2-20-7183/43 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Gea Lepik, liikmed Anna Liiv ja Villem

Lapimaa

Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-7183

Kohtuasi

X hagi Y vastu kaasomandi lõpetamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17. septembri 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Y

Kaebuse hind

7000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) X (isikukood XXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Oksana Morozova

Kostja

(apellant)

Y

(isikukood

XXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Olga Väina

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 17. septembri 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-7183

menetluskulude jaotuse osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta

maakohtu menetluskulud poolte endi kanda.

2. Jätta maakohtu otsuse resolutsioon muus osas muutmata, muutes osaliselt

kohtuotsuse põhjendusi.

3. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

4. Jätta ringkonnakohtu menetluskuludest 95% Y kanda ja 5% X kanda.

5. Kohtuotsuse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

5.1. Hagi rahuldada.

5.2. Lõpetada X ja Y kaasomand kinnisasjadele asukohaga XXX (registriosa nr

XXXXXXX) ja WWW (registriosa nr WWWWWW) alljärgneval viisil:

5.2.1. Jätta kinnisasjad asukohaga XXX (registriosa nr XXXXXXX) ja WWW

(registriosa nr WWWWWW) X ainuomandisse.

5.2.2. Jätta X ja Y sisesuhtes X kanda AS-iga SEB Pank 05.07.2018 sõlmitud

laenulepingust nr 2018015367 ja selle lisadest tulenevad laenusaaja

kohustused.

2-20-7183

2 (12)

5.3. Kohustada Y andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa

numbriga XXXXXXX kantud kinnistu asukohaga XXX kaasomandi

lõpetamiseks selliselt, et kinnistu jääb X ainuomandisse. Samuti kohustada Y

andma nõusolek (kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses) Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna registriossa numbriga XXXXXXX kantud

kinnistu asukohaga XXX teise jao omanikukande, mille kohaselt on X ja Y

viidatud kinnistu kaasomanikud, kustutamiseks ja teise jakku uue kande

tegemiseks, millega kantakse kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse X.

5.4. Kohustada Y andma nõusolek kaasomandis oleva Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriossa numbriga WWWWWW kantud kinnistu

asukohaga WWW kaasomandi lõpetamiseks selliselt, et kinnistu jääb X

ainuomandisse.

Samuti

kohustada

Y

andma

nõusolek

(kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses) Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriossa numbriga WWWWWW kantud kinnistu

asukohaga WWW teise jao omanikukande, mille kohaselt on X ja Y viidatud

kinnistu kaasomanikud, kustutamiseks ja teise jakku uue kande tegemiseks,

millega kantakse kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse X.

5.5. Asendada Y käesoleva kohtuotsuse punktides 5.3 ja 5.4 märgitud

tahteavaldused kohtuotsusega.

5.6. Kohustada Y viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 14 kalendripäeva jooksul

alates kohtuotsuse jõustumisest andma üle Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

registriossa numbriga XXXXXXX kantud kinnistu asukohaga XXX ja Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna registriossa numbriga WWWWWW kantud

kinnistu asukohaga WWW X ainuvaldusesse.

5.7. Jätta maakohtu menetluskulud poolte endi kanda ning ringkonnakohtu

menetluskuludest 95% Y kanda ja 5% X kanda.

5.8. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtuotsuse

jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 18. mail 2020 Harju Maakohtule hagi Y (kostja) vastu kaasomandi

lõpetamiseks.

2-20-7183

3 (12)

1.1. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa

nr XXXXXXX kantud kinnistu asukohaga XXX ja registriossa nr WWWWWW kantud

kinnistu asukohaga WWW (koos kinnistud) kaasomanikud.

1.2. Hageja ja kostja sõlmisid 5. juulil 2018 AS-ga SEB Pank laenulepingu nr 2018015362,

millega said pangalt kinnistute ostuks laenu 120 600 eurot, tagastamise tähtpäevaga 23. juuli

2048 (laenuleping). Kinnistutele seati esimese järjekoha ühishüpoteek summas 156 800 eurot

AS SEB Pank kasuks. Vastavalt laenulepingule oli kinnistute väärtus nende omandamisel

hinnanguliselt 134 000 eurot. Esimese sissemakse tegi hageja üksi summas 13 400 eurot.

Samuti tasus hageja notaritasu 513,26 eurot ja maakleritasu 220 eurot. Laenu tagastatakse

igakuiste

annuiteetmaksetega

447,09

eurot,

millele

lisanduvad

kindlustusmaksed.

Laenumakseid ja kindlustusmakseid on tasunud ainult hageja. Hagi esitamise ajaks on hageja

tasunud laenumakseid 9290,38 eurot. Hageja tasus üksi ka korteri disaineri teenuse, mööbli ja

siseviimistluse eest kokku vähemalt 17 096,43 eurot.

1.3. Hageja püüdis kinnistute kaasomandit kostjaga kokkuleppel lõpetada. Kokku oli lepitud

müügitehing hinnaga 165 000 eurot, kuid kostja ei tulnud kokkulepitud ajal notarisse. 2. aprillil

2020 tegi hageja kostjale järjekordse ettepaneku kaasomand lõpetada, pakkudes alternatiivseid

variante. Kostja vastas, et hageja pöördugu kohtu poole. Oma ettepanekuid kaasomandi

lõpetamiseks kostja ei esitanud.

1.4. Hageja palus lõpetada poolte kaasomand kinnistutele. Hageja palus jätta kinnistud tema

ainuomandisse ning kohustada kostjat andma nõusolek kinnistute kaasomandi lõpetamiseks

selliselt, et kinnistud jäävad hageja ainuomandisse, ja nõusolek kinnistute teise jao

omanikukande, mille kohaselt on hageja ja kostja kinnistu kaasomanikud, kustutamiseks, ja

teise jakku uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse

hageja. Alternatiivselt palus hageja määrata, et kinnistud võõrandatakse maakleri kaudu ning

esmalt hüvitatakse hagejale tema kantud kulud, seejärel tagastatakse pangalaen ning ülejäänud

raha jagatakse hageja ja kostja vahel võrdselt. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

1.5. Hageja tõi 4. jaanuari 2021. a menetlusdokumendis esile, et arvestades kostja suhtumist ja

eelnevat käitumist kohustuste ja lubaduste täitmisel, on hagejal alust eeldada, et kui kohus

lõpetab kaasomandi, siis kostja ei hakka oma kohustust õigel ajal täitma ja hakkab venitama

korteri vabastamisega. Hageja palus koos kaasomandi lõpetamisega otsustada ka korter kostja

valdusest välja nõuda ja määrata kohtuotsuse täitmise viis ja kord kindlaks selliselt, et kinnistute

kaasomandi lõpetamisel kohustub kostja viivitamatult, kuid hiljemalt 14 päeva jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest andma kinnistute ainuvalduse hagejale.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles vastu hageja nõudele jätta kinnistud hageja ainuomandisse. Kostja oli nõus

hagis esitatud alternatiivse jagamise viisiga ehk kinnisasjade müümisega.

2.1. Kostja toetas hageja alternatiivset nõuet, kuid leidis, et kohtuotsusega ei saa panna

kohustust müüa kinnistud maakleri kaudu. Kui pooled saavutavad selle osas kompromissi, on

võimalik kokku leppida, et kinnistud müüakse esialgu maakleri vahendusel ning kui see ei

õnnestu, siis korraldatakse enampakkumine. Kostja ei nõustunud sellega, et esmalt tuleb

hüvitada hagejale tema kantud kulud. Pärast kinnistute müüki tuleb tagastada laenujääk ning

ülejäänud raha jagada hageja ja kostja vahel.

2-20-7183

4 (12)

2.2. Praegu kasutab kostja kinnistu registriosa nr XXXXXXX reaalosaks olevat korterit

eluasemena koos hageja ja kostja ühise lapsega. Laps on alla kahe aastane. Kostja oli valmis

sõlmima asjas kompromissi siis, kui laps läheb sügisel lasteaeda, kostja asub tööle ja muretseb

endale elukoha. Kinnistute soetamiseks on hageja ja kostja võtnud laenu. Kui kinnistu jääb

hageja ainuomandisse, siis laenu eest jäävad vastutama nii hageja kui ka kostja. Selline

kaasomandi jagamise viis on kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane, sest kostja jääb laenu eest

vastutama, kuid kaotab oma osa omandist.

2.3. Pooled elasid vabaabielus ja neil sündis XX.XX.XXXX laps. Pooled elasid koos ja

kasvatasid ühiselt last. Kostja oli lapsehoolduspuhkusel ja sai riiklikke toetusi, mille maksmine

on nüüdseks lõppenud. Hageja on esitanud kuludokumendid ja tõendanud rahaliselt hinnatavad

kulud. Ka kostja on teinud rahaliselt hinnatavaid kulutusi. Samuti panustas kostja kooselus

lapse kasvatamisesse lapsehoolduspuhkusel. Kostja sissetulek oli sel ajal väike, mis ei tähenda,

et kostja panus ühises elus oli väiksem. Kostja saab tõendada enda tehtud kulusid, kuid leiab,

et poolte kulud tuleb lugeda võrdseks.

2.4. Eelnevast tulenevalt palus kostja jätta hagi osaliselt rahuldamata ning lõpetada kaasomand

alternatiivses nõudes esitatud viisil, kuid enampakkumisel, ning müügist saadud tulemist

tagastada laenujääk ning ülejäänud raha jagada poolte vahel võrdsetes osades.

Maakohtu otsus ja selle põhjendused

3. Maakohus rahuldas hagi ja lõpetas poolte kaasomandi kinnistutele selliselt, et jättis kinnistud

hageja ainuomandisse ning AS-ga SEB Pank sõlmitud laenulepingust ja selle lisadest tulenevad

laenusaaja kohustused hageja ja kostja sisesuhtes hageja kanda. Maakohus kohustas kostjat

andma nõusolek kinnistute kaasomandi lõpetamiseks selliselt, et kumbki kinnistu jääb hageja

ainuomandisse, samuti andma nõusolek kummagi kinnistu teise jao omanikukande, mille

kohaselt on hageja ja kostja kinnistu kaasomanikud, kustutamiseks ja teise jakku uue kande

tegemiseks, millega kantakse kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse hageja. Maakohus

asendas need kostja tahteavaldused kohtuotsusega. Kohus kohustas kostjat viivitamatult, kuid

mitte hiljem kui 14 kalendripäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest andma kinnistud üle

hageja ainuvaldusesse. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.

3.1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et nad on kinnistute

kaasomanikud, kumbki 1/2 osas. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kaasomand tuleb lõpetada.

Vaidlus on eelkõige selles, millisel viisil see tuleb lõpetada.

3.2. Kohus leidis, et kaasomandi lõpetamist välistavad asjaolud puuduvad ja kaasomandi

jagamise materiaalõiguslikud eeldused on täidetud. Kaasomandi lõpetamise viis on kohtu

diskretsiooniotsus. Seejuures tuleb kaasomand lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke

kõige vähem. Kohus saab valida üksnes sellise jagamise viisi, mida pool on hagis või vastuhagis

nõudnud.

3.3. Kostja vaidleb hageja esimesele kaasomandi lõpetamise viisile (jätta kinnistud hageja

ainuomandisse ja laenukohustus hageja kanda) vastu põhjusel, et sellisel juhul jääksid kinnistud

küll hageja ainuomandisse, kuid nende soetamiseks võetud laenu eest jääksid hageja ja kostja

vastutama ühiselt. Kostja hinnangul ei oleks selline kaasomandi lõpetamise viis tema suhtes

õiglane. Muid vastuväiteid kostja hageja esimesele alternatiivile ei esitanud, kinnistuid enda

ainuomandisse ei soovinud, kinnistute turuväärtusele ega hageja esitatud hüvitise arvutusele

vastu ei vaielnud, hüvitist kaasomandiosa kaotuse eest ei taotlenud ega toonud esile selliseid

2-20-7183

5 (12)

enda poolt kaasomandi esemele tehtud kulutusi, mida saaks kaasomandi lõpetamisel arvesse

võtta.

3.4. Kohus ei nõustunud kostja vastuväidetega hageja esimesele kaasomandi lõpetamise viisile

ega näinud põhjust, miks tuleks kaasomand lõpetada just kinnistute võõrandamise ja raha

jagamise teel. Hageja on soovinud kinnistuid endale, kostja ei ole neid enda omandisse tahtnud.

Hageja on esile toonud, et kinnistute tema ainuomandisse jäämisel on ta võimeline

laenumakseid üksi tasuma. Kinnistute müümine müümise enda pärast oleks ebaõiglane hageja

suhtes, kes on huvitatud nende endale jätmisest.

3.5. Kohus nõustus kostjaga selles, et kui kohus hageja esmase nõude rahuldab, jäävad

mõlemad laenusaajad laenuandja ees solidaarselt vastutama, kuna kaasomandi jagamise otsus

ei ole menetlusvälistele isikutele kohustuslik (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 457

lg 1). Pärast solidaarkohustuse omavahel jagamist jäävad võlgnikud võlausaldaja ees endiselt

solidaarselt vastutama, v.a juhul, kui võlausaldaja on ühe solidaarvõlgniku solidaarkohustusest

vabanemisega võlaõigusseaduse (VÕS) § 175 lg 2 mõttes nõus (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-38-14, p 14). Olukord, kus hageja ja kostja tasuksid laenu ühiselt, kuid vara oleks vaid

ühe poole omandis, oleks tõepoolest ebaõiglane, kuid kostja on jätnud tähelepanuta, et hageja

on soovinud võtta laenukohustuse täielikult enda kanda. Hageja selline tahe nähtub ka kostjale

enne kohtumenetlust tehtud ettepanekust. Selleks tulnuks pooltel esitada pangale ühine avaldus

laenulepingu muutmiseks selliselt, et laenusaajaks jääks ainult hageja. Mingil põhjusel ei

soovinud kostja seda avaldust koos hagejaga pangale esitada.

3.6. Asja materjalidest nähtub, et hageja pöördus panga poole, saamaks teada, kas pank on nõus

laenulepingut muutma selliselt, et laenusaajaks jääks ainult hageja. Pank vastas, et vaja on

kostja vastavat avaldust ja et hageja täidaks panga täiendavad nõuded. Hageja on kinnitanud, et

on valmis panga nõuded õppelaenu ennetähtaegseks tagastamiseks ja laenusumma osaliseks

tagastamiseks koheselt täitma. Seega on kostjal vaja vaid esitada koos hagejaga pangale oma

nõusolek laenulepingu muutmiseks ning pank vabastab kostja laenulepingust tulenevatest

kohustustest. Eeltoodust nähtuvalt sõltub pangale ühise avalduse esitamine kostja

tahteavaldusest, kuid sellise tahteavalduse asendamist kohtulahendiga tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 alusel hageja ei taotle.

3.7. Selleks, et pank ei peaks kostja kontolt kinni hageja poolt tasumata laenumakseid, tuleb

kostjal esitada koos hagejaga pangale avaldus laenulepingu muutmiseks. Asja materjalidest

selgub, et pank on selleks põhimõttelist nõusolekut avaldanud. Seega sõltub laenumaksete

kostja kontolt mahaarvamine mh ka kostja enda käitumisest. Kohus jätab laenulepingust

tulenevad kohustused hageja ja kostja sisesuhtes hageja kanda. Seega juhul, kui kostja on mingil

põhjusel sunnitud hageja eest laenumakseid tasuma, on tal õigus pöörduda nende maksete

väljamõistmiseks kohtu poole. Lisaks on hageja õigesti juhtinud tähelepanu, et laenukohustus

on hüpoteegiga tagatud ning kui laenulepingut mingil põhjusel rikutakse, realiseerib pank

hüpoteegiga tagatud vara.

3.8. Hageja on esile toonud, et ta on tasunud kinnistute soetamiseks vajaliku esimese

sissemakse, notaritasu ja riigilõivu, samuti tasunud ainuisikuliselt laenumaksed pangale ja

teinud kulutusi mööblile ja sisekujundusele. Seetõttu on hageja seisukohal, et tal ei tule kostjale

hüvitist tasuda. Kostja on esile toonud, et ka tema on ostnud korterisse lampe ja lapsevoodi,

tasunud korteri haldamise eest. Maakohus märkis, et mööbel, vaibad ja valgustid – erinevalt

korteri sisekujundusest, kaasomandi soetamiseks vajalikest notari tasudest ja riigilõivust – ei

ole sellised kulutused, mida saaks võtta arvesse kaasomandile tehtud kulutustena, kuna tegemist

ei ole kaasomandiga lahutamatult seotud kulutustega. Tegemist on vallasasjadega ja neid saab

2-20-7183

6 (12)

vajadusel teisele elamispinnale teisaldada. Samas ei ole kostja hageja arvutuskäigule vastu

vaielnud ega palunud mõista hagejalt välja hüvitist omandi kaotuse eest. Kostja ei ole esile

toonud, et hageja kalkulatsioon selle kohta, et kostjale ei tule hüvitist maksta, oleks ebaõige.

3.9. Eelnevast tulenevalt lõpetas maakohus kaasomandi selliselt, et jättis poolte kaasomandis

olevad kinnistud hageja ainuomandisse ja kostjale hüvitist välja ei mõistnud. Vastavalt hageja

taotlusele ja viidates kinnistusraamatuseaduse § 341 lg-le 1 ja TsÜS § 68 lg-le 5, kohustas kohus

kostjat andma nõusolek hageja ja kostja kaasomandis olevate kinnistute osas kaasomandi

lõpetamiseks selliselt, et kinnistud jäävad hageja ainuomandisse. Samuti kohustas kohus kostjat

andma nõusolek kustutada kinnistute registriosade teisest jaost omanikukanne, mille kohaselt

pooled on kinnistu kaasomanikud, ja teha uus kanne, mille kohaselt on kinnistu omanikuks

hageja. Kohtuotsus asendab neid tahteavaldusi.

3.10. Maakohus märkis, et hageja on palunud kindlaks määrata kohtuotsuse täitmise kord.

Kostja sellele vastu ei vaielnud. Kohus rahuldas hageja taotluse ja kohustas kostjat

viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 14 kalendripäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest

andma kinnistud üle hageja ainuvaldusesse.

3.11. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Menetluskulude

rahalist suurust kohus kindlaks ei määranud, vaid märkis, et teeb seda pärast kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsuse resolutsiooni p 2.2 osas, millega maakohus jättis kostja hüvitiseta, ja resolutsiooni p-d 7

ja 8 ning teha tühistatud osas uus otsus, millega kohustada hagejat maksma kostjale omandi

kaotamise eest hüvitise 13 398,18 eurot ning jätta menetluskulud poolte endi kanda.

4.1. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus otsuse tegemisel oluliselt rikkunud

menetlusnormi ja see on toonud kaasa ebaõige kohtulahendi. Maakohus ei ole hinnanud kõiki

tõendeid ning vaidlustatud otsus ei ole seaduslik ja põhjendatud.

4.2. Apellant juhib tähelepanu, et pooled ei saavutanud kohtuväliselt hüvitises kokkulepet, kuna

hageja pakkus 10 000 euro suurust hüvitist, millega kostja ei nõustunud, kuna hüvitise suurus

peaks olema 13 398,18 eurot.

4.3. Menetluse käigus tehti selgeks, et kinnistud hakkavad kuuluma hageja ainuomandisse.

Kostja ei vaidle ka vastu, et kinnisvara turuväärtus on 165 000 eurot ja et laenujääk on

115 535,67 eurot. Samuti ei olnud vaidlust, et esimese sissemakse tegi hageja summas 13 400

eurot ja et hageja tasus ka notaritasu 513,26 eurot ja maakleritasu 220 eurot. Vaidlus puudus ka

selles, et laenu tagastatakse igakuiste annuiteetmaksetega 447,09 eurot, millele lisanduvad

kindlustusmaksed. Laenumakseid ja kindlustusmakseid on tasunud ainult hageja. Hagi

esitamise ajaks on ta tasunud laenumakseid kokku 9290,38 eurot. Puudus vaidlus, et hageja

tasus ka korteri disaineri teenuse, mööbli ja siseviimistluse eest kokku vähemalt 17 096,43

eurot. Hageja ei esitanud ühtegi tõendit, et see summa oli kulutatud disainiks ja korteri

sisustuseks.

4.4. Sellisel juhul esitab kostja arvestuse: hageja peab hüvitama kostjale kinnisvara turuhinna

165 000 ÷ 2 = 82 500 eurot, laenumakse 115 535,67 ÷ 2 = 57 767,83 – esimese sissemakse

13 400 eurot – notaritasu 513,26 eurot – maakleritasu 220 eurot – tasutud laenumaksed alates

2-20-7183

7 (12)

laenulepingu sõlmimisest kokku 9290,38 eurot. Kokku peaks hageja hüvitama kostjale

13 398,18 eurot. Oma 1. juuni 2022. a seisukohas kostja tunnistas, et hüvitise arvestamisel

tekkis viga ning õige hüvitise suurus on 13 020,35 eurot (=(165 000 - 115 535,67 - 13 400 -

513,26 - 220 - 9290,38) ÷ 2).

Vastustaja seisukoht

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ja maakohtu otsus

muutmata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada

menetluskulude jaotuse osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta menetluskulud

maakohtus poolte endi kanda. Muus osas tuleb maakohtu otsuse resolutsioon jätta TsMS § 657

lg 1 p 21 alusel muutmata, muutes ja täiendades osaliselt kohtuotsuse põhjendusi.

Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Ringkonnakohus jaotab apellatsioonimenetluse

kulud.

7. Kõigepealt käsitleb kolleegium maakohtu otsuse kontrollimise ulatust. Vastavalt TsMS §

651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Maakohus rahuldas vaidlustatud otsusega hagi ja lõpetas poolte kaasomandi kinnistutele

selliselt, et jättis kinnistud hageja ainuomandisse, nähes ühtlasi ette, et poolte sisesuhtes jäävad

hageja kanda laenulepingust ja selle lisadest tulenevad laenusaaja kohustused. Maakohus

kohustas kostjat andma kinnistute omanikukannete muutmiseks vajalikud tahteavaldused ja

asendas need kohtuotsusega. Samuti kohustas maakohus kostjat viivitamatult, kuid mitte hiljem

kui 14 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest andma kinnistud hageja ainuvaldusesse.

Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.

Kostja vaidlustas apellatsioonkaebuses kaasomandi jagamise viisi osas, millega maakohus ei

näinud kostjale ette rahalist hüvitist 13 398,18 eurot. Samuti vaidlustas kostja maakohtu otsuse

menetluskulude jaotuse osas. Eelnevast tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust

nii kaasomandi jagamise viisi kui ka menetluskulude jaotuse osas.

8. Maakohtu otsusest nähtub, et maakohus lähtus kaasomandi jagamisel ja kostja rahalise

hüvitiseta jätmisel hageja esitatud arvutuskäigust, märkides, et kostja sellele vastu ei vaielnud

ning ei väitnud, et hageja kalkulatsioon ei oleks õige (maakohtu otsuse p 17). Ehkki maakohus

seda arvutuskäiku, millest kohus otsuse tegemisel lähtus, lahendis ei esitanud, rikkudes sellega

kohtuotsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8), on maakohtu lähenemine

tuvastatav koosmõjus kohtuotsuse kirjeldavas osas välja toodud hageja seisukohtadega (vt

maakohtu otsuse p 1). Ringkonnakohus saab maakohtu põhjendamiskohustuse rikkumise

kõrvaldada, täiendades maakohtu otsuse põhjendusi.

9. Hageja arvutuskäik lähtus hagiavalduse ja hageja hilisemate seisukohtade kohaselt sellest, et

kinnistute turuväärtus on 134 000 eurot ning kaasomandi jagamisel tuleks arvesse võtta, et

hageja on üksi teinud esimese sissemakse 13 400 eurot, tasunud notaritasu 513,26 eurot ja

maakleritasu 220 eurot ning teinud laenuga seotud makseid hagi esitamise ajaks (18. mai 2020)

kokku 9290,38 eurot ning kuni 30. augustini 2021 veel 9 839,55 eurot (vt hageja 30. augusti

2021. a menetlusdokumendi p 5). Samuti tuli hageja arvates võtta arvesse seda, et ta tasus üksi

2-20-7183

8 (12)

ka korteri disaineri teenuse, mööbli ja siseviimistluse eest kokku vähemalt 17 096,43 eurot.

Laenujääk oli hagi esitamise ajal 115 287,56 eurot. Hageja leidis, et kostjale omandi kaotuse

eest makstava hüvitise suurus tuleb arvutada selliselt, et kinnistute turuväärtusest (134 000

eurot) arvatakse maha laenu jääk ja hageja kantud kulud ning summa jagatakse kaheks (vt

hagiavalduse p 11). Kuna hagi esitamise seisuga tuli hageja seisukoha kohaselt kostjale

makstava rahalise hüvitise suurus negatiivne (vt samas), leidis hageja, et tal ei tule kostjale

omandi kaotuse eest hüvitist maksta. Maakohtu otsusest nähtuvalt on maakohus pidanud hageja

käsitust põhjendatuks ja sellest otsuse tegemisel lähtunud.

10. Kostja apellatsioonkaebusest ja 1. juuni 2022. a seisukohast nähtub, et kostja ei vaidlusta

seda, et kaasomand jagatakse kinnistute hagejale jätmisega ning hageja kanda jäetakse ka

kinnistute soetamiseks sõlmitud laenulepingust ja selle lisadest tulenevad laenusaaja

kohustused. Samuti ei vaidlusta kostja seda, et kaasomandi jagamisel ja kostjale makstava

hüvitise arvutamisel võetakse arvesse lisaks hageja kanda jääva laenu jäägile (kostja märgitu

kohaselt 115 535,67 eurot) ka hageja tasutud laenu- ja kindlustusmakseid alates laenulepingu

sõlmimisest (kokku 9290,38 eurot, mis vastab hageja väitel tehtud maksete suurusele hagi

esitamise aja seisuga), esimest sissemakset 13 400 eurot, notaritasu 513,26 eurot ja

maakleritasu 220 eurot. Kostja seisukohtadest nähtuvalt kostja nõustub, et talle makstava

õiglase hüvitise suuruse leidmiseks tuleb need summad lahutada kinnistute turuväärtusest ning

saadav tulemus jagada kahega. Kostja apellatsioonkaebusest nähtuvalt vaidlustab ta kinnistute

turuväärtuse, millest maakohus otsuse tegemisel lähtus, leides, et see oli 165 000 eurot, samas

kui maakohus oli lähtunud hageja välja toodud turuväärtusest 134 000 eurot. Samuti nähtub

apellatsioonkaebusest, et kostja ei ole nõus sellega, et hüvitise suuruse arvutamisel võetakse

arvesse hageja tehtud kulutusi korteri disaini teenusele, mööblile ja siseviimistlusele.

11. Kolleegium selgitab, et kuna pooled ei vaidle selle üle, et kinnistutele on seatud

laenulepingust tulenevate kohustuste tagamiseks ühishüpoteek (summas 156 800 eurot), tuleb

kinnistute väärtuse hindamisel arvesse võtta hüpoteegiga tagatud laenu jääki, arvestades selle

kinnistute turuväärtusest maha. Samuti on kolleegiumi hinnangul võimalik kaasomandi

jagamisel kattuvas ulatuses tasaarvestada ühele kaasomanikule maksta tulev õiglane hüvitis

teise kaasomaniku rahaliste nõuetega esimese kaasomaniku vastu, mis seonduvad kaasomandi

eseme omandamiseks kantud kuludega. Hageja on menetluses tuginenud sellele, et kostja on

kohustatud hüvitama 1/2 kinnistutega seotud kulutustest (vt nt hageja 4. jaanuari 2021. a

seisukoha p 5; 30. augusti 2021. a seisukoha p 4). Kolleegium leiab, et praegusel juhul võib

hagejal olla kostja vastu rahaline nõue ühiselt võetud laenuga seotud maksete ja muude

kaasomandisse ostetud kinnistute omandamiseks vajalike kulude hüvitamiseks pooles ulatuses,

mille hageja on sisuliselt soovinud tasaarvestada kostja nõudega kaasomandi osa omandi

kaotuse eest hüvitise saamiseks. Kostja on väljendanud tasaarvestusega nõusolekut osas, mis

puudutab hageja tehtud sissemakset, laenuga seotud makseid (vähemalt 9290,38 eurot),

notaritasu ja maakleritasu.

12. Eelnevat arvestades märgib kolleegium, et kostja apellatsioonkaebuse võimalik edukus

sõltub praegusel juhul sellest, kas tema väited kinnistute turuväärtuse kohta on põhjendatud ja

tõendatud. Nimelt, kui kinnistute turuväärtus on 134 000 eurot, millest lähtus maakohus, ei

oleks kostjal õigust rahalisele hüvitisele ka kostja enda esitatud arvutuskäigu kohaselt (vt kostja

1. juuni 2022. a seisukoht): ((134 000 - 115 535,67 - 13 400 - 513,26 - 220 - 9290,38) ÷ 2) = -

2479,66.

13. Kolleegium leiab, et maakohus on põhjendatult lähtunud hageja välja toodud kinnistute

turuväärtusest ning kostja ei ole oma väiteid kõrgema turuväärtuse kohta tõendanud.

2-20-7183

9 (12)

13.1. Hageja väitis maakohtus, et kinnistute väärtus oli nende omandamise ajal juulis 2018

hinnanguliselt 134 000 eurot, mille tõendamiseks esitas hageja 5. juuli 2018. a laenulepingu

AS-ga SEB Pank (hagi lisa 4). Laenulepingu p-s 7.1 märgitu kohaselt on kinnistute väärtus

kokku hinnanguliselt 134 000 eurot (tl 13 pöördel; sellele turuväärtusele on viidatud ka

laenulepingu ja Euroopa standardinfo teabelehe muudes punktides). Kostja ei esitanud hageja

väidetud turuväärtusele maakohtus vastuväiteid ega väitnud, et kinnistute turuväärtus oleks

teistsugune, mistõttu saab TsMS § 231 lg 4 järgi eeldada, et ta võttis hageja väidetud

turuväärtuse omaks. Isegi kui kostja vastuväidete puudumine ei annaks alust omaksvõttu

eeldada, leiab kolleegium, et maakohtus kinnistute turuväärtuse kohta ainsa tõendina esitatud

laenulepingu põhjal saab tuvastada, et kinnistute turuväärtus oli juulis 2018 134 000 eurot.

Kumbki pool ei esitanud maakohtus tõendeid, millest oleks nähtunud kinnistute turuväärtuse

muutumine võrreldes juuliga 2018. Seega saab maakohtus esitatu põhjal järeldada, et kinnistute

turuväärtus oli 134 000 eurot ka maakohtu otsuse tegemise ajal.

13.2. Apellatsioonkaebuses väidab kostja, et kinnistute turuväärtus on 165 000 eurot (vt p 4).

Ringkonnakohus palus 17. mai 2022. a kirjaga kostjal täpsustada, kas kostja on seisukohal, et

kinnistute turuväärtus on pärast maakohtu otsuse tegemist tõusnud, olles nüüd 165 000 eurot.

Kohus selgitas, et sel juhul tuleb kostjal seda tõendada ning et Riigikohus on pidanud ka

apellatsioonimenetluses lubatavaks uute tõendite esitamist kaasomandi esemeks oleva kinnistu

turuväärtuse kohta, et taotleda omandiõiguse kaotamise eest õiglast hüvitist, lähtudes kinnistu

turuväärtusest apellatsioonimenetluse ajal (vt 27. septembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

70-10, p 13; 12. aprilli 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-15-06, p 15; 9. veebruari 2006. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-168-05, p-d 10 ja 12–13). Ringkonnakohus andis pooltele tähtaja mh

vajadusel lisatõendite esitamiseks.

13.3. Kostja ei esitanud ringkonnakohtu antud tähtaja jooksul uusi tõendeid kinnistute

turuväärtuse kohta, vaid selgitas, et tema väide kinnistute turuväärtuse 165 000 euro kohta

põhineb hagiavalduse p-s 4 märgitul ja hagiavalduse lisana 9 esitatud 2. aprilli 2020. a

kompromissiettepanekul.

Kolleegium

järeldab

sellest,

et

kostja

ei

tugine

apellatsioonimenetluses sellele, et kinnistute turuväärtus oleks pärast maakohtu otsuse tegemist

tõusnud, vaid kostja väite sisuks on see, et kinnistute turuväärtus oli juba maakohtu menetluse

ajal 165 000 eurot. Sellist väidet, et kinnistute turuväärtus on 165 000 eurot, kostja maakohtus

ei esitanud. Kolleegium leiab, et tegemist on uue asjaoluga, mille esitamine alles

ringkonnakohtu menetluses ei ole praegusel juhul TsMS § 652 lg 3 järgi lubatav, kuna kostja

oleks saanud ja pidanud tuginema sellele juba maakohtu menetluses. Seega ei saa kostja

tugineda ringkonnakohtus asjaolule, et kinnistute turuväärtus oli juba maakohtu otsuse tegemise

ajal 165 000 eurot.

13.4. Eelnevale vaatamata on kolleegium seisukohal, et kostja viidatud hagiavalduse p 4 ja selle

lisa 9 ka ei tõendaks seda, et kinnistute turuväärtus oli juba maakohtu otsuse tegemise ajal

165 000 eurot.

13.4.1. Hagiavalduse p-s 4 on märgitud, et hageja püüdis kinnistute kaasomandit kostjaga

kokkuleppel lõpetada, kokku oli lepitud müügitehing hinnaga 165 000 eurot, kostja

kokkulepitud ajal notarisse ei tulnud. Kolleegiumi hinnangul ei saa seda hageja väidet käsitada

hageja omaksvõtuna TsMS § 231 lg 2 tähenduses, et kinnistute turuväärtus on 165 000 eurot.

Omaksvõtt on TsMS § 231 lg 2 teise lause kohaselt faktilise väitega tingimusteta ja

selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus

nõustumine protokollitakse. Hageja ei ole hagiavalduses selgesõnaliselt nõustunud sellega, et

kinnistute turuväärtus on 165 000 eurot, vaid on nii hagiavalduses kui ka hilisemates

menetlusdokumentides tuginenud sellele, et kinnistute turuväärtus on 134 000 eurot.

2-20-7183

10 (12)

13.4.2. Hagiavaldusele lisatud 2. aprilli 2020. a ettepaneku kaasomandi lõpetamiseks (tl-d 34–

35) p-s 3 on kirjas, et „X soovis kinnistute kaasomandit Teiega lõpetada, kokku oli lepitud

müügitehing hinnaga 165 000 eurot, Teie kokkulepitud ajal notarisse ei tulnud“. Kolleegium

leiab, et ka seda lauset ei saa käsitada hageja omaksvõtuna kinnistute turuväärtuse kohta, mh

kuna sama ettepaneku p-s 5 on välja toodud, et kinnistute väärtus on hinnanguliselt 134 000

eurot. Samuti ei tõenda see lause hageja lepingulise esindaja poolt kostjale 2. aprillil 2020

saadetud kirjas kinnistute turuväärtust kui objektiivset asjaolu. Kinnistu turuväärtuse

tõendamiseks ei piisa ühe menetlusosalise väitest teisele menetlusosalisele saadetud kirjas,

mille eesmärk on jõuda kompromissile, vaid seda saab tõendada eelkõige eksperdi või

asjatundja arvamusega või ka sarnaste kinnistute müügipakkumistega. Muu hulgas ei selgu

hageja 2. aprilli 2020. a kirjast väidetavalt kokkulepitud müügitehingu asjaolud ega see, millel

kirjas viidatud hind põhines.

13.5. Eelnevat arvestades leiab kolleegium, et menetluses esitatud tõendid ei võimalda teha

järeldust, et kinnistute turuväärtus oleks muu kui 134 000 eurot, mis nähtub hageja esitatud

laenulepingust ja mille maakohus võttis aluseks vaidlustatud otsuse tegemisel. Vaatamata

sellele, et ringkonnakohus andis kostjale selleks võimaluse, ei esitanud kostja ringkonnakohtu

menetluses ka selliseid tõendeid, millest nähtuvalt võiks kinnistute turuväärtus olla maakohtu

otsuse tegemise ajaga võrreldes tõusnud, ega taotlenud ka selliste tõendite kogumist. Kostja 1.

juuni 2022. a seisukoha põhjal nähtub kolleegiumile, et kostja ka ei väida, et kinnistute

turuväärtus oleks maakohtu menetluse ajaga võrreldes muutunud. TsMS § 5 lg 1 kohaselt

menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest (vrd Riigikohtu

27. septembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-10, p 13). Järelikult tuleb ka

apellatsioonimenetluses lähtuda poolte kaasomandi jagamisel asjaolust, et kaasomandis olevate

kinnistute turuväärtus on 134 000 eurot.

14. Kuna kostja apellatsioonkaebuse väide kinnistute turuväärtuse kohta ei ole põhjendatud, ei

anna apellatsioonkaebuses esitatud väited alust järelduseks, et maakohus oleks jätnud

põhjendamatult kostjale omandi kaotuse eest rahalise hüvitise ette nägemata.

15. Kuna osade kaasomandi jagamisel arvesse võetud summade suurus on laenu tagasimaksete

tegemise tõttu muutunud, võimaldas ringkonnakohus hagejal esitada ajakohased andmed laenu

jäägi ja hageja tehtud maksete kohta. Järgnevalt kontrollib kolleegium, kas maakohtu otsus,

millega kostjale ei nähtud ette rahalist hüvitist, on põhjendatud ka ringkonnakohtu otsuse

tegemise ajal esinevatel muutunud asjaoludel.

15.1. Hageja 1. juuni 2022. a menetlusdokumendi ja selle lisana 1 esitatud maksegraafiku (tl-d

164–167) kohaselt on laenu jääk 25. mai 2022 seisuga 108 849,23 eurot.

Hageja on esitanud menetluses tõendid kinnistutega seoses kantud laenulepingu tasu, laenu

tagastamise

maksete

(põhiosa

ja

intress),

laenukaitse

kindlustuse

maksete

ja

kommunaalmaksete kohta kuni maini 2022. Kolleegium leiab, et poolte kaasomandi jagamisel

on asjakohased hageja need kulutused, mis on tehtud kaasomandi eseme omandamiseks, s.o

praegusel juhul eelkõige laenulepingu tasu, laenu tagastamiseks tehtud maksed (põhiosa ja

intress) ning laenukaitse kindlustuse maksed. Nimetatud maksete arvestamisega on kostja

apellatsioonimenetluses ka nõustunud, kuna kostja apellatsioonkaebuses ja 1. juuni 2022. a

seisukohas esitatud arvutuskäigus aluseks võetud summa 9290,38 eurot (mis vastab hageja

väidetavalt tehtud maksete summale hagi esitamise seisuga) sisaldab asja materjalidest

nähtuvalt lepingutasu, laenu põhiosa ja intressi makseid ning laenukaitse kindlustuse makseid

(vt hagiavalduse p 2 ja lisad 7.1–7.6). Neid makseid on hageja alates laenulepingu sõlmimisest

tasunud tõenditest nähtuvalt järgmiselt:

2-20-7183

11 (12)

-

kuni

hagiavalduse

esitamiseni

kokku

8920,38

eurot

(=2158,36+2682,54+3576,72+447,09+55,67) (hagi lisad 7.2–7.6, arvestades, et lisa 7.2

sisaldab ka lisast 7.1 nähtuvat lepingutasu 370 eurot);

-

juuni 2020 – detsember 2020 kokku 3514,25 eurot (=1345,97+1783,66+384,62) (hageja

4. jaanuari 2021. a menetlusdokumendi lisad 1.1–1.3);

-

jaanuar

2021

–

august

2021

kokku

4017,63

eurot

(57,01+447,09+1804,60+1325,03+383,90)

(hageja

30. augusti

2021.

a

menetlusdokumendi lisa 2);

-

september 2021 – mai 2022 kokku 4522,83 eurot (=499,02+2352,79+1671,02) (hageja

1. juuni 2022. a menetlusdokumendi lisad 2.1–2.3).

Kokku on hageja teinud laenulepingu tasu, laenu tagasimaksete (põhiosa ja intress) ning

laenukaitse kindlustuse eest makseid maini 2022, millise seisuga on ringkonnakohtule andmed

esitatud, 20 975,09 eurot.

15.2. Eelnevast tulenevalt tuleks mai 2022 lõpu seisuga kostja aktsepteeritud arvutuskäigu

kohaselt (s.o pärast hageja kantud asjassepuutuvate kulude arvesse võtmist) maksta kostjale

tema kaasomandiosa omandi kaotuse eest hüvitisena 1/2 järgmisest summast:

134 000 eurot (kinnistute turuväärtus) – 108 849,23 (laenujääk) – 13 400 eurot (sissemakse) –

20 975,09 eurot (laenuga seotud maksed) – 513,26 eurot (notaritasu) – 220 eurot (maakleritasu)

= -9957,58 eurot.

Kuna võimaliku hüvitise suurus tuleb negatiivne (-9957,58 ÷ 2), ei ole kostjal pärast laenujäägi

ja hageja kulutuste arvesse võtmist õigust täiendavale rahalisele hüvitisele ka siis, kui võtta

aluseks laenujääk ja hageja tehtud kulutused ringkonnakohtu otsuse tegemise aja seisuga.

16. Kolleegium nõustub kostjaga selles, et praegusel juhul ei ole kostjale kaasomandi kaotuse

eest makstava rahalise hüvitise suuruse määramisel põhjendatud võtta arvesse hageja

väidetavalt tehtud kulutusi korteri disaini teenusele, mööblile ja siseviimistlusele. Need kulud

ei seondu kinnistute omandamisega ning nende eest saadud hüved jäävad hagejale, kes saab

kaasomandi jagamise tulemusel kinnistute ainuomanikuks. Eelnev ei mõjuta aga maakohtu

lõppjärelduste õigsust.

17. Eelnevast tulenevalt ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsust kaasomandi

jagamise viisi osas muuta. Kolleegium märgib, et kostja apellatsioonkaebus seoses kaasomandi

jagamise viisiga ja kostja arvutuskäik õiglase hüvitise suuruse kohta rajanes peamiselt väitel, et

kinnistute turuväärtus on 134 000 euro asemel 165 000 eurot, kuid see väide ei osutunud

tõendatuks.

18. Kostja apellatsioonkaebus on põhjendatud osas, milles kostja vaidlustab menetluskulude

jaotuse maakohtus ja palub jätta maakohtu menetluskulud poolte endi kanda.

Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda, märkides, et otsus tehti

kostja kahjuks. Kolleegium sellega ei nõustu. Praegusel juhul ei vaielnud kostja kaasomandi

lõpetamisele vastu, kuid leidis, et kaasomand tuleks lõpetada hageja taotletud alternatiivsel

viisil selle erisusega, et maakleri vahendusel müümise asemel tuleks kinnistud müüa

enampakkumisel. Seega oli menetluses vaidlus selle üle, milline on kaasomandi jagamiseks

sobivaim viis. Riigikohus on kaasomandi lõpetamise asjades menetluskulude jaotamise kohta

selgitanud, et kaasomand lõpetatakse eelduslikult mõlema poole huvides ja menetluskulude

jaotamisel ei saa lähtuda sellest, et kohus lõpetas kaasomandi ühe poole soovitud viisil.

2-20-7183

12 (12)

Riigikohus on seetõttu leidnud, et põhjendatud ja õiglane on jätta menetluskulud TsMS § 163

lg 1 alusel poolte endi kanda (vt 27. septembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-10, p 14;

vt ka Kõve, V. jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. Juura: Tallinn

2017. § 163, p 3.3.4.2). Sarnasele seisukohale on asutud ka ühisvara jagamise menetluses

kantud menetluskulude jaotamisel (vt Riigikohtu 8. märtsi 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

12-07, p 13). Eelnevat arvestades tuleb maakohtu menetluskulud jätta TsMS § 163 lg 1 järgi

poolte endi kanda.

Menetluskulude jaotus

19. Ringkonnakohtu menetluskulude jaotamisel lähtub kolleegium TsMS § 171 lg 1 ja § 163 lg

1 järgi apellatsioonkaebuse rahuldamise ulatusest. Kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse

maakohtu menetluskulude jaotuse osas ja jäetakse vaidluse sisulist lahendamist puudutavas

osas rahuldamata, mistõttu selle rahuldamise ulatus on kolleegiumi hinnangul u 5%. Seega tuleb

poolte ringkonnakohtus kantud menetluskuludest jätta 5% hageja kanda ja 95% kostja kanda.

20. Vastavalt TsMS § 174 lg 4 teisele lausele ei määra ringkonnakohus praeguse otsusega

kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Menetluskulude suuruse määrab TsMS § 177 lg 2

järgi kindlaks asja lahendanud maakohus pärast otsuse jõustumist.

21. Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt TsMS § 178 lg-le 1 saab menetluskulude jaotust

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Gea Lepik

Villem Lapimaa

Anna Liiv