2-21-10948/18 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-21-10948

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. juuli 2022. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-10948

Tsiviilasi

AS LHV Pank hagi Auto Õppesõidu OÜ, M. P. ja OÜ

Almander vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

16 691,53 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

AS

LHV Pank

(registrikood

10539549),

lepinguline esindaja I. E.

Kostja I Auto Õppesõidu OÜ (registrikood 14281221)

Kostja II M. P. (isikukood XXX)

Kostjate I ja II lepinguline esindaja advokaat K. H.

Kostja III OÜ ALMANDER (registrikood 12220356),

seaduslik esindaja T. J.

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista Auto Õppesõidu OÜ-lt, M. P. ja OÜ-lt ALMANDER solidaarselt välja AS-i LHV

Pank kasuks võlgnevus kokku summas 14 195,59 eurot, mis koosneb laenusummast 13

564,85 eurot, intressidest summas 217,55 eurot, viivistest summas 373,19 eurot ning

võlamenetlustasust 40 eurot.

3. Mõista Auto Õppesõidu OÜ-lt, M. P. ja OÜ-lt ALMANDER solidaarselt välja AS-i LHV

Pank kasuks tasumata põhiosalt viivis 0,05% päevas alates hagi esitamisest (s.o

12.07.2021) kuni põhiosa täieliku tasumiseni, kuid M. P. ja OÜ-lt ALMANDER mitte

rohkem kui 10 804,41 eurot.

4. Jätta menetluskulud solidaarselt Auto Õppesõidu OÜ, M. P. ja OÜ ALMANDER

kanda.

5. Mõista Auto Õppesõidu OÜ-lt, M. P. ja OÜ-lt ALMANDER solidaarselt välja AS-i LHV

Pank kasuks riigilõiv 700 eurot.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

7. Toimetada otsus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima,

vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse.

Hageja nõue ja põhjendused

1. AS LHV Pank (hageja) esitas 12. juulil 2021 Tartu Maakohtule hagi Auto Õppesõidu OÜ

(kostja I), M. P. (kostja II) ja OÜ Almander (kostja III) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

Hageja palub mõista kostjatelt solidaarselt välja hageja kasuks võlgnevuse kokku summas 14

195,59 eurot, mis koosneb laenusummast kokku 13 564,85 eurot, intressidest summas 217,55

eurot, viivistest summas 373,19 eurot ja võlamenetlustasust 40 eurot, ning tasumata põhiosalt

viivise 0,05% päevas alates hagi esitamisest kuni põhiosa täieliku tasumiseni. Hageja palub

jätta kõik menetluskulud (sh tasutud riigilõiv 700 eurot) solidaarselt kostjate kanda ning

mõista välja koos viivisega.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I XX.XX.XXXX laenulepingu nr XXX ning

XX.XX.XXXX laenulepingu nr XXX muudatuse 1. Laenulepingust ja selle lisast tulenevalt

andis võlausaldaja kostjale I laenu 25 000 eurot, graafiku alusel laenu tagasimaksmise

kuupäevaga hiljemalt 15. juulil 2023, intressimääraga Euribor + 9,5%, viivisega 0,05%

päevas, leppetrahviga kuni 3% laenusummast. Laenulepingust nr XXX ja selle lisast tuleneva

nõude tagamiseks sõlmisid hageja ja kostja II XX.XX.XXXX käenduslepingu nr XXX ning

XX.XX.XXXX lepingu nr XXX muudatuse 1, mille punkti 1.2. kohaselt võttis kostja endale

kohustuse vastutada liisingulepingust ja selle kõigist lisadest tulenevate liisinguvõtja

kohustuste kohase täitmise eest hageja ees solidaarselt liisinguvõtjaga kuni summas 25000

eurot. Laenulepingust nr XXX ja selle lisast tuleneva nõude tagamiseks sõlmisid hageja ja

kostja III XX.XX.XXXX käenduslepingu nr XXX ning XX.XX.XXXX lepingu nr XXX

muudatuse 1, mille punkti 1.2. kohaselt võttis kostja endale kohustuse vastutada

liisingulepingust ja selle kõigist lisadest tulenevate liisinguvõtja kohustuste kohase täitmise

eest hageja ees solidaarselt liisinguvõtjaga kuni summas 25000 eurot.

3. Kuigi kostjal I esinesid juba varasemast perioodist maksehäired, siis alates XXX lõpetas

kostja I oma lepingujärgsete osamaksete tasumise, mistõttu edastas hageja kostjale I

laenulepingute ülesütlemise hoiatuse. Samasugune hoiatus edastati ka kostjale II ning kostjale

III. Hoiatustes kirjeldati, et juhul, kui võlgnevus jääb hiljemalt 17. maiks 2021 tasumata, ütleb

hageja lepingud erakorraliselt alates 18. maist 2021 üles ning nõuab lisaks ülalnimetatud

võlgnevusele kogu lepingute alusel kasutusele võetud ja tagastamata laenujäägi kokku

summas 12 698,32 eurot, millele lisanduvad intressid ja viivised vastavalt lepingutele, kohest

ja täielikku tasumist. Kuivõrd ei kostja I ega kostja II ei tasunud õigeaegselt oma võlgnevust

ära, ütles hageja alates 18. maist 2021 lepingu üles ning edastas nii kostjale I, kostjale II kui

ka kostjale III kogu võlgnevuse tasumise nõude hiljemalt 3. juuniks 2021. Nimetatud nõuded

edastati kostjatele ka tähitult väljastusteatega.

4. Kostja I oli peale lepingu ülesütlemist 19. mai 2021 seisuga mikrolaenu lepingust nr XXX

tulenevalt võlgu kokku 13842,9 eurot, mis koosnes laenusummast summas kokku 13 564,85

eurot; intressidest summas 217,55 eurot ning viivistest summas 20,50 eurot. Lisaks oli

sissenõutavaks muutunud 40 eurot võlamenetlustasu (nähtav AS LHV hinnakirjas).

Mikrolaenulepingus lepiti kokku, et kui kostja I poolt tasutud summadest ei piisa kõigi kostja

kohustuste täitmiseks, siis loetakse, et täitmine on toimunud esmalt viiviste, seejärel

leppetrahvide ja laenu ennetähtaegse tasumise tasu, neljandaks tähtajaks tasumata intressid

alates varasemast võlgnevusest ning kõige lõpuks tähtajaks tasumata laenusumma alates

varasemast võlgnevusest. Kostja I kontole laekus 25. märtsil 2021 summas 550 eurot

selgitusega „Mikro laenu v lgnevus XXX“, mille arvelt kaeti 26. märtsil 2021 kõik senini

tekkinud viivised, võlamenetlustasu, intressid ning laenulepingu nr XXX põhiosast 337,11

eurot. Alates 27. märtsist 2021 algas uuesti viivisarvestus 0,05% päevas, mis on hagi

esitamise hetkel kasvanud kolme lepingu peale kokku 373,19 eurot.

Kostjate seisukohad

5. Kostjad I ja II ei võtnud hagi õigeks, kuid soovisid lahendada asja kompromissiga. Kostjate I

ja II esindaja teatas, et kostjal II ei ole võimlaik sõlmida kompromissi hageja edastatud

tingimustel. Kostja II on XXX ning tema ainsaks sissetulekuks on XXX. Lisaks on kostja II

ülalpidamisel XXX. Kostja II edastas hagejale ettepaneku kompromissiks, millise kohaselt

tasuks kostja II esimese kuue kuu jooksul laenutagastust 100 eurot ning edaspidi 200 eurot

kuni laenusumma täieliku tasumiseni. Poolte menetluskulud jääksid nende endi kanda, v.a ½

riigilõivust, milline jääks kostja II kanda.

6. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostja III seaduslikule esindajale 14.09.2021

elektrooniliselt kätte toimetatud. Kostja III ei ole hagile vastanud ja asja osas seisukohti

esitanud.

Hageja täiendavad seisukohad

7. Hageja taotleb hagi rahuldamist kostja III osas tagaseljaotsusega, kuna viimane ei ole kohtu

poolt määratud tähtajaks hagile vastanud.

8. Kostjad I ja II ei ole põhjendanud, millises osas nad hagi õigeks ei võta. Kostjad on teinud

ettepaneku, et tasuvad hagiavalduses nimetatud summa 100 euro kaupa. Eeltoodust tulenevalt

võib asuda seisukohale, et kostjad I ja II ikkagi on tunnustanud hageja nõuet nende vastu, kuid

soovivad nimetatud summat ajatada. Hageja tõi esile asjaolud, millest tulenevalt ei ole hageja

hinnangul usutav, et kostjad I ja II ei ole võimelised tasuma oma võlgnevust hageja ees viie

aasta jooksul. Hageja tegi kostjatele omapoolse viimase kompromissettepaneku, et kostja II

tasub esimesed kuus kuud 100 eurot ning seejärel 250 eurot. Nimetatud leping oleks jäänud

viie aasta sisse, kuid kostja II ei olnud sellega nõus.

9. Hagejal ei ole muid menetluskulusid, kui tasutud riigilõiv 700 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

10. Kohtul ei ole kohustust hagile vastamata jätmise korral tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus

lahendab hagi kõigi kostjate vastu sisuliselt. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ning

rahuldab hagi osaliselt.

11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus

ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu

vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui

seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 esimese lause kohaselt poole faktilise asjaolu

kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. TsMS § 231 lg 4

kohaselt omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud

väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

12. Kostjad I ja II on kohtule vastanud, et ei võta hagi õigeks. Samas ei ole kostjad I ja II hagile

konkreetseid vastuväiteid esitanud, vaid on soovinud võlgnevust tasuda osade kaupa. Kostja

III ei ole hagile vastanud ja hagi osas seisukohti esitanud.

13. Hageja on esitanud hagi kostjate vastu hageja ja kostja I vahel sõlmitud laenulepingust ja selle

lisast ning hageja ja kostjate I ja II vahel sõlmitud käenduslepingutest ja nende lisadest

tulenevate kohustuste täitmiseks.

14. Kohus loeb lisatud dokumentidega tõendatuks ning kostjate poolt omaks võetuks, et hageja ja

kostja I sõlmisid XX.XX.XXXX laenulepingu nr XXX ning XX.XX.XXXX laenulepingu nr

XXX muudatuse 1, millega hageja andis kostjale I laenu 25 000 eurot. Samadel kuupäevadel

sõlmis hageja laenulepingust ja selle lisast tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks

käenduslepingud kostjatega II ja III - hageja ja kostja II sõlmisid käenduslepingu nr XXX ja

selle muudatuse 1 ning hageja ja kostja III käenduslepingu nr XXX ja selle muudatuse 1.

15. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või

seadusele. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 §

108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle

täitmist ja § 113 lg 1 järgi viivist.

16. VÕS § 142 lg 1 järgi kohustub käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku

(põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145

lg-te 1 ja 2 ning käenduslepingute p 1.2 kohaselt vastutavad käendajad tagatava kohustuse

täitmise eest solidaarselt võlgnikuga, sh kohustuste rikkumisest tulenevate tagajärgede eest,

käendaja vastutuse rahalise maksimumsumma 25 000 euro ulatuses.

17. Kuna kostja II on füüsiline isik, on temaga sõlmitud käendusleping puhul tegemist

tarbijakäenduslepinguga (VÕS § 143 lg 1). Käendusleping on sõlmitud kirjalikus vormis ning

kokku on lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Seega ei ole

tarbijakäendusleping tühine VÕS § 143 lg 2 ega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83

lg 1 ja VÕS § 144 lg 2 järgi.

18. Seega vastutavad kostjad II ja III laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest

solidaarselt kostjaga I käendaja vastutuse rahalise maksimumsumma 25 000 euro ulatuses.

VÕS § 65 lg 1 järgi võib hageja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt

võlgnikelt ühiselt.

19. Hageja palub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista hagi esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud võlgnevuse kokku summas 14 195,59 eurot, mis koosneb

tagastamata laenusummast 13 564,85 eurot, intressidest summas 217,55 eurot, viivistest

summas 373,19 eurot ja võlamenetlustasust 40 eurot, ning tasumata põhiosalt viivise 0,05%

päevas alates hagi esitamisest kuni põhiosa täieliku tasumiseni. Kostjad ei ole nõude suurusele

ega selle arvestuskäigule vastuväiteid esitanud.

20. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga laenuandja andma laenusaajale

rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama

rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kostja I

kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel hiljemalt 15.07.2023. Hagiavaldusest nähtub,

et alates märtsist 2021 lõpetas kostja I oma lepingujärgsete osamaksete tasumise, mis nähtub

hagile lisatud konto väljavõttest. Kostja ütles kooskõlas VÕS § 399 lg-ga 1 ja laenulepingu p-

ga 9.1.2 laenulepingu erakorraliselt üles alates 18.05.2021, andes eelnevalt kostjatele

täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Seoses laenulepingu ülesütlemisega on hagejal

õigus nõuda kostjatelt kogu tagastamata laenusumma 13 564,85 euro tasumist.

21. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

Lepingu kohaselt oli intressimäär Euribor + 9% aastas. Hagejal on õigus nõuda kostjatelt

kuni laenulepingu erakorralise ülesütlemiseni sissenõutavaks muutunud intressi võlgnevuse

217,55 euro tasumist.

22. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Laenulepingu kohaselt oli viivisemäär 0,05% päevas iga maksega viivitatud päeva

eest, mida tuleb majandustegevuses sõlmitud lepingu puhul pidada kehtivaks viivise määraks.

Hageja on lepingu kehtivuse ajal arvestanud viivist iga üksiku osamakse tasumisega

viivitamise eest ning alates lepingu ülesütlemisest kogu tasumata põhivõlalt. Hageja

viivisearvestus on seaduslik ja põhjendatud ning hagejal on õigus nõuda kostjatelt 09.07.2021

seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 373,19 euro tasumist.

23. Hagiavalduse kohaselt võlamenetlustasu 40 eurot tuleneb hageja hinnakirjast. Tegemist on

oma sisult võla sissenõudmiskulude hüvitisega, mida hageja võib nõuda kostjatelt VÕS §

1131 lg 1 alusel.

24. Kooskõlas TsMS §-ga 376 võib hageja nõuda hagi esitamiseks ajaks mitte veel

sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Kohus leiab, et kostjatelt II ja III välja mõistetavat viivist tuleb käendaja vastutuse

maksimumsummat arvestades piirata.

25. Riigikohus on küll selgitanud, et käenduslepingus märgitud piirsumma kaitseb käendajat

üksnes tagatud võla suurenemise eest, mitte aga nt käendaja enda viivitusest tekkivate nõuete,

eelkõige viivisenõude või menetluskulunõuete vastu, st need saab võlausaldaja käendaja vastu

esitada ka piirsummat ületavas osas (Riigikohtu 12.03.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-13, p

12). Samuti tuleneb viidatud Riigikohtu otsusest, et tuleb arvestada, millisest õigussuhtest

tulenevast raha maksmise kohustusest viivisenõue tulenes. Kui käenduslepingus on kokku

lepitud käendaja vastutuse piirmääras, siis võlausaldaja ei saa nõuda käendajalt

põhivõlgnikust sõltuva kohustuse täitmisega viivitamisest tulevat viivist, mis ületab

kokkulepitud käendaja vastutuse piirmäära. Küll aga on võlausaldajal õigus nõuda käendajalt

sõltumata kokkulepitud käendaja vastutuse piirmäärast viivist, mis tuleneb käendajast endast

sõltuva kohustuse täitmisega viivitamisest.

26. Kohus märgib, et kuna käenduslepingus ei ole viivises kokku lepitud, siis saaks käendajast

endast sõltuva kohustuse täitmisega viivitamise eest nõuda viivist, mis ületab käendaja

vastutuse piirmäära, VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Käesoleval juhul ei ole

hageja aga hagiavalduses tuginenud kostjate II ja III kui käendajate enda viivitusele. Hagis on

tuginetud laenulepingust tulenevate kohustuste rikkumistele, mille eest kostjad II ja III

vastutavad käendajatena solidaarselt kostjaga I. Seetõttu leiab kohus, et käendajatelt välja

mõistetavat edasiulatuvat viivist tuleb piirata käendaja vastutuse maksimumsummaga.

27. Eeltoodut arvestades mõistab kohus kostjatelt II ja III hagi esitamise ajaks mitte veel

sissenõutavaks muutunud viivise välja mitte rohkem kui 10 804,41 euro ulatuses (25 000

eurot - 14 195,59 eurot).

Menetluskulud

28. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS

§ 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes

osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

29. Arvestades hagi rahuldamise ulatust ning asjaolu et hagejal ei ole muid menetluskulusid kui

tasutud riigilõiv 700 eurot, mida ta oleks pidanud samas summas tasuma ka hagi esitamisel

rahuldatud ulatuses, peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud kostjate kanda. Riigilõiv

700 eurot tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista.

30. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik