2-19-18713/67 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Kädi Sacik-Korn

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

25.juuli 2022, avaliku e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-19-18713

Tsiviilasi

OÜ GoTrack hagiavaldus Scanditex Pro OÜ vastu

rahalises nõudes

Hagihind

76 220,20 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ GoTrack (reg.kood 11109214), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Julia Gramma, e-post:

julia.gramma@corelegal.eu

Kostja: ScandicTex Pro OÜ (reg.kood 12767273),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Aavo Aadli, e-

post: aavo.aadli@mail.ee)

Menetluse liik

Asja arutamine kohtuistungil 12.01.2022 ja edasi kirjalikus

menetluses

Resolutsioon

1. Rahuldada OÜ GoTrack hagi ScandicTex Pro OÜ

vastu

ostusumma

tagastamiseks

ja

kahju

hüvitamiseks osaliselt.

2. Välja mõista ScandicTex Pro OÜ-lt OÜ GoTrack

kasuks kokku 27 933,53 eurot ja viivis perioodi

01.11.2019 kuni 27.11.2019 eest (summalt 17 650

eurot) summas 104,45 eurot ning viivis perioodi

19.11.2019 kuni 27.11.2019 eest (summalt 10 283,53

eurot) summas 21,17 eurot.

3. Välja mõista ScandicTex Pro OÜ-lt OÜ GoTrack

kasuks viivis tasumata põhinõudelt (27 933,53

eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud

määras alates 28.11.2019 kuni selle kohase

täitmiseni.

4. Tagastada OÜ-le GoTrack poolt tasutud tagatis

summas 4 019,06 eurot ja kanda see OÜ GoTrack

arvelduskontole nr EExxx selgitusega „Tagatise

tagastamine ts.asjas 2-19-18713“.

Menetluskulude jaotus

5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

6. Menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks

määramata.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja selle põhjendused

1.

28.11.2019 hagiavalduses palus OÜ GoTrack välja mõista ScandicTex OÜ-lt (Scanditex

või kostja I) hageja kasuks põhivõlgnevuse summas 70 381,28 eurot ja hagiavalduse esitamise

ajaks (27.11.2019 k.a) sissenõutavaks muutunud viivise summas 208,47 eurot ning viivise

põhinõudelt summas 70 381,28 eurot alates hagiavalduse esitamisest (28.11.2019) kuni

põhinõude täitmiseni, lugedes viivisemääraks seadusjärgse viivise määra. Menetluskulud palus

hageja jätta kostja I kanda.

Hagiavalduse kohaselt on hageja põhitegevusalaks raudtee ehitus ja ta on üks suurematest

raudtee-ehitusettevõtetest Eestis. Hageja ostis 23.03.2019 ScandicTexilt neli komplekti

rööpatõstehaaratseid UIC 54_WLL 6000kg_216.4.3 (edaspidi haarats), kokku maksumusega

17 200 eurot (km/ta). Haaratsi müügilepingu sõlmimisel ja ka selle läbirääkimistel oli kostja I

teadlik, et hageja soovib osta haaratsit, millega on võimalik ümber laadida ühe korraga neli

54E1 tüüpi rööbast, mis tagab rööbaste kõige kiirema mahalaadimise. ScandicTex oli teadlik

ka sellest, et haaratsid ostetakse sadamas konkreetse rööbaste partii mahalaadimiseks laevalt ja

sealt edasi maismaatranspordile. Lisaks oli kostja I ka teadlik sellest, et rööbaste tõsted sadamas

toimuvad lühikese ajavahemiku jooksul ning rööbaste mahalaadimine laevalt tuleb teostada

loetud päevade jooksul. Antud partii pidi olema hagejale üle antud Eestis, Muuga sadamas ja

pidi olema tarnitud sadamasse laevaga. Rööbaste mahalaadimine pidi toimuma kahes etapis –

esmalt laevalt maha spetsiaalsele kaile (laev-kai) ja seejärel kailt maismaatranspordile (rongi

vagunitele, kai- vagun). Mahalaadimistöid pidi teostama HHLA TK Estonia AS (edaspidi

HHLA) haaratsitega, mis hageja ostis ScandicTexilt.

Hageja võttis haaratsi esmakordselt kasutusse 08.10.2019, s.o ajal, mil HHLA võttis haaratsi

kasutusse. Koheselt mahalaadimistööde käigus selgus, et haaratsiga ei ole võimalik teostada

laadimistöid ettenähtud korras, sest haarats ei ole tehniliselt korras - üks haaratsimokkadest ei

lase rööpaid välja ja rööbas jääb seal kinni, teised mokad ei avane üldse, samuti kukkus rööbaste

tõstmisel üks rööbas mokast välja. 09.10.2019 proovis HHLA haaratsit uuesti kasutada, kuid

see osutus võimatuks - ühel rööbaste tõstmisel oli üks mokkadest kinni jäänud ja sealt ei olnud

võimalik rööbast välja võtta.

HHLA teavitas hagejat nii probleemidest 08.10.2019 kui ka 09.10.2019, saates selle kohta

kirjaliku teate. Samuti peatas HHLA töö 08.10.2019 pärast probleemide ilmnemist. Hageja

esindaja teavitas ilmnenud probleemidest koheselt juba 08.10.2019 ja samal päeval teostas

hageja esindaja koos ScandicTexi ja HHLA esindajaga haaratsi ülevaatuse ning ScandicTexi

esindaja asus seisukohale, et haarats on töökorras ning sellega on võimalik teostada vastavaid

rööbaste mahalaadimistöid.

Seepeale andis hageja HHLA-le hagejale kuuluva haaratsi, mis võimaldas tõsta rööpaid ainult

ühe ühiku (rööpa) kaupa, mis omakorda pikendas olulisel määral laadimistöödeks planeeritud

aega ja suurenesid laadimisega seonduvad kulud. Samuti tekkis oluline viivitus ka

transpordivahendi mahalaadimise (vabastamise) ajas. Mahalaadimise madalast tootlikkusest

teavitas HHLA hagejat 09.10.2019 teates. Võttes arvesse, et haaratsi tehniliste probleemide

tõttu tekkisid HHLA-l rööbaste maha- ja pealelaadimisel täiendavad ja põhjendatud kulud, siis

esitas HHLA hagejale 11.10.2019 kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sellekohase

teate, mh teate tariifide tõstmise kohta, koos uue pakkumusega. Hageja teatas sellest ka

ScandicTexile.

Kuigi ScandicTex oli puudustest teadlik alates 08.10.2019, keeldus ScandicTex puudusi

tunnistamast ja parandamast, hoolimata hageja korduvatest teavitustest. Kuna ScandicTex ei

asunud haaratsit parandama ning väitis, et tema ei vastuta puuduste eest, pöördus hageja

Inspecta Estonia OÜ (edaspidi ekspertiisiasutus) poole taotlusega teostada haaratsile erapooletu

tehniline ekspertiis, s.h. selgitada välja põhjus(ed), mille tõttu ei ole haaratsit võimalik kasutada

tootja poolt ettenähtud otstarbeks. Ekspert A. I. teostas 14.10.2019 haaratsi asukohas, Muuga

sadamas, haaratsi ülevaatuse ja hindamise, s.h. tõrkepõhjuste väljaselgitamise. Toimingu juures

viibisid nii hageja, ScandicTexi kui ka HHLA esindajad. 14.10.2019 ekspertiisi käigus tehtud

katsetustel tuvastati, et haaratsi toimimise tõrkumine on põhjustatud haaratsi mokkade

ebatäpsest liikumisest haaratsi suletud mokkadega ja avatud mokkadega asendites, kuna

haaratsi mokad ei tulnud täielikult välja relsi alt ja ei saanud relssidest lahti. Tulenevalt sellest

tuvastas ekspert (aruanne nr 119-19-0472), et haarats oli ebakvaliteetne ning ei vastanud

kokkulepitud omadustele.

Hageja taganes lepingust 22.10.2019, kuna alates puudustest teavitamisest oli möödunud 13

päeva ning ScandicTex ei olnud haaratsit parandanud. Pärast lepingust taganemist teatas

ScandicTex samal päeval, et ta on nõus haaratsi parandamisega. Hageja teatas 24.10.2019, et

jääb taganemisavalduse juurde. 13.11.2019 esitas hageja ScandicTexile täiendava nõudekirja,

paludes tagastada taaskord müügilepingu alusel üleantud 17 200 eurot ning hüvitada kahju

summas 53 181,28 eurot hiljemalt 18.11.2019. Hageja kahjuks on ekspertiisi kulud 450 eurot,

õigusabikulud 1 300,50 eurot, täiendavast ajakulust tingitud kahju rööbaste käitlemisel sadamas

41 653 eurot ja laeva seisukulud 9 777,78 eurot. ScandicTex seda ei teinud, mistõttu on hageja

sunnitud pöörduma oma õiguste kaitseks pöörduma kohtusse.

2.

09.10.2020 esitas hageja taotluse kaasata menetlusse Scanditex Pro OÜ (edaspidi

ScandicTex Pro või kostja II), sest ScandicTex Pro-le läks üle ScandicTexOÜ (registrist

kustutatud) põhiline vara, sh juhatus, töötajad, kliendid VÕS§ 183 lg 1 kohaselt. Hageja palus

hageja kasuks välja mõista UÜ-lt WagdlandPro (United EastConsult ja ScandicTex OÜ

õigusjärglane) ja ScandicTex Pro-lt solidaarselt hageja kasuks põhivõlgnevuse summas

70 381,28 eurot ja hagiavalduse esitamise ajaks (27.11.2019 k.a) sissenõutavaks muutunud

viivise summas 208,47 eurot ning viivise põhinõudelt summas 70 381,28 eurot alates

hagiavalduse esitamisest (28.11.2019) kuni põhinõude täitmiseni, lugedes viivisemääraks

seadusjärgse viivise määra. Menetluskulud palus hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.

3. Hageja leidis 10.06.2020 seisukohas ScandicTex Pro vastusele, et sertifikaat ei tõenda,

et haaratsid olid töökorras, sest kirjeldab üksnes haaratsite omadusi. Ekspertiisiga on tõendatud,

et haaratsite mokad suletud ja avatud asendis ei liigu täpselt, mille tõttu ei tulnud haaratsi mokad

täielikult välja rööpa alt ja ei saanud relssidest välja. Hageja ostis neli haaratsite komplekti, iga

komplekt sisaldab nelja haaratsi mehhanismi, selleks et tõsta haaratsitega nelja rööbast korraga.

Haaratsid olid ostetud 54E1 tüüpi rööbaste tõstmiseks ja maha laadimiseks. Kostja 1 poolt

müüdud haaratsitega ei olnud võimalik tõsta nelja rööbast korraga. Kuna haaratsite mokad ei

avanenud ega lasknud rööpaid välja, siis ei olnud võimalik teostada laadimisöid, lisaks kukkus

üks rööbas tõstmisel mokast välja. Seega rikkus ScandicTex müügilepingut, kuna müüs

hagejale asja, mis ei vastanud omadustelt kokkulepitud tingimustele. Rööpa pikkus oli 50 m ja

54E1 tüüpi rööpa kaal on 2 738,50 kg (50x54,77). Kostja poolt esitatud sertifikaadi kohaselt on

ühe haaratsiga võimalik tõsta nelja kuni 18 m pikkust rööbast, kogukaaluga 6 000 kg, iga rööpa

kaal kuni 1 500 kg. Hageja ostis neli komplekti, so 16 haaratsit, millega pidi olema võimalik

tõsta nelja kuni 72 m relssi (18m x 4 relssi), kogukaaluga 24 000 kg (6 000 x 4), iga rööpa kaal

kuni 6 000 kg. Hageja tõstis haaratsitega nelja rööbast pikkusega 50m ja kaaluga kokku

10 954,50 kg (2 738,50 + 4), mis moodustab 45,64% deklareeritud maksimum piirväärtusest.

Seega vastas hageja hinnangul rööbaste pikkus ja kaal haaratsite spetsifikatsioonis märgitud

pikkusele ja kaalule ja ScandicTex Pro vastuväited ülekoormuse kohta on alusetud. Hageja

arvates on kahju hüvitamise nõue põhjendatud, sest hageja kandis kahju seoses sellega, et

ScandicTex määs hagejale haaratsid, mis ei vastanud lepingutingimustele ning seetõttu ei olnud

võimalik tõsta nelja rööbast korraga, vaid ükshaaval ja selle tõttu pikenes rööbaste laadimise

aeg kolm korda. See kõik tõi endaga kaasa mh laeva seisukulud (kahe päeva asemel seisis laev

sadamas 4,4 päeva). Hageja suurendas oma kahju hüvitamise nõuet 682,44 euro võrra

(täiendavast ajakulust tingitud kahju rööbaste käitlemisel sadamas).

4.

30.11.2021 selgitas hageja, et haaratsid anti hagejale üle 2019.aasta märtsis, kuid see, et

haaratsi mokad ei avane ja ei lase rööpaid välja, selgus 08.10.2019. Tegemist oli varjatud

puudustega, puudused olid juba seadmel juba haaratsite üleandmisel, viidates MÜÜJA

vastutusele võlaõigusseaduse (VÕS) § 218 lg 1 järgi. Visuaalsel vaatlusel haaratsitel väliseid

kahjustusi ei olnud. Ostja ei võinud avastada asja puudusid temalt oodatava hoolsusega üldiselt

väliselt üle vaadates. Puudused ilmnesid kõikide haaratsite osas ja lepingute taganemine kõigi

haaratsite suhtes oli põhjendatud.

5.

31.01.2022 menetlusdokumendis selgitas täiendavalt ettevõtte üleminekuga seonduvaid

asjaolusid. Puuduste esinemise kohta seadme üleandmisel viitas hageja asjatundja arvamusele,

milles on tuvastatud, et seadme konstruktsioon ei vastanud nõuetele – esitatud töövahendi

konkstruktsioon erines juhendi joonisel olevast haaravate mokkade kinnituse poolest, kuna 6

sisemiste mokkade kinnitust olid ühel tikkpoldil.

6.

11.04.2022 esitas hageja taotluse jätta kostja I vastu rahalises nõudes hagi läbi

vaatamata.

Kostja vastuväited ja selle põhjendused

7. Kostja hagi ei tunnista ning leiab, et ta ei ole kohaseks kostjaks kuna kostja hinnangul

ei ole ettevõtte üleminekut toimunud. ScandicTex Pro väitel lõpetas ScandicTex tegevuse, sest

tootmistegevus muutus kahjumlikuks. Kui Scanditexi omatoodete osakaal oli 95%, siis

ScandicTex Pro ei tegele toomisega üldse. ScandicTex Pro tegeleb erinevate toodete müügiga

nii siseriiklikult kui ka välismaale, kuid kauba nomenklatuur kattub ScandicTexiga üksnes

10%. Seega majandustegevused ei kattu. Samuti on mõlemad ettevõttes tegutsenud üheaegselt

samal aadressil. ScandicTex Pro-le kuulub kaubamärk „ScandicTex“ juba alates 01.02.2015

ning sel põhjusel hakkas ScandicTex Pro kasutama elektronpostiaadressi info@scandictex.eu.

ScandicTexi seitsmest (7) töötajast üksnes kolmega (3 – I. K., T. D. ja J. S.) sõlmis ScandicTex

Pro töölepingud. Tootmisega seotud töötajat ei ole ScandicTex Pro-s tööle asunud. Samuti ei

ole üle läinud ScandicTex kinnis- ega vallasvara.

ScandicTex Pro asus nõude osas seisukohale, et ScandicTex tarnis töökorras seadme, mille

kohta on tootja väljastanud 24.04.2019 sertifikaadi seadme testimise kohta tehases ja

kandevõime kinnituse kohta. Kostja hinnangul ei ole hageja tõendanud, et seade ei olnud

töökorras tarnimise ajal. Hindamise aruandest nr 119-19-0472 nähtub, et haaratsi mokkade

ebatäpse liikumise põhjusi ei uuritud, kuid eksperdi arvates võisid selleks olla ebatäpsused

valmistamisel, sõrmede deformatsioonid, haaratsi vastavus antud tüüpi relsi tõstmiseks,

ülekoormus jne. Ekspertiisi on ka sedastatud, et proovitõstmise ajal peale tõste alustamist

haaratsi mokad läksid relsipea alla ja ise blokeerusid ning tõstmist oli võimalik teostada. Peale

relsside allalaskmist kõik mokad relsipea alt välja ei tulnud ning ühte kahest haaratsist ei saanud

relssidest lahti. Kostja on veendunud, et relss ei saanud kukkuda haaratsi küljest alla seadme

enda rikke tõttu, sest proovitõstmise ajal sai tõstet sooritada. Kostjal on põhjust arvata, et just

ühe relsi alla kukkumise tõttu tekkisid ülekoormused ning seade sai selle tõttu vigastada.

Oluline on siinjuures ka asjaolu, et enne relsi alla kukkumist seade töötas korrektselt, osa

rööpaid oli juba ilma probleemideta maha laaditud.

Lisaks juhtis ScandicTex Pro tähelepanu sellele, et ScandicTex tarnis hagejale 2019.aasta

kevadel seadme, mis oli sertifikaadi kohaselt ette nähtud nelja kuni 18 m pikkuse relsi

üheaegseks tõstmiseks kogukaaluga 6 000 kg (iga relss kuni 1500 kg). Hageja ei ole oma

hagiavalduses näidanud, kui pikkasid ja millise kaaluga relsse ta 08.10.2019 tõstma hakkas,

kuid hageja poolt esitatud HHLA TK Estonia AS 19.02.2019 hinnapakkumise nr 19A0087G

kohaselt olid ümberlaaditavate relsside parameetrid järgmised: pikkus 50 m, kaal 3 tonni iga

relss. Seega ei olnud tarnitud seade ette nähtud nii pikkade ja raskete rööbaste

ümberlaadimiseks. Hageja sai seadme kätte juba 2019 kevadel koos sertifikaadiga ning oli

seetõttu teadlik, milliste relsside laadimiseks seade mõeldud on. Sertifikaadist nähtuvalt on

tõstevahend testitud ja kandevõime tõestatud, see tähendab, et ta oli töökorras. Mingeid

pretensioone seadme omaduste mittevastavuse kohta hageja ScandicTexile kuni laadimistööde

alguseni esitanud ei ole. Kostja hinnangul hindamisaktis esile toodud puudused tekkisid

laadimistööde käigus seadme ebaõige (hooletu) kasutamise tõttu.

Kahju hüvitamise nõude osas leidis kostja, et ei ole võimalik aru saada, kuidas väidetav kahju

kujunes. Hageja on jätnud oma väited tõendamata. Kostjal ei olnud vastuväiteid hageja

10.06.2020 nõude suurendamise osas.

12.01.2022 istungil märkis ScandicTex Pro, et selle kohta, et seade telliti 54E1 tüüpi rööbaste

tõstmiseks, ei ole tõendeid, lepingut ei ole. Ekspertiisist nähtuvalt oli võimalik tõsta 50

meetriseid rööpaid.

14.02.2022 tõi kostja oma seisukohas välja, et ScandicTex Pro bilansis ei ole ühtegi asja ega

õigust, sh kohustust, mis oleks ScandicTexist üle läinud ScandicTex Pro-le. Kostja sõlmis

töölepingud vaid kolme ScandicTexi töötajaga, ülejäänutega lõpetati lepingu. Loomulikult on

töötajatel teavet klientidest ja hankijatest ning seda teavet on jätkuvalt võimalik kasutada.

Haaratsite seotud puudustega märkis kostja, et kuna 08.10.2019 alustati laadimist kell 10:20,

kuid teave tööde peatamise kohta saadeti kostjale 15:35, olid haaratsid seega mitu tundi töös

enne kui nende puudustest teatati. Samuti viitas kostja sellele, et kuna asjatundja on leidnud, et

haaratsi mokad läksid relsipea alla ja iseblokeerusid ning tõstmist oli võimalik teostada, siis ei

saanud relss haaratsi vahelt välja kukkuda üksnes seetõttu, et see ei olnud haaratsisse kindlalt

lukustatud. Tegemist saab olla vaid tööliste hooletusega. Seetõttu on ScandiTex Pro

veendumusel, et ühe relsi allakukkumise tõttu läksid haaratsid koos ülejäänud kolme relsiga

tasakaalust välja, tekkis ülekoormus ning haaratsid said vigastada. Kostja hinnangul ei toonud

haaratsi konstruktsiooni erinevus juhendist kaasa haaratsite mokkade ebatäpset liikumist ning

seda ei ole kinnitanud ka asjatundja.

Lõplikes seisukohtades 27.05.2022 lisas kostja muu hulgas, et asjatundja arvamus oleks

asjakohane tõend tõendamaks haaratsite puudusi juba seadme üleandmise ajal, kui

proovitõstmised oleksid aset leidnud enne haaratsite kasutuselevõttu.

Kohtuotsuse põhjendused

8. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, tutvunud toimiku kõigi materjalidega

ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada

osaliselt.

9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike järgi on

pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, millised asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega ta neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 näeb ette, et kumbki pool peab

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS

§ 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Õiguse

kohaldamise üle otsustab poolte esitatud asjaolude põhjal kohus (TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg

1).

10. Asjaoludest nähtuvalt on poolte vahel vaidlus selle üle, et kas ScandicTex läks üle

ScandicTex Pro-sse.

Esmalt analüüsib kohus ScandicTex ettevõtte üleminekut. Seejärel, kui kohus tuvastab, et

ScandicTex läks üle ScandicTex Pro-sse käsitleb kohus nõuete üldiseid eelduseid ja seejärel

hindab, kas hageja ja ScandicTex vahel sõlmitud müügileping lõppes hageja lepingust

taganemisega. Järgmiseks lahendab kohus hageja ostusumma tagastamise nõude ja lahendab

hageja kahju hüvitamise nõude, viivisenõuded. Viimasena sõnastab kohus kokkuvõtlikud

otsustused hageja nõuete ja menetluskulude kohta, sh lahendab hageja tagatise tagastamise

taotluse.

Ettevõtte üleminek

11. Hageja sõlmis haaratsite ostmiseks lepingu ScandicTexiga. Hageja käsitluse kohaselt

on ScandicTex Pro isik, kellele on läinud üle ScandicTex ettevõte, mis tegeles tõste- ja

koormakinnitusvahendite müügiga on üle läinud koos ettevõte vara, klientide, äripinna,

töötajatega ScandicTex Pro OÜ-le (kostjale). ScandicTex OÜ (registrist kustutatud) tühja

äriühinguna ilma varata ja ilma muude õiguste ja kohustuseta oli ülendatud United EastConsult

UÜ-ga ja hiljem UÜ-ga WagdlandPro. Hageja hinnangul pidi seega ScandicTex ettevõtte

üleandmine toimuma ajavahemikul alates 2019 aasta lõpust kuni 2020 juuni lõpuni.

12. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 66¹ järgi on ettevõte majandusüksus, mille

kaudu isik tegutseb. Ettevõttesse kuuluvad VÕS § 180 lg 2 järgi ettevõtte majandamisega

seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, mh ettevõttega seotud

lepingud.

Riigikohus on osutanud ettevõtte ülemineku mõiste sisustamisel ka Euroopa Liidu Nõukogu

12.03.2001 direktiivile 2001/23/EÜ "Äriühingute, ettevõtete või äriühingute või ettevõtete

osade üleminekul töötajate õigusi kaitsvate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta"

(direktiiv). Direktiivi art 1 mõttes on üleminekuga tegemist juhul, kui üle läheb identiteedi

säilitav majandusüksus, mis tähendab ressursside organiseeritud koondamist, mille eesmärk on

majandustegevus. Euroopa Kohus on selgitanud, et direktiivi kohaldamiseks tuleb tuvastada,

kas üleminek puudutab majandusüksust, mis säilitab pärast tööandja vahetumist oma

identiteedi. Selleks, et tuvastada, kas majandusüksus on säilitanud oma identiteedi, tuleb

arvestada kõiki kõnealust toimingut iseloomustavaid faktilisi asjaolusid, sh eelkõige ettevõtja

või ettevõtte tüüpi, seda, kas materiaalne vara, st ehitised ja vallasvara on üle läinud või mitte,

immateriaalse vara väärtust ülemineku ajal, kas uus tööandja võttis üle suurema osa töötajaid

või mitte, kas toimus klientide üleminek või mitte, samuti enne ja pärast üleminekut tehtud

tegevuse sarnasust ning seda, kas tegevus oli vahepeal peatatud ja kui, siis kui kaua. Siiski on

need tingimused vaid kohustusliku tervikliku hindamise üksikud elemendid ning seega ei saa

neid hinnata eraldi (vt Euroopa Kohtu 20.01.2011 otsus kohtuasjas nr C-463/09 CLECE SA vs.

María Socorro Martín Valor ja Ayuntamiento de Cobisa, p-d 33 ja 34 ja seal viidatud

kohtupraktika). Selleks, et direktiiv kohalduks, peab üleminek puudutama stabiilset

majandusüksust, mille tegevus ei piirdu vaid ühe lepingu täitmisega. Üksus tähendab seega

inimeste ja vara organiseeritud kogumit, mis võimaldab viia ellu konkreetse eesmärgiga

majandustegevust (vt Euroopa Kohtu 29.07.2010 otsus kohtuasjas nr C-151/09 Federación de

Servicios Públicos de la UGT (UGT-FSP) vs. Ayuntamiento de La Línea de la Concepción,

María del Rosario Vecino Uribe, Ministerio Fiscal, p 26).

Ettevõtte tehingulist üleminekut reguleerivad VÕS § 180 jj. Ettevõtte ülemineku regulatsiooni

seadusesse lisamise eesmärgiks on mh olnud võlausaldajate kaitse olukorra vastu, kus ettevõtja

võõrandab (annab üle) osa ettevõttesse kuuluvatest õigustest, tekitades seeläbi suutmatuse täita

ettevõttesse kuuluvaid kohustusi (vt Võlaõigusseadus I, kommenteeritud väljaanne, Tallinn

2016, § 180 komm 4.1; samuti Riigikohtu 05.05.2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-54-04, p 16,

enne 01.07.2002 kehtinud äriseadustiku § 5 lg 2 (kui praegu kehtiva VÕS § 182 lg-ga 2 sarnase

sätte) eesmärgi kohta).

Ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga lähevad VÕS § 182 lg 2 esimese lause

järgi omandajale üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused. Ettevõtte ülemineku korral

läheb omandajale üle ettevõte kui tervik ning kuna ettevõtte ülemineku eelduseks on

ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste kogumi üleandmine, tuleb omandajale üle anda

ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad ja õigused. Ettevõtte

üleminekuks on vajalik vara üleminek teatavas kogumis, kuid mitte tingimata korraga ja ühe

tehinguga (vt Riigikohtu 20.06.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-5282/51, p 9). Seega oluline on

see, kas üle läheb selline asjade ja õiguste kogum, millel on iseseisev majanduslik identiteet.

VÕS § 183 lg 1 esimese lause kohaselt vastutab ettevõtte üleandja võlausaldajate ees

solidaarselt omandajaga enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest, mis on ülemineku

ajaks muutunud sissenõutavaks või mis muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast

üleminekut. Sätte eesmärgiks on eelkõige võlausaldajate kaitse.

Kuigi direktiiv ja Euroopa Kohtu praktika käsitlevad ettevõtte üleminekut eelkõige töötajate

õiguste kaitse seisukohast, on seal esitatud ettevõtte üleminekut iseloomustavate elementide

kontrollimine asjakohane kõikides ettevõtte üleminekut puudutavates vaidlustes. Ettevõtte

ülemineku jaatamiseks ei pea korraga olemas olema kõik eespool väljatoodud elemendid.

Järgmiseks tuleb seega hinnata ettevõtte ülemineku üksikuid komponente: ettevõtte ja ettevõtja

tüüpi, vallasvara üleminekut, immateriaalse vara (sh kaubamärgi) üleminekut, töötajate

üleminekut, klientide üleminekut, muude lepingupartnerite üleminekut, enne ja pärast

üleminekut toimunud tegevuse sarnasust.

12.1. Asjas on leidnud tuvastamist, et ScandicTex oli asutatud 06.01.2011 (I kd tlk 74) ja

ScandicTex Pro oli asutatud 11.12.2014 (I kd tlk 75). Ettevõtte faktiraportist nähtub, et

ScandicTexil oli 31.03.2020 seisuga seitse (7) töötajat ja 30.06.2020 seisuga kaks (2) töötajat

(I kd tlk 84). Alates ScandicTex Pro asutamisest kuni 30.03.2020 ei olnud ScandicTex Pro-l

töötajaid, kuid alates 30.06.2020 oli kostja juures registreeritud juba neli (4) töötajat (I kd tlk

80pöördel; II kd tlk 63). Seda asjaolu ei ole kostja ka eitanud, vaid on võtnud omaks, et kolm

(3) registrist kustutatud ScandicTexi töötajat läksid kostjale üle (I kd tlk 103pöördel, II kd tlk

88 pöördel), so pea pooled ScandicTexi töötajad läksid kostjale üle.

12.2. Kostja ärinimi on klientide jaoks sarnane ScandicTexi ärinimega. Ärinimi ScandicTex

OÜ ja kostja ärinimi ScandicTex Pro OÜ on peaaegu identsed ning klientide jaoks sarnane.

Peale ScandicTex ühinemist United EastConsult UÜ-ga (I kd tlk 76) ja edaspidi United

EastConsult UÜ ühinemisega UÜ-ga WagdlandPro (I kd tlk 171) lõpetas ScandicTex oma

põhitegevuse (tõste-ja koormakinnitusvahendite müük ja tootmine). ScandicTexi õigusjärglasel

ei ole töötajaid ning mistahes majandustegevus puudub (II kd tlk 31 – 31pöördel). Kostja

põhitegevus alates asutamisest kuni 2020. aastani oli ärinõustamine jm juhtimisalane

nõustamine (I kd tlk 75). Alates 2020. aastast alustas kostja tõste- ja koormakinnitusvahendite

müügi ja tootmise tegevusalal. See nähtub ScandicTex Pro koduleheküljel avaldatust, kus on

kirjas, et „ScandicTec Pro OÜ on innovaatiline ja dünaamiliselt arenev ettevõte, mille

meeskond omab üle 20-aastast tõste- ja koormakinnitusvahendite tootmiskogemust. Me

toodame polüesterlindist valmistatud koormakinnitusrihmasid lintroppe ja ringtõstevöösid/,,,/

Kuna valmistame tooteid ise, siis oleme võimelised lisaks standardtoodetele pakkuma ka väga

erineva pikkuse ja tugevusega tõste- ja koormakinnitusvahendeid“ (I kd tlk 112 – 113; II kd tlk

33). Kostja on avaldanud 27.10.2020 seisuga oma kodulehel ka tootekataloogi, mis kannab

nime „ScandicTex tõste- ja koormakinnitusvahendid, kataloog“ (I kd tlk 113 – 157pöördel).

31.01.2022 hageja esitatud ScandicTex Pro kodulehel avaldatud tootekataloogil on juba

viidatud ScandiTex Pro kataloogile (II kd tlk 35 – 58), ent nende kahe kataloogi võrdlusel on

oma sisult tegemist sama kataloogiga ja erinevus on vaid, kelle kataloogina seda kodulehel

esitletakse. Silma hakkab ka see, et kui 27.10.2020 kodulehe väljavõte hoolimata sellest, et

elektronpostiaadress kajastab nime ScandiTex Pro nime www.scanditexpro.eu, on kodulehe

paremal nurgas suurelt kirjas „ScandicTex“. Samal ajal 31.01.2022 kohtule esitatud kodulehe

väljavõttelt nähtub, et varasema „ScandicTex“ nime asemel on märgitud „ScandicTex Pro“, ent

kodulehe sisu on jällegi sama (võrdlus I kd tlk 112pöördel II kd tlk-ga 35). Kohus nõustub

hagejaga, et võttes arvesse, et kostja tegevusala oli varasemalt ärinõustamine jm juhtimisalane

nõustamine, ei saa ScandiTex Pro-l olla üle 20-aastast tõste- ja koormakinnitusvahendite

tootmiskogemust, kuna ta hakkas sellel tegevusalal tegutsema alates 2020 aastast. Küll aga oli

selline kogemus ScandicTexil. See tähendab kohtu hinnangul seda, et ScandicTex andis

kostjale ettevõtte üle ja koos sellega ka vara, kompetentsid ja kogemused selles tegevusalas

ning selline äkiline majandustegevuse muutmine oli võimalik ainult äriregistrist kustutatud

ScandicTexi vara, äripinna, kliendibaasi ja töötjate arvelt, sest enne seda ei olnud kostjal ei

vara, töötajat, kliente, kontorit ja ladu selle majandustegevuse teostamiseks. Sellest tulenevalt

ei nõustu esitatud asjaolude pinnalt kohus kostja 19.10.2020 vastuses esitatud väitega, et ta ei

tegele tõste- ja koormakinnitusvahendite tootmisega, vaid ainult antud asjade müügiga, sest

hageja on tõendanud vastupidist. Muu hulgas ei ole kostja tõendanud oma väidet, et

ScandicTexist tulid üle üksnes töötajad, kes ei tegelenud tootmisega. Kohus lisab, et ebausutav

ja tõendamata on ka kostja väide (I kd tlk 103), et tema kostja müüdava kauba nomenklatuur

kattub ScandiTexi omaga vaid ca 10% ulatuses, sest kodulehel oleva info põhjal on kõik sama.

Seda, et ScandicTex majandusaasta aruanne ei kajasta materiaalset põhivara, ei lükka ümber

väidet, et kostja ei tegele samal tegevusalal kohas, mille tegevusega ja kohas tegeles

ScandicTex ning ka kostja majandusnäitajad on pöördvõrdelises seoses ScandicTexi

majandusnäitajatega.

12.3. Kostja 2019.aasta majandusaasta aruande kohaselt oli kostja käibevara 31.12.2018

seisuga 1 518 eurot, millest nõuded ja ettemaksud on 0 eurot. 31.12.2019 seisuga oli kostja

käibevara kokku 150 282 eurot, millest nõuded ja ettemaksud on 150 000 000 eurot (II kd tlk

62 – 66). 18.03.2022 vastuses selgitas kostja, et seisuga 31.12.2018, 31.12.2019, 04.07.2020 ja

31.12.2020 moodustasid kostja finantsinvesteeringud summas 150 460 eurot ning alates 2017.

aastast ei ole kostja põhivaras mingeid muudatusi toimunud. Kuigi kohus kohustas kostjat

04.03.2022 määrusega koostama ja esitama dokumendid kõikide kostja tehingute kohta

ajavahemikul 01.01.2019 kuni 04.07.2020, kostja seda ei teinud, mistõttu ei ole kostja

tõendanud, millisest varast koosnes kostja käibevara 31.12.2019 seisuga ning millise vara arvel

ta sai alustada uuel tegevusalal 2020. aastal ja müüa tootekataloogis märgitud vara. Samuti

nõustub kohus hagejaga, et kostja ei ole tõendanud, mille tegevuse ja vara tulemusel õnnestus

kostjal poole aastaga muutuda ettevõttest, kes tegeles ärinõustamisega, ettevõtteks, kes müüb

tõste-ja koormakinnitusvahendeid ning tegeleb samal ajal ka tootmisega, saavutades poole

aastaga sellise majanduskasvu, et juba 2020 aastal oli käive III kvartalis 287 039 eurot ja IV

kvartalis oli 319 258 eurot (II kd tlk 60), kui 2019. aastal oli kostja käive kokku 6 934 eurot (II

kd tlk 59). ScandicTexi esitatud majandusaasta aruannetest nähtub, et 2018.aastal oli

ScandicTexi müügitulu 1 300 875 eurot, alates 2019.aastast majandusaasta aruandeid esitatud

ei ole (I kd tlk 84pöördel). Kuna kohus tugineb otsust tehes üksnes asjas esitatud tõenditele,

saab antud juhul kohus tugineda ScandiTex Pro majandusaasta aruannetele, millest nähtub, et

alates ScandicTexi ettevõtte üleminekust on kostja käive hüppeliselt kasvanud ning asjas

esitatud tõenditele tuginedes asub kohus seisukohale, et sellise majanduskasvu sai saavutada

äriregistrist kustutatud ScandicTexi vara arvelt.

12.4. Samuti on muutunud ScandicTex Pro asu-ja tegevuskoht. Kostja muutis enda varasemat

asukohta ja tegevuskohta ning hakkas kasutama ScandicTexi endise asukoha ja tegevuskoha

aadressi xxx (II kd tlk 34). ScandicTexi asu-ja tegevuskoht oli kuni ühinemiseni xxx, kuid

pärast ühinemist muutus tema asu- ja tegevuskoht ning vana tegevuskoha asemel (xxx) hakkas

ScandicTex asuma aadressil xxx (võrdlus I kd tlk 76 I kd tlk-ga 91). Kostja on 19.10.2020

vastuses märkinud omaks, et tegutseb asukohas xxx, s.o aadressil kus asus kuni ettevõtte

kustutamiseni ScandicTex ladu ja kus töötasid ScandicTex töötajad. Kohus ei nõustu kostja

väitega, et kuna nii ScandicTexi kui ScandicTex Pro tegevuskoha aadressiks oli xxx, Tallinn

samaaegselt, ei tõenda aadresside kattuvus ettevõtte üleminekut, sest isegi kui mingi aeg

mõlema ettevõtte aadressid kattusid, kustutati ScandicTex registrist, õigusjärglase aadress oli

muu, kuid samal ajal ladu koos tootmisvahenditega ja töötajad jäid aadressile, kus ScandicTex

Pro asus tegelema sama tegevusalaga, millega ScandicTex enne kustutamist tegeles. Seega

läksid kohtu hinnangul kostjale üle ScandicTexi lao- ja kontoriruumid, kus asub vara ja kus

toimub kostja äritegevus.

12.5. Samade

klientide

ja

hankijate

olemasolu

on

kostja

oma

14.02.2022

menetlusdokumendis kinnitanud. Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid ega tõendanud, et

oleks sõlminud klientide ja hankijatega uued lepingud. Kuigi kohus nõustub, et ScandicTexiga

samal tegevusalal tegutsevad ettevõtted, sh kostja võib tarnida kaupa samadelt hankijatelt ja

kostjalt võivad osta samad kliendid, kes ostsid ScandicTexist, ei välista see ScandicTexi

üleminekut kostjasse.

12.6. Kostja kasutab ka ScandicTexi kontaktandmeid info@scandictex.eu (I kd tlk 75-77),

mh on identne kostja kodulehekülg ScandicTexi koduleheküljega, v.a menetluse ajal toimunud

muudatused, kus kodulehe paremas nurgas ei ole 31.01.2022 seisuga enam viidet

ScandicTexile. Kaubamärgi müügilepingu osas märgib kohus, et kohus ei nõustu hagejaga, et

kaubamärk „Scandictex“ ei ole kunagi kuulunud kostjale, sest müügilepingu järgi oli nimetatud

kaubamärgi ostjaks HMA Parts OÜ, mis oli kostja endine ärinimi ajavahemikul 11.12.2014

kuni 07.12.2015 (I kd tlk 79pöördel). Samas on nimetatud kaubamärki kasutanud aktiivselt oma

äritegevuses ScandicTex. ScandicTex Pro on isegi oma elektronpostiaadressina kasutanud

www.scandictexpro.eu (I kd tlk 112) ning on mingil põhjusel hakanud ka menetluse käigus

viitama oma kodulehel ScandicTex Pro-le. Seega ei ole kaubamärgi omamise asjaolul kohtu

hinnangul ettevõtte ülemineku tuvastamisel sellist kaalu, et ainuüksi seetõttu saaks välistada

ettevõtte ülemineku.

12.7. Kostja juhatus, osanikud ja tegelik kasusaaja on samad, mis olid ScandicTexil enne

äriregistrist kustutamist. Kostja juhtorgani liige ja osanik kattuvad ScandicTexi juhatuse

liikmete ja osanikuga (I kd tlk 75 – 78pöördel).

13. Põhimõtteliselt on kostja iga üksiku ettevõtte ülemineku elemendi kohta, millele hageja

tugineb, vastu väitnud seda, et üksnes see üksik element ei kinnita ettevõtte üleminekut

ScandicTexist ScandicTex Pro-le. Kohus nõustub iseenesest sellega, et üksikud elemendid ei

saa ettevõtte üleminekut kinnitada. Praegusel juhul on aga kohus hinnanud ettevõtte ülemineku

elemente eraldi ja leiab, et koostoimes viitavad kõik asjaolud sellele, et ScandicTexi ettevõte

läks üle ScandicTex Pro-le.

Mõlema ettevõtte majandustegevus oli sama. Riigikohtu seisukoha järgi ei pea

majandustegevus olema isegi sama ja ettevõtte üleminekuks piisab, kui see on sarnane (vt

RKTKo 2-18-2908/47, p 14.1, 3-2-1-131-11, p 10). Kui samale majandustegevusele lisada

kostjate juhtorganite, osaniku ja kontaktandmete kattuvus, kodulehekülje identsus, suurema osa

töötajate ülevõtmine, samade ruumide, sh sisustuse ja vara kasutamine, tegevusvaldkonna

muutumine ning käibe kasv, siis tähendab see koostoimes seda, et ScandicTex ettevõte tuleb

lugeda üle läinuks ScandicTex Pro-le. Samal ajal kui ScandicTex tegevus lõppes ja käive lakkas

olemast, on alanud kostja tegevus ja tekkinud käive. Seega on eeltoodust tulenevalt tõendatud,

et ScandicTexi ettevõte läks üle kostjale ja kostja vastutab solidaarselt koos ScandicTexiga

VÕS § 183 lg 1 alusel hageja kohustuste täitmise eest.

Kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja

nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt

neist (VÕS § 65 lg 1). Hageja on esitanud nõude mõlema ettevõtte vastu, kuid 11.04.2022 võttis

hageja nõude ScandicTexi õigusjärglase UÜ WagdlandPro vastu tagasi, mistõttu on kohus

jätnud hageja nõude UÜ WagdlandPro vastu läbi vaatamata. Eeltoodust tulenevalt juhul, kui

kohus tuvastab, et esineb õiguslik alus müügilepingu taganemise tõttu ostusumma

tagastamiseks ning kahju hüvitamiseks, on ScandicTex Pro kohane kostja kohustuse täitmiseks.

Asja vastavus lepingutingimustele

14. VÕS § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle

olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks

omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma

asja vastu. Hageja nõuab kostjalt lepinguga määratud ostuhinna tagastamist.

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et nad sõlmisid müügilepingu, mille alusel esitatud arvel

alusel tasus hageja kostjale 25.03.2019 17 200 eurot. Kostja andis hagejale haaratsid üle ja

hageja võttis need vastu. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejale üleantud asi vastab

lepingutingimustele või on tegemist asja lepingutingimustele mittevastavusega, mille eest

kostja vastutab ning mille tõttu oli hageja õigustatud lepingust taganema ja nõudma kostjalt asja

tagastamisel lepingu alusel makstud raha tagastamist, sh nõudma kahju hüvitamist.

15. Hageja soovis osta neli (4) komplekti haaratseid 54E1 tüüpi rööbaste tõstmiseks laevalt

maismaatranspordile selliselt, et korraga tõstetakse neli (4) rööbast. Ühe 54E1 rööpa pikkus on

50 meetrit ja kaal 2 738,50 kg (I kd tlk 187-189) ning selle asjaolu üle pooled ei vaidle.

Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja müüs hagejale haaratsid UIC54_WLL6 000kg_216.4.3

(I kd tlk 9) ning nimetatud haaratsite tehniliste andmete kohaselt suudab kirjeldatud tõstevahend

tõsta neli (4) rööbast maksimaalse kaaluga 1 500 kg iga tõstepunkti kohta (I kd tlk 38).

ScandicTex Pro on 16.12.2020 menetlusdokumendis märkinud, et kuna sertifikaadi kohaselt oli

seade ette nähtud nelja (4) kuni 18 m pikkuse relsi üheaegseks tõstmiseks kogukaaluga 6 000

kg (4 x 1 500), ei olnud tarnitud seade ette nähtud nii pikkade ja raskete rööbaste

ümberlaadimiseks (I kd tlk 175pöördel p 5). Samal ajal ei ole kostja esitanud vastuväidet hageja

väitele, et ScandicTex teadis müügilepingu sõlmimise ajal, et hageja vajab haaratseid 54E1

tüüpi rööbaste tõstmiseks. Lisaks, 12.01.2022 istungil on ScandicTex Pro avaldanud, et „rööpad

olid 50 meetrised, ekspertiisist nähtuvalt oli võimalik tõsta./…/jään võlgu vastuse, kas muudab

asja meie jaoks kui 4 rööbast kokku 50 meetrit.“ (II kd tlk 20pöördel 00:12:47 ja tlk 21

00:17:37).

Kohus asub seisukohale, et kuna hageja tellis kirjeldatud haaratseid neli (4) komplekti ning

lähtudes ScandicTexi poolt esitatud ja millele ScandicTex Pro menetluses edaspidi tugines,

haaratsite sertifikaadil avaldatud andmetest (4x 1 500 kg ja 18 m), pidi seega olema võimalik

tõsta nelja (4) komplektiga nelja (4) kuni 72 m relssi (18 m x 4 relssi), kogukaaluga 24 000 kg

(6 000 kg x 4 haaratsit), iga rööpa kaal kuni 6 000 kg (6 t). Iseenesest, kuigi ScandicTex Pro

sellekohased väited on olnud menetluses vastuolulised, on kostja ise asjatundja arvamusele

tuginedes jõudnud järeldusele, et müüdud nelja (4) komplekti haaratsitega oli võimalik tõsta

hageja rööpaid. Tuginedes eeltoodule pidi seega olema nelja (4) komplekti ostetud haaratsitega

võimalik tõsta hageja 54E1 tüüpi rööpaid.

16. VÕS § 217 lg 1 kohaselt ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige

koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka

asja juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 217 lg 2 kohaselt asi ei vasta muu hulgas

lepingutingimustele, kui: 1) asjal ei ole kokkulepitud omadusi; 2) kokkuleppe puudumisel asja

omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja

lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja või mõistlikult tugineda müüja

erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt

kasutatakse. VÕS § 218 lg 1 esimene lause sätestab, et müüja vastutab asja lepingutingimustele

mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko

ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. VÕS § 219 lg 1 kohaselt kui ostja

on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata

üle vaatama või üle vaadata laskma.

Eelnevalt tuvastas kohus, milliseks otstarbeks hageja haaratsid ostis, sh millele pidid haaratsid

vastama. Järgmisena tuvastab kohus, kas ostetud haaratsid olid puudustega ja kas see puudus

oli haaratsite hagejale üleandmise ajal.

Pooled ei vaidle selle üle, et 08.10.2019 võttis hageja ostetud haaratsid esmakordselt kasutusele.

Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et 08.10.2019 ja 09.10.2019 peatati haaratsite kasutamine

ja sellest teavitati ka ScandicTexi esindajat, sest üks haaratsi mokkadest ei lasknud rööpaid

välja ja rööbas jäi sinna kinni, teised mokad ei avanenud üldse, samuti kukkus rööbaste

tõstmisel üks rööbas mokast välja, sh viidi 08.10.2019 ScandicTex esindaja juuresolekul läbi

haaratsite ülevaatus, kuid ScandicTex leidis, et haaratsid on töökorras ja laadimistöid on

võimalik edasi teostada (I kd tlk 10-13).

Seega ei vaidle pooled kokkuvõtlikult selle üle, et rööbaste tõstmine laevalt kaile/lattu/maismaa

transpordile ei möödunud takistusteta. Poolte vahel on vaidlus selles, kas tööd olid takistatud

kuna haaratsid ei vastanud lepingutingimustele ja puudus esines haaratsite üleandmise ajal või

oli tegemist kasutajapoolse hooletusega ning kas esinevad müüja vastutust välistavad asjaolud.

ScanticTex Pro leiab, et hageja ei ole tõendanud, et seadme tarnimise ajal ei olnud seade

töökorras, seda enam, et sertifikaadi kohaselt on seadet tehases testitud ja ettenähtud

kandevõimet kinnitatud ning enne probleemide tekkimist oli hageja saanud osa rööpaid laevalt

maha laadida (I kd tlk 175pöördel).

Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes selgitatakse, et müüja vastutab puuduste eest,

mis olid asjal olemas juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko ostjale ülemineku hetkel.

Seaduse kohaselt ei pea müüdud asja üleandmise ajal VÕS §-s 217 nimetatud

lepingutingimustele mittevastavus veel avalduma, müüja vastutusest piisab, kui riski ülemineku

hetkel on olemas hiljem avaldunud lepingutingimustele mittevastavuse põhjustanud asjaolu,

sest konstruktsiooni- või tootmisviga, mille kahjulik tagajärg võib avalduda alles pärast

pikaajalist kasutamist. Seetõttu tuleb tuvastada, et kas selle on põhjustanud asjal algusest peale

olnud omadused või pärast asja üleandmist toimunud sündmused, eelkõige välisest mõjutusest

või mittenõuetekohasest või -eesmärgipärasest kasutamisest tingitud puudused. Ostja peab

väidetavalt lepingutingimustele mittevastava asja üleandmise korral suutma tõendada nii

lepingutingimustele mittevastavusele viitava puuduse olemasolu asjal kui ka seda, et puudus

või selle põhjus eksisteeris juba asjal üleandmise hetkel. Kui ostja tõendab asja

lepingutingimustele mittevastavuse, kehtib VÕS § 218 lg 1 eeldus, et selle eest vastutab müüja.

Müüja võib sellisel juhul vastutuse vältimiseks tugineda mõne müüja vastutust välistava asjaolu

esinemisele – puuduse põhjustas ostja või ostja teadis või pidi teadma asja puudusest, müüja

vastutus on välistatud või ostja hilines puudusest teatamisega (Võlaõigusseadus II, lk 104 p

3.2.1 ja lk 105 p 3.2.2. a)).

Seega müüja (kostja) vastutab müüdud asja puuduse eest eelkõige siis, kui on täidetud

järgmised tingimused (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-11, p 19):

• puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (VÕS § 218 lg 1);

• puudus ei tulenenud ostjast (VÕS § 101 lg 3);

• ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma (VÕS § 218 lg

4);

• sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda

(VÕS § 221 lg 2);

• ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest

teada sai või pidi teada saama, v.a kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav

(VÕS § 220 lg 3), puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu (VÕS § 221

lg 1 p 1) või kui müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale

(VÕS § 221 lg 1 p 2).

Hageja on esitanud haaratsite lepingutingimustele mittevastavuse tõendamiseks asjatundja

arvamuse. Hindamise aruandes nr 119-19-0472 on asjatundja Aleksander Iivanainen märkinud,

et ülevaatuse ajal ilmnes, et juba sisselülitatud lukustussüsteemiga asendis haaratsi mokad

ulatuvad plaatide vahelt välja (mõned rohkem, mõned vähem). Rööpatõstehaaratsi toimivuse

kontrollimiseks viidi läbi proovitõstmise katsed. Proovitõstmise ajal kaks haaratsit paigaldati

neljale (4) relsile, tõsteti relsse 54E1 ja vabastati lukustussüsteem. Peale tõstmise alustamist

haaratsi mokad läksid relsipea alla ja iseblokeerusid. Tõstmist oli võimalik teostada. Peale alla

laskmist ja lukustussüsteemi sisselülitamist kõik mokad relsipea alt täielikult välja ei tulnud ja

üks kahest haaratsist ei saanud relssidest lahti. Katset korrati, vahetades ühe haaratsi välja, kuid

haaratsite relssidest lahtisaamine oli järjekindlalt takistatud. Asjatundja hinnangul on

rööpatõstehaaratsi toimimise tõrkumine põhjustatud haaratsi mokkade ebatäpsest liikumisest

haaratsi suletud mokkadega ja avatud mokkadega asendites (I kd tlk 15 – 15a).

Tuginedes asjatundja arvamusele ning kostja ei ole seda ka vaidlustanud, et haaratsite töös

esinesid puudused. Kostja on menetluses vastuväitena asunud seisukohale, et asja üleandmisel

haaratsitel puudusi ei olnud, sest haaratseid oli tehases testitud ning selle kohta on väljastatud

sertifikaat (I kd tlk 38 – 39) ning haaratsitel avaldunud puudused oli tingitud hageja enda

hooletusest. Samuti on kostja märkinud, et hageja sai haaratsite valduse 2019.aasta koos

sertifikaadiga, mingeid pretensioone haaratsite omadusele hageja kuni laadimistööde alguseni

hageja ei esitanud.

Esiteks asub kohus seisukohale, et asjas esitatud sertifikaat ei tõenda, et asjal ei olnud puudusi

haaratsi üleandmise ajal. Asjatundja on arvamuses märkinud, et esitatud rööpatõstehaaratsitel

puudusid märgistused, mille tõttu identifitseerida täpset tüüpi ei olnud võimalik (I kd tlk

15pöördel p 4.1). Tuginedes asjatundja sellekohasele tähelepanekule, asub kohus seisukohale,

et kuna ScandicTex poolt müüdud haaratsitel puudusid identifitseerimist võimaldavad

märgistused, ei tõenda ScandicTex esitatud sertifikaat, et müüdud haaratsid olid tehases testitud

ja nende kandevõimet kinnitatud. Kohus lisab, et isegi kui haaratsitel oleks olnud vajalik

märgistus, puudub sertifikaadil siiski konkreetne märgitus, mille abil saaks müüdud haaratseid

seostada sertifikaadil antud kinnitustega. Seega ei ole kohtu hinnangul kostja poolt tõendatud,

et tootja poolt on antud kinnitus tõstevõime ja puuduste puudumise kohta. Kohus juhib

tähelepanu ka sellele, et kui haaratsid anti hagejale üle 2019. aasta märtsis, siis sertifikaat

kannab 24.05.2019 kuupäeva. Seega ei saa esitatud sertifikaat kinnitada ka seetõttu müüdud

haaratsite testimist ja kandevõimet, sh lepingutingimustele vastavust haaratsite hagejale

üleandmise ajal.

Kostja on väitnud, et haaratsite puudused olid tingitud hageja hooletusest. Kostja ei ole oma

vastuväidet kooskõlas TsMS § 230 lg-ga 1 tõendanud, mistõttu on kostja sellekohane väide –

puudus oli tingitud hagejast – paljasõnaline ja tõendamata. Samuti ei ole asjakohased kostja

väited selle kohta, et kuna asjatundja arvamuse kohaselt oli tõstete tegemine võimalik ning relss

kukkus haaratsi vahelt välja hageja enda vea tõttu, sest puudus ei seisnenud üksnes rööpa maha

kukkumises, vaid tõste järgselt ei vabastanud haaratsid rööpaid (I kd tlk 15pöördel, p 4.1

viimane lause). Tuginedes asjatundja järeldusele, et rööpatõstehaarats ei toimi fikseeritud

tõrkumistega tootja kirjeldatud viisil ning et esitatud töövahendi konstruktsioon erines juhendi

joonisel olevast haaravate mokkade kinnituse poolest kuna kuue (6) sisemiste mokkade kinnitus

oli ühel tikkpoldil, leiab kohus, et haaratsite puudused esinesid haaratsitel juba haaratsite

hagejale üleandmise ajal hoolimata sellest, et hageja oli saanud enne puuduste ilmnemist osa

rööpaid laevast maismaatranspordile ümber laadida (kahjulik tagajärg avaldus alles pärast

kasutamist).

17. Asja ülevaatamise kohustuse täitmise osas märgib kohus, et eristada tuleb tavapärasel

ülevaatamisel avastatavaid puudusi nn varjatud puudustest, s.o lepingutingimustele

mittevastavusest, mida ostja ei võinuks avastada asja temalt eeldatava hoolsusega üldiselt

väliselt üle vaadates. Majandustegevuses sõlmitud lepingu puhul kaotab ostja õiguse tugineda

ostetud asja lepingutingimustele mittevastavusele, kui ta õigeaegselt asja üle ei vaadanud ja

lepingutingimustele mittevastavusest ei teatanud, üksnes juhul, kui lepingutingimustele

mittevastavus oli selline, mille ostja oleks tavalist hoolsust rakendades võinud asja

ülevaatamisel avastada (vt ka RKTsKo 30.11.2005 ts.asjas nr 3-2-1-131-05, p 13). Ka

majandustegevuses tegutsev ostja ei pea eeldama, et talle tarnitakse lepingutingimustele

mittevastav asi, ning üldjuhul rakendama erakorralisi meetmeid asja lepingutingimustele

mittevastavuse tuvastamiseks, s.o näiteks antud juhul teostama seadme testimise enne selle

paigaldamist objektile. Vastutusest varjatud puuduste eest vabaneb müüja VÕS § 220 lg-le 3

tuginedes üksnes juhul, kui ostja ei teatanud puudustest mõistliku aja jooksul pärast seda, kui

ta sai puudustest teada või pidi teada saama. Ostjalt eeldatav hoolsus sõltub kohtupraktikast

tulenevalt nt ostetud asja ainulaadsusest, komplitseeritusest, kasutuseesmärgist, väärtusest ja

pakendi iseärasustest jne. Kohtu hinnangul oli antud juhul tegemist puudusega, mida visuaalsel

vaatlusel ei oleks hageja haaratsite puudusi enne nende kasutuselevõttu saanud seadme

ülevaatusel tuvastada. Samuti ei oleks olnud mõistlik oodata, et hageja oleks ostetud haaratseid

viivitamata üle vaadata lasknud/testinud, et tuvastada haaratsite konstruktsiooni erinevused

võrreldes juhisega või, et kas ostetud haaratsitega oleks saanud eesmärgipäraseid laadimistöid

teostada, sest haaratsid olid ostetud 54E1 tüüpi rööbaste tõstmiseks ning need rööpad saabusid

Muuga sadamasse alles 07.10.2019 (I kd tlk 187 – 188).

Kuna kostja ei esitanud vastuväidet selle kohta, et hageja ei teavitanud ScandicTexi puudusest

mõistliku aja jooksul, loeb kohus hageja puudustest teavitamise esitatuks mõistliku aja jooksul

(VÕS § 220 lg 1) ega ole kaotanud õigust tugineda lepingutingimustele mittevastavusele.

Kokkuvõtvalt, võttes arvesse, et kohus tuvastas, et ostetud haaratsid ei vastanud

lepingutingimustele, lepingule mittevastavus esines haaratsite hagejale üleandmise ajal ning

hageja teatas puudustest mõistliku aja jooksul, vastutab müüja haaratsite lepingutingimustele

mittevastavuse eest.

Lepingust taganemine

18. Kui müüdud asi ei vasta lepingutingimustele ja müüja selle eest vastutab, saab ostja

kasutada müüja vastu lepingutingimustele mittevastava asja üleandmisel kohaldatavaid

õiguskaitsevahendeid. Üldjuhul on lepingulise kohustuse rikkumise puhul kohaldatavate

õiguskaitsevahendite kohaldamise eeldused ning õiguskaitsevahendite sisu reguleeritud VÕS

üldosa §-s 108jj. Müügilepingu peatükk kehtestab lisaks nimetatud üldistele sätetele siiski

olulisi erinorme. Hageja taganes lepingust 22.10.2019 ning määras tähtaja tasutud ostusumma

ning asjatundja arvamusele kulunud raha kui kahju hüvitamiseks (I kd tlk 19 - 21).

19. VÕS § 116 lg 1 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool

on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Olulise

lepingurikkumisega on VÕS § 116 lg 2 kohaselt eelkõige tegemist, kui: 1) kohustuse rikkumise

tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust

lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust

tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti

ette näinud; 2) rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole

huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; 3) kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse

tõttu; 4) kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et

teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi; 5) teine lepingupool ei täida oma ükskõik

millist kohustust VÕS §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab,

et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. Sama paragrahvi lõike 3 järgi ei ole lepingust

taganemine kohustuse täitmiseks VÕS §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega andmata lubatud,

kui kohustust rikkunud lepingupool kannaks teise lepingupoole lepingust taganemise korral

kohustuse täitmiseks või täitmise ettevalmistamiseks tehtud kulutustega võrreldes

ebamõistlikult suurt kahju. Siiski võib lepingust täiendavat tähtaega andmata taganeda, kui

rikuti käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud kohustust või kui teine lepingupool

teatab, et ta oma kohustust ei täida.

Seega võib ostja müügilepingust VÕS §-s 116 sätestatud eeldustel taganeda, kui

lepingutingimustele mittevastavus kujutab endast olulist lepingurikkumist VÕS § 116 lg 2

tähenduses. Üldjuhul peab ostja selleks andma müüjale täiendava tähtaja, mille kestel on

võimalik lepingutingimustele mittevastavus asja parandamise või asendamise läbi heastama.

VÕS § 223 loetleb täiendavad olulise lepingurikkumise alused juhuks, kui müüdud asi ei vasta

lepingutingimustele. Müügilepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 223 lg-te 1-3 kohaselt

loetakse müüjat müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või

asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja

parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle

lepingutingimustele mittevastavusest teatamist (lg 1). VÕS § 223 lg-tes 1 ja 2 nimetatud juhul

ei pea ostja määrama müüjale tema kohustuse täitmiseks VÕS §-s 114 nimetatud täiendavat

tähtaega ning võib muu hulgas lepingust taganeda.

VÕS kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et kuna VÕS § 223 üksnes täiendab üldosas

sisalduvat lepingust taganemise kui rikkumise tagajärjel tekkiva õiguskaitsevahendi

regulatsiooni, kehtivad taganemisõiguse teostamise eelduste osas VÕS §-d 116 – 118 koos §-s

223 sätestatud erisustega. Müügilepingu müüjapoolse rikkumise korral, mis väljendub

lepingutingimustele mittevastava asja üleandmises ostjale, tulenevad olulise lepingurikkumise

alused eelkõige VÕS §-st 223, s.t lepingutingimustele mittevastava asja üleandmise korral

tuleks olulise lepingurikkumise olemasolu kontrollida esmalt VÕS § 223 alusel ning seejärel

VÕS § 116 lg 2 alusel (Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne II, lk 126 – 127, p 3.1).

20. Tuginedes eeltoodule tuvastav kohus seega järgmisena, kas tegemist oli müügilepingu

olulise rikkumisega, kontrollides esmalt olulise lepingurikkumise olemasolu VÕS § 223 alusel

ja alles seejärel vajadusel VÕS § 116 lg 2 alusel.

21. Haarats ei vastanud lepingutingimustele, kuna haaratsitega ei olnud võimalik tõsta nelja

(4) 54E1 tüüpi rööbast, milleks hageja haaratseid üldse vajas, kuna haaratsid ei olnud töökorras,

s.t ScandicTex müüs hagejale haaratsid, millel puudusid kokkulepitud omadused. Kostja ei ole

vaidlustanud hageja esitatud väidet, et ScandicTex teadis müügilepingu sõlmimisel, et hageja

vajab haaratseid 54E1 tüüpi rööbaste tõstmiseks. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja teavitas

ScandicTexi 08.10.2019 ja 09.10.2019 tõstmisel tekkinud takistustest, mis peamiselt seisnesid

haaratsite relssidest mitte lahti saamises ning ScandicTexi esindaja käis 08.10.2019 koha peal

olukorraga tutvumas, kuid mingeid samme olukorra parandamiseks ette ei võetud. ScandicTex

juhatuse liige pakkus alles 22.10.2019 e-kirjas pärast taganemisavalduse saamist, et saavad viia

haaratsid parandusse või asendada (I kd tlk 22). Seega teades, et laadimistööd tuleb teostada

kiiresti, kuid laadimine oli takistatud haaratsite puuduste tõttu, keeldus müüja õigustamatult

haaratsite parandamisest või asendamisest pärast puudustest teada saamist ning oli valmis seda

tegema alles pärast seda, kui hageja oli kaotanud huvi ja vajaduse haaratsite osas (vajalik

laadimistöö oli teostatud juba teiste haaratsitega), mistõttu esinevad kohtu hinnangul

müügilepingu olulise lepingurikkumise eeldused VÕS § 223 alusel. Kohus lisab, et kohtu ette

toodud asjaoludest ei nähtu, et ScandicTex oleks pärast 08.10.2019 esmakordselt puudustest

teada saamist, sh pärast asjatundja arvamuse aruande koostamist (17.10.2019) väljendanud oma

tegudega kuidagi valmisolekut haaratsite asendamiseks või parandamiseks, mistõttu oli kohtu

hinnangul käesoleva kaasuse asjaolusid arvesse võttes (laadimine laevalt maismaale pidi

toimuma vähemalt kahe päeva jooksul ning maismaalt maismaatranspordile kuu jooksul)

möödunud 22.10.2019 mõistlik aeg haaratsite parandamiseks või asendamiseks. 22.10.2019

pakkus ScandicTex välja, et saab võtta parandusse või alustada uute tootmist (I kd tlk 22).

Samuti leiab kohus, et isegi kui lugeda, et kuna hageja ei ole tõendanud, et ta oleks andnud

kostjale 08.10.2019 ja/või 09.10.2019 puudustest teavitamisel tähtaega haaratsite asendamiseks

või parandamiseks või 22.10.2019 ei olnud mõistlik aeg seadme parandamiseks või

asendamiseks möödunud ja hageja ei saa tugineda asjaolule, et müüja keeldus põhjendamatult

seadme parandamisest või asendamisest või ei teinud seda mõistliku aja jooksul pärast talle

lepingutingimustele mittevastavusest teatamisest, ei oleks haaratsite parandamine olnud ka

objektiivselt võimalik (asja parandamine või asendamine ei ole võimalik), sest koorem pidi

olema laevalt maha laaditud kahe (2) päeva jooksul, s.o hiljemalt 10.10.2019.

Lisaks eeltoodule asub kohus seisukohale, et kuna ostetud haaratsite vastavus

lepingutingimustele oli hageja huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu, kuid kuna

haaratsitega ei olnud võimalik rööpaid kahe (2) päeva jooksul laevalt maismaale maha laadida

ning kuu jooksul maismaalt maismaatranspordile maha laadida, oli tegemist olulise

lepingurikkumisega ka VÕS § 116 lg 2 p 2 alusel ning hagejal puudus kohustus anda

ScandicTexile täiendava tähtaja puuduse kõrvaldamiseks (VÕS § 116 lg 4 teine lause).

Kokkuvõtvalt leiab kohus, et ScandicTex rikkus oluliselt lepingust tulenevat kohustust nii VÕS

§ 223 kui ka VÕS § 116 lg 2 alusel ning hagejal oli õigus lepingust taganeda täiendavat tähtaega

andmata.

22. Järgmisena kontrollib kohus, kas lepingust taganemiseks olid täidetud ka lepingust

taganemise formaalsed eeldused. VÕS § 118 lg p 1 sätestab, et taganemiseks õigustatud

lepingupool kaotab õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja

jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi teada saama. Hageja

saatis ScandicTexile taganemisavalduse 22.10.2019. Kostja ega ScandicTex ei ole esitanud

vastuväidet (kostja hinnangul ei olnud täidetud taganemise materiaalsed eeldused), et hageja ei

esitanud taganemisavaldust mõistliku aja jooksul, mistõttu loeb kohus, et hageja taganemise

avaldus on esitatud mõistliku aja jooksul.

23. Tuginedes eeltoodule on hageja ostusumma tagastamise nõue põhjendatud ja tuleb

rahuldada. Kohus mõistab ScandicTex Pro-lt hageja kasuks välja 17 200 eurot.

Kahju hüvitamise nõue

24. Hageja esitas kostja vastu ka kahju hüvitamise nõude kogusummas 53 863,72 eurot.

Rööbaste haaratsid olid ostetud rööbaste mahalaadimiseks Muuga sadamas laevalt kaile (laev-

kai) ja seejärel kailt maismaatranspordile (rongi vagunitele, kai-vagun). Rööbaste veoteenuseid

meritsi osutas hagejale SIA Sigment. Laev jõudis Muuga sadamasse 08.10.2019 ning vastavalt

poolte kokkuleppele pidi olema koorem laevalt maha laetud kahe (2) päeva jooksul, so hiljemalt

10.10.2019 (I kd tlk 187 – 188). Rööbaste mahalaadimistöid teostas Muuga sadamas HHLA (I

kd tlk 28 – 29pöördel).

24.1

Seoses sellega, et hageja parter HHLA ei saanud algselt mõeldud haaratsit

kasutada, lõpetati koorma maha laadimine laevalt alles 12.10.2019 (I kd tlk 190 – 195).

Tulenevalt sellest, et laev seisis müüja minetuste tõttu koormaga Muuga sadamas kaks päeva

kauem kui oli hagejaga kokkulepitud, tekkisid SIA-l Sigment täiendavad nõuded (laeva

seismajäämistasu) hageja vastu summas 9 777,78 eurot (I kd tlk 30, 199 – 201). Hageja on

antud kulud kandnud ning nõuab 9 777,78 euro hüvitamist kostja poolt.

24.2

HHLA

teenustasu

(tariifi)

suurus

sõltus

haaratsi

laadimisvõimekusest

ja

mahalaadimistööde ajagraafikust. Neljane haarats võimaldab tõsta korraga nelja rööbast, mis

pidi tagama rööbaste mahalaadimise laevast kahe (2) päeva jooksul ja pealelaadimise

maismaatranspordile ühe (1) kuu jooksul alates tööde alustamisest (I kd tlk 28 – 29pöördel).

HHLA oli hinnapakkumise tegemisel ja lepingu sõlmimisel tariifi määramisel arvestatud, et

kokkulepitud tariif kehtib olukorras, kus HHLA laeb hagejale kuuluvad rööpad hageja poolt

antud haaratsiga ühe (1) kuu jooksul, alates tööde alustamisest, s.o. hiljemalt 08.11.2019.

Seoses sellega, et ScandicTex poolt müüdud haaratsid olid puudustega ja nendega ei olnud

võimalik tõsta nelja (4) rööbast korraga, tõstis HHLA rööpaid laevalt ühe kaupa, mistõttu

pikenes rööbaste laadimise aeg kolm (3) korda. Seetõttu teatas HHLA 11.10.2019 hagejale, et

ta tõstab tariifi seoses laadimistööde tegelikule ümberlaadimise skeemile (I kd tlk 16; 17 –

18pöördel). Hagejal tekkis kahju HHLA tariifide kallinemise tõttu kokku 42 335,44 eurot

(14 941,25 + 27 394,19) järgmiselt:

-

Esimese etapina nägi esialgne ümberlaadimise skeem ette, et rööpad pidid olema maha

laaditud haaratsitega laevalt platvormidele ja lattu. Laevaga tarniti Muuga sadamasse

3 105,697 tonni rööpaid (I kd tlk 190 - 195). HHLA 29.10.2019 arve TKE0-005024

kohaselt oli laevalt platvormile maha laaditud 109,560 tonni rööpaid ja laevalt lattu

maha laaditud 2 996,137 tonni rööpaid, kokku 3 105,697 tonni rööpaid (I kd tlk 196).

Arve maksumus kokku 53 021,22 eurot (km/ta). Antud arve koostamisel ja teenuste

osutamisel oli rakendatud tariifi laev-platvorm 23,15 eur/t ja tariifi laev-ladu 16,85 eur/t

(I kd tlk 17). Esialgse tariifi kohaselt pidi hageja maksma samade teenuste eest tariifi

laev-platvorm 16,5 eur/t ja laev-ladu 7,85 eur/t (vt I kd tlk 28), so kokku 25 627,03

eurot. Erinevus esialgse tariifi ja uue tariifi vahel on kokku 27 394,19 eurot ja see on

kahju, mis hageja nõuab kostjatelt (I kd tlk 196).

-

Teise etapina pidid rööpad kaaluga 2 996,137 tonni saama haaratsitega maha laaditud

laost platvormidele. HHLA 30.11.2019 arve nr TKE0-005768 ja 31.10.2019 arve nr

TKE0-005322 kohaselt oli rööbaste, kaaluga 2 996,377 tonni, mahalaadimise tariif

19,85 eur/t ja maksumus kokku 59 316,74 eurot (I kd tlk 197 - 198). Sama teenuse

esialgne tariif, mida oleks rakendatud töökorras haaratsite kasutamisel, mis

võimaldavad tõsta korraga nelja rööbast, oli 14,85 ning sellisel juhul oleks hageja

tasunud 44 375,49 eurot, so 14 941,25 euro võrra vähem.

24.3

Asjatundja arvamuse eest tasus hageja 450 eurot (km/ta, I kd tlk 27).

24.4

Hageja kohtueelsed õigusabikulud on kokku 1 300,50 eurot (km/ta) üheksa (9) tunni

eest tunnihinnaga 144,50 eurot – nõudekirja koostamine ja saatmine.

25. Eeldatakse, et rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb

täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest

tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega

viivitamine. VÕS § 101 lg 1 sätestab, et kui võlgnik on oma kohustust rikkunud, võib

võlausaldaja nõuda p 3 alusel kahju hüvitamist ja p 6 järgi rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral viivist.

VÕS § 115 lg 1 alusel kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega

või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja

arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest

tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 115 lg 3 järgi võib kohustuse täitmise asemel

kahju hüvitamist nõuda ka täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja

määramisel ei oleks tulemust, samuti VÕS § 116 lg 2 p-des 1–4 nimetatud juhtudel või kui

asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik. VÕS § 127 lg 1 kohaselt

on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult

lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat

asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 2 alusel ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles

kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel

kahju hüvitamise kohustus tekkis. VÕS § 127 lg 3 järgi lepingulist kohustust rikkunud

lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või

pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või

raske hooletuse tõttu. VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui

asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju

on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

Seega lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduseks on see,

et teine pool on lepingut rikkunud ja vastutab selle eest, kahju oli hõlmatud rikutud lepingulise

kohustuse kaitse-eesmärgiga ja teisele poolele ettenähtav ning rikkumise ja kahju vahel

eksisteerib põhjuslik seos (RKTsKO nr 3-2-1-5-12, p 27).

26. Antud juhul puudub vaidlus selles, et ScandicTex teadis müügilepingu sõlmimisel seda,

et hageja soovib ostja haaratsit, millega on võimalik ümber laadida ühe (19 korraga neli (4)

54E1 tüüpi rööbast; haarats ostetakse sadamas konkreetse rööbaste partii mahalaadimiseks

laevalt ja sealt edasi maismaatranspordile; rööbaste tõsted sadamas toimuvad lühikese

ajavahemiku jooksul ning rööbaste mahalaadimine laevalt tuleb teostada loetud päevade

jooksul (vt I kd tlk 2, p 2.4. – 2.5).

See tähendab, et ScandicTex pidi teadma, et müügilepingu rikkumise korral võib hagejal

tekkida kahju kui laadimistöid ei teostata planeeritud aja jooksul.

Riigikohus on 26.10.2021 lahendi nr 2-19-7379 p-s 19 selgitanud, et VÕS § 127 lg-t 2 tuleb

kohaldada ka õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise juhtudel ning selle sätte kohaldamisel

(st rikutud kohustuse kaitse-eesmärgi kindlakstegemisel) tuleb mh arvestada sellega, kuivõrd

ettenähtav oli kahjulik tagajärg mõistlikule isikule. Piiratud on eelkõige teoga liialt kauges

põhjuslikus seoses oleva tagajärje eest hüvitise määramine (vt RKTKo 6.06.2018 nr 2-16-

14655/24, p 15.1 ja RKHKo 7.10.2015 nr 3-3-1-11-15, p 12). 13.02.2014 lahendi ts.asja nr 3-

2-1-178-13 p-s 12 on Riigikohus märkinud, et kahju ettenähtavuse puhul on oluline selgitada,

kas lepingut rikkunud pool pidi arvestama lepingurikkumise korral selliste tagajärgedega, s.o

sellist liiki ja sellise suurusega kahju tekkimisega. Kahju ettenähtavust tuvastades tuleb

arvestada üldjuhul seda, kas lepingut rikkunud pool nägi või pidi asjas esile toodud asjaoludel

kahju ette nägema, kuid majandus- ja kutsetegevuses lepingut rikkunud poole puhul saab

lähtuda ka sellest, mida pidi ette nägema sellel majandus- või kutsealal tegutsev keskmine

mõistlik isik. Majandus- ja kutsetegevuses tegutsevale isikule on üldjuhul ettenähtav, et

kohustuse rikkumine võib tuua teisele lepingupoolele kaasa vastutuse teiste lepingupartnerite

ees, sh võib olla ettenähtav kohustus maksta kohustuse täitmisega viivitamise tõttu leppetrahvi

või kohustus hüvitada kolmandale isikule kohustuse täitmisega viivitamise tõttu tekkinud

kahju. Muu hulgas on Riigikohus leidnud, et kuigi ühe isiku tegu võib olla teise isiku kahju

põhjuseks, ei tähenda see seadusest tulenevalt alati seda, et põhjusliku seose olemasolul tuleks

hüvitisnõue rahuldada. VÕS § 127 lg-d 2 ja 3 võimaldavad seega jätta tähelepanuta lepingulise

kohustuse rikkumise negatiivsed tagajärjed, mis on küll põhjuslikus seoses lepingu

rikkumisega, kuid on mõistliku inimese seisukohalt vaadates erakordsed (vt RKTsKO

26.09.2006 3-2-1-53-06).

Tuginedes eeltoodule ning lähtudes, milles hageja kahju seisneb, on kohtu hinnangul hageja

kahju hüvitamise nõue põhjendatud osaliselt.

26.1. Laeva seismajäämistasuga seotud kahju – asjas esitatud asjaoludega on tõendatud, et

eeldatav lossimise aeg pidi olema 1,5 kuni 2 päeva ning laeva eeldatav lahkumisaeg pidi olema

09.07.2019 hilisõhtul (I kd tlk 188). Asjas on leidnud tõendamist, et ostetud haaratsid ei

vastanud lepingutingimustele, mille eest vastutas müüja. Kuna ScandicTex pidi teadma, et

haaratsid ostetakse selleks otstarbeks, et laevaga toodud rööpad tuleb loetud päevade jooksul

laevalt maha laadida, siis kohtu hinnangul pidi ScandicTex ette nägema, et mistahes

haaratsitega seotud puudus võib tuua kaasa laadimistööde pikenemise, mille tõttu peab laev

viibima sadamas ettenähtust kauem ja see võib hagejale tuua kaasa täiendavaid kulusid.

Seetõttu on kohtu hinnangul hageja kahju hüvitamise nõue summas 9 777,78 eurot põhjendatud

ja tuleks kostjalt välja mõista.

26.2.

Tegeliku ümberlaadimise skeemi rakendamisega seotud kahju – hageja kandis

väidetavalt kahju seetõttu, et kuna HHLA-le hageja poolt toodud haardemehhanismide

ebasobivuse ning mitte töökorras oleku tõttu tekkisid probleemid, ei olnud HHLA-l võimalik

osutada teenust esialgse ümberlaadimise skeemi rakendades ning seetõttu tõstis HHLA tariife

proportsionaalselt vastavalt tegelikule ümberlaadimise skeemile. Kohtu hinnangul pidi

ScandicTex müügilepingu sõlmimisel ette nägema kahju, mis tekib laadimistööde venimisega,

kuid antud juhul on HHLA tõstnud tariife juba enne kui lõplikud laadimistööd pidid lõppema,

s.o enne 08.11.2019 (tariife tõsteti juba 11.10.2019). Samuti toimub arvestus tonnides, s.o mitu

tonni tuleb laadida, mitte tundides/päevades vmt. Kuna kogus, mida HHLA pidi laadima, on

hoolimata haaratsitel esinenud puudustest sama, siis oleks kohtu hinnangul põhjendatud

hüvitada kahju, mis tekkis sellest, et HHLA ei jõudnud teenust hagejalt saadud haaratsite tõttu

tähtaegselt osutatud. Tuginedes eeltoodule ei pea kohus hageja kahju hüvitamise nõuet summas

42 335,44 eurot põhjendatuks, sest keskmisele mõistlikule isikule ei oleks selline kahjulik

tagajärg ettenähtav olnud.

26.3. Asjatundja arvamuse koostamise kulu – hageja tasus asjatundja arvamuse eest 450 eurot

(km/ta). Kohtu hinnangul on asjatundja arvamuse koostamisele kulud põhjendatud ja selles

ulatuses tuleks hageja kahju hüvitamise nõue rahuldada.

26.4. Kohtueelsed õigusabikulu – hageja kohtueelsed õigusabikulud olid kokku 1 300,50

eurot, mis oli müügihinna tagastamise ja kahju hüvitise nõude esitamisega (9 tundi x 144,50

eurot). Riigikohus on 28.09.2020 lahendis ts.asjas nr 2-16-8751 asunud seisukohale, et

professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on vähemalt üldjuhul mõistlik ning

sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad (RKTKo

09.02.2011 nr 3-2-1-138-10, p 29). Hagejal on VÕS § 127 lg 2 ning § 128 lg-te 1 ja 2 järgi

õigus nõuda kostjalt hüvitist enne kohtusse pöördumist kantud mõistlikult vajalike ja

ettenähtavate õigusabikulude eest (vt RKTKo 29.11.2017 nr 2-14-56641/69, p 22).

Kohtuväliste õigusabikulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt

hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja

saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus

hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega (RKTKo 03.04.2013 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-19-13, p 11). Kohus leiab, et professionaalne õigusabi oli kohtueelse

vaidluse staadiumis vajalik müügihinna ja kahju hüvitamise nõude esitamiseks, kuid kohtu

hinnangul ei ole kantud kulud mõistlikus suuruses. Kohus peab kooskõlas kohtupraktikaga

mõistlikuks õigusabi osutanud advokaadi tunnitasumäära 144,50 eurot (km/ta), kuid võttes

arvesse, et esindaja koostas nõudekirja, mille koostamiseks tuli enesestmõistetavalt eelnevalt

asja materjalidega tutvuda, ei pea kohus mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks kokku üheksat

(9) tundi. Võttes arvesse, et hageja oli eelnevalt koostanud nõudekirja (taganemise avaldus)

22.10.2019, mis juba sisaldas faktilisi asjaolusid (vt I kd tlk 19-21) ning lähtudes 13.11.2019

nõudekirja sisust ja mahust, on kohtu hinnangul mõistlikuks ja põhjendatud ajakuluks mitte

enam kui 3,5 tundi, s.o kokku 505,75 eurot (km/ta).

27. Kokkuvõtvalt, kohus rahuldab hageja nõude osaliselt, mõistes kostjalt välja kokku

27 933,53 eurot, millest 17 200 eurot on ostusumma tagastamine, 9 777,78 eurot laeva

seismajäämisega seotud kahju, 450 eurot asjatundja arvamuse koostamisega seotud kulud ja

505,75 eurot kohtueelsed õigusabikulud.

Viivis

28. Hageja on palunud kostjatelt välja mõista ka viivise. VÕS § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui

võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem

intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär. VÕS § 113 lg 2 esimese lause kohaselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole

kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või

taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates

ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või

maksekäsu kiirmenetluse avalduse.

Hageja nõuab kostjalt hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist järgmiselt:

-

Hageja taganes sõlmitud müügilepingust 22.10.2019 märkides, et nõuab müügilepingu

alusel üleantud 17 200 euro tagastamist ning 450 euro hüvitamist ehk kokku 17 650

tasumist hagejale hiljemalt 31.11.2019. Seega muutus nõue sissenõutavaks 01.11.2019

ning kuni hagiavalduse esitamiseni, s.o 27.11.2019 (k.a) on kogunenud viivise

suuruseks 104,45 eurot, perioodi 01.11.2019 – 27.11.2019 eest.

-

13.11.2019 esitas hageja ScandicTexile nõudekirja, nõudes lisaks juba eelnevalt nõutud

müügihinna tagastamisele ja ekspertiisikulu hüvitamisele õigusabikulu hüvitamist

summas 1 300,50 eurot, täiendavast ajakulust tingitud kahju hüvitamist summas 41 653

euro ja laeva seisukulude hüvitamist summas 9 777,78 eurot, ehk kokku 52 731,88 euro

tasumist hagejale hiljemalt 18.11.2019. Seega muutus nõue sissenõutavaks 19.11.2019.

Võttes arvesse, et kohus rahuldas hageja kahju hüvitamise nõude osaliselt arvestab

kohus perioodi 19.11.2019 kuni 27.11.2019 eest viivist summalt 10 283,53 eurot ning

kuni hagiavalduse esitamiseni on nimetatud summalt kogunenud viivise suuruseks

21,17 eurot.

TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Hageja taotleb kostjalt viivise väljamõistmist protsendina alates hagiavalduse esitamisest kuni

kohustuse täieliku täitmiseni.

Kohus peab põhjendatuks mõista kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivis kokku 125,62

eurot (104,45 + 21,17) ja viivis alates hagiavalduse esitamisest , s.o 28.11.2019 edasiulatuvalt

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

Tagatise tagastamine

29. Hageja tasus 09.10.2020 hagi tagamise avalduse esitamisel tagatist 4 019,06 eurot (I kd

tlk 97). Kohus jättis 12.10.2020 määrusega hagi tagamise taotluse rahuldamata.

Hageja esitas 27.05.2022 taotluse tagatise tagastamiseks ning hageja arvelduskontole

kandmiseks.

TsMS § 195 lg 1 kohaselt kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise

määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise.

Võttes arvesse, et kohus jättis 12.10.2020 määrusega hageja hagi tagamise taotluse

rahuldamata, on tagatise andmise põhjus ära langenud. Kuivõrd kohus hagi ei taganud, ei pea

kohus põhjendatuks ega vajalikuks küsida tagatise tagastamise taotluse osas kostjalt seisukohta.

Juhindudes TsMS § 195 lg-st 1 kuulub hagejale taotluse alusel tagastamisele hagi tagamise

taotluselt 09.10.2020 Rahandusministeeriumi kontole tasutud tagatis summas 4 019.06 eurot.

Vastavalt esitatud taotlusele tagastada tagatis OÜ GoTrack arveldusarvele nr EExxx.

Menetluskulude jaotus

30. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lõike 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise

korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte

endi kanda.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt peab kohus põhjendatuks ja õiglaseks jätta käesoleval

juhul poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Kuna kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda, ei määra kohus kindlaks

menetluskulude rahalist suurust.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kädi Sacik-Korn

Kohtunik

Osaliselt tühistatud TRK lahendiga