2-22-1647/28 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(7)

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-22-1647

Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2022, Tartu

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest

Tsiviilasi

Andri Plato hagi Mustvee valla vastu Sihtasutuse

KALEVIPOJA

KODA

nõukogu

liikmete

tagasikutsumise korralduse tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 6. mai 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Mustvee

valla

(Mustvee

Vallavalitsuse

kaudu)

apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

(vastustaja):

Andri

Plato

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Kostja (apellant): Mustvee vald (Mustvee Vallavalitsuse

kaudu) (registrikood 77000364), esindaja vallasekretär

Daisy Utsar

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Võtta Mustvee valla (Mustvee Vallavalitsuse kaudu) apellatsioonkaebus Tartu

Maakohtu 6. mai 2022. a otsuse peale menetlusse.

2(7)

2. Lahendada

apellatsioonkaebus

tsiviilkohtumenetluse

seadustiku

(TsMS) § 646 alusel üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.

3. Tühistada Tartu Maakohtu 6. mai 2022. a otsus ja saata asi uueks

läbivaatamiseks samale maakohtule.

4. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu

möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse

või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Andri Plato (hageja) esitas 31. jaanuaril 2022 Tartu Maakohtule hagi Mustvee valla

(Mustvee Vallavalitsuse kaudu) (kostja) vastu, milles palus tunnistada kehtetuks kostja

25. novembri 2021. a korralduse (korraldus) Sihtasutuse KALEVIPOJA KODA

(registrikood 90007603; SA KK) nõukogu liikmete tagasikutsumise ja uute liikmete

nimetamise osas ning kohustada kostjat läbi viima nõukogu liikmete nimetamine vastavalt

kehtivale põhikirjale.

Hagiavalduse kohaselt andis kostja 25. novembril 2021 korralduse SA KK nõukogu

liikmete (sh hageja) tagasikutsumiseks ja uute liikmete nimetamiseks. Kostja ei järginud

seejuures SA KK põhikirja punkti 4.2, kuna kogukonna liikmetele ei tagatud õigust kaasa

rääkida uute nõukogu liikmete määramisel. Sihtasutuse juhatus peab korraldama

kogukonna üldkoosolekute läbiviimise ja esitama nõukogu liikme kandidaadid kostjale

kinnitamiseks. Kostja ei ole SA KK juhatajat teavitanud ega üldkoosolekut kokku

kutsunud.

Korralduse vastuvõtmise ajal kehtis Saare Vallavolikogu (Saare vald on Mustvee valla

õiguseellane) 25. novembril 2003 vastu võetud SA KK põhikiri. See kehtib ka praegu,

kuna Mustvee vallavolikogu kehtestas 30. märtsi 2022. a määrusega SA KK põhikirja,

kuid ei tunnistanud kehtetuks 25. novembri 2003. a otsusega vastu võetud ning

25. veebruari 2015. a ja 27. septembri 2017. a otsustega muudetud SA KK põhikirja.

3(7)

Praegu kehtivad seega mõlemad SA KK põhikirjad. Sihtasutuse põhikiri ei ole seejuures

vastuolus kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 35 lg-ga 3.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Kostja teostas eraõigusliku isiku asutaja õigust. Kostjal on KOKS § 35 lg 3 alusel õigus

kinnitada sihtasutuse põhikirja ja selle muudatusi ning nimetada nõukogu liikmeid. SA KK

esimene (25. novembri 2003. a) põhikiri ja 25. veebruaril 2015 muudetud põhikiri olid

kooskõlas KOKS § 35 lg-ga 3, st nende järgi määrati nõukogu liikmed asutaja poolt.

Vahetult enne ühinemist tegi ühinev omavalitsus (Saare Vallavolikogu) 2017. a-l põhikirja

muudatuse, mis oli nõukogu liikmete nimetamise osas vastuolus KOKS § 35 lg-ga 3. See

muudatus oli kogukonnaliikmetele eksitav ning hea halduse tavaga vastuolus, sest

kogukonna poolt vallavalitsusele esitatud ettepanek nõukogu liikmete osas ei saanud olla

vastava korralduse vastuvõtmisel siduv.

Mustvee vallavolikogu ajakohastas SA KK põhikirja 30. märtsi 2022. a määrusega, mis

jõustus 4. aprillil 2022. Lisaks arvestab kostja kogukonna arvamustega. Selleks on

Mustvee Vallavolikogu 30. mail 2018 kinnitanud statuudi, milles on toodud kogukonna

pädevus.

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus rahuldas 6. mai 2022. a otsusega hagi osaliselt ning tunnistas kostja

25. novembri 2021. a korralduse SA KK nõukogu liikmete tagasikutsumise ja uute liikmete

nimetamise osas kehtetuks. Sama otsusega jättis kohus rahuldamata hageja nõude

kohustada kostjat läbi viima nõukogu liikmete nimetamine vastavalt kehtivale põhikirjale.

Menetluskulud jättis maakohus võrdselt poolte kanda ning mõistis kostjalt hageja

menetluskulude katteks välja 210 eurot (pool riigilõivust).

Otsuse kohaselt ei näe sihtasutuste seaduse (SAS) § 16 ega tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 31 ette võimalust asutaja otsuseid vaidlustada, sest asutaja ei ole sihtasutuse

organiks. Samas saab kostjat analoogia korras pidada juriidilise isiku organiks. Kostjal on

juriidilise isiku organi tunnused. Kostja ainupädevuses on nõukogu liikmete määramine ja

tagasikutsumine ning neid otsustusi ei või teha juhatus ega nõukogu. Selle üle ka vaidlus

puudub. See on samaväärne osaühingu ja aktsiaseltsiga, kus nõukogu liikmeid määrab

juriidilise isiku kõrgeim organ. Asutaja otsuste vaidlustamise korra reguleerimata jätmine

ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Eesmärgiks pole kindlasti see, et asutaja

ainupädevuses tehtavaid otsuseid poleks võimalik üldse vaidlustada. Kostja tuleb

analoogia korras lugeda organiks, kelle otsuseid (sh korraldust) on võimalik vaidlustada.

Seega sai kostja asutaja otsust (korraldust) vaidlustada. Järelikult on TsÜS § 38 lg 1

esimeses lauses sätestatud esimene eeldus täidetud.

Korraldust tuleb hinnata kooskõlas selle andmise ajal kehtinud põhikirja nõuetega.

KOKS § 35 lg 3 ei reguleeri nõukogu liikme määramise ja tagasikutsumise korda ning

SAS § 27 lg 1 järgi sätestatakse kord põhikirjas. Sihtasutuse põhikirja p-s 4.2 märgitud

kord ei saa seega olla vastuolus ühegi seadusega. See ei võta kostjalt ainuõigust nõukogu

liikmete määramiseks. Kostja ei suutnud samuti selgitada, milles põhikirja p 4.2 vastuolu

seadustega täpsemalt seisneb. Lisaks ei saa põhikirja p 4.2 jätta kohaldamata põhjusel, et

kord ei ole otstarbekas.

4(7)

Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik. See, et kostja on kohaliku omavalitsuse organ, ei

tähenda, et eraõigusliku juriidilise isiku juhtimisel kohalduks ainult kohaliku omavalitsuse

korralduse seadus. Kostja ei ole sellest aru saanud. Kostjal kui eraõigusliku juriidilise isiku

asutajal tuleb lähtuda põhikirjast ja eraõiguslikest seadustest. Vallavalitsus ega vallavanem

ei ole kõrgemal seadustest.

Eelnevat arvestades ei tuvastanud kohus põhikirja punkti 4.2 vastuolu sihtasutuste seaduse,

KOKS § 35 lg-ga 3 ega muude seadustega. Seega pidi kostja korralduse andmisel

juhinduma põhikirja p-st 4.2 ning teavitama juhatust vajadusest korraldada kogukonna

üldkoosolek. Kuna kostja kogukonda ei teavitatud ning kogukonna üldkoosolekut ei

toimunud, on korraldus vastuolus põhikirja p-ga 4.2 ning on kehtetu.

Hageja nõue SA KK nõukogu liikmete nimetamise kohustamiseks vastavalt põhikirjale

jääb rahuldamata, kuna kohus ei saa kohustada kostjat nõukogu liikmeid määrama. Samuti

ei saa kohus nõukogu liikmeid ise määrata, kui sihtasutusel on nõukogu liikmed olemas

(SAS § 27).

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja palub 9. juunil 2022 esitatud apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu

otsuse osas, millega maakohus hagi osaliselt rahuldas ning tunnistas kehtetuks Mustvee

Vallavalitsuse 25. novembri 2021. a otsuse (korralduse) SA KK nõukogu liikmete

tagasikutsumise ning nõukogu uute liikmete nimetamise osas (maakohtu otsuse

resolutsiooni p-d 1 ja 2). Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohtu otsus vastuolus SA KK põhikirja p-ga 4.15,

mille kohaselt on kostjal õigus nõukogu liige enne tähtaja möödumist tagasi kutsuda.

Selgitust nõukogu liikmete tagasikutsumiseks esitama ei pea.

Sihtasutuse põhikirja p 4.2 esimese lause teine osa on vastuolus KOKS § 35 lg-ga 3, sest

nõukogu liikmete nimetamine või määramine on kostja ainupädevuses. Kui eraõiguses

kehtib põhimõte, et kõik, mis ei ole keelatud, on lubatud, siis avalikus õiguses on kohustus

täita seadusi ja jälgida, et kõik mis ei ole lubatud, on keelatud. Seega seni, kuni kostja ei

ole kinnitanud nõukogu liikmeid, on tegemist nõukogu kandidaatidega, kuid sellist mõistet

põhikirjas toodud ei ole. Põhikirjas ei ole märgitud, kuidas koosolekutel käitutakse, kuidas

ja kus toimuvad koosolekud, kuidas nõukogu kandidaate üles seatakse, kas ja millal peavad

kandidaadid andma oma nõusolekud.

Avaliku õiguse põhimõtetest ja SAS § 8 lg-st 2 tulenevalt pidi kostja lähtuma

KOKS § 35 lg-st 3 (kaebuses ilmselt ekslikult märgitud viide KOKS § 38 lg-le 3). See, et

juhatus korraldab ja viib läbi kogukonna koosolekuid, ei anna juhatusele õigust esitada

nõukogu liikmete kandidaate kostjale kinnitamiseks. Kui põhikirja sätted on omavahel

vastuolus, kohaldatakse SAS § 8 lg 2 teise lause järgi seaduses sätestatut. Kostja peab

lisaks järgima sihtasutuste seadust, tsiviilseadustiku üldosa seadust, kohaliku omavalitsuse

korralduse seadust, SA KK põhikirja ja muid hea halduse tavaga kooskõlas tehtavaid

toiminguid. Põhikirja p 4.2 on kogukonna liikmetele eksitav ega ole kooskõlas hea halduse

tavaga, sest jätab mulje, et kogukonnal on nõukogu liikmete määramisel mingi sõnaõigus

või võimalus.

5(7)

Sihtasutuste seadus koosmõjus tsiviilseadustiku üldosa seadusega ei näe ette võimalust

asutaja otsuseid vaidlustada, sest asutaja ei ole sihtasutuse organiks. Seega ei reguleeri

seadused asutaja otsuste vaidlustamise korda. Kostja ainupädevuses on nõukogu liikmete

määramine ja tagasikutsumine ning neid otsustusi ei või teha juhatus ega nõukogu. See on

samaväärne KOKS § 35 lg-ga 3. Seega ei ole TsÜS § 38 lg 1 esimeses lauses sätestatud

esimene eeldus täidetud.

Kohus on tõlgendanud SA KK põhikirja punkti 4.2 nii, et sihtasutuse juhatus peab

korraldama üldkoosoleku läbiviimise. Tegelikult ei ole kostjal kohustust teavitada juhatust

nõukogu liikmete tagasikutsumise ega nõukogu liikmete muutmise plaanidest. See on

kostja ainupädevuses, mistõttu järgis kostja põhjendatult SAS § 8 lg-t 2. Samas ei ole kostja

soovinud väita, et on eiranud SA KK põhikirja, vaid üksnes seda, et põhikirja p 4.2 on

vastuolus KOKS § 35 lg-ga 3.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab,

et apellatsioonkaebus tuleb võtta menetlusse ja asi lahendada TsMS § 646 alusel üksnes

kaebuse

põhjal.

Ringkonnakohtu

hinnangul

tuleb

maakohtu

otsus

tühistada

menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse

tühistamise apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata TsMS § 656 lg 1 p 2, § 656 lg 2 teise

lause ja § 657 lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule, kuna

ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada. Apellatsioonkaebus rahuldatakse

osaliselt.

6. TsMS § 646 alusel võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse

põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse

normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses

(TsMS § 656 lg 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse

uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei pea TsMS § 646 kohaldamisel küsima teiselt

poolelt apellatsioonkaebuse vastust (TsMS § 641 lg 1) ega analüüsima apellatsioonkaebuse

põhjendusi (vt Riigikohtu 24. jaanuari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-13-56825, p 11).

TsMS § 656 lg 1 p 2 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse

apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja

uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui on tehtud otsus isiku suhtes, keda ei kutsutud

kohtusse seaduse kohaselt. Ringkonnakohtu arvates on maakohus teinud otsuse SA KK

kui iseseisva juriidilise isiku suhtes, keda ei ole aga käesolevasse menetlusse kaasatud

(algselt on maakohus hagi SA KK vastu küll menetlusse võtnud, kuid hiljem on kostja

asendatud, vt ka käesoleva otsuse p 7.3).

7. Asja materjalidest nähtuvalt on SA KK Saare Vallavolikogu (kostja õiguseellase)

poolt moodustatud eraõiguslik juriidiline isik (põhikirja p 1.4; tl 5). Kostja kutsus

25. novembril 2021 SA KK nõukogu liikmed (sh hageja) sihtasutuse põhikirja p 4.15 alusel

tagasi ning nimetas uued nõukogu liikmed (tl 9). Hageja soovib tunnistada kehtetuks kostja

poolt SA KK nõukogu liikmete tagasikutsumise ja uute liikmete nimetamise, samuti on

hageja palunud kohtul kohustada kostjat nimetada nõukogu liikmed vastavalt kehtivale

põhikirjale. Seega soovib hageja vaidlustada SA KK asutaja otsuseid (mis on vormistatud

eelnimetatud 25. novembri 2021. a korraldusena).

6(7)

7.1.

TsÜS § 38 lg 4 järgi esitatakse juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise

hagi juriidilise isiku vastu. Iseenesest on õige maakohtu järeldus, et SAS §-s 16 ega TsÜS

§ 31 lg-s 1 sihtasutuse asutajat organina ei nimetata. Samas ei nõustu ringkonnakohus

maakohtu seisukohaga, et käesolevas asjas on õigeks kostjaks Mustvee vald, keda tuleb

ühtlasi analoogia korras pidada juriidilise isiku organiks (kelle otsuseid soovib hageja

vaidlustada) ning sihtasutuse asutaja otsuse kehtetuks tunnistamise nõuet sihtasutuse enda

vastu esitada ei saa.

7.2.

Ringkonnakohus arvates on praeguses asjas õigeks kostjaks SA KK kui eraõiguslik

juriidiline isik. Kuigi seadused ei nimeta sihtasutuse asutajat organina, saab

ringkonnakohtu hinnangul analoogia korras siiski nõuda TsÜS § 38 lg 4 kohaselt

sihtasutuse asutaja vastava otsuse kehtetuks tunnistamist sihtasutuse vastu esitatava

hagiga. Võttes arvesse, et sihtasutuse asutaja pädevuses on mh sihtasutuse nõukogu

liikmete tagasikutsumine ning määramine, on asutajal ringkonnakohtu arvates sisesuhtes

eraõigusliku juriidilise isiku organi tunnused (TsÜS § 31 lg 1). Sisuliselt täidab asutaja

sihtasutuse kõrgeima organi ülesandeid, kuna otsustab madalamal seisva organi (nõukogu)

liikmete tagasikutsumise ja valimise. Kokkuvõttes on sihtasutuse asutaja ringkonnakohtu

arvates seega käsitletav eraõigusliku juriidilise isiku kõrgeima organina juriidilise isiku

sisesuhtes, kelle tehtud otsuseid saab huvitatud isik TsÜS § 38 lg 4 kohase hagiga

vaidlustada. Ringkonnakohus lisab, et ka ametisuhe tekib nõukogu liikme ja sihtasutuse

vahel, mitte asutajaga (praeguse kostjaga). Järelikult on hagi käesolevas asjas suunatud

ebaõige kostja vastu. Hagi tulnuks esitada SA KK, mitte valla vastu.

7.3.

Eelmärgitut arvestades on maakohus pooltele menetluses ebaõigesti selgitanud (tl

35 pöördel), et õigeks kostjaks praeguses asjas on Mustvee vald, ning asendanud SA KK

ebaõige kostjaga (vallaga) (tl-d 37–38). Sellega rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse

norme (eelkõige TsMS § 392 lg 1 p-des 1 ja 6, § 329 lg-s 3 sätestatut). Need minetused on

viinud olukorrani, kus kohus on otsustanud sisuliselt SA KK organi otsuse kehtivuse üle

sihtasutust ennast menetlusse kaasamata.

8. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus hagejale selgitama, et hagi on ekslikult

esitatud vale isiku vastu ning andma hagejale TsMS § 3401 alusel tähtaja TsMS § 208 lg 1

kohase taotluse esitamiseks, et asendada senine kostja (Mustvee vald) teise kostjaga (SA

KK), arvestades mh käesolevas otsuses esitatud ringkonnakohtu seisukohti. Sellisel juhul

loetakse hagi esialgse kostja suhtes tagasivõetuks.

9. Arvestades hageja poolt hagi alusena välja toodud asjaolusid, tuleks maakohtul

esmalt siiski hinnata uuesti hagi õiguslikku perspektiivikust ning sellest lähtuvalt kaaluda,

kas esineb TsMS § 423 lg-st 2 tulenev alus hagi läbi vaatamata jätmiseks. Ringkonnakohus

selgitab, et sihtasutuse nõukogu liikme tagasikutsumise kord määratakse põhikirjas (SAS

§ 27 lg 1). Vaidlustatud otsuste tegemise (korralduse andmise) ajal kehtinud SA KK

põhikirja punkti 4.15 (tl 6) järgi oli kostjal (vallal) õigus nõukogu liige enne tähtaja

möödumist tagasi kutsuda (tl 6). Kuna sihtasutuste seadus ega SA KK põhikiri ei näe ette,

et nõukogu liikme saab tagasi kutsuda ainult mõjuval põhjusel, võis õigustatud isik (vald)

igal juhul nõukogu liikme tagasi kutsuda. Seega ei saanud see vaidlustatud otsus nõukogu

liikme tagasikutsumise kohta olla hagis esitatud asjaoludel seaduse või põhikirjaga

vastuolus. Samuti ei järeldu hagiavalduse põhjendustest, et hageja oleks TsÜS § 38 lg 1

7(7)

tähenduses huvitatud isik, kes saaks nõuda SA KK nõukogu uute liikmete valimise ja

määramise otsuse kehtetuks tunnistamist. Üksnes asjaolust, et hageja on varem kuulunud

SA KK nõukokku, mille liige hageja enam ei ole, sellist huvi tuletada ei saa.

Ringkonnakohus märgib, et iseenesest õige on maakohtu järeldus selle kohta, et kohus ei

saa praeguses asjas rahuldada hageja nõuet selle kohta, et kohustada kostjat nõukogu

liikmeid määrama.

10. Kuna asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks täies ulatuses üksnes

kaebuse põhjal menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, siis ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse põhjendusi sisuliselt ei analüüsi.

11. Menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi esimese astme

kohus asja uuel läbivaatamisel.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Uusen-Nacke

Vahur-Peeter Liin Indrek Parrest