3-21-3035/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.07.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-3035

Haldusasi

T.K. kaebus Maksu- ja Tolliameti 23.11.2021 korralduse nr

12.2-3/056445-39 ja 16.12.2021 vaideotsuse nr 6-1/5053-2

tühistamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – T.K.

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Indrek

Lind

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta taotlus kaebuse muutmiseks rahuldamata.

2. Rahuldada kaebus osaliselt ja tühistada Maksu- ja Tolliameti 23.11.2021 korraldus nr

12.2-3/056445-39 osas, millega kohustati T.K.it esitama tema isiklik kontoväljavõte

perioodi mai–juuli 2021 kohta. Tühistada samas osas 16.12.2021 vaideotsus nr 6-1/5053-

2. 3. Jätta kaebus muus osas rahuldamata.

4. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja riigilõiv 7,50 eurot. Muus osas jätta

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

5. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi initsiaalidega.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 05.08.2022, mis on puhkepäevale

langevale tähtpäevale järgnev esimene tööpäev.

Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja

arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta

on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-21-3035

2(8)

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 23.11.2021 korraldusega nr 12.2-3/056445-39 (korraldus)

T.K.it kui kolmandat isikut LK Est OÜ-d puudutavas maksumenetluses esitama tema isikliku

pangakonto väljavõtte perioodi mai–juuli 2021 kohta ning ilmuma suulise teabe andmiseks

01.12.2021 kell 16.00 maksuhalduri juurde.

2. T.K. esitas MTA-le 29.11.2021 taotluse korralduse muutmiseks selliselt, et sellest nähtuksid

selged põhjendused, miks peab MTA T.K.it LK Est OÜ maksumenetluses kolmandaks isikuks,

samuti et korraldusega kohustataks andma selgitusi kirjalikult ja esitama pangakonto väljavõte

üksnes LK Est OÜ-ga seotud tehinguid puudutavas osas. MTA jättis taotluse 29.11.2021 otsusega

nr 12.2-3/056445-64 rahuldamata.

3. T.K. esitas 01.12.2021 MTA korraldusele vaide, mille MTA jättis 16.12.2021 vaideotsusega nr

6-1/5053-2 (vaideotsus) rahuldamata.

4. Tallinna Halduskohtusse saabus 31.12.2021 T.K.i kaebus MTA 23.11.2021 korralduse ja

16.12.2021 vaideotsuse tühistamiseks.

5. Kohus võttis 17.01.2022 määrusega kaebuse menetlusse ja määras vastustajaks MTA, kes esitas

vastuse kaebusele 16.02.2022.

6. Kaebaja esitas 21.06.2022 täiendavad seisukohad, milles sisaldus taotlus kaebuse täiendamiseks

hüvitamisnõudega.

7. Käesolev haldusasi lahendatakse kirjalikus menetluses.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

8. Korralduse andmisega rikkus MTA hea halduse põhimõtet, uurimispõhimõtet ja kohustust viia

läbi maksumenetlust kõrvalisi isikuid liialt koormamata. Korraldus rikub kaebaja õigusi, kuivõrd

kohustab põhjendamatult ilmuma maksuhalduri ruumidesse ning korraldusega nõutakse andmeid

suvalises mahus ja teadmata eesmärgil.

9. Kaebaja ei ole korralduse õige adressaat. Kaebaja ei ole töötanud LK Est OÜ-s ega teinud

ettevõttega tehinguid. Kuigi MTA on 29.11.2021 otsuses märkinud, et LK Est OÜ on teinud

töötajatele väljamakseid teise ettevõtte kontot kasutades, jääb kaebajale endiselt mõistetamatuks,

millist teavet saaks ta anda, mis omaks LK Est OÜ maksumenetluses tähtsust, kui kaebaja ei ole

LK Est OÜ töötaja olnud (ehk LK Est OÜ-l pole olnud põhjust ka teise ettevõtte vahendusel töötasu

makseid teha). Maksukorralduse seaduse (MKS) § 61 ei anna MTA-le õigust suvalistelt isikutelt

suvalist teavet nõuda või nõuda kõigilt isikutelt kõike teavet, et selgitada välja, et nende valduses

ei ole teavet, mis aitaks välja selgitada mõne isiku suhtes käivas maksumenetluses tähendust

omavaid asjaolusid. MTA ei ole avaldanud põhjust, miks kaebaja poole LK Est OÜ

maksumenetluses pöördutakse. MTA korraldus ei võimalda siduda kaebajat LK Est OÜ

maksumenetlusega.

10. MTA korraldus kogu kaebaja isikliku pangakonto väljavõtte esitamiseks on põhjendamatu.

Väljamaksete olemasolu või puudumist saaks MTA kontrollida hõlpsalt LK Est OÜ pangakonto

väljavõttelt, mida MTA-l on võimalik saada otse pangalt, jättes kaebaja täielikult koormamata.

MTA-le on eelduslikult teada ka teine ettevõte, kelle konto kaudu MTA arvab, et kaebajale

väljamakseid on tehtud. Seega on MTA-l ka võimalik selle teise ettevõtte pangakonto väljavõte

saada otse pangalt. Kaebaja on valmis esitama pangakonto väljavõtte filtreeritud kujul, millest

nähtub, et mistahes tehinguid LK Est OÜ-ga tehtud ei ole ja LK Est OÜ-lt mingeid makseid saadud

ei ole. Samuti, kui MTA väidetavalt vajab pangakonto väljavõtet selleks, et kontrollida mingitelt

ettevõtetelt laekumisi, siis on ilmselge, et puudub vajadus esitada konto väljavõte kaebaja poolt

tehtud ülekannete osas. MTA-l on võimalik nimetada ettevõtted, kellelt laekumiste kohta infot

3-21-3035

3(8)

soovitakse ning kaebajal on võimalik esitada filtreeritud väljavõtted. Põhjendatud ei ole kaebaja

kõigi tehingute avaldamine MTA-le igaks juhuks.

11. Kaebaja õigusi rikub tema kohustamine ilmuma MTA ruumidesse. MKS § 61 lg 1 sätestatud

kaasaaitamiskohustuse täitmine on võimalik ilma tarbetult koormava maksuhalduri ruumidesse

ilmumiseta. Kaebajal on võimalik MTA-le kõik maksumenetluses tähtsust omavad dokumendid

ning selgitused esitada kirjalikult. Kaebaja on operatiivselt valmis vastama ka maksuhalduri

võimalikele täiendavatele küsimustele kirjalikult. Riigikohtu halduskolleegium on asjas nr 3-3-1-

98-10 asunud seisukohale, et kolmanda isiku kohapeale ilmumise nõue võib olla põhjendatud, kui

sellega isikut liigselt ei koormata. Maksuhaldur ei ole arvestanud kaebaja huvidega kohustades teda

tarbetult ilmuma maksuhalduri ruumidesse suuliste selgituste andmiseks olukorras, kus küsimuste

esitamine ja nendele vastamine on lahendatav kirjalikult. Eriti arusaamatu on maksuhalduri

korraldus olukorras, kus kontaktide vähendamine võõraste inimestega on riigi põhiline strateegia,

et seljatada COVID-19 pandeemia. Kaebaja on seisukohal, et tema kohustamine ilmuma suletud

väiksesse ruumi, kus on enne teda viibinud teadmata arv inimesi, kelle tervislik seisund ei ole ei

kaebajale ega MTA-le kontrollitav, võib olla ohtlik tema tervisele. Kirjalike ütluste andmine

välistaks mistahes ohu tervisele. Suuliste seletuste andmise võimalik väidetav efektiivsus ei kaalu

üle kaebaja huvide kahjustamist. Kirjalike küsimuste ja vastuste puhul on oluliselt suurem

tõenäosus, et kaebaja mõistab küsimust õigesti (kui see on õigesti formuleeritud) ning vastab täpselt

ja asjakohaselt.

Vastustaja seisukohad

12. Vastustaja kaebusega ei nõustu ja vaidleb sellele vastu, olles seisukohal, et nii korraldus kui ka

vaideotsus on õiguspärased ja põhjendatud ning nende tühistamiseks ei ole alust.

13. Korralduses selgitas MTA kaebajale, et kontrollib 02.09.2021 korralduse nr 12.2-3/056445-1

alusel LK Est OÜ tulumaksu (ettevõtlusega mitteseotud kuludelt) ja tööjõumaksude (tulu- ja

sotsiaalmaks, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmaks) arvestamise,

deklareerimise ja tasumise õigsust ning maksustatava käibe tekkimise ja deklareerimise õigust

maksustamisperioodil mai-juuli 2021. Lisaks selgitas MTA 23.11.2021 korralduses, et enne

kaebajale korralduse tegemist on pöördunud esmalt kontrollitava ehk LK Est OÜ poole. Kuna aga

LK Est OÜ on korralduse jätnud täitmata ning kuivõrd MTA-le esitatud andmete alusel on

kaebajale tehtud väljamakseid, mida ei ole deklareeritud ning kebaja ei olnud väljamakse tegemise

perioodil kantud töötamise registrisse, on maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlaks

tegemiseks vajalik saada teavet ja dokumente kaebajalt kui kolmandalt isikult.

14. Maksuhalduril on maksumenetluses ulatuslik kaalutlusõigus nii asja õigeks otsustamiseks

vajalike tõendite liigi (nt seletused, dokumentaalsed tõendid või asjad) ja allika (maksumaksja või

kolmas isik) määratlemisel, kui ka nende kogumise viisi (kirjalikud või suulised selgitused, teabe-

tõendite esitamine sidevahendite vahendusel või kohapeal) otsustamisel. Lisaks on kohtupraktikas

asutud seisukohale, et MKS § 61 lg 1 alusel võib kolmandalt isikult nõuda igasugust teavet, mis

võib olla maksukohustuslase maksustamise seisukohast oluline (nt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-24-

11, p-d 13–15). Samuti ei pea kolmandalt isikult küsitud teave maksukohustuslaselt varem küsituga

konkreetsete küsimuste tasandil kokku langema, kuid peab käima samade tehingute kohta (nt

Riigikohtu otsus nr 3-3-1-98-10, p 19).

15. Vastustaja ei nõustu kaebajaga selles, et vaidlusalune korraldus on adresseeritud valele isikule

ega ole kooskõlas MKS §-s 61 sätetatuga. Korralduses on ammendavalt selgitatud, millist seost

omab kaebajalt kui kolmandalt isikult nõutav teave ja dokumendid maksumenetlusega, mille jaoks

maksuhaldur eelmainitut nõuab. Samuti on täidetud ka MKS § 63 lg-s 1 ja § 46 lg-s 2 sätestatud

nõue, mille kohaselt kolmandalt isikult teavet nõudev haldusakt peab olema põhjendatud.

Vastustaja hinnangul on alusetu kaebaja etteheide, et MTA nõuab suvaliselt isikult suvalist teavet

või siis nõuab kõigilt isikutelt kõike teavet, et selgitada välja, kas nende valduses on teavet, mis

aitaks välja selgitada mõne isiku suhtes käivas maksumenetluses tähendust omavaid asjaolusid.

3-21-3035

4(8)

Kolmandale isikule koostatava korralduse põhjendamisnõue ei eelda ega saagi eeldada seda, et

maksuhaldur kirjeldab kolmandale isikule tehtud korralduses selle adressaadile üksikasjalikult

kontrollimenetluses teatavaks saanud faktilisi asjaolusid, maksuhalduri kontrollistrateegiat,

menetluse käigus tõusetunud teooriaid vms.

16. Mis puutub kaebaja seisukohtadesse, et põhjendamatu on temalt nõuda tervet arvelduskonto

väljavõtet ning kohustada teda MKS § 61 lg-s 1 sätestatud kaasaaitamiskohustuse täitmiseks

maksuhalduri ametiruumidesse ilmuma, siis vastustaja hinnangul on antud küsimused

ammendavalt käsitlemist leidnud 16.12.2021 vaideotsuses (vastavalt p-s 17 ja p-des 18-19 (ka p

20)). Vastustaja hinnangul ei ole kaebaja oma kaebuses esitanud selliseid uusi argumente, mis

annaksid alust 16.12.2021 vaideotsuses märgitud põhjenduste muutmiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

17. Vaidlustatud korraldus on antud MKS § 61 lg-te 1 ja 3 ning § 62 lg-te 1 ning 3 alusel. MKS §

61 lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus nõuda kolmandatelt isikutelt teavet maksumenetluses

tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Eelnimetatud isikud on kohustatud andmeid

esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest

keelduda. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma

maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. MKS § 61 lg 3 kohaselt annab

maksuhaldur kolmandalt isikult teabe nõudmiseks sama seaduse §-s 46 sätestatud nõuetele vastava

korralduse, kuhu märgitakse ka selle maksukohustuslase nimi või muud identifitseerimist

võimaldavad andmed, kelle maksuasjaga seoses teavet kogutakse, ning kolmanda isiku poole

pöördumise põhjus. Kui isikut kohustatakse ütluste andmiseks maksuhalduri juurde ilmuma,

märgitakse korraldusse ka ilmumise aeg ja koht. MKS § 62 lg 1 sätestab, et maksuhalduril on õigus

nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt või

kolmandalt isikult tema valduses olevate asjade ja esitajaväärtpaberite ettenäitamist ning

dokumentide esitamist. Kolmandatelt isikutelt asjade ja dokumentide nõudmise korral kehtib sama

seaduse § 61 lg-s 2 sätestatud piirang.

18. Riigikohus selgitas 26.09.2018.a otsuses nr 3-16-2324 MKS § 61 kohaldamisega seonduvat.

Viidetega enda varasemale praktikale märkis Riigikohus otsuse p-s 9, et sobiv kriteerium

kolmandalt isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks on teabe seos läbiviidava

maksumenetlusega (24.05.2011 otsus nr 3-3-1-24-11, p 13). Maksuhalduril ei ole kohustust

põhjendada, milliseid konkreetseid asjaolusid ta soovib kindlaks teha ning kuidas on kaebajalt

nõutud teave ja dokumendid konkreetselt seotud maksukohustuslase kontrollimisega (Riigikohtu

14.04.2014 otsus nr 3-3-1-90-13, p 11). Samas peab maksuhaldur selgitama, milles seisneb nõutava

teabe seos maksumenetlusega, kui seos ei ole pelgalt nõutava teabe iseloomust äratuntav

(Riigikohtu 26.09.2018 otsus nr 3-16-2324, p 11). Välistatud ei ole selgituse esitamine ka alles

kohtumenetluses (samas). Seega kokkuvõttes peab maksuhaldur korraldust põhjendama sellises

ulatuses, et korralduse adressaadil oleks võimalik aru saada, millises maksumenetluses kaebajalt

nõutud teavet soovitakse ning teave peab olema seostatav läbiviidava kontrolliga.

19. MKS § 61 lg-s 2 sisalduv menetluslik nõue (s.o eelnev pöördumine maksukohustuslase poole)

ei piira maksuhalduri õigust nõuda kolmandalt isikult teavet ja dokumente, mida kontrollitaval

maksukohustuslasel ei saagi olla (Riigikohtu 14.04.2014 otsus nr 3-3-1-90-13, p 11). Lisaks on

kohtupraktikas märgitud, et eelnevalt maksukohustuslaselt ja seejärel menetlusväliselt isikult

nõutav teave peab käima samade tehingute kohta (Riigikohtu 30.03.2011 otsus asjas nr 3-3-1-98-

10, p 19).

20. Oluline on välja tuua ka see, et MTA kohaldab maksumenetluses muuhulgas MKS §-s 11

sätestatud uurimispõhimõtet. MKS § 11 lg-st 2 tulenevalt otsustab maksuhaldur maksude tasumise

õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning

kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast

tähendust omavate asjaolude väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja

3-21-3035

5(8)

tõenditega, vaid võib vajalike tõendite kogumiseks pöörduda menetlusväliste isikute poole. See,

kas kogutud tõendid maksuhalduri tekkinud kahtluseid kinnitavad, ei ole teabe nõudmise

korralduse õiguspärasuse hindamisel määrav. Kaebajal ei ole õigust otsustada vastustaja eest,

milliseid tõendeid peaks maksuhaldur maksukohustuse kontrollimisel arvesse võtma. Nõutud teabe

osas seisukoha kujundamine ning sh võimalike täiendavate tõendite kogumise vajadus saab olla

asjakohane ja selguda alles teabe saamise ja hindamise järgselt.

21. Minu hinnangul on vaidlusalune korraldus kooskõlas MKS-is sätestatuga ning kohtupraktikas

väljakujunenud seisukohtadega ning korraldust on vajalikul määral nii faktiliselt kui õiguslikult

põhjendatud. MTA selgitas vaidlustatud korralduses, et 02.09.2021 korralduse nr 12.2-3/056445-1

(dtl 35–37) alusel kontrollib MTA LK Est OÜ tulumaksu (ettevõtlusega mitteseotud kuludelt) ja

tööjõumaksude

(tulu-

ja

sotsiaalmaks,

kohustusliku

kogumispensioni

makse

ja

töötuskindlustusmakse) arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust ja maksustatava käibe

tekkimise ja deklareerimise õigust maksustamisperioodil mai–juuli 2021. Korralduses on kaebajale

selgitatud, et MTA on pöördunud esmalt teabe saamiseks LK Est OÜ poole, kuid kuna viimane on

jätnud korralduse täitmata, siis on vajalik saada teavet kaebajalt kui kolmandalt isikult. Kaebajalt

nõutakse vaidlustatud korraldusega isikliku pangakonto väljavõtte esitamist perioodi mai–juuli

2021 kohta, seega on olemas ajaline seos LK Est OÜ suhtes läbviidava maksumenetlusega.

Korralduses põhjendab MTA, et MTA-le esitatud andmete alusel on kaebajale tehtud väljamakseid,

mis ei ole deklareeritud ning kaebaja ei olnud väljamakse tegemise perioodil kantud töötamise

registrisse. Sellest saab järeldada, et MTA on kogunud maksumenetluses andmeid, mis seovad

kaebajat LK Est OÜ-ga ning on võimalik, et kaebaja käest kogutav teave aitab selgitada läbiviidava

maksumenetluse asjaolusid. Kuigi see ei selgu vaidlustatud korraldusest, siis oma 29.11.2021

otsuses ja vaideotsuses on MTA märkinud, et menetluse käigus on maksuhaldur tuvastanud, et LK

Est OÜ töötasu väljamaksed on toimunud teise ettevõtte pangakonto kaudu ning ka vaide esitajale

on maksuhaldurile teadaolevalt sellisel viisil väljamakseid tehtud. Kohtumenetluses esitas

vastustaja tõendi, millest nähtub kaebajale lepingu alusel ülekannete tegemine teiselt äriühingult

(dtl 100-106). Seeõttu on minu hinnangul korralduses piisaval määral avatud kaebaja poole

pöördumise põhjust ning seda vaideotsuses täiendatud. Samuti ei saa eeltoodust tulenevalt

järeldada, et kaebaja ei ole korralduse õige adressaat või et MTA nõuab kaebajalt teavet, millel ei

ole LK Est OÜ osas toimuvas kontrollimenetluses tähtsust.

22. Märgin täiendavalt, et maksuhalduri kaalutlusõigus (MKS § 12) ja haldusakti

motiveerimiskohustus (MKS § 46 lg-d 2–4) on tugevalt seotud maksuhalduri maksusaladuse

hoidmise kohustusega (MKS § 26), mistõttu ei saagi olla maksumenetluses tehtud korraldused

teabe andmiseks väga üksikasjalikud ning need ei saa sisaldada kõiki kaalutlusi, kuivõrd see seaks

ohtu maksusaladuse kaitse. Seega ei esine minu hinnangul korralduses põhjendamispuudusi, mis

annaks aluse pidada korraldust õigusvastaseks. Praegusel juhul on määrav seos kontrolliobjekti

ning nõutava teabe vahel ning olen seisukohal, et selline seos on korraldusest ja vaideotsuses antud

täiendavatest selgitustest piisaval määral äratuntav. Nagu juba eespool selgitasin, siis see, kas

maksumenetluses kogutud üks või teine tõend lõppastmes maksuhalduri väiteid kinnitab, ei ole

kolmandalt isikult teabe nõudmise korralduse õiguspärasuse hindamisel määrav, sest vaidluse

esemeks ei ole kontrolli tulemusena koostatav võimalik maksuotsus.

23. Isikliku pangakonto väljavõtte esitamise kohustus riivab isiku eraelu puutumatust (Põhiseaduse

§ 26; EIK 27.04.2017.a otsus asjas Sommer vs. Saksamaa, nr 73607/13, p 48). Riive intensiivsust

mõjutab olulisel määral nii see, kui pika ajavahemiku kohta isiku pangakonto väljavõtet nõutakse,

kui ka see, kas nõutavat teavet on teatud kriteeriumide alusel piiritletud või nõutakse teavet kõigi

tehingute kohta (Riigikohtu 26.09.2018 otsus nr 3-16-2324/18, p 12 ja 01.02.2021 määrus nr 3-18-

1328, p 11). Eelnev aga ei tähenda, et kolmandalt isikult pangakonto väljavõtte küsimine oleks igal

juhul õigusvastane, vaid riive proportsionaalsust tuleb hinnata konkreetse vaidluse asjaoludest

lähtuvalt.

3-21-3035

6(8)

23.1. Minu hinnangul on MTA õigesti piiritlenud ajavahemiku mai–juuli 2021, mille kohta kaebaja

pangakonto väljavõtet küsitakse. Kuna LK Est OÜ osas viib MTA maksukontrolli läbi sama

perioodi osas, siis on maksuhalduri soov tuvastada töötasu laekumised sel perioodil õigustatud.

Nimetatud perioodi ei ole põhjust pidada ka ebamõistlikult pikaks.

23.2. Teisalt kohustas MTA vaidlustatud korralduses kaebajat esitama eelnimetatud perioodi osas

pangakonto väljavõte tervikuna ehk kõigi perioodil tehtud tehingute osas. Kaebaja leiab, et piisav

oleks olnud küsida kontoväljavõte filtreeritud kujul selliselt, et kaebaja saaks näidata üksnes

laekumiste puudumist LK Est OÜ-lt või selliselt, et MTA oleks nimetanud teised konkreetsed

äriühingud, kelle tehtud ülekannete kontrollimist vajalikuks peetakse. Praegusel juhul on

maksuhalduril maksukontrolli käigus tekkinud kahtlus, et kaebajale on töötasu LK Est OÜ-s

töötamise eest makstud teis(t)e äriühingu(te) kaudu. MTA selgituste kohaselt on maksumenetluses

tähendust omavate asjaolude kindlaks tegemiseks vaja küsitud perioodil analüüsida kaebaja

kontole tehtud võimalikke töötasu kandeid. Seega kuigi pangakonto väljavõtte küsimine kaebaja

pakutud variandis filtreeritud kujul ei võimalda maksuhalduril kontrollida, kas kaebajale on

toimunud töötasu laekumisi LK Est OÜ-ga seotud äriühingutelt, siis ei ole selleks vajalik nõuda

kaebajalt kogu tema pangakonto väljavõtte esitamist, sh tema väljaminekute kohta kontrollitaval

perioodil. Rõhutan, et juhul kui maksuhalduril on eesmärgi saavutamiseks võimalik valida

erinevate meetmete vahel, mis on sama tõhusad, ent millest üks on kolmanda isiku jaoks vähem

koormav, tuleb valida vähemkoormavam meede. See muidugi ei tähenda, et kolmas isik saaks

nõuda, et maksuhaldur valiks tõendite kogumiseks igal juhul need meetmed, mis on kolmandale

isikule meelepärasemad. Kui kaebaja filtreerib pangakonto väljavõtte oma äranägemise järgi, ei

saa MTA kogu vajalikku teavet, seda eriti praeguses olukorras, kus maksuhalduril on kahtlus, et

kaebajale on makstud töötasu teis(t)e äriühingu(te) kaudu.

23.3. Maksuhaldur peab kaalutlusõiguse teostamisel silmas pidama ka MKS § 10 lg- 3 sätestatud

kohustust viia maksumenetlus läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt. Seega otsustamaks,

kuidas konkreetsel juhul menetlust läbi viia, peab maksuhaldur kaaluma ühelt poolt

menetlustoimingute ökonoomsust ja efektiivsust ja teiselt poolt puudutatud isiku huve.

Maksuhaldur ei ole vaidlustatud korralduses, vaideotsuses ega kohtumenetluses põhjendanud miks

on vajalik pangakonto väljavõtte esitamine kõigi kaebaja tehingute osas. Praeguses olukorras, kus

MTA eesmärgi saavutamiseks piisab üksnes kaebaja sissetulekute kontrollimisest, on piisav ka

pangakonto väljavõtte konkreetsem piiritlemine selliselt, et korraldusega nõutakse kaebajalt üksnes

väljavõtet kontrollitava perioodi sissetulekute osas. Kui edasise maksukontrolli käigus peaks

tekkima vajadus kaebaja väljaminekute kontrollimiseks, siis on vastustajal võimalik teha kaebajale

uus põhjendatud korraldus täiendavate andmete esitamiseks.

23.4. Seega kuigi korralduses küsitud teabe maht on ajaliselt õigesti piiritletud, siis leian, et

korraldus ei ole proportsionaalne osas, milles kaebajalt nõutakse pangakonto väljavõtte tervikuna

esitamist.

24. Kaebaja on esitanud vastuväited ka sellele, et vastustaja on korraldusega kohustanud teda

ilmuma andma suulisi ütlusi. Vaidlustatud 23.11.2021 korralduses on MTA selgitanud, et vahetu

kohtumine on efektiivsem viis teabe kogumiseks kui kirjalik suhtlus. Suulise vestlusega on kergem

vältida vääritimõistmisi, lahendada vastuolud ning saada küsimustele ammendavad vastused. MTA

16.12.2021 vaideotsuses on täiendavalt selgitatud, et tõese teabe saamiseks on vahetu ütluste

andmine põhjendatud ka eesmärgiga tagada, et maksumenetluses seletusi andev isik ei saa

küsimustele vastamise ajal suhelda teiste isikutega ja kooskõlastada nendega antavaid vastuseid.

Lisaks saab maksuhaldur suulise selgituse andmise korral esitada kohe täpsustavaid küsimusi,

seostada isikule esitatavaid küsimusi samal ajal ettenäidatavate dokumentidega jms. MTA möönas

vaideotsuses, et põhimõtteliselt oleks see võimalik ka kirjavahetuses, ent arvestades kirjade

vahetamisega kaasnevat paratamatut ajakulu, ei pea MTA kirjavahetuse pidamist samavõrd

tõhusaks. Leian, et MTA on piisavalt ja veenvalt põhjendanud vajadust võtta kaebajalt seletused

3-21-3035

7(8)

just suuliselt. Maksuhalduri kaalutlusi, miks peab kaebaja andma suulisi ütlusi, pole alust pidada

meelevaldseks.

25. Mis puudutab kaebaja vastuväiteid seoses COVID-19 levikust tingitud piirangutega ja

võimaliku ohuga kaebaja tervisele, siis jagan vaideotsuses toodud MTA seisukohta, et võimalikku

ohtu tervisele saab vältida võttes tarvitusele kaitseabinõud ning nii korraldusest kui vaideotsusest

nähtub MTA paindlikkus muuta vajaduse esinemisel korralduses määratud tähtpäeva. Isiku

isiklikult MTA ametiruumidesse mitteilmumist ei saa põhjendada üksnes üldise epideemia või

haiguspuhanguga (st abstraktse ohuga), vaid ohtu tuleb hinnata iga konkreetse juhtumi põhiselt, st

tegemist peab olema konkreetse ohuga (Tallinna Ringkonnakohtu 30.04.2021 otsus nr 3-20-1921,

p 13). Näiteks võib ohutu seletuste esitamiseks kohale ilmumise tagamiseks olla piisav, kui

järgitakse Terviseameti soovitustest tulenevaid kaitseabinõusid (nt hügieenireeglid, kaitsemaskid

ja -riietus, piisava vahemaa hoidmine inimeste vahel; vt ka Riigikohtu 20.04.2021 määrus nr 2-20-

11920, p 12.3; 23.04.2021 määrus nr 2-20-10639, p 13.3). Kui tegemist peaks olema konkreetse

ohuga kolmandale isikule või maksuhaldurile, tuleb kaaluda korralduses märgitud tähtpäeva

muutmist (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 31.03.2021 määrus asjas nr 3-20-281, p 9). Praegusel

juhul ei ole kaebaja vastustajale ega kohtule esitanud asjaolusid, mille alusel oleks saanud järeldada

konkreetse ohu olemasolu või korralduse täitmise võimatust. Rõhutan veelkord, et maksude

tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute liigi ja ulatuse otsustab maksuhaldur. Kaebaja

ei ole kaebuses esitanud selliseid vastuväiteid, mis veenaks kohut selles, et maksuhalduri valitud

viis teabe kogumiseks suuliste seletuste andmise vormis oleks kaebaja suhtes õigusvastane.

26. Eeltoodust tulenevalt on MTA korralduses piisaval määral selgitanud kaebaja poole

pöördumise põhjust ning korralduses nõutav teave on seostatav läbiviidava maksukontrolliga.

Samuti on õiguspärane kaebaja kohustamine ilmuma suuliste seletuste andmiseks maksuhalduri

juurde. Küll aga on nõutav teave võrreldes kontrolli eesmärgi ja ulatusega minu hinnangul

ebaproportsionaalne, kuna maksuhalduril on võimalik oma eesmärk saavutada ka siis, kui

kohustada kaebajat esitama kontoväljavõte üksnes oma sissetulekute osas ning kaebaja

väljaminekute kohta andmete kogumine ei ole selleks vajalik.

27. Kokkuvõttes leian, et kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt ja vaidlustatud korraldus tuleb

tühistada osas, millega MTA kohustas kaebajat esitama oma isikliku pangakonto tervikliku

väljavõtte perioodi mai–juuli 2021 kohta. Samadel põhjendustel tuleb osaliselt tühistada ka

vaideotsus. Muus osas jääb kaebus rahuldamata.

Menetluskulud ja muud menetluslikud taotlused

28. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega.

(HKMS § 108 lg 2). Menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi

menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid (HKMS § 109 lg 1).

28.1. Kaebaja tasus kaebuselt riigilõivu 15 eurot ning esitas 21.06.2021 täiendava seisukoha, milles

muu hulgas palub tema kasuks MTA-lt välja mõista menetluskulud summas 600 eurot ja moraalne

kahju summas 2000 eurot. Menetluskulude nimekirja ja kulude tõendamiseks kuludokumente

kaebaja kohtule ei esitanud. Samuti ei ole kaebaja täiendavate seisukohtade avalduses selgitanud,

milles menetluskulu seisnes. Kaebajal ei olnud kohtumenetluses esindajat, mistõttu ei saa tegemist

olla õigusabi kuluga. Ainsaks teadaolevaks menetluskuluks on kaebaja tasutud riigilõiv 15 eurot.

Kuna kaebus rahuldatakse osaliselt, siis mõistan vastustajalt kaebaja kasuks välja

proportsionaalselt pool kaebuse esitamisel tasutud riigilõivust ehk 7,5 eurot. Muus osas jäävad

kaebaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda.

28.2. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud, mistõttu jäävad vastustaja

võimalikud menetluskulud tema enda kanda.

3-21-3035

8(8)

29. Kuna kaebaja taotles koos menetluskuluga ka moraalse kahju välja mõistmist vastustajalt, siis

tuleb kohtul seisukoht võtta ka selle taotluse osas. Kuna menetluskuluna ei saa kahju hüvitamist

nõuda, siis võib järeldada, et kaebaja soovis kaebust täiendada kahjunõudega.

29.1. HKMS § 49 lg 1 kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni

halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu

hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul

oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav.

29.2. Kaebaja ei ole kohtule esitatud taotluses täiendavalt põhjendanud seda, milles talle

väidetavalt tekitatud mittevaraline kahju seisneb. Samuti ei ole kahjunõudelt tasutud ettenähtud

riigilõivu, milleks praegusel juhul taotluses märgitud hüvitise suurust arvestades oleks 60 eurot

(riigilõivu seaduse § 60 lg 2). Ma ei pea antud juhul ka vajalikuks seda kaebajalt küsida, kuna leian,

et taotlus lisada kaebusele hüvitamisnõue ei ole praegusel juhul otstarbekas, kuivõrd kohus

rahuldab kaebuse osaliselt põhinõudes ning ei pea rahuldamata jäetud osas vastustaja tegevust

õigusvastaseks. Kahjunõude lahendamine ei aitaks kaasa esitatud kaebuse eesmärgi saavutamisele

ning venitaks praeguse kohtuasja menetlust. Kaebajal on soovi korral võimalik kahjunõudega

eraldi kohtusse pöörduda.

29.3. Eelnevast tulenevalt keeldun HKMS § 49 lg 1 alusel kaebuse muutmise vastuvõtmisest.

30. HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse

avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema

isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt

identifitseerida. Kaebaja taotluse alusel tuleb avaldatavas kohtuotsuses asendada kaebaja nimi

initsiaalidega.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma