2-21-5275/25 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.07.2022 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-15826

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi RST Varad (likvideerimisel) hagi Y

vastu 5387,31 euro väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

6303,75 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS RST Varad (likvideerimisel) (registrikood

10124849)

Hageja seaduslik esindaja: X, AS RST Varad

(likvideerimisel) likvideerija (e-post: xxx)

Kostja: Y, Isikukood xxxxxxxxxxx, xxx

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Indrek

Leppik (e-post:ee_menetlus@pwc.com)

Asja läbivaatamine

10.06.2022 toimunud kohtuistungil

RESOLUTSIOON

Jätta hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta Aktsiaseltsi RST Varad (likvideerimisel) kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGEJA NÕUE JA HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. Aktsiaseltsi RST Varad (likvideerimisel) esitas kohtule hagi, milles palus kohtul:

-

mõista Y’lt RST Varad AS (likvideerimisel) kasuks välja 5387,31 eurot;

-

alternatiivselt mõista Y’lt RST Varad AS (likvideerimisel) kasuks välja hüvitis

hagiavalduse seisuga tekkinud kahju eest summas 5387,31 eurot;

-

mõista Y’lt RST Varad AS (likvideerimisel) kasuks välja viivis põhinõudelt VÕS § 113

lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 20.02.2020 RST Varad AS (likvideerimisel)

poolt Yle nõudekirja esitamisest kuni hagiavalduse esitamiseni summas 485,46 eurot ning

alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude kohase täitmiseni;

-

jätta kõik RST Varad AS (likvideerimisel) menetluskulud Y kanda

2. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt 27.08.2013. a AS RST Varad (likvideerimisel)

(hageja) ainuaktsionäri otsusega otsustati hageja likvideerida ja määrata likvideerijaks Y

(kostja). Hageja pangakonto väljavõttest nähtuvalt on kostja 06.09.2018. a võtnud hageja

kontolt Swedbank AS-is välja sularaha summas 3 000 eurot ning 09.09.2018.a võtnud hageja

kontolt Swedbank AS-is välja sularaha summas 2 380 eurot, kokku 5380 eurot. Hageja

pangakonto väljavõttest nähtuvalt on kostja lisaks teinud hageja kontolt Swedbank AS-is

kostjale rahalise väljamakse summas 7,31 eurot. 04.04.2019 kostja avalduse alusel kustutati

25.04.2019 kustutati hageja äriregistrist pärast likvideerimismenetluse läbiviimist.

3. 10.06.2019 esitas Green Window OÜ avalduse AS RST Varad täiendava likvideerimise

läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks (tsiviilasi nr 2-19-8752). 29.08.2019 Pärnu

Maakohtu Haapsalu kohtumaja määrusega tsiviilasjas nr 2-19-8752 rahuldas kohus Green

Window OÜ avalduse hageja täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja määras

likvideerijaks X’u.

4. 20.02.2020 pöördus X hageja likvideerijana kostja poole ning küsis eespool märgitud

kostja poolt sularaha väljavõtmiste ja kostja poolt temale endale tehtud rahalise väljamakse

kohta. X märkis, et hiljemalt 02.03.2020.a. tuleb kostjal kirjalikult selgitada, mis on saanud

pangast välja võetud sularahast ning mis oli tehtud makse õiguslikuks aluseks. Kostja

selgitusi ei edastanud 24.03.2020 pöördus X veelkord kostja poole ja kordas eespool toodud

nõuet, märkides, et hiljemalt 06.04.2020.a. tuleb kostjal kirjalikult selgitada, mis on saanud

pangast välja võetud sularahast/kostjale tehtud maksest ning mis oli eelnimetatud tegevuste

õiguslikuks aluseks. X märkis, et kui kostja ei anna tema poolt pangast välja võetud sularaha

ja talle tehtud makse kohta selgitusi, mis kinnitavad, et kostja ei ole hagejale kahju tekitanud,

siis tuleb kostjal 30 päeva jooksul alates 23.03.2020 kirja kättesaamisest hüvitada hagejale

tekitatud kahju. Kostja selgitusi ei edastanud.

5. Hageja esitas kostja vastu hagi alusetu rikastumise teel saadu tagastamise nõudes ning

alternatiivselt kahju hüvitamise nõudes. Lisaks nõuab hageja kostjalt ka viivist.

6. Nõue tulenevalt kostja alusetust rikastumisest VÕS § 1028 lg 1 alusel. VÕS § 1028 lg 1

kohaselt, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase

kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas,

kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.

7. Hageja pangakonto väljavõttest nähtuvalt on kostja võtnud kahel korral välja hageja

Swedbank AS kontolt sularaha ning ühel korral teinud hageja Swedbank AS kontolt endale

väljamakse. 06.09.2018. a on kostja võtnud hageja kontolt Swedbank AS-is välja sularaha

summas 3 000 eurot ning 09.09.2018.a on kostja võtnud hageja kontolt Swedbank AS-is välja

sularaha summas 2 380 eurot, kokku 5380 eurot. Lisaks on hageja pangakonto väljavõttest

nähtuvalt kostja teinud hageja Swedbank AS kontolt endale rahalise väljamakse summas 7,31

eurot. Kokku on kostja võtnud hageja pangakontolt Swedbank AS-is välja sularaha/teinud

makse summas 5 387,31 eurot.

8. Sularaha väljavõtmiste/makse tegemise põhjuste ja õigusliku aluse selgitamiseks on hageja

kostja poolt pöördunud kahel korral: esmalt 20.02.2020 ja seejärel 24.03.2020. Kummalegi

päringule ei ole kostja senini vastanud.

9. Olukorras, kus kostja kui hageja likvideerija on võtnud hageja pangakontolt välja sularaha

ja teinud hageja kontolt endale makseid, sealjuures selgitamata, mis oli raha

väljavõtmiste/makse tegemise põhjused ja õiguslik alus, ei jää hagejal üle muud kui järeldada,

et raha väljavõtmistel/makse tegemisel põhjust ja õigusliku alust ei olnud.

10. Eeltoodud põhjustel on täidetud VÕS § 1028 lg 1 alusel nõude esitamise eeldused: hageja

kontolt on välja võetud sularaha/tehtud makseid õigusliku aluseta – ei ole olemas kohustust,

mille täitmiseks hageja kontolt sularaha välja võeti/makseid tehti. Hageja nõue on suunatud

kostjale tehtud soorituste (välja võetud sularaha/tehtud makse) tagastamisele. Nõue on võrdne

summaga, mille võrra on kostja raha väljavõtmiste/tehtud makse võrra alusetult rikastunud.

Seega nõuab hageja kostjalt VÕS § 1028 lg 1 alusel rahasumma 5 387,31 eurot

väljamõistmist.

11. Hageja esitas kostja vastu alternatiivnõude kahju hüvitamiseks ÄS § 383 alusel. ÄS § 383

kohaselt vastutavad likvideerijad tekitatud kahju eest nagu juhatuse liikmed. Aktsiaseltsi

juhatuse liikme vastutus on reguleeritud ÄS §-s 315, ÄS § 306 lg 2 kolmandas lauses ning

TsÜS §-s 35. ÄS § 315 lg 1 järgi peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja

hoolsusega, ÄS § 306 lg 2 kolmanda lause järgi peab juhatuse liige tegutsema majanduslikult

kõige otstarbekamal viisil ning TsÜS § 35 järgi peab juhatuse liige olema juriidilisele isikule

lojaalne.

12. Kokku on kostja võtnud hageja pangakontolt Swedbank AS-is välja sularaha ja teinud

makse summas 5 387,31 eurot, mille osas on hageja korduvalt pöördunud kostja poole

selgitamaks sularaha väljavõtmiste/makse tegemise põhjuseid. Kostja ei ole päringutele

vastanud.

13. Kuigi hageja on enda nõude kostja vastu esmajärjekorras kvalifitseerinud alusetu

rikastumise nõudena, siis alternatiivselt on õigusliku aluseta raha väljavõtmine/makse

tegemine eespool toodud asjaoludel õiguslikult kvalifitseeritav ka ÄS § 315 lg 1 ja TsÜS § 35

mõttes juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumisena. Käesoleval juhul, kus juriidilise isiku

kontolt on välja võetud sularaha/tehtud makseid, kuid need ei ole mitte millegagi

põhjendatavad,

on

hageja

seisukohal,

et

kostja

on

rikkunud

hoolsuskohustust.

Hoolsuskohustuse rikkumise tulemusena on hagejale tekkinud kahju, sest kui kostja ei oleks

alusetult hageja kontolt raha välja võtnud/makset teinud, siis ei oleks hagejale kahju tekkinud.

Vastutusest vabanemiseks peab kostja tõendama, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja

hoolsusega.

14. ÄS § 306 lg 2 kolmanda lause järgi peab juhatuse liige tegutsema majanduslikult kõige

otstarbekamal viisil. Riigikohus on märkinud, et juhatuse liikme äriühingu nimel tehtud

tehingu vajalikkuse ja majandusliku otstarbekuse hindamisel tuleb eelkõige hinnata tehinguga

saadud vastusoorituse väärtust, mille kaudu on võimalik hinnata, mis oli tehingu tegelik

majanduslik sisu ning kas see tuli äriühingule kasuks või kahjuks (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-

9-16, p 18). Käesoleval juhul ei ole hageja temale teadaolevalt saanud mistahes vastusooritust

seonduvalt hageja kontolt sularaha väljavõtmise/makse tegemisega. Kostja kohustuseks on

tõendada, et hageja on vastusoorituse saanud. Kui kostja seda ei tee, tuleb asuda seisukohale,

et kostja on rikkunud ÄS § 306 lg-s 2 sätestatud majanduslikult kõige otstarbekamal viisil

käitumise kohustust.

15. TsÜS § 35 kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed olema juriidilisele isikule

lojaalsed. Käesoleval juhul on kostja, olles hageja likvideerija, võtnud hageja kontolt kahel

korral välja sularaha ja teinud ühe makse iseendale. Hagejale ei ole teada, kas vastavatel

tegevustel oli mingisugune põhjendus ja õiguslik alus. Kostja ei ole hagejale selgitusi

esitanud, kuigi hageja on neid korduvalt nõudnud. Hageja järeldab eeltoodud põhjustel, et

kostja on kuritarvitanud oma õiguslikku seisundit hageja likvideerijana ning on võtnud

sularahas välja/kandnud enda kontole hageja rahalisi vahendeid, millega on rikkunud

lojaalsuskohustust TsÜS § 35 mõttes.

16. ÄS § 383 kohaselt tuleb kostjal kui hageja likvideerijal kostja poolt hagejale tekitatud

kahju hüvitada. Hageja alternatiivse põhinõude suurus on seega 5387,31 eurot, mis vastab

kostja poolt hageja pangakontolt välja võetud sularaha/tehtud maksete summale. Eelnevale

lisandub viivis.

17. Hageja teatas kostjale eespool käsitletud nõudest 20.02.2020 pöördumises. Seega on VÕS

§ 113 lg 2 ja lg 1 kohaselt hagejal õigus nõuda viivist seadusjärgses määras alates 20.02.2020.

Hageja põhinõude summa 20.02.2020 seisuga oli 5387,31 eurot. Hagi esitamise seisuga on

seega sissenõutavaks muutunud viivisenõude summa 485,46 eurot (8% aastas ehk 1,177554

eurot päevas; viivitatud päevade arv: 412). Eelnevale lisandub viivis alates hagi esitamisest

kuni kohustuse kohase täitmiseni.

KOSTJA SEISUKOHT

18. Kostja vaidles hagile vastu ja palus hagi jätta rahuldamata.

19. Kostja leiab, et alusetu rikastumise nõuet ei saa kostja vastu esitada. Hageja esitas kostja

vastu 5387,31 euro saamiseks nõude VÕS § 1028 lg 1 alusel. Tänaseks välja kujunenud

kohtupraktika järgi ei saa hageja nimetatud sättele tugineda, kuivõrd ta pole suutnud tõendada

selle kohaldamiseks vajalikke eelduseid.

20. Kahju hüvitamise nõue ÄS §-de 383 ja 315 alusel ei ole põhjendatud. Hageja heidab

kostjale ette likvideerija hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumist. Seejuures pole hageja

suutnud tõendada kostja rikkumist ega hagejale kahju tekkimist ja selle ulatust.

21. Kostjal oli kui likvideerijal õigus saada tasu. Kuivõrd käesoleval juhul võttis hageja

ainuaktsionär OÜ Tembo 27.08.2013 vastu otsuse lõpetada hageja vabatahtlikult ja määras

sama otsusega likvideerijaks kostja, siis oli ka tema pädevuses otsustada likvideerijale tasu

maksmise üle. Seetõttu on kostja õiguspäraselt saanud 5387,31 euro näol tasu likvideerijana

tegutsemise eest.

22. Kostja ei ole rikkunud endale tasu makstes korraliku ettevõtja hoolsust. Seadusega pole

sätestatud nõuet, kuidas ja mis vormis tasu määrata tuleb. Igasugused hagejapoolsed

etteheited kostja kohustuste rikkumise kohta endale tasu makstes, on alusetud ega tugine

ühegi konkreetse kohustuse rikkumisele. Samas peab kostja vajalikuks selgitada, et on endale

tasu makstes käitunud korraliku ettevõtja hoolsusega.

23. Riigikohus on juhatuse liikme hoolsuskohustuse kohta, mis kohaldub ka likvideerijale

teatud erisustega, et ta peab tegutsema heas usus, ühingu huvides, olema otsuste

vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi ühingule võtta põhjendamatuid riske.

Likvideerija on hoolsuskohustust järginud, kui ta on toiminud selliselt, nagu käituks ka

sarnastel asjaoludel mõistlik isik, arvestades likvideerimise eesmärki. Likvideerimise

eesmärkideks on mh rahuldada võlausaldajate nõuded ja jagada alles jäänud vara osanike

vahel ära. Kostja puhul puudub kahtlus ja tõendid selle kohta, et ta ei oleks toiminud vastavalt

likvideerimise eesmärgile. Hageja täiendava likvideerimise käigus ei ole selgunud, et

võlausaldajate nõuded oleksid jäänud rahuldamata või ainuaktsionär jaotatavast varast ilma.

Veelgi enam, hetkeks, mil kostja endale likvideerija tasu osas väljamaksed tegi, oli ka hageja

ainuaktsionär äriregistrist kustutatud. Kuivõrd kõik võlausaldajate nõuded olid rahuldatud ja

kostjal õigus saada likvideerijana tasu, on ta käitunud nagu iga hoolas likvideerija, lähtudes

likvideerimismenetluse eesmärgist. Seega ei ole kostja käitunud vastuolus hageja huvidega, ta

on endale tasu välja makstes olnud teadlik, et hagejal ei olnud enam ühtegi kohustust ning ei

ole seetõttu võtnud ka hagejale ühtegi riski.

24. Hagejale kahju tekkimine ei ole tõendatud. Väär on hageja etteheide, et ta pole saanud

kostjalt vastusooritust. Kostja tegutses hageja likvideerijana. Seetõttu on ilmselge, et hageja

on ka vastusoorituse saanud. Kuna hageja sai kostjalt likvideerimise läbiviimise kaudu

vastusoorituse, ei ole hageja vara vähenemine 5387,13 euro väärtuses võrdsustatav kostja

poolt hagejale väidetavalt tekkinud kahjuga.

25. Kokkuvõttes on põhjendamatu esitada kostja vastu kahju hüvitamise nõue ÄS §-dest 383

ja 315 tulenevalt.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

26. Kohus, tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid

kogumis leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5

lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada

ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta

oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436

lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

27. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning

viidatud tõendite alusel tuvastatuks:

-

27.08.2013. a AS RST Varad (likvideerimisel) (edaspidi hageja) ainuaktsionäri otsusega

otsustati hageja likvideerida ja määrata likvideerijaks Y (edaspidi kostja) (dtl 7-11);

-

Kostja on 06.09.2018. a võtnud hageja kontolt Swedbank AS-is välja sularaha summas 3

000 eurot (dtl 12);

-

Kostja on 09.09.2018.a võtnud hageja kontolt Swedbank AS-is välja sularaha summas 2

380 eurot (dtl 12);

-

Kostja on teinud hageja kontolt Swedbank AS-is kostjale rahalise väljamakse summas

7,31 eurot (dtl 12);

-

04.04.2019 kostja avalduse alusel kustutati 25.04.2019 kustutati hageja äriregistrist pärast

likvideerimismenetluse läbiviimist (dtl 14-16);

-

10.06.2019 esitas Green Window OÜ avalduse AS RST Varad täiendava likvideerimise

läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks (tsiviilasi nr 2-19-8752) (dtl 18-19);

-

29.08.2019 Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja määrusega tsiviilasjas nr 2-19-8752

rahuldas kohus Green Window OÜ avalduse hageja täiendava likvideerimismenetluse

läbiviimiseks ja määras likvideerijaks X’u (dtl 21-29).

28. Hageja esitas kostja vastu 5387,31 euro saamiseks nõude VÕS § 1028 lg 1 alusel.

29. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud

olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui

kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.

30. Alusetu rikastumise nõude esitamiseks VÕS § 1028 lg 1 alusel peab Riigikohtu praktika

järgi olema selge, millist alusetuks muutunud kohustust soorituse tegija silmas pidas – raha

üleandmise puhul tuleb näidata, millise kohustuse täitmiseks raha üle anti (RKTKo 3-2-1-

111-11, p 11; 3-2-1-179-11, p 17). Valitsev on soorituse kitsendav definitsioon, mis tähendab,

et soorituse tegemisel peab soorituse tegija silmas pidama konkreetset kohustust.

31. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejal kui nõude esitajal näidata, millist olemasolevat või

tulevast kohustust kostja soovis täita ja mis põhjusel kohustust ei ole olemas, kohustust ei

tekkinud või kohustus ära langes. Hageja peab tõendama soorituse aluseks olnud kohustuse

alusetust. Kohus leiab, et hageja ei ole toonud esile ühtegi asjaolu, mis võimaldaks kostja

sooritusi alusetuks lugeda. Hageja on hagiavalduses üksnes nentinud, et tal ei jää üle muud,

kui järeldada, et kostjal puudus hageja kontolt raha väljavõtmiseks ja makse tegemiseks

õiguslik alus. Üksnes asjaolu, et hageja ei tea, mis põhjusel kostja soorituse tegi, st sularaha

välja võttis, ei anna alust kohaldada VÕS § 1028 lg-t 1. Seega ei ole võimalik rahuldada

hageja nõuet kostja vastu VÕS § 1028 lg 1 alusel.

32. Hageja alternatiivse käsitluse alusel on hageja esitanud kostja vastu nõude ÄS §-de 383 ja

315 alusel.

33. ÄS § 383 kohaselt vastutavad likvideerijad tekitatud kahju eest nagu juhatuse liikmed.

Aktsiaseltsi juhatuse liikme vastutus on reguleeritud ÄS §-s 315, ÄS § 306 lg 2 kolmandas

lauses ning TsÜS §-s 35. ÄS § 315 lg 1 järgi peab juhatuse liige oma kohustusi täitma

korraliku ettevõtja hoolsusega, ÄS § 306 lg 2 kolmanda lause järgi peab juhatuse liige

tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil ning TsÜS § 35 järgi peab juhatuse liige

olema juriidilisele isikule lojaalne.

34. Hageja heidab kostjale ette likvideerija hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumist.

35. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja on võtnud hageja pangakontolt Swedbank AS-is

välja sularaha ja teinud makse enda kontole kokku summas 5 387,31 eurot.

36. Riigikohtu praktika järgi peab äriühing juhatuse liikme vastu kahjunõude esitamisel

tõendama, et juhatuse liige on oma kohustusi rikkunud ja selle tulemusel on äriühingule kahju

tekkinud. Seejärel saab juhatuse liige vastutusest vabaneda, kui ta tõendab, et järgis korraliku

ettevõtja hoolsust (RKTKo 3-2-1-54-17, p 10, 3-2-1-65-16, p 21). Kuivõrd ÄS § 383 järgi

vastutab likvideerija nagu juhatuse liige, saab sama põhimõtte edasi kanda ka kostja vastutuse

hindamisele.

37. Kostja väidab, et 5387,31 eurot on tema tasu hageja likvideerimise eest.

38. Kohus nõustub kostjaga, et kostjal kui likvideerijal on õigus saada tasu. Äriühingu

juhatuse liikmel on eelduslikult õigus saada tasu ning seda ka juhul, juhatuse liige ja äriühing

ei ole käsunduslepinguga tasu osas kokku leppinud. See põhimõte tuleneb VÕS § 627 lg-st 1,

mille kohaselt tuleb tasu maksta, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu

eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses (RKTKo 2-

15-18186/83, p 15). Õiguskirjanduses on selgitatud, et likvideerija tasule kohaldub samuti

VÕS § 627 lg-ga 1 sätestatud põhimõte. Samuti on likvideerijal õigus nõuda äriühingult

mõistlike kulutuste hüvitamist VÕS § 628 lg 2 alusel (Saare, K., Volens, U., Vutt, M., Vutt,

A. Ühinguõigus I. Kapitaliühingud. Tallinn: Juura 2015, vnr 1628-1629). Seega kohaldub ka

praeguses asjas eeldus, et kostja ei osutanud hagejale likvideerimismenetlusega seotud

teenuseid tasuta, kuivõrd ta tegutses ilmselgelt oma majandus- ja kutsetegevuse raames –

kostja on pankrotihaldur.

39. Kuigi aktsiaseltsi sundlõpetamise korral on likvideerijale tasu määramise kord seadusega

sätestatud, st seda teeb kohus ÄS § 369 lg 3 teise järgi, siis aktsiaseltsi vabatahtliku

lõpetamise puhul vastav regulatsioon puudub. Õiguskirjanduses on selgitatud, et kui osanikud

määravad likvideerija, st tegemist on vabatahtliku osaühingu likvideerimisega, siis on

likvideerija tasustamise küsimus osanike pädevuses.(Saare, K., Volens, U., Vutt, M., Vutt, A.

Ühinguõigus I. Kapitaliühingud. Tallinn: Juura 2015, vnr 1633). Hageja on aktsiaselts, kuid

kohtu hinnangul on eeltoodud põhimõte ka aktsiaseltsile kohaldatav.

40. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja ainuaktsionär OÜ Tembo võttis 27.08.2013

vastu otsuse lõpetada hageja vabatahtlikult ja määras sama otsusega likvideerijaks kostja.

Seega oli ka OÜ Tembo pädevuses otsustada likvideerijale tasu maksmise üle. Kostja on

kohtule esitanud OÜ Tembo (kustutatud) juhatuse liikme W 07.07.2022 kinnituse, mille

kohaselt OÜ Tembo (kustutatud), mida esindas juhatuse liige W ja likvideerija Y leppisid

kokku, et likvideerija saab likvideerimismenetluse läbiviimise eest tasu, mille suurus ei ole

rohkem kui 10 000 eurot. Likvideerija tasu võib välja maksta büroole, mille kaudu

likvideerija tegutseb (dtl 136). Äriregistri andmetes nähtuval oli W ka hageja nõukogu liige

(dtl 114). Kohus leiab, et asjaolu, et 21.08.2018.a kostja poolt allkirjastatud AS RST Varad

likvideerimise lõppbilanss ja jaotusplaani ei sisaldanud hageja kohustust maksta kostjale

likvideerimistasu ja asjaolu, et kostja ei ole temale makstud likvideerimistasu oma tuluna

maksuarvestused kajastanud ja selle pealt makse tasunud, ei tähenda, et kostja ei tohtinud

saada likvideerimistasu 5387,31 eurot. Antud juhul võib olla tegemist kostja poolt korrektselt

tulu deklareerimata ja maksude tasumata jätmisega, kuid see ei anna alust hagejale esitada

kahjunõuet kostja vastu. Nagu kohus on eelnevalt tuvastanud, siis OÜ Tembo (kustutatud)

juhatuse liige W, kes oli ka hageja nõukogu esimees, on kinnitanud, et kostjal oli õigus saada

tasu likvideerimismenetluse eest kuni 10 000 eurot. W kinnitust käsitleb kohus

dokumentaalse tõendina.

41. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohal, et kostja on õiguspäraselt saanud 5387,31

eurot tasu likvideerijana tegutsemise eest.

42. Riigikohus on leidnud juhatuse liikme hoolsuskohustuse kohta, mis kohaldub ka

likvideerijale teatud erisustega, et ta peab tegutsema heas usus, ühingu huvides, olema otsuste

vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi ühingule võtta põhjendamatuid riske (RKTKo

3-2-1-197-13, p 19; 3-2-1-38-15, p 14; 3-2-1-54-17, p 13.1). Likvideerimise eesmärkideks on

mh rahuldada võlausaldajate nõuded ja jagada alles jäänud vara osanike vahel ära. (Saare, K.,

Volens, U., Vutt, M., Vutt, A, Ühinguõigus I. Kapitaliühingud. Tallinn: Juura 2015, vnr

1633.).

43. Kohus leiab, et hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et kostja ei oleks toiminud

vastavalt likvideerimise eesmärgile. Hageja ei ole esile toonud, et hageja täiendava

likvideerimise käigus oleks selgunud, et võlausaldajate nõuded oleksid jäänud rahuldamata

või ainuaktsionär jaotatavast varast ilma. Selleks hetkeks, mil kostja endale likvideerija tasu

osas väljamaksed tegi, oli ka hageja ainuaktsionär äriregistrist kustutatud. Kohus nõustub

kostjaga, et kuivõrd kõik võlausaldajate nõuded olid rahuldatud ja kostjal õigus saada

likvideerijana tasu, on ta kostja käitunud nagu iga hoolas likvideerija, lähtudes

likvideerimismenetluse eesmärgist. Seega ei ole kostja käitunud vastuolus hageja huvidega, ta

on endale tasu välja makstes olnud teadlik, et hagejal ei olnud enam ühtegi kohustust ning ei

ole seetõttu võtnud ka hagejale ühtegi riski.

44. Lisaks eeltoodule ei ole hagejale kahju tekkimine tõendatud. Kohus ei nõustu hageja

etteheitega, et ta pole saanud kostjalt vastusooritust. Kuivõrd kostjal oli õigus saada

likvideerijana tasu, on juba põhjendamatu väita, justkui oleks kogu kostja välja võetud summa

näol tegemist hagejale tekkinud kahjuga. Kostja tegutses hageja likvideerijana. Seetõttu on

ilmselge, et hageja on ka vastusoorituse saanud. Kuna hageja sai kostjalt likvideerimise

läbiviimise kaudu vastusoorituse, ei ole hageja vara vähenemine 5387,13 euro väärtuses

võrdsustatav kostja poolt hagejale väidetavalt tekkinud kahjuga.

45. Eeltoodule lisaks asub kohus seisukohale, et kuna hagejal puuduvad kohustused

võlausaldajate ees, hagejal ei ole aktsionäre, sest hageja ainuaktsionär OÜ Tembo on

äriregistrist kustutatud (dtl 103), OÜ Tembo (kustutatud) juhatuse on liige on kinnitanud, et

kostjale välja makstud 5387,13 euro näol on likvideerija tasuga. Seega praegusel juhul ei ole

hagejal ühtegi aktsionäri ega võlausaldajat, kellele vara jagada. Järelikult ei teeni kostja vastu

hagi esitamine enam täiendava likvideerimise eesmärki – puuduvad isikud, kellele midagi

jagada. Sellest tulenvalt jääb kohtule arusaamatuks, kelle huvides on käesolev hagi üldse

esitatud. Lisaks märgib kohus, et Pärnu Maakohtu asjas nr 2-19-8752 tehtud 29.08.2019

määruse p-s 8 on selgitatud likvideerija konkreetset ülesannet, milleks on välja selgitada, kas

likvideerimismenetluses avaldajale Green Window OÜ-le kuuluvale kinnistule (registriosa

nr 396740) hageja kasuks seatud hüpoteegiga tagatud nõue on rahuldatu ja hageja likvideerija

põhiülesanne on teha vajalikke toiminguid Green Window OÜ kinnistut koormava hüpoteegi

kustutamiseks (dtl 18-29). Hüpoteek, mille tõttu täiendav likvideerimine üldse algatati, on

kinnistusraamatu andmetel 05.10.2020 kustutatud (dtl 104-106). Seega puudub pärast

05.10.2020 ka täiendaval likvideerimisel alus ja igasugune vajadus.

46. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

47. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse

menetlusosaliste vahel.

48. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluses kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

49. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lg 2 alusel

mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik