2-22-6337/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedLõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-6337 Osaühingu Aktiva Finants hagis V Ti ja A Mi vastu ühisvara jagamise nõudes seoses hageja loobumisega hagiavaldusest.
Legislator headnote
AI generated2-22-6337/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-6337 Osaühingu Aktiva Finants hagis V Ti ja A Mi vastu ühisvara jagamise nõudes seoses hageja loobumisega hagiavaldusest.
Full text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Kädi Sacik-Korn
Kohtujurist
Maarja-Liisa Härmsalu
Määruse tegemise aeg ja koht
04. juuli 2022, Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-22-6337
Tsiviilasi
Osaühingu Aktiva Finants hagi V Ti ja A Mi vastu ühisvara
jagamise nõudes
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine, menetluskulude kindlaksmääramine,
kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479)
Hageja lepinguline esindaja: A Ž, e-post xxx
Kostja I: V T (isikukood xxx, xxx)
Kostja II: A M (isikukood xxx, elukoht xxx)
RESOLUTSIOON
1. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-6337 Osaühingu Aktiva Finants hagis V Ti ja A
Mi vastu ühisvara jagamise nõudes seoses hageja loobumisega hagiavaldusest.
2. Tühistada Harju Maakohtu 29.04.2022 määrusega tsiviilasjas 2-22-6337 kohaldatud
hagi tagamise abinõud.
3. Tagastada Osaühingule Aktiva Finants riigilõiv 210 eurot Julianus Inkasso OÜ
arveldusarvele nr xxx, selgitusega „tsiviilasi 2-22-6337“.
4. Jätta menetluskulud solidaarselt V Ti ja A Mi kanda.
5. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista
solidaarselt V Tilt ja A Milt välja menetluskulud summas 365 eurot Osaühingu
Aktiva Finants kasuks.
6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb solidaarselt V Til ja A Mil tasuda
menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni
viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras Osaühingu Aktiva Finants
kasuks.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest määruskaebuse
Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu.
Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 70 eurot.
Asjaolud ja menetluse käik maakohtus
1.
28.04.2022 esitas hageja Harju Maakohtule hagiavalduse kostjate vastu ühisvara jagamise
nõudes. Koos hagiavaldusega esitas hageja kohtule hagi tagamise avalduse.
2.
29.04.2022 määrusega rahuldas kohus hagi tagamise taotluse ja kandis hagi tagamiseks Tartu
Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr xxx kolmandasse jakku esimesele
vabale järjekohale eelmärge Osaühingu Aktiva Finants (reg kood 10746479) kasuks tsiviilasjas nr 2-
22-6337 V Ti ja A Mi vastu esitatud nõude tagamiseks.
3.
10.05.2022 määrusega võttis kohus hagi menetlusse.
4.
17.05.2022 teatas kostja I kohtule, et on täiteasjas nr xxx kõik kohustused täitnud ja sellest
teavitanud ka kohtutäituri bürood. Põhiosa 6.05.2022 ja viivised 9.05.2022. Kostja I palub tühistada
kohtu viimane määrus, kuna nõue oli enne selle koostamist täidetud.
5.
27.05.2022 seisukohas märkis hageja, et esitas hagiavalduse ning hagi tagamise taotluse
28.04.2022 ehk ajal, mil kostja I oma kohustust veel täitnud ei olnud. Vastavalt kostja esitatud
maksekorraldusele tasus kostja hagi aluseks oleva nõude 29.04.2022 ehk pärast kinnistusregistrisse
eelmärke kandmist. Hagejale on summad kohtutäitur üle kandnud 11.05.2022 ning 23.05.2022.
Hageja on 27.05.2022 ühendust võtnud kohtutäituriga, kes teavitas hagejat, et kohtutäitur on
tsiviilasjas nr xxx teinud lõpetamise otsuse 27.05.2022. Hageja nõustub, et kostja on tasunud hagi
aluseks oleva nõude täies mahus, kuid kostja ei ole tasunud hagiavalduse esitamisega tekkinud
menetluskulusid.
6.
30.05.2022 seisukohas palub kostja I lõpetada menetlus, kuna kogu kohustus on tasutud.
Menetluskulud palub kostja I jätta hageja kanda, kuna hageja oli teadlik kostja I kostööst
kohtutäituriga ja kostja I soovist täita kohustused vabatahtlikult.
7.
09.06.2022 esitas hageja seisukoha, milles märgib, et kuivõrd kostja on kohtumenetluse
jooksul, s.t pärast hagi esitamist nõude täitnud, loobub hageja hagist TsMS § 429 mõttes. Hageja
palub jätta hageja menetluskulud kostja kanda lähtuvalt TsMS § 168 lg-st 5. Hageja palub tagastada
pool riigilõivust summas 210 eurot. Hageja märgib, et on kokku kandnud menetluskulusid suuruses
1070,00 eurot (riigilõiv hagiavalduselt 420,00 eurot, riigilõiv hagi tagamise avalduselt 70,00 eurot ja
esindaja kulud 580,00 eurot). Hageja lepinguline esindaja on nimekirjas nimetatud toimingud teinud
ning need toimingud on olnud hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud.
8.
13.06.2022 seisukohas märgib kostja I, et palub menetluskulud jätta hageja kanda, kuna
hageja oli teadlik, et kostja I on nõus oma kohustust vabatahtlikult täitma ja hagejal puudus vajadus
pöörduda kohtu poole.
Kohtumääruse põhjendused
9. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse
otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 alusel hageja võib hagist loobuda
kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist
loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
Kohus leiab, et puuduvad TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud alused, mis ei võimaldaks hagist loobumist
vastu võtta. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda
kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on
lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja
protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
Kohus asub seisukohale, et vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 kuulub menetlus käesolevas tsiviilasjas
lõpetamisele seoses hageja loobumisega esitatud hagist.
10. TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb
rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse.
29.04.2022 määrusega rahuldas kohus hagi tagamise taotluse ja kandis hagi tagamiseks Tartu
Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr xxx kolmandasse jakku esimesele vabale
järjekohale eelmärge Osaühingu Aktiva Finants (reg kood 10746479) kasuks tsiviilasjas nr 2-22-6337
V Ti ja A Mi vastu esitatud nõude tagamiseks.
Kohus tühistab hagi tagamise seoses menetluse lõpetamisega TsMS § 386 lg 4 alusel.
11. Hageja taotleb poole riigilõivu tagastamist summas 210 eurot.
TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub
hagist. Hageja eest on hagi esitamisel tasunud Julianus Inkasso OÜ Rahandusministeeriumi kontole
28.04.2022 riigilõivu hagilt 420 eurot ja hagi tagamise taotluselt 70 eurot. Hagejale kuulub vastavalt
TsMS § 150 lg 2 p-le 2 taotluse alusel tagastamisele riigilõiv 210 eurot, so 420/2. Vastavalt esitatud
taotlusele tagastada riigilõiv Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr xxx.
Kohus selgitab, et hagejal on õigus esitada taotlus ka poole hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõivu
tagastamiseks.
12. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja
arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.
TsMS § 168 lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema
nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.
TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui
kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.
Kohus leiab, et juhindudes TsMS § 168 lg-test 4 ja 5 tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostja I ja
kostja II kanda. Kohtu hinnangul ei saa antud juhul asuda seisukohale, et kostja I ei oleks oma
käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hagi kohaselt ja asja materjalidest nähtuvalt esitas
hageja kostja I vastu täitedokumendist tuleneva nõude kohtutäitur xxx täitmisele 05.12.2016, kes
algatas täiteasja xxx (dtl 10-14). Täitemenetluse raames laekumised puudusid. 25.04.2022
kohtutäituri õiendi kohaselt ei olnud õnnestunud kostja I suhtes toimuvates täiteasjades nõudeid
rahuldada kostja I lahusvara ja sissetulekute arvelt. Hageja esitas kostjate vastu käesoleva hagi
ühisvara jagamiseks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg-te 1-2 alusel 28.04.2022. Kostja I poolt
esitatud maksekorraldusest nähtub, et kostja I eest on võlgnevuse tasunud kolmas isik 29.04.2022 ja
09.05.2022 ehk pärast hagi esitamist (dtl 43-44). Kostja I on esitanud ekraanitõmmise e-
kirjavahetusest, millest nähtub, et 11.02.2022 saatis Julianus Inkasso OÜ kostjale I hagihoiatuse
ühisvara jagamise hagiga ning sellele vastuseks teatab kostja I 14.02.2022, et ei ole oma maksmise
kohustusest kõrvale hoidnud, täidab enda kohustusi võimaluste piires ning xxx peab ootama oma
järjekorda (dtl 56). Arvestades, et täitemenetlus oli algatatud juba 05.12.2016 ning senini ei olnud
täitemenetluse raames õnnestunud kostja I vastu esitatud nõuet rahuldada, ei saa kohtu hinnangul
pidada hageja poolt käesoleva hagiga kohtusse pöördumist ennatlikuks. Hageja nimel oli Julianus
Inkasso OÜ saatnud kostjale I ka 11.02.2022 hagihoiatuse ning hagi esitanud alles 28.04.2022 ehk
andnud kostjale I täiendavalt aega ligi kaks ja pool kuud nõude täitmiseks. Asja materjalidest nähtub,
et kostja I eest tasus võla kolmas isik pärast hagi esitamist. Hageja loobus käesolevast hagist põhjusel,
et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes TsMS §
168 lg-test 4-5 jätab kohus menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
13. Hageja esitas 09.06.2022 koos loobumise avaldusega menetluskulude nimekirja. Kokku on
hageja kandnud menetluskulusid suuruses 1070 eurot (riigilõiv hagiavalduselt 420,00 eurot, riigilõiv
hagi tagamise avalduselt 70 eurot ja esindaja kulud 580 eurot). Hageja lepinguline esindaja on teinud
asjas järgmised toimingud:
-
28.04.2022 dokumentide analüüs, hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse koostamine ja
kohtusse esitamine – 3 tundi ja 30 minutit;
-
27.05.2022 kostja 17.05.2022 taotlusega tutvumine, analüüs, seisukoha koostamine ja
kohtusse esitamine – 30 minutit.
Hageja esindaja tunnitasu on olnud 145 eurot käibemaksuta.
Kostjad ei ole hageja menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud.
14. Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud
hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv. Hageja eest on hagilt tasutud riigilõivu 420 eurot ja hagi
tagamise avalduselt riigilõivu 70 eurot, kokku 490 eurot. Võttes arvesse, et hagejal on TsMS § 150
lg 2 p 2 alusel õigus taotleda pool menetluses tasutud riigilõivu tagasi, on põhjendatud jätta kostjate
kanda ülejäänud pool riigilõivust summas 245 eurot, so 490/2.
TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava
kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab
kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist
menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
Kohus kontrollib järgnevalt hageja esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.
Kohtu hinnangul on hageja menetluskulude nimekirjas märgitud hageja esindaja poolt tehtud
toimingud põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis
ts.asjas 2-18-129072 asunud seisukohale, et tüüphagide, millesarnaseid on hageja esitanud sadu kui
mitte tuhandeid ning nendes kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt (erinevus seisneb
üksnes kostjate andmetes, summades ja kuupäevades), koostamisel ei ole usutav, et esindaja teeks
mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei olevat ringkonnakohtu
hinnangul vaja esindajal lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide
puhul samad, mistõttu pidas ringkonnakohus sellise hagi koostamiseks põhjendatud ja mõistlikuks
ajakuluks vähem kui ühte tundi. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole
sellised, mis samuti õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist.
Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning
selle kohtusse esitamisega. Oma sisult on tegemist samuti nn tüüphagiga, millesarnaseid on hageja
esitanud kohtule eelnevalt korduvalt. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks
hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse koostamisele, sh dokumentide komplekteerimisele lugeda ühte
(1) tundi. 27.05.2022 toimingut 30 minuti ulatuses peab kohus põhjendatuks. Seega loeb kohus
põhjendatuks hageja esindaja ajakulu käesolevas asjas 1,5 tunni ulatuses, so 1 h + 0,5h.
Menetluskulude nimekirja kohaselt oli hageja esindaja tunnitasu 145 eurot käibemaksuta.
Hageja lepinguline esindaja ei ole advokaat. Tallinna Ringkonnakohus on 14.11.2018 otsuse 2-15-
10824 punktis 40 leidnud, et mitteadvokaadist lepingulise esindaja puhul on põhjendatud tunnitasuks
100 eurot käibemaksuga. Eelnevat arvestades loeb kohus lepingulise esindaja mõistlikuks tunnitasu
määraks käesolevas asjas 80 eurot tund käibemaksuta. Seega määrab kohus hageja lepingulise
esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 120 eurot, so 1,5x80.
Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud kostjate kanda jäävad menetluskulud 365 (245+120) eurot.
Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 365
eurot.
15. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude
kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda
menetluskulude
suurust
kindlaks
tegeva
lahendi
jõustumisest
alates
kuni
täitmiseni
viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Hageja taotlusel mõistab kohus kostjatelt I ja II solidaarselt hageja kasuks välja menetluskuludelt
viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses määruse jõustumisest alates kuni
menetluskulude täieliku tasumiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/
Kädi Sacik-Korn
kohtunik