2-21-19408/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kadri Mälberg

Määruse tegemise aeg ja koht

15. juuli 2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-19408

Tsiviilasi

KairosInk OÜ hagi Fendu OÜ vastu võlgnevuse, kahju

ja viiviste nõudes

Tsiviilasja hind

14 418,41 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: KairosInk OÜ (registrikood 12723235, asukoht

Ümera 44-76, 13816 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja: Inna Bodagovskaja (BIA

Õigusbüroo OÜ, e-post: xxx)

Kostja: Fendu OÜ (registrikood 11140394, asukoht

Tihase 33a, 10619 Tallinn, e-post: xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta hageja KairosInk OÜ hagi kostja Fendu OÜ vastu rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

2. Jätta menetluskulud hageja KairosInk OÜ kanda.

3. Määrata kindlaks, et kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

2-21-19408

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja asjaolud

1. KairosInk OÜ (hageja) esitas 12.12.2021 Harju Maakohtule hagi Fendu OÜ (kostja) vastu

võlgnevuse nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 11 431,80 eurot, viivis 1941,87

eurot, kahju 130,20 eurot ning viivis 0,022% päevas põhinõudelt alates 13.12.2021 kuni

põhinõude täitmiseni (dtl 2-7).

Hagiavalduse kohaselt on UAgentuur OÜ põhitegevusalaks hoonete ja korterite remont ja

viimistlus. Kostja ja UAgentuur OÜ tegid koostööd alates juulist 2019. UAgentuur OÜ oli

alltöövõtja, kostja töövõtja ja AS Merko Ehitus Eesti oli tellija. UAgentuur OÜ ja kostja vahel

oli sõlmitud suuline töövõtuleping. Pooled ei leppinud kokku töö valmimise tähtajas. Kostjaga

koostöö jooksul teostas UAgentuur OÜ üldehitus- ja viimistlustöid objektil asukohaga

Veerenni kvartal (hooned 2-6). Üldehituse käigus objektil UAgentuur OÜ lammutas, ehitas,

paigaldas aknaid jm. Viimistlustööde käigus kattis vannitubade seinad plaatidega. Kokkuleppe

alusel esitas UAgentuur OÜ kostjale andmeid, kui palju ruutmeetreid oli kaetud plaatidega ja

kui palju lisatöid oli tehtud ning väljastas arve iga kuu eest. Kostja on jätnud tasumata kaks

viimast arvet: 01.10.2019 arve nr 2019026 summas 7879,80 eurot (sisaldab käibemaksu)

viimistlustööde eest, mis seisnesid plaatide paigaldamises ning 04.12.2019 arve nr 2019035

summas 3552 eurot (sisaldab käibemaksu) üldehitustööde eest, mis seisnesid selles, et

UAgentuur OÜ töötajad sõitsid objektile, laadisid maha ja kandsid plaadid. UAgentuur OÜ ja

kostja läbirääkimised asja lahendamiseks kohtuväliselt tulemust ei andnud, mistõttu pöördus

UAgentuus OÜ kohtusse, esitades 28.07.2021 maksekäsu kiirmenetluse avalduse ts asjas 2-21-

122864. Võlgnik esitas 10.08.2021 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus, tuginedes TsMS §

486 lg 1 p 1 lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning 23.08.2021 kohtumäärusega andis

UAgentuur OÜ nõude kostja vastu Harju Maakohtule hagimenetluses menetluse jätkamiseks.

Kohtumenetluse jooksul loovutas UAgentuur OÜ nõude kostja vastu hagejale. 10.09.2021

saatis hageja kostjale UAgentuur OÜ juhatuse liikme poolt allkirjastatud nõude loovutamise

teatise. 13.09.2021 esitas hageja tsiviilasjas nr 2-21-122864 kohtule hagiavalduse kostja vastu.

Kohus keeldus 12.11.2021 määrusega hagi tsiviilasjas nr 2-21-122864 menetlusse võtmast.

22.11.2021 määrusega jättis kohus rahuldamata hageja taotluse maksekäsu kiirmenetluse

avalduselt tasutud riigilõivu tagastamiseks, mistõttu loeb hageja tagastamata maksekäsu

kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõivu enda kahjuna, mis tekkis kostja süül, ja taotleb

käesolevas menetluses seda summat kostjalt välja mõista. Lisaks põhivõlgnevusele palub

hageja kostjalt välja mõista viivis põhinõudelt.

2. Hageja oma 12.01.2022 seisukohas kostja vastusele leiab, et tööd olid teostatud kvaliteetselt.

Isegi kui UAgentuur OÜ töös oleksid olnud esinenud puudused, oleks saanud kostja vähendada

UAgentuur OÜ-le maksmisele kuuluvat tasu vastavalt VÕS § 648, mitte aga jätta arved

täielikult tasumata. Seoses 04.12.2019 arvega nr 2019035 täpsustab hageja, et üldehitustööd

teostati erinevatel objektidel. Hageja väljastas arve nr 2019035 üldehitustööde eest, mille

hulgas oli plaatide kandmine. Kostja ei täpsustanud, mis objektil oli korraldatud plaatide

tõstmine teleskooplaaduri ehk upitajaga. Hageja selgitab, et ühel objektil olid plaadid pandud

keldris ning UAgentuur OÜ töötajatele tuli neid sealt välja tuua oma jõuga. Hageja täpsustab,

et arve nr 2019035 ei olnud väljastatud sõidukulude hüvitamiseks. Hageja märgib, et arve nr

2019035 juhul ei ole kostja esitanud pretensioone ka mõistliku aja jooksul. Kostja väide

kohtumenetluse käigus, et „arvete esitamise aluseks toodud tööd välja mõeldud ja kunstlikult

tekitatud“ ei oma mitte mingit tähtsust, kuna see ei ole tehtud mõistliku aja jooksul (dtl 128-

130).

3. Hageja saab kostja vastuväidetest aru, et kostja keeldus tasu maksmast, kuna tema sõnadel

teostatud UAgentuur OÜ poolt tööd ei olnud eelnevalt kooskõlastatud temaga. Kui kostja ei

2-21-19408

esitanud UAgentuur OÜ-le nõudeid töö ümber teha, mille eest oli väljastatud arve nr 2019026,

siis ei saa kostja väita, et UAgentuur OÜ ei tunnistanud praagi tegemist, ei soovinud parandada

ega ümber teha enda ebakvaliteetselt teostatud töid. Seega arve nr 2019026 kuulub hageja

hinnangul tasumisele täies ulatuses, kuna töö oli kostja poolt vastuvõetud. Arusaadav on, et

töövõtja tegutses vastavalt tellija juhistele ja töövõtja on õigustatud esitama arveid oma töö eest.

Hageja on seisukohal, et kostja võttis UAgentuur OÜ poolt teostatud ajavahemikul 01.10.2019-

04.12.2019 tööd vastu ning arve nr 2019035 kuulub tasumisele (dtl 176-178).

4. Hageja palub kostjalt välja mõista käesoleva kohtumenetlusega seotud menetluskulu 1 610

eurot, mis koosneb hagiavalduselt tasutud riigilõivust summas 650 eurot ning õigusabikulust

summas 960 eurot (dtl 173-174)

Kostja vastuväited

5. Kostja oma vastuses vaidleb hageja hagile vastu. Kostja ja UAgentuur OÜ leppisid kokku,

et UAgentuur OÜ teeb jooksvalt nii palju töid kui jõuab. Tasumine toimus üks kord kuus,

vastavalt selleks ajaks valminud töödele, mille kostja esindaja ehitusobjektil üle mõõtis ja

vaatas. UAgentuur OÜ tööde ülevaatamine ja tasumine kostja poolt toimus enne kui tellija

kostjalt töö vastu võttis ja aktsepteeris. Selle tulemusena tekkis UAgentuur OÜ poolt teostatud

tööde seas, mille eest neile oli juba tasutud, palju praaktöid, mida nad oleksid pidanud

parandama või ümber tegema. Vaatamata korduvatele teavitustele tegemata ja parandamata

tööde kohta, tegi UAgentuur OÜ seda ainult mõnes kohas ja samas tekitades kostjale juurde

lisakulu lõhutud plaatide ja koristamiskulude näol, mille maksumuse arvestas tellija kostja

tuludest maha. Tulenevalt UAgentuur OÜ poolsest soovist mitte parandada ega ümber teha

enda ebakvaliteetselt teostatud töid, siis kostja ei andnud rohkem töid UAgentuur OÜ-le teha.

Seejärel esitas UAgentuur OÜ arved teostamata tööde ja oma praagi parandamise tööde kohta.

Hageja väide, et arve seisnes selles, et UAgentuur OÜ töötajad sõitsid objektidele, laadisid

maha ja kandsid plaate, ei saa vastata tõele, kuna tellija poolt oli objektil korraldatud plaatide

tõstmine teleskooplaaduri ehk upitajaga ning selle töö maksumuse arvestas tellija kostja

tuludest maha. UAgentuur OÜ töötajate sõitmine ei saa kuuluda kostja poolt hüvitamisele, kuna

objekt asus Tallinna linnas ja oli kergelt ligipääsetav nii ühistranspordi kui ka oma transpordiga.

Tulenevalt eeltoodust on arvete esitamise aluseks toodud tööd välja mõeldud ja kunstlikult

tekitatud. UAgentuur OÜ poolt tegemata jäetud ja ebakvaliteetselt teostatud tööd tegi ümber ja

lõpetasid osaliselt kostja ja osaliselt tellija, kes tasaarveldas sellega seoses temale tekkinud

kulud kostjaga (dtl 32-35).

6. Kostja ei aktsepteerinud arvet ja esitas pretensiooni koheselt, mitte alles kaks aastat hiljem

hagimenetluse käigus, nagu väidab hageja. Tellija on edastanud pretensioonid UAgentuuri

poolt teostatud tööde kvaliteedi ja tegemata tööde kohta, mille eest UAgentuur arved esitas

kostjale. Kostja on need pretensioonid edastanud UAgentuurile e-postiga koheselt peale

teadasaamist. Hageja esitatud töötajate aruannetel puuduvad nii töö tellija ja/või kostja poolsed

kinnitused ja kooskõlastused, mis kinnitaksid tööde teostamist, mahtu, kvaliteeti ja

vastuvõtmist. Antud juhul ei tõenda need tööde tegelikku teostamist ega näita töö kvaliteeti.

Samuti ei saa välistada tõendina lisatud töötajate aruannete hilisemat kunstlikult tekitamist.

Arvete tegemise aluseks saab olla ainult reaalselt tehtud tööd ja füüsiliselt objektil mõõdetud

ning ülevaadatud tööd, aga mitte kinnitamata ja kooskõlastamata aruanded. Tõele ei vasta

hageja väide, et tööd olid teostatud kvaliteetselt, mis on kinnitatud kostja poolt pretensioonide

puudumisega. Kostja on seisukohal, et tegemist on arvetega, mis on esitatud teostamata tööde

kohta. Tööde eest, mis olid hageja poolt teostatud, on kostja ka tasunud. Kostjale jääb

arusaamatuks hageja väide, et üldehitustööd teostati erinevatel objektidel, mille hulgas oli

plaatide kandmine. Hagiavalduses on hageja märkinud, et arved esitati Veerenni kvartalis

hoonetes 2-6 tehtud tööde kohta. Kostja leiab, et hageja poolt nimetatud töötajate sõitmine

objektidele, plaatide maha laadimine ja kandmine ei kuulu eraldi tasustamisele. Tellija poolt oli

objektil korraldatud plaatide tõstmine teleskooplaaduri ehk upitajaga, millega laaditi plaadid

autolt maha ja tõsteti plaadid objektile ning selle töö maksumuse arvestas tellija kostja tuludest

2-21-19408

maha. UAgentuuri töötajate sõitmine objektile ei saa kuuluda kostja poolt hüvitamisele kuna

objekt asus Tallinna linnas ja oli kergelt ligipääsetav nii ühistranspordi kui oma transpordiga.

Plaatide pakist võtmine kõrvalruumist ja kätteulatamine plaatijale ei olnud eraldi tasu eest, vaid

see pidi sisaldama plaatimise üldhinnas. Tulenevalt eeltoodust ei saa nimetatud tööd olla arvete

koostamise aluseks. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et tööd on valminud,

mistõttu ei saa olla tasu sissenõutavaks muutunud (dtl 146-149).

Kohtuotsuse põhjendused

7. Kohus, tutvunud asjas esitatud seisukohtade ning poolte poolt esitatud tõenditega, leiab, et

hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne

õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu

vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi

poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks

ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud

väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

9. Hageja on palunud kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 11431,80 eurot, hagi esitamise

seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 1 941,87 eurot, kahju hüvitis 130,20 eurot ja

viivis alates hagiavalduse esitamisest. Hageja on tuginenud sellele, et talle on loovutatud

UAgentuur OÜ ja kostja vahel 2019 sõlmitud suulisest töövõtulepingust tulenev nõue.

UAgentuur OÜ saatis kostjale tasumiseks arved nr 2019026 summas 7879,80 eurot ja arve nr

2019035 summas 3552 eurot, millised kostja jättis tasumata. Kostja vaidleb hageja nõudele

vastu põhjusel, et arved on esitatud tööde eest, mida UAgentuur OÜ ei ole teostanud.

10. Pooled tõid esile järgmised asjaolud, mis vastaspool omaks võttis või mille vaidlustamise

tahe ei ilmnenud tema avaldusest, mistõttu kohus saab need lugeda TsMS § 231 lg-te 2 ja 4

ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:

-

UAgentuur OÜ ja kostja vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping ning kostjaga koostöö

jooksul teostas UAgentuur OÜ üldehitus- ja viimistlustöid objektil asukohaga Veerenni

kvartal.

-

UAgentuur OÜ on esitanud kostjale arve nr 2019026 summas 7879,80 eurot (dtl 12);

-

UAgentuur OÜ on esitanud kostjale arve nr 2019035 summas 3552 eurot (dtl 13);

-

Arvetest nr 2019026 ja 2019035 tulenev vaidlusalune nõue on loovutatud hagejale (dtl

9).

11. Kohus leiab, et hageja tasu nõue ei kuulu rahuldamisele, sest vaatamata kohtu selgitustele

ei ole hageja suutnud välja tuua ega tõendada asjaolusid, milliseid tuleks tõendada lepingulise

töövõtutasu nõude rahuldamise eeldusena. Kohtupraktika kohaselt ei teki ainuüksi arve

koostamisest ja esitamisest arve tasumise kohustust (vt Riigikohtu 17. juuni 2015 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-72-15, p 10 ja 7. novembri 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-05, p 14-

15). Kohus selgitab, et ka asjaolu, et hageja on saanud nõude omanikuks loovutuse teel, ei

vabasta teda hagi aluseks olevate asjaolude esitamisest ja tõendamisest. Ka VÕS 168 lg 1

kohaselt peab nõude loovutanud võlausaldaja andma uuele võlausaldajale üle kõik nõuet

tõendavad dokumendid ja andma nõude esitamiseks vajalikku teavet.

12. Hageja esitas kostja vastu lepingulise tasu nõude. VÕS § 76 lg 1 näeb ette, et kohustus tuleb

täita vastavalt lepingule või seadusele. Eeltoodust tuleneb, et lepingulise nõude esitamisel tuleb

poolel välja tuua, millise lepingu nad sõlmisid ja milles kokku leppisid. VÕS § 76 lg 4 sätestab,

et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et

2-21-19408

täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Eeltoodust

tuleneb, et kui võlausaldaja ei ole talle täitmisena pakutut vastu võtnud, ei saa eeldada, et

täitmine oli täielik ning nõuetekohane. Seega juhul, kui tellija ei ole töövõtjalt töid vastu võtnud,

ei saa eeldada tehtud tööde nõuetele vastavust, vaid seda tuleb töövõtjal tõendada.

13. VÕS § 635 lg 1 näeb ette, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või

muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik

(tellija) aga maksma selle eest tasu. Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, et UAgentuur OÜ

teostas kostjale töövõtulepingu alusel töid, kuid hagiavalduses esitatud nõude puhul oli hageja

kohustus välja tuua ja tõendada, et pooled sõlmisid lepingu ka hagiavalduses väidetud tööde

teostamiseks ning samuti oli hageja kohustus välja tuua, milliseid töid UAgentuur OÜ täpselt

tegi.

14. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS

§ 637 lg 4 näeb ette, et kui on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline,

muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks.

Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava

tööosa vastuvõtmisel. Käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud, et hageja tasunõue on

muutunud sissenõutavaks, vaidlusalused tööd vastu võetud või loetud vastuvõetuks.

15. Riigikohus on töövõtulepingutest tulenevate tasunõuete puhul rõhutanud, et tasunõude

sissenõutavaks muutumise hindamisel peab kohus tuvastama, kas poolte vahelises lepingus

lähtuti tasu sissenõutavuse puhul töö valmimisest või selle vastuvõtmisest (RK TKo 2-16-5851,

p 16). Samuti on Riigikohus rõhutanud, et kui tellija ei ole tööd vastu võtnud, peab tasunõude

sissenõutavaks muutumis eeldusi ehk lepingujärgse töö tegemist ja lepingukohasust tõendama

töövõtja (RK TKo 2-16-5851, p 23, 2-14-61484, p 18, 3-2-1-80-08, p 22, 24). Samuti on

Riigikohus rõhutanud, et töövõtulepingust tuleneva tasunõude esitamisel tuleb kohtul kindlaks

teha keskse tähendusega asjaolud ehk selle, mida hageja pidi lepingu alusel tegema ja kui palju

tasu saama (RK TKo 3-2-1-145-14, p 14). Neid olulisi asjaolusid ei saa kohtud ise tõenditest

otsida, kui pooled neid esile toonud ei ole (samas, p 15).

16. Kõik asja lahendamiseks vajalikud asjaolud tuleb hagimenetluses välja tuua pooltel (RK

TKo 2-18-7948, p 16). Kui pooled ei too välja neid olulisi faktilisi asjaolusid, milliste

esinemisega seob seadus õiguslikud tagajärjed, ei saa kohus neid asjaolusid ise tõendite alusel

tuvastama hakata (RK TKo 2-17-15317, p 13.2).

17. Kohus 28.04.2022 kohtumääruses selgitas hagejale, et tal tuleb välja tuua nõude

rahuldamise eelduseks olevad asjaolud. Kohus selgitas hagejale vajadust välja tuua, milliste

tööde tegemises pooled kokku leppisid ning mida UAgentuur OÜ tegelikult tegi. Hagejal tuli

välja tuua ning tõendada tasunõude sissenõutavaks muutumine ehk see, millal kostja tööd vastu

võttis või kuidas saab tööd lugeda vastuvõetuteks.

18. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole hageja toonud välja asjas tähtsust omavaid asjaolusid.

Käesoleval juhul ei pea kohus võimalikuks hageja nõude rahuldamist, sest hageja ei ole esile

toonud ega tõendanud ühtegi nõude rahuldamise eeldust. Hageja ei ole välja toonud ega

tõendanud, milliste tööde tegemises, millistel tingimustel ja millise hinnaga pooled kokku

leppisid. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, millised tööd ta vaidlusaluste arvete

eeldusena tegi ja millistele nõuetele need vastasid. Hageja ei ole tõendanud, et kostja võttis tööd

vastu. Hageja ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, mille tõttu saaks tööd lugeda vastuvõetuteks.

Hageja ei ole tõendanud, et ta esitas kostjale tööd vastuvõtmiseks või edastas kostjale tööde

vastuvõtmiseks akti. Kuna hageja ei ole välja toonud ega tõendanud töövõtu tasunõude

rahuldamist võimaldavaid asjaolusid, tuleb jätta rahuldamata hageja põhinõue summas

11431,80 eurot. Kuivõrd kohus jätab rahuldamata põhinõude, ei kuulu rahuldamisele ka

viivisenõue ja kahju hüvitamise nõue.

2-21-19408

19. Menetluses esitatud, kuid otsuses käsitlemata poolte väited ja tõendid tuleb jätta

arvestamata kui asjas mitte tähtsust omavad (TsMS § 442 lg 8, § 238).

Menetluskulud

20. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

21. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, siis jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kohus

jätab hüvitatavate menetluskulude suuruse nende puudumise tõttu kindlaks määramata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadri Mälberg

kohtunik