2-20-6770/128 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gea Lepik, Meeli Kaur ja Liis Arrak

Määruse tegemise aeg ja koht

28. juuli 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-6770

Kohtuasi

X avaldus Y vastu lapse ja isa suhtlemise korra

määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 2. novembri 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik Y (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Eve Selberg

Puudutatud isik Q (isikukood XXXXXXXXXXX),

määratud esindaja vandeadvokaat Alar Neiland

Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu)

Menetlustoiming

Määruskaebuse läbivaatamata jätmine

RESOLUTSIOON

1. Jätta X taotlus riigi õigusabi korras esindaja määramiseks rahuldamata.

2. Jätta X 3. detsembril 2021 Harju Maakohtusse saabunud määruskaebus Harju

Maakohtu 2. novembri 2021. a määruse peale tsiviilasjas nr 2-20-6770 läbi

vaatamata.

3. Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda,

välja arvatud Q-le määratud esindaja tasu ja kulud, mis jätta riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule käesoleva määruse kättesaamisest

alates 15 päeva jooksul.

Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib

menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi

vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise

kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 juhul, kui

määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

2 (6)

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses oli X (avaldaja, isa) 16. juuni 2021. a avaldus ja 8. septembri

2021. a avalduse täpsustus Q-ga (puudutatud isik, laps) suhtlemise korra määramiseks.

Avalduse kohaselt on isa ja Y (puudutatud isik, ema) 25. novembril 2014 sündinud Q vanemad.

Avaldaja palus määrata suhtluskord kuni tema Tallinna Vanglast vabanemiseni selliselt, et ta

võib lapsele telefoniga helistada iga päev ajavahemikus kell 19.00 kuni 20.00. Ema ei tee isale

lapsega telefoni teel suhtlemisel takistusi. Ema teavitab isale telefoninumbri, millel isa ja laps

suhtlevad. Ema tagab, et isa ja lapse suhtlemiseks antud telefon oleks laetud, sisselülitatud ja

lapsele kättesaadav kõne vastuvõtmiseks. Üks kord kuus võib isa kohtuda lapsega lühiajalisel

kokkusaamisel kestusega kuni 120 minutit Tallinna vangla territooriumil kokkusaamisruumis

või muus kokkusaamiseks ettenähtud kohas vanglateenistuja järelevalve all. Taotluse

lühiajalise kokkusaamise registreerimiseks esitab ema. Ema toob lapse Tallinna vanglasse isaga

kohtumisele. Vanemad suhtlevad lapsega suhtlemist puudutavates küsimustes telefoni teel.

2. Maakohus otsustas 2. novembri 2021. a määrusega määrata lapse ja isa suhtlemise korra isa

kinnipidamisasutuses viibimise ajaks järgmiselt:

1) Isa ja laps suhtlevad kord nädalas telefoni teel. Esialgu viibivad telefonikõne juures ema

ja lapsele tuttav lastekaitsetöötaja või psühholoog.

2) Edaspidi, kui laps tunneb ennast piisavalt turvaliselt, siis viibib telefonikõne juures ema.

3) Edaspidi, kui laps tunneb ennast piisavalt turvaliselt, siis võib laps olla telefonikõne ajal

üksi.

4) Edaspidi, kui laps soovib, siis võib telefonikõnede arvu suurendada.

3. 4. novembril 2021 sai avaldaja lepinguline esindaja Vladimir Makarov maakohtu

2. novembri 2021. a määruse e-toimiku vahendusel kätte.

4. 9. novembril 2021 kirjutas avaldaja ise maakohtule venekeelse kirja, tõlkes „Ma ei ole asjas

2-20-6770 kätte saanud kohtuotsust. Palun saata mulle otsus, et saaksin sellega tutvuda. Samuti

palun teha minu jaoks tõlge vene keelde ja alates venekeelse otsuse kättesaamisest palun anda

mulle aega 15 päeva tutvumiseks ning edasikaebamiseks.“ (tl 59, tõlge tl 147)

5. 16. novembril 2021 teatas V. Makarov maakohtule, et tema esindusõigus avaldaja suhtes on

lõppenud alates 16. novembrist 2021.

6. 16. novembril 2021 ja 17. novembril 2021 saabus maakohtusse avaldajalt kolm venekeelset

kirja, milles oli avaldatud mh järgmist:

„Kavatsen asjas nr 2-20-6770 otsust osaliselt vaidlustada ja esitada apellatsiooni. Harju

Maakohtu otsus võeti vastu 02.11.21, kuid otsust ei ole minu kätte isiklikult saadetud, seetõttu

palun anda mulle aega tutvumiseks alates venekeelse otsuse kättesaamise hetkest. Samuti olen

esitanud „Avalduse“ Harju Maakohtusse selle kohta, et ma ei ole asja – otsust kätte saanud.

Samuti palusin esitada mulle tõlge vene keelde, pärast mida kavatsen otsust osaliselt

vaidlustada.“ (tl 61, tõlge tl 170)

„[---] Samuti palun esitada asja nr 2-20-6770 tõlke vene keelde, et saaksin tutvuda kohtu

otsusega ning osaliselt selle edasi kaevata. Palun anda mulle aega asja ülevaatamiseks ja

edasikaebamiseks alates hetkest, kui saan asja nr 2-20-6770 isiklikult kätte. Otsus oli vastu

3 (6)

võetud 02.11.21 ning kuni 17.11.2021 ei ole ma ikka veel otsust kätte saanud, seega ei olnud

mul võimalust seda üle vaadata ega edasi kaevata.“ (tl 63, tõlge tl 172)

„Pärast venekeelse otsuse kättesaamist asjas 2-20-6770 ja sellega tutvumist kavatsen otsust

osaliselt edasi kaevata. Apellatsioonikaebuse esitamiseks tuleb mul tasuda riigilõiv. Palun saata

mulle panga rekvisiidid (arve number, kellele tasuda) ja märkida summa, mida ma apellatsiooni

esitamisel tasuma pean. Maksab minu sugulane, kui edastan maksmiseks vajalikud andmed ja

märgin selgitusse oma andmed ning kohtuasja numbri.“ (tl 62, tõlge tl 149)

7. 30. novembril 2021 sai avaldaja kätte maakohtu määruse tõlke vene keelde.

8. 3. detsembril 2021 (dateeritud 1. detsembril 2021) esitas avaldaja määruskaebuse, milles

vaidlustas maakohtu määruse osaliselt (osas, milles maakohus ei näinud suhtluskorra osana ette

seda, et laps kohtuks isaga vanglas). Avaldaja palus määrata tema ja lapse suhtlemise kord

selliselt, et kord kuus toimuvad lühikesed külastused mitte üle 120 minuti Tallinna vangla

territooriumil külastusteks ettenähtud ruumis sotsiaaltöötaja järelevalve all. Sellised

kokkusaamised ei ole lapsele kahjulikud, vaid tugevdavad isa ja lapse suhteid.

9. Harju Maakohtusse saabus 21. jaanuaril 2022 avaldaja omakäeliselt allkirjastatud dokument,

milles avaldaja palub võimaldada talle riigi poolt kaitsja (advokaat), kes hakkab avaldaja õigusi

praeguses asjas kaitsma. Avaldaja tõi esile, et ta ei suuda endale tasulist advokaati lubada.

Avaldaja on kinnipeetav Tallinna vanglas. Tal puudub püsiv töökoht ja sissetulek.

10. Maakohus luges määruskaebuse tähtaegseks, ei rahuldanud määruskaebust ja edastas selle

28. jaanuaril 2022 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

11. 22. juunil 2022 esitas avaldaja korduva taotluse riigi õigusabi korras esindaja määramiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja määruskaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata, kuna see on esitatud hilinenult.

13. TsMS § 663 lg 1 teise lause järgi tuleb maakohtul määruskaebuse menetlusse võtmise

otsustamisel kontrollida, kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud tähtajast kinni

pidades. Hilinenult esitatud määruskaebuse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 663 lg 1

kolmanda lause ja § 637 lg 1 p 2 alusel keelduda. Kui maakohus on määruskaebuse ebaõigesti

menetlusse võtnud, jätab ringkonnakohus selle TsMS § 664 lg 2 järgi määrusega läbi vaatamata.

14. Avaldaja lepinguline esindaja V. Makarov edastas 16. novembril 2021 maakohtule teate, et

tema esindusõigus avaldaja esindamiseks on lõppenud alates 16. novembrist 2021. Seega, kuni

16. novembrini 2021 esindas avaldajat praeguses menetluses V. Makarov. Kuni volituse

lõppemisest teatamiseni on esindajal õigus teha esindatava nimel kõiki menetlustoiminguid

(TsMS § 222 lg 1). TsMS § 321 lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosalist esindab

kohtumenetluses esindaja, toimetatakse menetluses olevas asjas dokumendid kätte ja

saadetakse muud teated üksnes esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks nende saatmist lisaks

menetlusosalisele isiklikult. Seega toimetas maakohus vaidlustatud 2. novembri 2021. a

määruse põhjendatult kätte avaldaja esindajale V. Makarovile.

15. Riigikohus on selgitanud, et menetlusdokumendi esindajale kättetoimetamise tagajärg on

see, et menetlusdokumendi kättetoimetamisest esindajale hakkab kulgema menetlustähtaeg, sh

nt määruskaebuse esitamise tähtaeg (vt Riigikohtu 30. septembri 2009. a määrus tsiviilasjas nr

3-2-1-97-09, p 11). Maakohtu 2. novembri 2021. a määrus on V. Makarovile e-toimiku kaudu

4 (6)

kätte toimetatud 4. novembril 2021. TsMS § 661 lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise

tähtaeg 15 päeva. Seega võis avaldaja maakohtu määruse peale määruskaebuse esitada kuni

19. novembrini 2021. TsMS § 62 lg 2 ja § 362 lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise ajaks

selle kohtusse jõudmise aeg. Avaldaja määruskaebus jõudis kohtusse 3. detsembril 2021, st

pärast määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist.

16. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa määruskaebustena käsitada avaldaja 15. novembri 2021.

a ja 17. novembri 2021. a kirju kohtule.

Avaldaja küll väljendab nendes kirjades soovi maakohtu määrus vaidlustada, kuid neist ei

selgu, mis osas ta seda soovib teha (s.o puudus määruskaebuse selge taotlus) ja mis põhjustel.

Kolleegium leiab, et pelgalt isiku väidet, et ta kavatseb kohtulahendi vaidlustada, ei saa pidada

määruskaebuseks. Avaldaja kirjadest ei nähtu, et ka avaldaja ise oleks käsitanud neid kirju

maakohtu lahendi vaidlustamisena, vaid avaldaja viitas soovile esitada määruskaebus tulevikus.

Riigikohus on leidnud, et apellatsioonkaebuseks [TsMS] mõttes ei saa lugeda

apellatsioonkaebuse esitamisele viitavat e-kirja, millele ei ole kaebust manusena lisatud

(Riigikohtu 14. juuni 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-07, p 9). Samuti on Riigikohus

leidnud, et pelgalt tahteavaldust ei saa võrdsustada kaebuse esitamisega. Vastasel korral

muutuks õiguskord kaebuste ja muude menetlusdokumentide esitamise küsimuses ebakindlaks

ja ebaülevaatlikuks (Riigikohtu 24. jaanuari 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-148-06, p 14).

Ka need Riigikohtu seisukohad toetavad kolleegiumi hinnangul järeldust, et avaldaja kirju

kohtule ei saa käsitada määruskaebusena.

17. Kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, võimaldab TsMS § 67

lg 1 taotleda menetlustähtaja ennistamist, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida

mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või

põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Sama sätte lõike 2 kohaselt võib tähtaja ennistamist

taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal lõikes 1 nimetatud takistus ära langes, aga mitte

hiljem, kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest.

Avaldaja esitas määruskaebuse 3. detsembril 2021, märkides, et esitab kaebuse lahendi

venekeelse tõlke kättetoimetamise hetkest, mis oli 29. novembril 2021. Seega langes avaldaja

võimalik takistus määruskaebuse esitamiseks ära hiljemalt 3. detsembriks 2021. Avaldaja ei ole

esitanud TsMS § 67 lg-s 2 sätestatud 14-päevase tähtaja jooksul taotlust määruskaebuse

esitamise tähtaja ennistamiseks. Kolleegiumi hinnangul ei saa sellise taotlusena käsitada

avaldaja 15. ja 17. novembri 2021. a kirju kohtule, kuna need on saadetud enne kaebetähtaja

möödumist, samuti ei sisalda need taotlust menetlustähtaja ennistamiseks. Ka 3. detsembril

2021 esitatud määruskaebuses ega selle esitamise järgselt kohtule saadetud kirjades ei ole

avaldaja kaebetähtaja ennistamist taotlenud.

Praegusel juhul ei ole avaldaja ka toonud kohtu ette selliseid asjaolusid, mis oleksid võinud

anda alust kaebetähtaja ennistamiseks. TsMS § 67 lg 1 kohaselt on tähtaja ennistamise

eelduseks asjaolu, et tähtaja järgimata jätmiseks on mõjuv põhjus. Mõjuv põhjus tähendab

TsMS § 67 lg 1 järgi seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus. Selliseks

põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist ei saa isik ise vahetult mõjutada (vt nt

Riigikohtu 23. mai 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-58-07, p 10; 24. jaanuari 2007. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-148-06, p 12). Ringkonnakohus on seisukohal, et mõjuvaks põhjuseks

tähtaja ennistamiseks ei ole üksnes avaldaja eesti keele oskamatus. Tegemist pole ootamatu ega

erakorralise asjaoluga. Olukorras, kus avaldajal oli menetluses lepinguline esindaja, kes sai

maakohtu määruse kätte 4. novembril 2021, kandis avaldaja ise riski, et ta ei saa (esindajalt)

maakohtu määruse sisust õigeaegselt teada ja tal jääb määruskaebus tähtaegselt esitamata.

Võimalikud probleemid avaldaja ja tema lepingulise esindaja omavahelises suhtluses või

5 (6)

möödarääkimised esindaja ülesannete osas ei ole samuti mõjuvaks põhjuseks, mis õigustaks

seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistamist. Avaldaja ei ole ka esile toonud mingeid

erakorralisi asjaolusid, mis oleksid takistanud tema suhtlust lepingulise esindajaga.

18. Kuna avaldaja on esitanud määruskaebuse hilinenult, on maakohus määruskaebuse

ebaõigesti, s.o TsMS § 663 lg 1 kolmandat lauset ja § 637 lg 1 lg-t 2 rikkudes menetlusse

võtnud. Seetõttu tuleb avaldaja määruskaebus jätta TsMS § 644 lg 2 kohaselt läbi vaatamata.

19. Maakohus on jätnud enne määruskaebuse ringkonnakohtule lahendamiseks edastamist

lahendamata avaldaja taotluse riigi õigusabi korras esindaja määramiseks, mistõttu TsMS § 664

lg 1 järgi tuleb see lahendada ringkonnakohtul. Ringkonnakohtu menetluse ajal esitas avaldaja

ka korduva taotluse riigi õigusabi korras esindaja määramiseks. Kuna avaldaja määruskaebus

jääb selle hilinenult esitamise tõttu läbi vaatamata, siis ei lahenda ringkonnakohus

määruskaebust sisuliselt. Seega ei vaja avaldaja menetluses esindajat. Kuna avaldaja

määruskaebusel ei ole menetlusse võtmisest keeldumise aluste esinemise tõttu perspektiivi,

esinevad ka TsMS § 181 lg 1 p-s 2 ja riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p-s 5 sätestatud alused

taotluse rahuldamata jätmiseks. Eelnevast tulenevalt tuleb avaldaja taotlus praeguses

menetluses riigi õigusabi korras esindaja määramiseks jätta rahuldamata.

20. Avaldaja on ringkonnakohtule esitatud pöördumistes väitnud, et lapse ema ja

sotsiaaltöötajad ei täida kohtulahendit ega võimalda avaldajal maakohtu määruses ettenähtud

viisil lapsega telefoni teel suhelda. Avaldaja palub kohtul kohustada lapse ema ja

sotsiaaltöötajaid kohtulahendit täitma.

Kolleegium selgitab, et kohtumäärus on menetlusosalistele TsMS § 457 lg 1 ja § 463 lg 2 järgi

kohustuslik pärast selle jõustumist. Vastavalt TsMS § 456 lg-tele 1 ja 2 ning § 463 lg-le 2 ei ole

vaidlustatud maakohtu määrus, millega maakohus määras kindlaks avaldaja ja lapse suhtlemise

korra, veel jõustunud. Kuna avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse ja

maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jõustub maakohtu määrus alles siis, kui jõustub

praegune ringkonnakohtu määrus, millega ringkonnakohus jätab kaebuse läbi vaatamata. Juhul,

kui avaldaja esitab ringkonnakohtu lahendi peale määruskaebuse, sõltub maakohtu määruse

jõustumine sellest, kas Riigikohus võtab avaldaja määruskaebuse menetlusse ja milline on

menetluse tulemus.

Ringkonnakohtul ei ole võimalik võtta praeguses menetluses meetmeid, tagamaks, et lapse ema

või kolmandad isikud samas menetluses tehtud kohtulahendit pärast selle jõustumist täidaksid.

Kuna jõustunud kohtumäärus on menetlusosalistele kohustuslik, on lapse ema kohustatud seda

täitma seadusest ja kohtumäärusest endast tulenevalt.

Kolleegium selgitab täiendavalt, et praeguses asjas tehtav määrus lapse ja avaldaja suhtlemise

korra kohta ei ole täitemenetluses sundtäidetav. Juhul kui teine vanem rikub lapsega suhtlemist

korraldavat kohtumäärust või raskendab selle täitmist, on avaldajal võimalik esitada

maakohtule TsMS § 563 lg 1 järgi avaldus lepitusmenetluse algatamiseks. Sel juhul kutsub

kohus vanemad enda juurde last puudutava lahkheli kokkuleppel lahendamiseks, kaasates

vajaduse korral lahendamise juurde ka valla- või linnavalitsuse esindaja. Lepitusmenetluse

tulemusel on kohtul võimalik TsMS § 563 lg 7 alusel muu hulgas määrata, milliseid

sunnivahendeid tuleb suhtlemist korraldava määruse täitmiseks rakendada (p 1) või millises

ulatuses tuleb muuta suhtlemist puudutavat määrust (p 2). TsMS § 563 lg 8 võimaldab lapsega

suhtlemist reguleeriva kohtumääruse täitmise tagamiseks ja rikkumise kõrvaldamiseks viia

täitemenetluse läbi üksnes lepitusmenetluses tehtud määruse alusel, millega on nähtud ette

sunnivahendite rakendamine.

6 (6)

21. Lapsele määratud esindaja kulud tuleb jätta TsMS § 172 lg 3 järgi riigi kanda. Võttes

arvesse vaidluse olemust, määruskaebuse läbivaatamata jätmise aluseks olevaid asjaolusid ning

seda, et avaldaja viibib kinnipeetavana vanglas ja tal ei ole sissetulekut, on kolleegiumi arvates

õiglane jätta muud määruskaebuse menetlemisega seotud kulud TsMS § 172 lg 1 teise lause

alusel menetlusosaliste endi kanda. Kuna avaldaja, lapse ema ja Tallinna linna menetluskulud

jäävad nende endi kanda, ei ole vaja nende menetluskulude rahalist suurust kindlaks määrata.

Lapsele määratud esindaja taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude

hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks lahendab kohus eraldi määrusega.

22. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 659 ja §

643 lg 4 kohaselt võib määruskaebuse läbivaatamata jätmise määruse peale esitada

määruskaebuse Riigikohtule. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks

määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Gea Lepik

Meeli Kaur

Liis Arrak