Legislator Case Law & Legislation
2-22-6337/14 AI generated

2-22-6337/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-22-6337/14
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-6337 Osaühingu Aktiva Finants hagis V Ti ja A Mi vastu ühisvara jagamise nõudes seoses hageja loobumisega hagiavaldusest.

Legislator headnote

AI generated

2-22-6337/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-6337 Osaühingu Aktiva Finants hagis V Ti ja A Mi vastu ühisvara jagamise nõudes seoses hageja loobumisega hagiavaldusest.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kädi Sacik-Korn

Kohtujurist

Maarja-Liisa Härmsalu

Määruse tegemise aeg ja koht

04. juuli 2022, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-6337

Tsiviilasi

Osaühingu Aktiva Finants hagi V Ti ja A Mi vastu ühisvara

jagamise nõudes

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine, menetluskulude kindlaksmääramine,

kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479)

Hageja lepinguline esindaja: A Ž, e-post xxx

Kostja I: V T (isikukood xxx, xxx)

Kostja II: A M (isikukood xxx, elukoht xxx)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-6337 Osaühingu Aktiva Finants hagis V Ti ja A

Mi vastu ühisvara jagamise nõudes seoses hageja loobumisega hagiavaldusest.

2. Tühistada Harju Maakohtu 29.04.2022 määrusega tsiviilasjas 2-22-6337 kohaldatud

hagi tagamise abinõud.

3. Tagastada Osaühingule Aktiva Finants riigilõiv 210 eurot Julianus Inkasso OÜ

arveldusarvele nr xxx, selgitusega „tsiviilasi 2-22-6337“.

4. Jätta menetluskulud solidaarselt V Ti ja A Mi kanda.

5. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista

solidaarselt V Tilt ja A Milt välja menetluskulud summas 365 eurot Osaühingu

Aktiva Finants kasuks.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb solidaarselt V Til ja A Mil tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras Osaühingu Aktiva Finants

kasuks.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest määruskaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu.

Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 70 eurot.

Asjaolud ja menetluse käik maakohtus

1.

28.04.2022 esitas hageja Harju Maakohtule hagiavalduse kostjate vastu ühisvara jagamise

nõudes. Koos hagiavaldusega esitas hageja kohtule hagi tagamise avalduse.

2.

29.04.2022 määrusega rahuldas kohus hagi tagamise taotluse ja kandis hagi tagamiseks Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr xxx kolmandasse jakku esimesele

vabale järjekohale eelmärge Osaühingu Aktiva Finants (reg kood 10746479) kasuks tsiviilasjas nr 2-

22-6337 V Ti ja A Mi vastu esitatud nõude tagamiseks.

3.

10.05.2022 määrusega võttis kohus hagi menetlusse.

4.

17.05.2022 teatas kostja I kohtule, et on täiteasjas nr xxx kõik kohustused täitnud ja sellest

teavitanud ka kohtutäituri bürood. Põhiosa 6.05.2022 ja viivised 9.05.2022. Kostja I palub tühistada

kohtu viimane määrus, kuna nõue oli enne selle koostamist täidetud.

5.

27.05.2022 seisukohas märkis hageja, et esitas hagiavalduse ning hagi tagamise taotluse

28.04.2022 ehk ajal, mil kostja I oma kohustust veel täitnud ei olnud. Vastavalt kostja esitatud

maksekorraldusele tasus kostja hagi aluseks oleva nõude 29.04.2022 ehk pärast kinnistusregistrisse

eelmärke kandmist. Hagejale on summad kohtutäitur üle kandnud 11.05.2022 ning 23.05.2022.

Hageja on 27.05.2022 ühendust võtnud kohtutäituriga, kes teavitas hagejat, et kohtutäitur on

tsiviilasjas nr xxx teinud lõpetamise otsuse 27.05.2022. Hageja nõustub, et kostja on tasunud hagi

aluseks oleva nõude täies mahus, kuid kostja ei ole tasunud hagiavalduse esitamisega tekkinud

menetluskulusid.

6.

30.05.2022 seisukohas palub kostja I lõpetada menetlus, kuna kogu kohustus on tasutud.

Menetluskulud palub kostja I jätta hageja kanda, kuna hageja oli teadlik kostja I kostööst

kohtutäituriga ja kostja I soovist täita kohustused vabatahtlikult.

7.

09.06.2022 esitas hageja seisukoha, milles märgib, et kuivõrd kostja on kohtumenetluse

jooksul, s.t pärast hagi esitamist nõude täitnud, loobub hageja hagist TsMS § 429 mõttes. Hageja

palub jätta hageja menetluskulud kostja kanda lähtuvalt TsMS § 168 lg-st 5. Hageja palub tagastada

pool riigilõivust summas 210 eurot. Hageja märgib, et on kokku kandnud menetluskulusid suuruses

1070,00 eurot (riigilõiv hagiavalduselt 420,00 eurot, riigilõiv hagi tagamise avalduselt 70,00 eurot ja

esindaja kulud 580,00 eurot). Hageja lepinguline esindaja on nimekirjas nimetatud toimingud teinud

ning need toimingud on olnud hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud.

8.

13.06.2022 seisukohas märgib kostja I, et palub menetluskulud jätta hageja kanda, kuna

hageja oli teadlik, et kostja I on nõus oma kohustust vabatahtlikult täitma ja hagejal puudus vajadus

pöörduda kohtu poole.

Kohtumääruse põhjendused

9. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse

otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 alusel hageja võib hagist loobuda

kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist

loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Kohus leiab, et puuduvad TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud alused, mis ei võimaldaks hagist loobumist

vastu võtta. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda

kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on

lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja

protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohus asub seisukohale, et vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 kuulub menetlus käesolevas tsiviilasjas

lõpetamisele seoses hageja loobumisega esitatud hagist.

10. TsMS § 386 lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb

rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse.

29.04.2022 määrusega rahuldas kohus hagi tagamise taotluse ja kandis hagi tagamiseks Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr xxx kolmandasse jakku esimesele vabale

järjekohale eelmärge Osaühingu Aktiva Finants (reg kood 10746479) kasuks tsiviilasjas nr 2-22-6337

V Ti ja A Mi vastu esitatud nõude tagamiseks.

Kohus tühistab hagi tagamise seoses menetluse lõpetamisega TsMS § 386 lg 4 alusel.

11. Hageja taotleb poole riigilõivu tagastamist summas 210 eurot.

TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub

hagist. Hageja eest on hagi esitamisel tasunud Julianus Inkasso OÜ Rahandusministeeriumi kontole

28.04.2022 riigilõivu hagilt 420 eurot ja hagi tagamise taotluselt 70 eurot. Hagejale kuulub vastavalt

TsMS § 150 lg 2 p-le 2 taotluse alusel tagastamisele riigilõiv 210 eurot, so 420/2. Vastavalt esitatud

taotlusele tagastada riigilõiv Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr xxx.

Kohus selgitab, et hagejal on õigus esitada taotlus ka poole hagi tagamise taotluselt tasutud riigilõivu

tagastamiseks.

12. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja

arvatud juhul, kui ta loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

TsMS § 168 lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema

nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.

TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui

kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.

Kohus leiab, et juhindudes TsMS § 168 lg-test 4 ja 5 tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostja I ja

kostja II kanda. Kohtu hinnangul ei saa antud juhul asuda seisukohale, et kostja I ei oleks oma

käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hagi kohaselt ja asja materjalidest nähtuvalt esitas

hageja kostja I vastu täitedokumendist tuleneva nõude kohtutäitur xxx täitmisele 05.12.2016, kes

algatas täiteasja xxx (dtl 10-14). Täitemenetluse raames laekumised puudusid. 25.04.2022

kohtutäituri õiendi kohaselt ei olnud õnnestunud kostja I suhtes toimuvates täiteasjades nõudeid

rahuldada kostja I lahusvara ja sissetulekute arvelt. Hageja esitas kostjate vastu käesoleva hagi

ühisvara jagamiseks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg-te 1-2 alusel 28.04.2022. Kostja I poolt

esitatud maksekorraldusest nähtub, et kostja I eest on võlgnevuse tasunud kolmas isik 29.04.2022 ja

09.05.2022 ehk pärast hagi esitamist (dtl 43-44). Kostja I on esitanud ekraanitõmmise e-

kirjavahetusest, millest nähtub, et 11.02.2022 saatis Julianus Inkasso OÜ kostjale I hagihoiatuse

ühisvara jagamise hagiga ning sellele vastuseks teatab kostja I 14.02.2022, et ei ole oma maksmise

kohustusest kõrvale hoidnud, täidab enda kohustusi võimaluste piires ning xxx peab ootama oma

järjekorda (dtl 56). Arvestades, et täitemenetlus oli algatatud juba 05.12.2016 ning senini ei olnud

täitemenetluse raames õnnestunud kostja I vastu esitatud nõuet rahuldada, ei saa kohtu hinnangul

pidada hageja poolt käesoleva hagiga kohtusse pöördumist ennatlikuks. Hageja nimel oli Julianus

Inkasso OÜ saatnud kostjale I ka 11.02.2022 hagihoiatuse ning hagi esitanud alles 28.04.2022 ehk

andnud kostjale I täiendavalt aega ligi kaks ja pool kuud nõude täitmiseks. Asja materjalidest nähtub,

et kostja I eest tasus võla kolmas isik pärast hagi esitamist. Hageja loobus käesolevast hagist põhjusel,

et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes TsMS §

168 lg-test 4-5 jätab kohus menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

13. Hageja esitas 09.06.2022 koos loobumise avaldusega menetluskulude nimekirja. Kokku on

hageja kandnud menetluskulusid suuruses 1070 eurot (riigilõiv hagiavalduselt 420,00 eurot, riigilõiv

hagi tagamise avalduselt 70 eurot ja esindaja kulud 580 eurot). Hageja lepinguline esindaja on teinud

asjas järgmised toimingud:

-

28.04.2022 dokumentide analüüs, hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse koostamine ja

kohtusse esitamine – 3 tundi ja 30 minutit;

-

27.05.2022 kostja 17.05.2022 taotlusega tutvumine, analüüs, seisukoha koostamine ja

kohtusse esitamine – 30 minutit.

Hageja esindaja tunnitasu on olnud 145 eurot käibemaksuta.

Kostjad ei ole hageja menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud.

14. Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud

hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv. Hageja eest on hagilt tasutud riigilõivu 420 eurot ja hagi

tagamise avalduselt riigilõivu 70 eurot, kokku 490 eurot. Võttes arvesse, et hagejal on TsMS § 150

lg 2 p 2 alusel õigus taotleda pool menetluses tasutud riigilõivu tagasi, on põhjendatud jätta kostjate

kanda ülejäänud pool riigilõivust summas 245 eurot, so 490/2.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Kohus kontrollib järgnevalt hageja esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.

Kohtu hinnangul on hageja menetluskulude nimekirjas märgitud hageja esindaja poolt tehtud

toimingud põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis

ts.asjas 2-18-129072 asunud seisukohale, et tüüphagide, millesarnaseid on hageja esitanud sadu kui

mitte tuhandeid ning nendes kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt (erinevus seisneb

üksnes kostjate andmetes, summades ja kuupäevades), koostamisel ei ole usutav, et esindaja teeks

mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei olevat ringkonnakohtu

hinnangul vaja esindajal lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide

puhul samad, mistõttu pidas ringkonnakohus sellise hagi koostamiseks põhjendatud ja mõistlikuks

ajakuluks vähem kui ühte tundi. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole

sellised, mis samuti õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist.

Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning

selle kohtusse esitamisega. Oma sisult on tegemist samuti nn tüüphagiga, millesarnaseid on hageja

esitanud kohtule eelnevalt korduvalt. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks

hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse koostamisele, sh dokumentide komplekteerimisele lugeda ühte

(1) tundi. 27.05.2022 toimingut 30 minuti ulatuses peab kohus põhjendatuks. Seega loeb kohus

põhjendatuks hageja esindaja ajakulu käesolevas asjas 1,5 tunni ulatuses, so 1 h + 0,5h.

Menetluskulude nimekirja kohaselt oli hageja esindaja tunnitasu 145 eurot käibemaksuta.

Hageja lepinguline esindaja ei ole advokaat. Tallinna Ringkonnakohus on 14.11.2018 otsuse 2-15-

10824 punktis 40 leidnud, et mitteadvokaadist lepingulise esindaja puhul on põhjendatud tunnitasuks

100 eurot käibemaksuga. Eelnevat arvestades loeb kohus lepingulise esindaja mõistlikuks tunnitasu

määraks käesolevas asjas 80 eurot tund käibemaksuta. Seega määrab kohus hageja lepingulise

esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 120 eurot, so 1,5x80.

Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud kostjate kanda jäävad menetluskulud 365 (245+120) eurot.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 365

eurot.

15. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude

suurust

kindlaks

tegeva

lahendi

jõustumisest

alates

kuni

täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja taotlusel mõistab kohus kostjatelt I ja II solidaarselt hageja kasuks välja menetluskuludelt

viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses määruse jõustumisest alates kuni

menetluskulude täieliku tasumiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kädi Sacik-Korn

kohtunik