2-21-15286/18 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gea Lepik, Meeli Kaur ja Liis Arrak

Määruse tegemise aeg ja koht

28. juuli 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-15286

Kohtuasi

XX hagi AS Citadele banka Eesti filiaali vastu lepingu

täitmiseks

kohustamiseks

ja arvelduskonto

blokeeringust vabastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25. märtsi 2022. a määrus (hagi

menetlusse võtmisest keeldumine)

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja XX (X) (sünd xx.xxxxxxxxx.xxxx, elukoht

xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Toomas Tamme

Kostja AS Citadele banka Eesti filiaal (registrikood

11971924), lepingulised esindajad vandeadvokaat Liis

Könn ja vandeadvokaadi abi Käroli Tiirik

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 25. märtsi 2022. a määrus ja saata asi samale

maakohtule hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.

2. Rahuldada määruskaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX (X) (hageja) esitas 29. septembril 2021 Harju Maakohtule hagi AS Citadele banka Eesti

filiaali (kostja) vastu lepingu täitmiseks kohustamiseks ja arvelduskonto blokeeringust

vabastamiseks.

1.1. Hagiavalduse kohaselt avas hageja 20. oktoobril 2006 Saksamaal Berliinis Parex pangas

arvelduskonto nr 3287926876. Seoses Berliini filiaali sulgemisega kanti hageja rahalised

vahendid üle esmalt Parex panga Läti filiaali ja seejärel AS Citadele banka (endine Parex

2-21-15286

pank) Eesti filiaali, kus hagejale avati konto nr EEXXXXXXXXXX. AS Citadele banka Eesti

filiaal on hageja arvelduskonto blokeerinud. Hageja rahalised vahendid on arestitud vastavalt

Berliini linna Tiergarteni kohtu 2. septembri 2008. a otsusele (2858/08) (352Gs) 83 AR 17/08

seoses Madridi linna korruptsioonivastase võitluse ja organiseeritud kuritegevuse

eriprokuratuuri rahapesuvastase uurimisega, tuginedes Berliini prokuratuuri taotlusel 83 AR

17/08 ja rahvusvahelise abi kohta vastu võetud õigusaktidel.

1.2. Hagejale teadaolevalt ei ole Berliini linna Tiergarteni kohtu 2. septembri 2008. a otsust

(2858/08) (352Gs) 83 AR 17/08 Eesti Vabariigis tunnustatud ja see ei ole Eesti Vabariigis

täidetav. Pealegi ei ole eelnimetatud kohtuotsusega arestitud hageja arvelduskonto nr

EEXXXXXXXXXX.

1.3. 23. septembril 2021 esitas hageja AS Citadele banka Eesti filiaalile taotluse

arvelduskonto nr EEXXXXXXXXXX blokeeringust viivitamata vabastamiseks, millest kostja

keeldus. Hageja leiab, et poolte vahel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 järgne

käsundusleping, täpsemalt arveldusleping, mille tingimuste järgi saab kostja konto blokeerida

kliendi korraldusel või nõusolekul, kuid praegu pole hageja andnud kumbagi.

2. Kostja oli seisukohal, et hagi tuleb jätta menetlusse võtmata tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 1 või lg 1 p-de 1 ja 2 alusel. Kostja on arvamusel, et hageja

üritab Eesti tsiviilkohtus lahendada kriminaalkohtu pädevusse kuuluvat vaidlust.

2.1. Kostja leiab, et hagi ei allu Eesti kohtule, kuna hageja raha on arestitud Berliini

kriminaalkohtu otsuse alusel. Isegi kui tsiviilkohus saaks hinnata aresti kehtivust, siis ei allu

vaidlus Eesti kohtule. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2018/1805 art 40 lg 2 järgi

kohaldatakse enne 19. detsembrit 2020 rakendatud arestidele Euroopa Liidu Nõukogu

raamotsust 2003/577/JSK, mille art 2 p b järgi on täidesaatev riik Saksamaa. Seega tuleks

hagejal hagi esitada Hispaania või Saksamaa kohtusse vastavalt raamotsuse art 11 lg-tele 1 ja

2.

2.2. TsMS § 371 lg 2 p 1 järgi pole võimalik antud juhul hagi rahuldada või p 2 järgi soovitud

eesmärki saavutada. Kuna hageja konto on arestitud kriminaalmenetluse raames Berliini

kriminaalkohtu otsuse alusel, ei saa Eesti tsiviilkohus otsustada kriminaalmenetluse raames

rakendatud arestide kehtivuse üle ega kohustada kostjat (krediidiasutust) aresti lõpetama.

2.3. Kostja leiab ka, et hageja poolt viidatud arvelduslepingu tingimused praeguses olukorras

ei kohaldu. Kuna hageja arvelduskonto on arestitud õiguskaitseasutuste korralduse ja

kohtuotsuse alusel, on kostja kohustatud seni, kuni arestimine on kehtiv, keelduma hageja

juhiste arvelduskonto debiteerimise kohta täitmisest. Isegi kui arvelduslepingu tingimused

kohalduvad, siis ka nende järgi blokeerib kostja kliendi konto või teenused, kui kliendi konto

on arestitud.

3. Hageja esitas 17. jaanuaril 2022 vastuse kostja seisukohale. Hageja leidis, et tegemist on

tsiviilvaidlusega, mis allub Eesti kohtule. Hageja Berliinis asunud konto suleti ja hageja avas

Eestis kostja juures uue konto, st nimetatud kontod ei ole samad. Arestitud on Berliinis

asunud konto, mitte kostja juures asuv arvelduskonto. Seega ei olnud kostjal alust hageja

kontot blokeerida.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Maakohus keeldus 25. märtsi 2022. a määrusega hagi menetlusse võtmisest ning jättis

menetluskulud hageja kanda.

2 (7)

2-21-15286

5. Maakohus leidis, et hagi ei allu Eesti kohtule. Berliini Tiergarteni linnaosa esimese astme

kohtu 2. septembri 2008. a otsusega arestiti hageja vara AS Citadele banka Berliini filiaalis

(endine Parex banka Berliini filiaal) avatud arvelduskontol. Nimetatud otsuse aluseks oli

Hispaania õiguskaitseorganite otsus vara arestimise kohta seoses sellega, et hageja on seotud

rahapesuga. Saksamaa oli vastavalt Euroopa Liidu Nõukogu raamotsuse 2003/577/JSK art 2

p-le b täidesaatva riigina aresti rakendaja. Kohus nõustus kostjaga, et vaidlusaluse vara

arestimise suhtes tuleb kohaldada õiguskaitsevahendeid Hispaania või Saksamaa õiguse

kohaselt ning hagejal tuleb hagi esitada Hispaania või Saksamaa kohtusse vastavalt

raamotsuse art 11 lg-tele 1 ja 2.

5.1. Alternatiivselt leidis kohus, et hagi tuleb jätta menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2

alusel, kuna hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja Berliini filiaalis

avatud arvelduskonto arestiti kriminaalmenetluse raames õiguskaitseasutuste korraldusel ja

Berliini kriminaalkohtu otsuse alusel. Eesti tsiviilkohus ei saa otsustada või õiguslikult

hinnata teise riigi kriminaalmenetluse raames rakendatud arestide kehtivuse üle ning sellest

tulenevalt ka kohustada kostjat aresti lõpetama. Hageja ei tugine oma nõudes sellele, et

arvelduskonto arestimise aluseks olev kohtuotsus enam ei kehti.

5.2. Maakohus ei nõustunud hagejaga, et vaidlusalune arvelduskonto Eestis on Berliini kohtu

otsusega arestitud arvelduskontost erinev konto, mida ei oleks tohtinud arestida. Hageja on

hagiavalduses märkinud, et seoses Parex panga Berliini filiaali sulgemisega kanti hageja

arvelduskontol olnud rahalised vahendid üle esmalt Parex panga Läti filiaali ja seejärel AS

Citadele panga Eesti filiaalile, kus hagejale avati vaidlusalune arvelduskonto. Seega on hageja

ise kinnitanud, et talle avati kostja juures arvelduskonto seoses Parex panga Berliini filiaali

sulgemisega, mitte hageja ei avanud ise uut arvelduskontot. Seega on jätkuvalt ja õigustatult

arestitud hageja nõudeõigused seoses Parex panga Berliini filiaali kontoga.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

6. Hageja esitas 11. aprillil 2022 määruskaebuse, millega palus tühistada maakohtu määruse ja

saata tsiviilasja tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

6.1. Hageja leiab, et maakohus on ebaõigesti keeldunud hagi menetlusse võtmisest. Maakohus

on vääralt jätnud kohaldamata kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) 19. ptk 8. jao 4. ja 1.

jaotiste sätted, samuti jätnud tähelepanuta krediidiasutuste seaduse § 89 lg 8.

6.2. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et hageja esitas hagi Eestis asuva ja tegutseva kostja

vastu poolte vahel sõlmitud arvelduslepingu täitmise ja Citadele banka Eesti filiaalis asuva

hageja arvelduskonto nr EEXXXXXXXXXX õigusvastasest blokeeringust vabastamise

nõudes. Seega on asi üldise kohtualluvuse reeglite järgi Eesti kohtu alluvuses. Kostjal on

TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus tõendada, et tal on hageja Eestis asuva arvelduskonto nr

EEXXXXXXXXXX blokeerimiseks õiguslik alus.

6.3. Maakohus on Berliini kohtu otsust valesti hinnanud. Berliini kohtu otsusega ei ole

arestitud AS Citadele banka Eesti filiaalis asuvat hageja arvelduskontot nr

EEXXXXXXXXXX, vaid otsusega arestiti 2008. aastal Parex Bank Berliini filiaalis asunud

hageja arvelduskonto nr 3287926876 ja sellega seotud deposiit- ja tähtajalise hoiuse kontod.

Nimetatud kontod on erinevad ja rahaliste vahendite kandmine ühelt arvelduskontolt teisele

arvelduskontole ei muuda neid arvelduskontosid samaks. Seega ei tulene Berliini kohtu

otsusest alust arestida hageja Eestis asuvat arvelduskontot.

3 (7)

2-21-15286

6.4. Euroopa Liidu Nõukogu raamotsuse 2003/577/JSK art 2 p b tähenduses täidesaatva

riigina ei saa käsitada Saksamaad, kuna raamotsuse art 1 järgi on raamotsuse eesmärk näha

ette eeskirjad, mille alusel liikmesriik tunnustab ja täidab oma territooriumil arestimisotsust,

mille mõne teise liikmesriigi õigusasutus on seoses kriminaalmenetlusega teinud, ning art 2 p

b sätestab, et täidesaatev riik on liikmesriik, kelle territooriumil vara asub. Lisaks leiab

hageja, et raamotsus ei ole Eestis otsekohaldatav, kuna see on üle võetud KrMS-i sätetega.

Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et Eesti Vabariigi pädev asutus oleks otsustanud hageja

Eestis asuva arvelduskonto nr EEyyyyyyyyyyy arestimise KrMS-i sätete järgi.

6.5. Isegi kui lähtuda eeldusest, et Berliini kohtu või Hispaania õiguskaitseorganite otsusega

oleks arestitud ka hageja Eestis asuv arvelduskonto, siis ei ole kumbagi nendest otsustest

Eestis tunnustatud ja seega puudub alus nende täitmiseks.

6.6. Seega leiab hageja, et TsMS § 371 lg 1 p 1 või § 371 lg 2 p 2 kohaldamiseks puuduvad

alused, Eesti kohus on pädev asja arutama ja hageja taotletavat eesmärki on hagiga võimalik

saavutada. Maakohtu määrus tuleb tühistada ja hagi tuleb maakohtu menetlusse võtta.

7. Kostja jäi oma varasemate seisukohtade juurde ja palus määruskaebuse rahuldamata jätta.

Samuti palus kostja jätta menetluskulud hageja kanda ja mõista hagejalt välja kostja

menetluskulud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 järgi tühistada ja saata

asi esimese astme kohtule hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Määruskaebus tuleb

rahuldada.

9. Maakohus jättis hagi menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel, leides, et asi ei allu

Eesti kohtule. Ringkonnkohus sellega ei nõustu.

9.1. TsMS § 70 lg 2 järgi allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada

pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui

seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.

9.2. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2018/1805 art 40 lg-le 2 ja Euroopa Liidu Nõukogu raamotsusele

2003/577/JSK, mis käsitleb arestimise otsuste täitmist Euroopa Liidus, art 2 p-le b ning art 11

lg-tele 1 ja 2 tuleb hagejal esitada praegune hagi Hispaania või Saksamaa kohtusse.

Kriminaalasjades tehtud teise riigi arestimis- ja konfiskeerimisotsuste tunnustamist reguleerib

kriminaalmenetluse seadustik (KrMS). KrMS § 48953 kohaselt kohaldatakse Euroopa Liidu

liikmesriigi arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikusel tunnustamisel KrMS-is sätestatut

niivõrd, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2018/1805, mis käsitleb

arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikust tunnustamist, (edaspidi määrus (EL)

2018/1805) sätestatust ei tulene teisiti. Määruse (EL) 2018/1805 art 1 lg 1 kohaselt

kehtestatakse sellega õigusnormid, mille alusel liikmesriik tunnustab ja täidab oma

territooriumil arestimis- ja konfiskeerimisotsuseid, mille mõni teine liikmesriik on

kriminaalasjades läbiviidatavate menetluste raames teinud. Sama määruse art 40 lg 2 kohaselt

kohaldatakse arestimis- ja konfiskeerimistunnistuste suhtes, mis on edastatud enne 19.

detsembrit 2020, ka edaspidi raamotsuseid 2003/577/JSK ja 2006/783/JSK kuni arestimis- või

konfiskeerimisotsuse lõpliku täitmiseni. Praegusel juhul on poolte esile toodud asjaoludel

Saksamaa kohtu otsus Hispaania õiguskaitseorganite taotluse alusel vara arestimiseks tehtud

4 (7)

2-21-15286

2. septembril 2008, mistõttu tuleb lähtuda raamotsusest 2003/577/JSK (edaspidi raamotsus) ja

selle alusel vastu võetud riigisisese õiguse sätetest (Eestis KrMS §-d 5089–50820).

Raamotsuse art 1 esimese lause kohaselt nähakse sellega ette eeskirjad, mille alusel

liikmesriik tunnustab ja täidab oma territooriumil arestimisotsust, mille mõne teise

liikmesriigi õigusasutus on seoses kriminaalmenetlusega teinud. Raamotsuse art 2 p a

defineerib otsuse teinud riigina liikmesriigi, mille pädev õigusasutus on arestimisotsuse

seoses kriminaalmenetlusega teinud, kehtivaks tunnistanud või muul viisil kinnitanud.

Täidesaatvaks riigiks on art 2 p b kohaselt liikmesriik, kelle territooriumil (arestitav) vara

asub. Määruse art 5 lg 1 kohaselt peavad täidesaatva riigi pädevad õigusasutused tunnustama

arestimisotsuse teinud õigusasutuse otsuseid, mis on edastatud kooskõlas raamotsuse art-ga 4,

ilma täiendavate formaalsusteta ja võtma seejärel vajalikud meetmed, et täita otsus

viivitamata samal viisil, nagu täidesaatva riigi asutuse otsuse puhul, v.a art-tes 7 ja 8

sätestatud juhtudel. Raamotsuse art 11 lg 1 kohaselt tuleb huvitatud isikutel esitada hagi

seoses arestimisotsusega oma seaduslike huvide säilitamiseks kas otsuse teinud riigi või

täidesaatva riigi kohtule vastavalt kummagi riigi siseriiklikule õigusele. Lõike 2 kohaselt võib

arestimisotsuse andmise sisulisi põhjusi vaidlustada üksnes otsuse teinud riigi kohtus. Eesti

riigisiseses õiguses on raamotsuse art 11 nõuded üle võetud KrMS §-s 50818.

Kolleegium leiab, et viidatud sätted ei välista praeguse hagi esitamist Eesti kohtusse. Hageja

ei vaidlusta esitatud hagis Hispaania (kui raamotsuse art 2 p a järgi otsuse teinud riigi)

õiguskaitseorganite otsust vara arestimise kohta ega Saksamaa (kui raamotsuse art 2 p b järgi

täidesaatva riigi) Berliini Tiergarteni linnaosa esimese astme kohtu 2. septembri 2008. a

otsust, millega aresti Saksamaal rakendati. Samuti ei vaidlusta hageja 2. septembri 2008. a

otsuse täitmist Saksamaal, s.o täidesaatva riigi territooriumil.

9.3. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et esitatud hagi tugineb pooltevahelise

arvelduslepingu rikkumisele kostja poolt. Sisuliselt on hageja esitanud lepingu täitmise nõude

kostja vastu, kes hageja hinnangul on õigusliku aluseta blokeerinud tema arvelduskonto kostja

juures. Seega on tegemist tsiviilkohtu pädevuses oleva vaidlusega.

AS Citadele banka, kelle Eesti filiaal on praeguses asjas kostjaks, on äriregistri kohaselt Lätis

registreeritud äriühing. Kuna hageja on esitanud lepingu rikkumisest tuleneva nõude, on

tegemist tsiviil- ja kaubandusasjaga Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2012. a

määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta

tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüsseli I bis määrus) art 1 tähenduses. Brüsseli I bis määruse art

4 lg 1 ja art 63 lg 1 kohaselt tuleks üldjuhul esitada hagi kostja vastu selles liikmesriigis, kus

on kostja põhikirjajärgne asukoht, juhatuse asukoht või peamine äritegevuse koht.

Eelduslikult asuvad AS Citadele banka puhul need kohad Lätis, tema Eesti filiaal ei ole aga

äriseadustiku § 384 lg 2 järgi iseseisev juriidiline isik. Brüsseli I bis määruse art 5 lg 1, art 17

lg 1 ja art 7 p 5 võimaldavad aga filiaali tegevusest tuleneva vaidluse puhul esitada hagi ka

selle paiga kohtutesse, kus filiaal asub. Praegusel juhul tugineb hageja hagis sellele, et kostja

(s.o AS Citadele banka Eesti filiaal) on rikkunud hageja ja AS Citadele banka Eesti filiaali

sõlmitud arvelduslepingut ja õigusvastaselt blokeerinud hageja arvelduskonto. Seega tuleneb

vaidlus filiaali tegevusest Brüsseli I bis määruse art 7 p 5 tähenduses ning hageja võib esitada

hagi filiaali asukoha järgi Eesti kohtusse. Ka kohtupraktikas on aktsepteeritud teises Euroopa

Liidu liikmesriigis asuva äriühingu Eesti filiaali tegevusest tulenevate vaidluste puhul hagi

esitamist filiaali vastu selle asukoha järgi Eesti kohtusse (nt Riigikohtu 20. mai 2022. a otsus

tsiviilasjas nr 2-19-19203; 31. märtsi 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-14152).

9.4. Eelnevast tulenevalt allub praegune vaidlus Eesti kohtule ning maakohus kui tsiviilasju

lahendav kohus on pädev seda lahendama.

5 (7)

2-21-15286

10. Alternatiivselt jättis maakohus hagi menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna

leidis, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Ringkonnakohtu

hinnangul ei anna maakohtu esile toodu alust hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks TsMS

§ 371 lg 2 p 2 alusel.

10.1. Maakohus leidis, et kuna hageja Berliini filiaalis avatud arvelduskonto arestiti

kriminaalmenetluse raames õiguskaitseasutuste korraldusel ja Berliini kriminaalkohtu otsuse

alusel, ei saa Eesti tsiviilkohus otsustada teise riigi kriminaalmenetluse raames rakendatud

arestide kehtivuse üle ning sellest tulenevalt ka kohustada kostjat aresti lõpetama.

Kolleegium leiab, et maakohus on põhjendamatult leidnud, et kohtul on praeguse asja

lahendamiseks vaja otsustada teise riigi kriminaalmenetluse raames rakendatud aresti

kehtivuse üle. Hageja ei ole hagis vaidlustanud Berliini Tiergarteni linnaosa esimese astme

kohtu 2. septembri 2008. a otsust ega Hispaania õiguskaitseorganite arestimisotsuse

tunnustamist ja täitmist Saksamaal.

Maakohus ei ole arvestanud sellega, et hageja väitel asub blokeeritud arvelduskonto (ja seega

arestitud vara raamotsuse art 2 p d tähenduses) Eestis kostja, s.o Läti panga Eesti filiaali

juures, mitte Saksamaal. Kolleegium ei nõustu maakohtuga selles, et kuna kostja juures

avatud arvelduskontole on kantud üle rahalised vahendid, mis varem asusid Berliinis Parex

panga arvelduskontol, võimaldab see laiendada Saksamaa kohtu otsuse, millega tunnustati ja

täideti Hispaania õiguskaitseorganite arestimisotsust Saksamaal, toimet automaatselt teises

liikmesriigis asuvale varale. Selline järeldus ei ole kooskõlas raamotsuse ja määrusega (EL)

2018/1805, mis annavad liikmesriigile õiguse otsustada teise liikmesriigi arestimisotsuse

tunnustamise ja täitmise üle oma territooriumil, sh teatud juhtudel sellest keelduda või

arestimisotsuse täitmine edasi lükata. Eestis asuva vara suhtes on raamotsuse art 2 p b

tähenduses täidesaatvaks riigiks Eesti. Maakohus ei ole tuvastanud, et Hispaania

õiguskaitseorganite otsust või Saksamaa kohtu otsust hageja vara arestimise kohta oleks

kooskõlas raamotsusega (ja selle alusel vastu võetud riigisisese õiguse sätetega) või

määrusega (EL) 2018/1805 tunnustatud ja täidetud Eestis.

Lisaks märgib kolleegium, et maakohus on eeltoodud järeldusele jõudmisel lubamatult

hinnanud kostja vastuväiteid hagile ja asjas esitatud tõendeid ning asunud poolte vaidlust

sisuliselt lahendama. Riigikohus on varem korduvalt selgitanud, et TsMS § 371 lg 2 p-de 1 ja

2 kohaldamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid ning kui hagiavalduses esitatud asjaoludel ei

saa tõendeid hindamata otsustada selle üle, kas kostja vastutab hageja nõude eest, tuleb see

välja selgitada ja tõendeid hinnata asja sisulisel läbivaatamisel (vt nt Riigikohtu 6. jaanuari

2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-20574, p 11). Maakohus on neid nõudeid rikkunud,

hinnates kostja väiteid hageja arvelduskonto blokeerimise või arstimise põhjuse kohta ja asjas

esitatud tõendeid selle aluseks olevate asjaolude kohta, sh Saksamaa kohtu otsust, mis on

TsMS § 272 lg 2 järgi käsitatav dokumentaalse tõendina. Samuti on maakohus ennatlikult

lähtunud eeldusest, et hageja ei avanud ise Eestis arvelduskontot (vt maakohtu määruse p 13),

ehkki oma 17. jaanuari 2022. a seisukohas oli hageja täpsustanud, et seoses Berliinis asunud

konto sulgemisega avas ta ise kostja juures Eestis uue arvelduskonto (vt seisukoha p 8.1.1).

Eelneva põhjal on maakohus hagi menetlusse võtmise otsustamisel poolte väidetele ja esitatud

tõenditele sisuliselt juba õigusliku hinnangu andnud ja poolte vaidluse lahendanud, mis on

hagi menetlusse võtmise otsustamise etapis lubamatu.

10.2. Kolleegium on seisukohal, et hagiavalduses esitatud asjaolud ei anna alust hagi

menetlusse võtmisest keeldumiseks TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel selle õigusliku

perspektiivituse tõttu. Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt on hageja avanud Eestis

tegutseva kostja juures Eestis arvelduskonto, mille kostja on ilma hageja nõusolekuta

6 (7)

2-21-15286

blokeerinud ja mida kostja ei ole vaatamata hageja taotlustele blokeeringust vabastanud. See

on vastuolus hageja ja kostja vahel sõlmitud arvelduslepingu tingimustega. Hageja väitel on

kostja väited blokeerimise põhjuste kohta alusetud, kuna Berliini linna Tiergarteni kohtu 2.

septembri 2008. a otsust ei ole Eestis tunnustatud ja see pole Eestis täidetav, lisaks ei ole

sellega arestitud kõnealust kostja juures asuvat arvelduskontot. Juhul, kui kostja on hageja

konto õigusliku aluseta ja vastuolus arvelduslepingu tingimustega blokeerinud või arestinud

ega võimalda hagejal kontot ja seal asuvaid vahendeid kasutada, võib tegemist olla

arvelduslepingu rikkumisega, mistõttu hagejal võib olla kostja vastu lepingu rikkumisest

tulenevaid nõudeid, sh täitmisnõue või rikkumise lõpetamise nõue. Seega ei ole hagis esitatud

nõue õiguslikult perspektiivitu. Seda, kas kostjal oli hageja konto blokeerimiseks või

arestimiseks õiguslik alus, sh kas selle konkreetse konto arestimiseks annab arvelduslepingust

või seadusest tulenevalt aluse Berliini Tiergarteni linnaosa esimese astme kohtu 2. septembri

2008. a otsus, tuleb kohtul hinnata asja sisulise lahendamise käigus.

10.3. Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu määrus TsMS § 667 lg 2 järgi tühistada ja saata asi

maakohtule hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.

11. Menetluskulude jaotuse määrab maakohus TsMS § 173 lg 1 järgi lõpplahendis.

12. TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest

keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab

määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, ei saa

ringkonnakohtu määruse peale kaevata.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Gea Lepik

Meeli Kaur

Liis Arrak

7 (7)