurot VÕS § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivis täiendavalt sissenõutavaks muutunud summas

36,03 eurot. Seega kokku on kostjalt summaliselt väljamõistetav viivis 228,57 eurot.

Tsiviilasi nr 2-21-141399

5 (6)

13. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuvalt viivise VÕS § 113 lõike

1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhivõla tasumata osalt alates kohtuotsuse tegemisele

järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

MENETLUSKULUD

14. TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle

kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hageja nõude täies ulatuses, jäävad menetluskulud

kostja kanda.

15. TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos kulude jaotusega kindlaks ka

menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud menetluskulude nimekirjade ja

toimiku materjalide alusel.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtukulud on riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud

on muu hulgas menetlusosaliste lepinguliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1).

TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva

seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

16. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 280,00 eurot ja õigusabikulud 480,00 eurot (ilma

käibemaksuta). Hageja menetluskulude nimekirjas kinnitab, et kõik kulud on seotud selle

tsiviilasjaga. Hageja lepinguline esindaja on käibemaksukohustuslane ning hageja on

käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal õigus saada käibemaksu tagastust. Lepingulise

esindaja arve on esitatud ilma käibemaksuta.

16.1. Riigilõivu tasumine on kohtusse pöördumiseks vältimatu kulu, vaieldamatult on tegemist

põhjendatud ja vajaliku, seaduses kindlaksmääratud suuruses kuluga, mille kostja peab hagejale

hüvitama.

16.2. Hageja märgib, et lepingulise esindaja kulutas aega 4 töötundi, tunnihinnaga 120,00 eurot,

kokku 480,00 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et hageja näidatud lepingulise esindaja

kulud (õigusabikulud) on selles asjas põhjendatud ja vajalikud osaliselt, 1,5 tunni ulatuses.

Kohus järgnevalt analüüsib esindaja ajakulu põhjendatust kulude nimekirjas nimetatud

toimingute kaupa.

1) Maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamine ja esitamine kohtule – 0,5 tundi;

Maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamine ja esitamine kohtule on maksekäsu

kiirmenetlusega seotud kulud. TsMS § 4842 kohaselt saavad maksekäsu kiirmenetluse kulud

olla üksnes riigilõiv ning avaldaja menetluskulud 20 eurot. Muid avaldaja kantud

menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega ei saa TsMS § 172 lg 9 kohaselt

maksekäsu kiirmenetluse kulud muutuda hagimenetluse kuludeks suuremas ulatuses. Eeltoodu

alusel ei saa kohus ka hagimenetluses hüvitada hageja maksekäsu kiirmenetluse kulusid

suuremas summas, kui 20,00 eurot.

2) Nõude alusdokumentide tellimine, nendega tutvumine ja nõude analüüs – 1,5 tundi ja

3) Hagiavalduse koostamine, lisade kogumine ja komplekteerimine, hagiavalduse esitamine

kohtule – 2 tundi.

Punktide 2 ja 3 osas on hagiavalduse sisu ja mahtu arvestades kohtu hinnangul hageja esindaja

vajalik ja põhjendatud ajakulu kokku 1,5 tundi. Kohus võtab arvesse, et esitatud hagiavaldus

on hageja tüüphagiavaldus. Hagiavalduse vormistamisel peamine ajakulu on dokumentide

analüüsimine ja võlgnevuse suuruse kindlaks tegemine, seda pidi hageja esindaja tegema juba

Tsiviilasi nr 2-21-141399

6 (6)

maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseks ning seega alusdokumentide tellimise, nendega

tutvumise ja analüüsimise ajakulu sisaldub juba maksekäsu kiirmenetluse kuludes.

Sisuliselt seisneb hagiavalduse kirjalik vormistamine varem väljatöötatud hagiavalduse teksti

täiendamises kostja isikuandmetega ja arvaandmetega lepingu ning võlgnevuse kohta, see ei

nõua õigusalast eriharidust.

Tunnitasumäär 120,00 eurot (käibemaksuta) on kooskõlas kohtupraktikas tunnustatud

lepingulise esindaja tasumääradega ning esindaja poolt täidetud, erinevaid kutsealaseid oskusi

nõudvat ülesannete keskmisena asjakohane. Seega lepingulise esindaja kulu on põhjendatud

summas180,00 eurot (ilma käibemaksuta) (=1,5 tundi x 120 eurot).

17. Eeltoodu alusel kohus määrab hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks

selles asjas 480,00 eurot (280,00 eurot riigilõiv, 20,00 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulud ja

180,00 eurot esindaja kulud (ei sisalda käibemaksu) ning mõistab selle summa kostjalt hageja

kasuks menetluskulude katteks välja.

18. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus märgib kohtuotsuses, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike

1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni.

19. Kuna kostjale toimetati hagiavaldus ja vastuse nõue kätte avaliku kättetoimetamisega,

registrijärgsel aadressil ta ei ela ning uusi andmeid kostja elu- või asukoha kohta ei ole, tuleb

ka kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult, otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded (TsMS § 455 lg 1 ja § 317 lg 3-5).

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp

Kohtunik